pingutama Tooraine lähedus Kõrge kvaliteet Sidus- ja tugiharud Juhus Põllumajandusettevõtted – teraviljatootjad Turustuskulude Toiduainetetööstus muutumine Logistika Võõra võimu all Turundus olemine Lõppjäreldus Leian, et antud tootmisharu on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning on oodata veelgi suuremat ekspordikasvu.
...............................................................................12 2.1.7. Tööjõu eelarve...........................................................................................................12 2.1.8. Tootmis üldkulude eelarve........................................................................................13 2.1.9. Valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelarve.........................................................13 2.1.10. Turustuskulude eelarve...........................................................................................14 2.1.11. Üldkulude eelarve...................................................................................................14 2.2. Finantseelarved...............................................................................................................15 2.2.1 Invensteeringute eelarve...........................................................................................
3.1.2 kaudkulud tellimuse kohta: 78 012,00 kr (((2700 kWh * 70 000 kg) / 105 000 kWh) *43,34 kr/kg) 3.1.3 tellimuse kogukulud: Otsekulud: Materjal 27 000 kr Tööjõukulud 10 400 kr Kaudkulud: 78 012 kr Kokku: 115 412 kr (27 000 kr + 10 400 kr + 78 012 kr) 3.2 Milline tellimuse maksumus rahuldab tellimuse täitjat, kui haldus- ja turustuskulude katmiseks ning kasumi saamise eesmärgil peaks müügituludest nimetatud kulude katmiseks jääma vähemalt 10%. tellimuse täitjat rahuldab 47892 kr (115 412 kr / 1,1 * 0,1) + 27 000 kr + 10 400 kr) 3.3 Tellimus täideti, aga tooraine hangiti tellimuse täitmiseks hinnaga 15,5 kr/kg ja töötajad täitsid tellimuse 76 töötunniga. Arvutada tellimuse tegelikud otsekulud ja hälve/erinevus (kroonides) võrreldes kavandatuga.
haldustöötajad ning need jagatakse proportsionaalselt ka üldhalduskulude kirjele. Otsuste langetamiseks on vajalik kulusid liigitada ka sellest seisukohast, milline on nende seos lõpptoodangu ja tootmisprotsessiga. Siin eristatakse esmaskulusid ehk põhikulusid ja konverteerimiskulusid ehk töötlemiskulusid. (Alver & Reinberg, 1999, lk 23) Turustuskulud on organisatsiooni toodete ja teenuste müügi ja lähetamise jaoks tehtud kulud (RTJ 2, lisa 2). Turustuskulude elemendid täpsustatakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades ja liigitatakse müügikuludeks ning logistikakuludeks (Karu, 2008, lk 131). Müügi- ja logistikakulud on seotud müügitegevusega ning siia kuuluvad kõik valmistoodete turustusega seotud kulud (Rünkla, 1997, lk 13). Turustuskulude hulka kuuluvad ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud, nagu näiteks müügipersonali ja
arvesse ajakulu, muutuvkulude normi, tootmise lisakulude muutuvat ja püsivat osa. Tooteühiku plaaniline tootmisomahind on plaani osa, kus võttes arvesse põhimaterjali kulu, põhipalga kulu, sotsiaalmaksu kulu ja tootmise lisakulusid arvutatakse välja tootekulu, mis kulub ühe toote tootmiseks. Finantseelarved · finantstulude ja kulude eelarved · investeeringute eelarved Tegevuskulude eelarved · turustuskulude eelarve · halduskulude eelarve · kasumieelarve · kassaeelarve · eelarveline bilanss Plaaniline kasumiaruanne on plaan, milles arvestatakse välja ettevõtte puhaskasum. Eelarve koostaja saab plaanilise kasumiarande koostada eelnevate eelarvete alusel, võttes arvesse: · ettevõtte netokäivet · müüdud toodangu maksumust · turustus ja halduskulusid · finantskulu · ettevõtte tulumaksu
ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja kujutab endast plaanide, eelarvete ja eelarvestatud finantsaruannete ning nendega kaasnevate abitabelite kogumit. Ettevõtte koondplaani sees eristatakse (1) põhitegevuse koondplaani- (12) Müügiplaan, Tootmisplaan, Eelarvestatud lõppvarud, Materjalivajaduse plaan, Materjalikulude eelarve, Tööjõuvajaduse plaan, Tööjõukulude eelarve, Tootmise üldkulude eelarve, Turustuskulude eelarve, Halduskulude eelarve, Arenduskulude eelarve, Eelarvestatud kasumiaruanne (2) koondfinantsplaani- Kapitaalmahutuste eelarve, Kassaplaan, Eelarvestatud rahakäibearuanne, Eelarvestatud bilanss Staatiline ja paindlik eelarve staatilises eelarves esitatakse oodatavad tulud ja kulud ühest kindlast tegevusmahust lähtudes paindlikus eelarves (flexible budget) võetakse arvesse erinevaid tegevusmahtusid ning
4.4 Perioodi lõpetamine Perioodi lõpul suletakse kõik kulude ja tulude kontod. Sulgeda võib: 1. otse aruandeaasta (perioodi) kasumi kontole või 2. tulude ja kulude koondkontole ning ainult kasumi- või kahjumisumma kantakse aruandeaasta (perioodi) kasumi kontole. Alapeatükis 4.3 esitatud kulud suletakse perioodi lõpul 1. variandi kohaselt: • müügitulude konto lausendiga: D müügitulu K (aruandeperioodi) kasum • turustuskulude konto lausendiga: D (aruandeperioodi) kasum K turustuskulud 50 • müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu konto lausendiga: D (aruandeperioodi) kasum K müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Seega antud momendiks peaksid olema suletud (aruandeperioodi) kasumi kontole kõik tulud ja kulud ehk (aruandeperioodi) kasumi kontol peaks olema järgmine situatsioon:
sots.maks tunnitasult(kr) 33%18-st 6 6 6 6 6 sotsmaksu kulu kokku(kr) 6 237 10 692 10 395 5 049 32 373 tööjõu kulu kokku(kr) 25 137 43 092 41 895 20 349 130 473 2.2 Perioodikulude eelarved Perioodikulude eelarve jaguneb : · turustuskulude ehk müügikulude eelarve määratakse kindlaks toodete (teenuste) reklaamikulud, turu-uuringutega seotud kulud, müügipersonali palk, preemiad ja sotsiaalkindlustus, vahendajatele ja komisjonäridele makstavad tasud ja valmistoodangu laokulud; · administratiivkulude eelarve kajastab ettevõtte tegevusega seotud muid kulutusi (nt.kantseleikulusid, juhatuse töötasu jms.);
tase, töötajate oskused jne. · Üldlevinud kulustandardid on: · tooraine, põhimaterjalide, ostutoodete, tehnoloogilise kütuse ja tehnoloogilise energia kulu, näiteks 15 kg terast ühe detaili kohta 112 Üldlevinud standardid · Töökulu standardid: näiteks 0,5 tundi ühe toote valmistamiseks · Tootmise lisakulude standard: näiteks masinate ja seadmete kulu 1 masintunni kohta · Turustuskulude standard: näiteks turustuskulud %-des müügituludesse · Üldhalduskulude standard: näiteks rendipinna ruumeetri hoolduskulud · Standardkuluarvestuse peamised eesmärgid on kulude kontroll, kulueelarvete koostamine, tootmise põhikulude jaotamine, lõpetamata toodangu varude hindamine, valmistoodangu varude hindamine ja hinnakujundus, teha ise või osta tüüpi juhtimisotsused - 113 Kulustandardid
kontodel käivete kokkuvõtted ja tuuakse välja saldod. Kõikide kulukontode deebetsaldod kantakse "Kulude-tulude koodkonto" deebetisse (nende tehingutega toimub kulukontode sulgemine, s.t. kulude kontodele saldot ei jää). Raamatupidamislausendid: D: Kulude-tulude koondkonto K: Tootmiskulud (kõik nimelised tootmiskulude kontod) D: Kulude-tulude koondkonto K: Üldhalduskulud (kõik nimelised üldhalduskulude kontod) D: Kulude-tulude koondkonto K: Turustuskulud (kõik nimelised turustuskulude kontod) D: Kulude-tulude koondkonto K: Muud ärikulud (kõik muude ärikulude nimelised kontod) D: Kulude-tulude koondkonto K: Finantskulud (kõik finantskulude nimelised kontod) D: Kulude-tulude koondkonto K: Erakorralised kulud Kõikide tulukontode kreeditsaldod kantakse "Kulude-tulude koondkonto" kreeditisse (nende tehingutega toimub tulude kontode sulgemine, s.t. saldot tulude kontodele ei jää). Raamatupidamislausendid: (kasumiaruande skeem 2 kasutades)
Isegenereeruvad finantsprognoosid (IGF) Lisaks ruumide majandamis- ja personalikuludele on ettevõttel muidki üldhalduskulusid ja makse. Üldhalduskulud liigituvad: 1) transpordikuludeks; 2) IT- ja sidekuludeks; 3) muudeks kuludeks. Transpordikulud on liigitatud neljaks: ostetud transporditeenused, autokütus, autohooldus- ja remondikulud, sõidukite kindlustus. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et osa transpordikulusid – neid, mis on seotud turustamisega – kajastatakse turustuskulude all. Ostetud transporditeenuste alla arvatakse igasugused veo-, logistika- ja kullerteenused. Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 67. 59 Autokütuse alla arvatakse diiselkütuse või bensiini ostukulud. Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 68. Autohoolduse- ja remondikulude alla arvatakse hoolduse- ja remondiga seotud kulud, ka
lõpetamata toodang lõpus) ja müüdud toodete kulud (valmiskaupade kulu + valmistoodangu varud alguses valmistoodangu varud lõpus). Müüdud kaupade kulu võetakse aluseks kasumieelarve koostamisel; 4) Toodete eelarvelised kalkulatsioonid: tootmiskulud, täiskulud ja tulukus. Eesmärk on kontrollida tegelikke tootekulusid ja hinnata iga toote kasumitootluse võimet. Tegevuskulude eelarved 1) Turustuskulude eelarve koosneb kahest osast: · turunduskulude eelarve kajastatakse projektipõhimõttel planeeritavad kulud, turunduspersonali tegevuskulud; · müügikulude eelarve kajastatakse vahetult müügitegevusega seotud kulud kooskõlas turunduskulude eelarves toodud eelarvekirjetega. 2) Üldhalduskulude eelarve koostatakse vastavate eelarvekirjete lõikes ja kasutatakse kasumieelarve ning kassaeelarve koostamisel;
- KK 6 000.- KK 20 000.- D Üldhalduskulude koondkonto K D Muude äritulude koondkonto K DK 45 000.- 11) 45 000.- 11) 45 000.- 14) 51 000.- 14) 51 000.- KK 51 000.- KK 45 000.- DK 51 000.- D Turustuskulude koondkonto K D Finantstulud K DK 16 000.- 12) 16 000.- 12) 16 000.- 15) 1 000.- 15) 1 000.- KK 1 000.- KK 16 000.- DK 1 000.- D Finantskulude koondkonto K D Aruandeperioodi kasum/kahjum K DK 4 000.- 13) 4 000
üksikutes tütarettevõtetes. 2. Lähtumist arvestusobjektist, eristades otseseid ja kaudseid kulusid, seda nii tsehhi, jaoskonna kui ka tootmisgrupi tasandilt. 3. Lähtumist kulude käitumuslikust aspektist, eristades muutuvaid ja püsivaid kulusid. Lähtumisel tegevustsüklist ja sellega seotud tehnoloogilisest protsessi eripäradest tuleb ettevõttes kulusid eristada esmalt varumiskulude ja tootmiskulude lõikes ja seejärel turustuskulude ja üldhalduskulude lõikes. Lähtudes ülaltoodust tuleb piima kui tooraine soetusmaksumuse kujunemisel eristada: a) piima ostuhinda, b) varumisteenuse kulu. Materjalikuludes ja varudes vajalik eristada järgmisi materjalide ja tooraine gruppe: - põhimaterjalid, kuhu kuuluksid ettevõtte jaoks strateegilise iseloomuga tooraine liigid (nt piim, lõss, või jt); - lisandmaterjalid (nt keedised, rosinad jt); - pakendmaterjalid. Tootmislike kulude puhul tuleb eristada:
See on kaasa toonud olulised muutused ettevõtte kulude struktuuris. Tänapäeval iseloomustavad kulude struktuuri: · Tootmiskulude pidev vähenemine s.h. materjali- ja tööjõukulude vähenemine · Tehnoloogiliste kulude ja tootmislike üldkulude suurenemine s.h. tootmislike üldkulude kasv seoses automatiseerimise taseme kasvuga ja amortisatsioonikulude kasv tänu tehnoloogia hinnakasvule ja lühenevale kasutusajale. · Turustuskulude kasv on kiirenenud vastavalt kasvavale reklaamimise vajadusele, klienditeeninduse vajadusele jt. teguritele. · Finantskulude kasv on toimunud seoses investeeringute mahtude suurenemisega. Alles 70ndate lõpus jõuti arusaamisele, et suur osa kulusid ( eriti üldkulusid ) ei ole seotud ettevõtte tegevusmahtudega ( tootmismaht , käive ) vaid sõltuvad toimuvatest operatsioonidest ja tegevustest. See põhimõte saigi aluseks TEGEVUSPÕHISE KULUARVESTUSE KUJUNDAMISELE.
likkuse, rentaabluse ning turuosa suurendamise eesmärgil. Siinjuures pole vähetähtis turul konku- reerivate analoogtoodete ja konkurentide poolt realiseeritavate kaupade ostu- ja müügihinna ning logistika- ja turustuskulude analüüs. Tõenäoliselt pole erilist mõtet laiendada pakutavat sortimenti tootega, mida konkurendid on pikka aega müünud, mille elutsükkel hakkab lõppema ning mille müügikate pole piisav. Sortimendi suuruse kindlaksmääramisel tuleks seada eesmärgiks mitte omada laia sorti-
annaabi.ee 
