· Ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta. · Müüjaid ja ostjaid on palju. Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada. · Turg on avatud, pääs turule ja sealt ära on vaba. · Hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. Reaalses elus on täielikule turule kõige lähemal väärtpaberiturg, kuid seegi ei vasta kõigile tingimustele (turule pääs ei ole vaba). Seetõttu on täieliku konkurentsiga (ideaalne) turg turuprotsesside mudel, mis sellisena praktikas ei realiseeru. 1 Tuginetud õpikule Eamets, R, jt. Sissejuhatus majandusteooriasse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. 4. ptk. autorid Kaasa, A., Kaldaru, H. MIKROÖKONOOMIKA Järgnevalt uurime, kuidas kujuneb mingi hüvise turutasakaal täieliku konkurentsi korral. Kuna meid huvitavad eelkõige ühe hüvise turuhinna ja turul kaubeldava koguse seosed, siis eeldame siinkohal muude tegurite samaks jäämist (ceteris paribus).
28. Struktuuripoliitika strateegiad: korrapoliitika, sekkuvat tüüpi majanduspoliitika. Võimalikud ülesanded (ex-ante probleem): o Rahvusvaheliselt konkurentsivõimetute, kuid tulevikus edukate sektorite toetamine o Uute innovaatiliste, kuid ka riskantsete arenevate sektorite toetamine o Uute energiaallikate arendamise toetamine o Energiat ja keskkonda säästvate tehnoloogiate väljatöötamise toetamine Turuprotsesside aeglustamine (sotsiaalsete probleemide leevendamine): o Fikseeritud hinnad o Tariifsed ja mittetariifsed barjäärid o Importkvoodid o Subsiidiumid Turuprotsesside asendamise argumendid (investeeringute otsene kontrollimine riigi poolt) o Turuhinnad annavad valesid signaale o Tarbija sõltumatust piirab üha enam pakkujate võim (nt reklaami kaudu) o Avalike hüviste ja kasulike toodete liiga vähene tootmine 29
kodusisustus ning teenused. 30. Struktuuripoliitika strateegiad: korrapoliitika, sekkuvat tüüpi majanduspoliitika. Võimalikud ülesanded (ex-ante probleem): Rahvusvaheliselt konkurentsivõimetute, kuid tulevikus edukate sektorite toetamine Uute innovaatiliste, kuid ka riskantsete arenevate sektorite toetamine Uute energiaallikate arendamise toetamine Energiat ja keskkonda säästvate tehnoloogiate väljatöötamise toetamine Turuprotsesside aeglustamine(sotsiaalsete probleemide leevendamine): Fikseeritud hinnad Tariifsed ja mittetariifsed barjäärid Importkvoodid subsiidiumid Turuprotsesside asendamise argumendid (investeeringute otsene kontrollimine riigi poolt) Turuhinnad annavad valesid signaale; Tarbija sõltumatust piirab üha enam pakkujate võim (nt reklaami kaudu); Avalike hüviste ja kasulike toodete liiga vähene tootmine; 31
Majandusteadlane Joseph Schumpeter: "Kapitalistliku majanduskorra aluseks on loov hävitamine, protsess, mille käigus vanad ja ebaefektiivseks osutunud struktuurid asendatakse uute ja tõhusamatega. Loova hävitamisega kaasnevad paratamatult pankrotid ja töötus. Need on edu ja kasvu eelduseks." Georg Soros "Globaalse kapitalismi kriis": "Täielik tööhõive, taskukohased meditsiiniteenused ja tervisesõbralik keskkond võivad teatud tingimustes tõesti osutuda turuprotsesside kõrvalproduktiks, kuid kasumiprintsiip üksinda ei suuda selliseid tervitatavaid sotsiaalseid tulemusi tagada." "Kõigi teiste väärtuste asendamine rahaliste väärtustega tõukab ühiskonda ohtliku tasakaalutuse suunas ja surub alla inimlikud püüdlused, mis väärivad sama tõsist tähelepanu nagu rahvamajanduse kogutoodangu kasv." Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3 Segamajandus
Majandusteadlane Joseph Schumpeter: “Kapitalistliku majanduskorra aluseks on loov hävitamine, protsess, mille käigus vanad ja ebaefektiivseks osutunud struktuurid asendatakse uute ja tõhusamatega. Loova hävitamisega kaasnevad paratamatult pankrotid ja töötus. Need on edu ja kasvu eelduseks.” Georg Soros “Globaalse kapitalismi kriis”: “Täielik tööhõive, taskukohased meditsiiniteenused ja tervisesõbralik keskkond võivad teatud tingimustes tõesti osutuda turuprotsesside kõrvalproduktiks, kuid kasumiprintsiip üksinda ei suuda selliseid tervitatavaid sotsiaalseid tulemusi tagada.” “Kõigi teiste väärtuste asendamine rahaliste väärtustega tõukab ühiskonda ohtliku tasakaalutuse suunas ja surub alla inimlikud püüdlused, mis väärivad sama tõsist tähelepanu nagu rahvamajanduse kogutoodangu kasv.” Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3 Segamajandus
faas. Nõudlus reageerib väga elastselt seoses kasvava sissetulekuga. Kui nõudlus on täielikult välja kujunenud, algab neljas, küpsuse faas. Sissetulekuelastsus on 1 või väiksem (0< ŋ <1). Kui sissetuleku elastsus muutub viimases faasis väiksemaks nullist (ŋ < 0), järgneb langusfaas. Majanduse struktuuri muutuste jaoks on väga oluline eelistuste areng, mida näitab nõudluse tuluelastsus. 44. Struktuuripoliitika eesmärgid ja strateegiad Turuprotsesside toetamine (struktuurimuutused ning investeeringud): korrapoliitika ja sekkuva innovatsioonitoe poliitika; Majanduse efektiivsuse kõrge tase ning kasvumäär, siis peab ta tuginema intensiivsele konkurentsipoliitikale. Toimiv konkurentsiprotsess viib kulude vähenemiseni ning tootmistegurite efektiivse kasutamiseni. B. Turuprotsesside aeglustamine ning asendamine Kui sektorit või regiooni ähvardab struktuurimuutusest põhjustatud suur töötus, kasutatakse
ainult hinnast ja kvaliteedist lähtudes; on olemas täpnse info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta; müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada; turg on avatud, pääs sellel ja sealt ära on vaba; hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. 2. Milliste tegurite muutumist eeldatakse esmases turutasakaalu analüüsis? Hinna 3. Kuidas leida turutasakaalu konkurentsi korral? Tasakaalulahend kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk hindade ja koguste kohandumise kaudu. 4. Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid? Mingi muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna. 5. Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid? Nõudluskõver paremale – tarbijate sissetuleku suurenemine, muude hüviste hindade langus, tarbijate eelistuste muutumine vaatlusaluse kauba kasuks; Pakkumiskõver paremale – uute
Kuidas seonduvad need turutõrgetega? Kaasaegse ühiskonna toimimine on mõeldamatu ilma tõhusalt toimiva valitsussektorita. Majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine. Valitsussektor määrab seadustega ettevõtluse õiguslikud alused, sätestab töövõtjate-tööandjate kohustused, reguleerib turukonkurentsi, tarbijate õigused, välismajandustegevuse alused jne. Ressursside efektiivse paigutamise tagamine. Kuna algselt on turuprotsesside tulemusel ressursid jagunenud ebaefektiivselt, mistõttu ei tagata paljude eluvaldkondade vajalikku arengut. Seetõttu on vajalik ümberjaotamine. Majandusliku stabiliseerimise funktsioon. Eesmärgiks on majanduskasvu soodustamine ja negatiivsete protsesside pidurdamine või tagajärgede pehmendamine. (Nt tööpuuduse vähendamine, inflatsiooni pidurdamine) Ümberjaotusfunktsioon. Tulude ümberjaotamine jõukamatelt vaesematele. (Nt meditsiiniabi ja
korral: · hüviste jaotus tagab tarbijate maksimaalse kasulikkuse; · ressursside jaotus tagab tootmise maksimaalse efektiivsuse. Konkurentsi toimel läheneb majandus iseenesest tasakaaluseisundile. Heaoluökonoomika kohaselt on tasakaal rahva-majandusliku optimumi tarvilik, kuid mitte piisav tingimus. Tasakaalulahendeid võib olla palju. Milline neist on rahvamajanduslik optimum (maksimeerib ühiskonna heaolu), see sõltub valitud kriteeriumist. Turuprotsesside vahendusel kujunev tasakaalulahend ei pruugi tagada maksimaalset heaolu, selle saavutamiseks tuleb majandusprotsesse suunata. Erasektor ei saa kõike toota. On palju asju, kus pole selge, kes peaks maksma, nt tänavavalgustus. Kõiki asju, mida tarbija vahetult ei maksa, nimetatakse avalikuks sektoriks. Riik kogub raha maksude näol kokku ja maksab need teenused kinni. Riik ja erasektor on konkurendid, paljusi asju või vähemalt lähedasi kaupa toodavad mõlemad.
ainult hinnast ja kvaliteedist lähtudes; on olemas täpnse info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta; müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada; turg on avatud, pääs sellel ja sealt ära on vaba; hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. 2. Milliste tegurite muutumist eeldatakse esmases turutasakaalu analüüsis? Hinna 3. Kuidas leida turutasakaalu konkurentsi korral? Tasakaalulahend kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk hindade ja koguste kohandumise kaudu. 4. Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid? Mingi muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna. 5. Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid? Nõudluskõver paremale tarbijate sissetuleku suurenemine, muude hüviste hindade langus, tarbijate eelistuste muutumine vaatlusaluse kauba kasuks; Pakkumiskõver paremale uute
ainult hinnast ja kvaliteedist lähtudes; on olemas täpnse info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta; müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada; turg on avatud, pääs sellel ja sealt ära on vaba; hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. 2. Milliste tegurite muutumist eeldatakse esmases turutasakaalu analüüsis? Hinna 3. Kuidas leida turutasakaalu konkurentsi korral? Tasakaalulahend kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk hindade ja koguste kohandumise kaudu. 4. Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid? Mingi muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna. 5. Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid? Nõudluskõver paremale – tarbijate sissetuleku suurenemine, muude hüviste hindade langus, tarbijate eelistuste muutumine vaatlusaluse kauba kasuks; Pakkumiskõver paremale – uute
et toetada turumajanduse toimimist ja majanduse arengut. Sissetulekute poolelt peaksid maksud olema võimalikult seotud sellega, et kõik maksaks konkreetselt selle eest, mida nad ka vastu saavad. Totalitaarses riigis tegeleb avaliku sektori rahandus sisuliselt kõigega. Totalitaarset riiki valitsetakse nagu hiiglaslikku ettevõtet. 52.Selgitage neoklassikute käsitlust avalikust sektorist: maksustamine maksevõimest lähtuvalt – võrdse ohvri printsiip; turuprotsesside väliste mõjude maksustamine; maksustamise ekvivalentsuspõhimõte ja piirkasulikkuse teooria? Neoklassikute õpetustest lähtudes tuleks inimesi maksustada vastavalt nende majanduslikule maksevõimele (Mill). Sõltuvalt sissetulekust tuleks iga indiviidi maksustada selliselt, et kõik tooksid avalikule sektorile võrdse “ohvri” (kaotaks võrdsel määral tulude kasulikkust). Turuprotsesside väliste mõjude maksustamise idee tuleb Pigou-lt. Välismõjud on need
Individuaalhüvis selle tootmist finantseeritakse müügituludest. Optimaalse toodangumahu määrab nende hinna ja tootmise piirkulu võrdlus. Ostu kasulikkus on fikseeritud ostu sooritamisel makstud hinnaga. Selle tarbimisel tuleb arvestada eelarvepiirangut. Informatsiooni asümmeetria müüjal on hüvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal (tööjõud, pruugitud auto, korter). Turg ei toimi siis efektiivselt, sest hüviste turuhinnad ei kajasta õigesti nende kvaliteeti. Takistab turuprotsesside kulgu mitmel viisil ,,sidruniturg" hea kvaliteediga kauba müügilt kadumine.ostjal on ostu sooritades raske vahet teha tõeliselt kvaliteetse ja halvas seisukorras toote vahel. Vead tulevad tarbimisel ilmsiks ja selle tulemusena langeb müügil olevate toodete maine ning hind halva kvaliteediga toodete müük avaldab välismõju ka hea kvaliteediga toodete hinnale. Tulemusena kaob kvaliteetne kaup turult.
Kogutulu TR: Raamatupidamislik kasum, Otsesed kulud. Kui ettevõtted turul kannatavad lühiajaliselt majanduslikku kahjumit, siis eeldame tootmismahtude alanemist ja majandusliku kahjumi vähenemist pika-ajaliselt. Turutasakaal (ceteris paribus)- tarbitav ja pakutav sõltub ainult hinnast. Ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügiplaanid ning kõik tarbijad rahuldada oma ostusoovid. Q – tasakaalukogus. Kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk koguste ja hindade kohanemise kaudu. Liikumine mööda pakkumis- ja nõudluskõverat allapoole. Liiga madal hind-defitsiit. Peaks hinda tõstma kuni tarbijad soovivad ainult nii palju osta, kui tootjad tahavad pakkuda. Hüvise väärtuse määrab kasulikkus või tootmiskulud. Firmateoorias hüvise tootmise piirkulu. Turutasakaal püsib seni kuni muud tegurid püsivad muutumatutena. Vastasel juhul kõverad nihkuvad. Tasakaaluhind p- hind nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunkt
ametiühingud, kes esindavad töötajaid ja teisel pool on tööandjate ühendused ning nende läbirääkimiste käigus lepitakse kokku palga riiklik alammäär, otsustatakse elatusmiinimumi ja pensionide tõstmiseks. Kaupade ost-müük saab toimuda siis, kui nii ostjad - müüjad peavad vahetust samaväärseks kauba ostja tunnistab kauba samaväärseks selle hinnaga, muidu ta ei ostaks ning kauba müüja tunnistab, et rahasumma on väärt kaubast loobumist, muidu ta oma toodet ei müüks. Turuprotsesside puhul eeldame seega ekvivalentset vahetust - midagi ei saada ega anta ilma samaväärse kompensatsioonita. Ostes või müües kaupu suurendavad inimesed oma heaolu. Heaolu ei saa suurendada aga midagi vastu andmata. Õige peaks olema aga vastupidine kellegi heaolu ei saa halveneda kui ta seda ise ei põhjusta. Tegelikus elus on aga rohkesti olukordi, mille puhul antud loogika ei kehti inimeste heaolu võib suureneda ka siis, kui nad midagi vastu ei
nähakse makse, mis on võimalikult turumajanduslikud (mida rohkem kasu saad, seda rohkem maksad). Totalitaarses riigis tegeleb avaliku sektori rahandus riigi institutsioonide rahastamisega ja kulutuse planeerimisega nii nagu ka demokraatlikus riigis. Vaatluse alt jäetakse ehk välja avaliku sektori roll heaoluökonoomika vaatepunktist.. 52. Selgitage neoklassikute käsitlust avalikust sektorist: maksustamine maksevõimest lähtuvalt – võrdse ohvri printsiip; turuprotsesside väliste mõjude maksustamine; maksustamise ekvivalentsuspõhimõte ja piirkasulikkuse teooria? Võrdse ohvri printsiibi esimene käsitleja oli John Stuart Mill. Selle järgi tuleks indiviide maksustada nii, et igaüks tooks avaliku sektori jaoks “võrdse ohvri” ehk kaotaksid võrdsel määral enda tulude kasulikkust. Ebamääraseks jäi kuidas sellist “ohvrit” tegelikkuses mõõta. Selgemalt rakendas seda Edgeworth, kelle järgi pidi kõikide indiviidide marginaalne
pool on tööandjate ühendused ning nende läbirääkimiste käigus lepitakse kokku palga riiklik alammäär, otsustatakse elatusmiinimumi ja pensionide tõstmiseks. Kaupade ost-müük saab toimuda siis, kui nii ostjad - müüjad peavad vahetust samaväärseks kauba ostja tunnistab kauba samaväärseks selle hinnaga, muidu ta ei ostaks ning kauba müüja tunnistab, et rahasumma on väärt kaubast loobumist, muidu ta oma toodet ei müüks. Turuprotsesside puhul eeldame seega ekvivalentset vahetust - midagi ei saada ega anta ilma samaväärse kompensatsioonita. Ostes või müües kaupu suurendavad inimesed oma heaolu. Heaolu ei saa suurendada aga midagi vastu andmata. Õige peaks olema aga vastupidine kellegi heaolu ei saa halveneda kui ta seda ise ei põhjusta. Tegelikus elus on aga rohkesti olukordi, mille puhul antud loogika ei kehti 25
annaabi.ee 
