tohtinud maad olla, tegelesid äri ja käsitööga, olid rikkad, tegelesid liig kasu võtmisega (ehk petmine) 8.Linnaelanike pidustused, lõbustused, pühad. jõulud, uusaasta, kevad pühad, pulmad, laste ristimine, kiriku pühad, vastlad 9.Kirjelda linnaelu-ehitised,keskkond,probleemid. loomade välja heited olid tänavatel, solk visati aknast välja tänavale, puudus kanalisatsioon, vee puudus (puhasvesi). liiga tihe asustus, mis põhjustas tulekahjusid ja haigusteraekoda, turuplatsid, kaupmeeste majad, tänavad olid sillutamata, räpased, levikut. 10.Tsunfi seltsielu. tsunfti peod, igal tsunftil oli oma kaitse pühak. oli ühine kassa, , kus anti raha vaestele ja meistrite leskedele. MÕISTED: a)skraa-tsunfti põhi kiri b)moosekant-tänava muusik c)linnaõigus-dokument, kus sees olid linna reeglid d)tsunft- käsitööliste ühend e)gild-kaupmeeste ühendus f)pidaritõbine- nakkushaige inimene, kes elas teistest eraldi
Keskaegsed linnad Linnad said Saksa linnade eeskujul linnaõigused. · 1248- Tallinn saab linnaõiguse · 1262- Tartu Linnades olulised: · Kaitserajatised, müürid, tornid, vallikraavid, linnaväravad · Sadamad, turuplatsid · Kirikud, raekoda. Kaupmeeste ja käsitööliste elamud. Linnadele ohtlik: · Rüüsteretked, sõjad · Suur kuritegevus, inimesed elasid tihedalt koos · Tulekahjud · Haigused, epideemiad Linna juhtimine: Valitses raad ehk linnanõukogu. Tallinnas 12-14 meest, amet eluaegne. · Tavaliselt kaupemehed · Rae juhatuses 4 bürgermeistrit-rikast kaupmeest. · Sündik-juristid rae juures.
ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. 2.välisilme Linna ümber müür, Kuidas nägid välja Linna pääses hästi valvatud ka väljaspool müüre müürid,kuidas neid väravate kaudu, linna keskel elamud ja ehitati ja mis turuplats kuhu viisid kõik turuplatsid. materjali kasutati. tähtsamad tänavad. Turuplatsil asus tähtsaim hoone raekoda. 3.valitsemine Linna elu juhtis Kuidas algselt tuldi Linnade valitsemise aluseks linnanõukogu ehk sellise linnade oli senjööri poolt antud raad. korralduse peale linnaõigus, mis põhines:
ühtegi ristiinimest ei tohi orjuses hoida kauem kui 10 aastat. Träälid said õiguse end ka varem vabaks osta või kui abiellusid vanatüdrukuga. Käsitöö, kaubandus ja linnad 14. 15. sajandil · Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli linnade tekkimise aluseks. · Sellised keskused hakkasid Eestis kujunema juba enne 13. sajandit. Suuremad linnad (Tallinn, Narva, Uus-Pärnu ja Viljandi) ümbritseti kõrge müüriga. Tänavad olid kitsad, turuplatsid väikesed. · Tallinnas elas 16.sajandil umbes 4000 inimest ( 17.sajandil aga juba 7000-8000 inimest). Juba 15. sajandil tekkisid väljapoole linnamüüri eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. · Teine oluline linn oli Tartu, millest kujunes kaubateede ristumiskoht. · Ordulinnuste ümber tekkisid Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu. Tekkis ka aleveid Otepää, Lihula, Koluvere, Helme, Kastre, Keila, Laiuse, Pirita, Põltsamaa ,
Kahjuks kahandas selline tegevus drastiliselt elanikkonda, põllumajandus varises kokku, mis omakorda tõi kaasa ka linnade allakäigu. Aastal 950 oli juba enamik maiade linnu rusudes, kuigi hiljem elustusid need uuesti. Maiade linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, mis sarnanesid Egiptuses 2000a varem püstitatud omadega. Lisaks templitele asusid linnades veel valitsejate paleed, observatooriumid, staadionid rituaalsete pallimängude jaoks, turuplatsid, kindlustatud paleed ja töökojad. Enamik linnu olid väga muljetavaldavad need olid rajatud kindla planeeringu järgi, näiteks sageli oli arvestatud päikesetõusu ja -loojanguga. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. Nende algusajal oli suurimaks linnaks El Mirador, mis rajati 150 a. eKr ja kus 100 a. pKr elas ligikaudu 80 000 inimest
Hakati kasutama kollaazitehnikat. Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid-tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Siiski, sünteetilist kubismi iseloomustab sageli ka suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine (Juan Gris). Põhimõtted Kubisimi kirjutas ringi reeglid ja põhimõtted, kuidas maale ja skulptuure teha. Maalid ei olnud enam nagu aknad, vaid turuplatsid, kus võis kõike juhutuda. Skulptuur pidi olema avatud ja läbipaistev, mitte enam ruumiline tahke objekt. Kunsti tegemiseks võis kasutada mis tahes matrejali, kui tahes hädist või igapäevast. Kubistide silmis oli kunst pigem kumulatiivne kogemus kui paljas käimine. Rajajad Likkumise rajajaks olid Picasso ja Braque. Nende varased kubistlikud teosed olid kõik väiksesmõõtmelised ja tavapärastel teemadel-vaikelud, maastikud, inimkujud.Suureks
kuulamas, mängimas, jalutamas, ja koosolekuid pidamas. Kuulsamad on keiser Caracalla ehitatud termid (e. lihtsalt Caracalla termid) Roomas. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nim. kuulsaim. Triumfikaared on ilma praktilise ülesandeta monumendid (võib öelda ka, et mälestisehitised). Püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamises. Kuulsaim triumfikaar on Tituse Triumfikaar Roomas. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? (Suured väljakud) Turuplatsid, kohtu- ja koosolekuväljakud Vana-Roomas. Neid kasutati nii rahvakoosolekute kui ka kauplemiste paigana. Seal toimusid ka tähtsate inimeste matused ja liikusid ringi linna kuulsaimad kodanikud. Pidustuste ajaks püstitati foorumile rajatisi mängude ja etenduste korraldamiseks, hiljem aga rajati nende jaoks eraldi ehitised (nagu nt amfiteatrid, tsirkused, staadionid). Hiljem jäigi foorum eeskätt keisrivõimuga seotud ürituste jaoks. 14. Mida tead Pompejist?
Lisaks paljudele praktilise eesmärgiga väga omapärastele ehitistele püstitasid roomlased ka propaganda-funktsiooniga vägevaid ehitisi rõhutamaks Rooma, kui impeerimiumikeskuse, vägevust. Taolisteks ehitisteks võib pidada näiteks triumfikaari, mida püstitati keisrite ja nende saavutuste ülistamiseks. Ka Rooma vaieldamatult kõige kuulsamal ehitisel Kolloseumil - oli tegelikkuses suur poliitiline tähendus. Olulisel kohal olid tsiviilkeskused, milleks kujunesid turuplatsid ehk foorumid. Foorum polnud roomlastele ainult kauplemis-ala, vaid ka oluline kogunemis- ja suhtluspaik. Omaette artikli Rooma ehituskunstis moodustavad templid. Templid kui usukeskused mängisid olulist rolli kogu riigi ja rahva jaoks, sest olid ühenduspaigaks jumalate ja inimeste vahel. Üks Rooma tähtsamaid templeid oli kahtlemata Pantheoni - kõigi jumalate tempel. Rooma arhitektuur on jätnud kustumatu jälje kogu inimkonna ajalukku, olles
Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, kus kõneldakse draviidi keelt. 800 algas rauaaeg. võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. pühade raamatute - veedade -
residents. Silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon. Sealsamas olid ka mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades. Jõukamate suuremad elamud olid vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus paiknenud kaevust ammutati vett ka n-ö vannitoa tarvis. Reovee väljajuhtimiseks oli kanalisatsioon. Linnades olid turuplatsid ja omaette käsitööliste kvartalid. Nii keraamika kui ka metallitöötlus saavutasid silmapaistvalt kõrge taseme. Induse linnade kaubandussidemed ulatusid arvatavasti Mesopotaamiani, mille valitsejad - Sumeri ja Akadi kuningad - olid huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksuskaupadest. Umbes 1700 a e.Kr aset leidnud Induse tsivilisatsiooni languse põhjused pole teada. Arheoloogilised leiud osutavad, et linnad jäeti maha ja edaspidi elati väiksemates ning vaesemates asulates
Maia linnade religioosne alus ja püramiidid meenutavad egiptlasi 2000 aastat varem. 300 a. eKr kuni 300 a. pKr rajasid nad palju omapäraseid ja silmapaistva stiiliga linnu Guatemalas, Belize'is ja Lõuna-Yucatanil. Linnades olid tempelpüramiidid, kindlustatud paleed, turuplatsid, töökojad ja elamupiirkonnad. Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr ('klassikaline ajastu') olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas. Yucatanil rajati palju uusi linnu. Nende seas domineeris Tikal, kuigi olulised olid ka Palenque, Yaxchilan, Copan ja Calakmul. Palenque Copan Tikali Suur Väljak templipüramiidiga Yaxchilan`i ruiinid
inimeste ohverdamine. Kahjuks kahandas selline tegevus drastiliselt elanikkonda, põllumajandus varises kokku, mis omakorda tõi kaasa ka linnade allakäigu. Aastal 950 oli juba enamik maiade linnu rusudes, kuigi hiljem elustusid need uuesti. Maiade linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, mis sarnanesid Egiptuses 2000a varem püstitatud omadega. Lisaks templitele asusid linnades veel valitsejate paleed, observatooriumid, staadionid rituaalsete pallimängude jaoks, turuplatsid, kindlustatud paleed ja töökojad. Enamik linnu olid väga muljetavaldavad need olid rajatud kindla planeeringu järgi, näiteks sageli oli arvestatud päikesetõusu ja -loojanguga. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. Nende algusajal oli suurimaks linnaks El Mirador, mis rajati 150 a. eKr ja kus 100 a. pKr elas ligikaudu 80 000 inimest
Linnarahva pidustused §23 kuna inimesed rikastusid linnas ja tahtsid seda kõigile näidata, siis korraldasid nad aadlike eeskujul pidusid. Linnavõimud andsid välja luksusmääruseid.Määrati ära kes võib kus töötada ja mis riideid kanda ja kui suurt pidu keegi pidada võib. XVI sai oli piiramise aluseks varanduslik tsensus, hiljem seisus.Peeti suuri pidustusi nt vastlakarneval(varakevadise paastu algus tähistav), peale mida oli 40 päeva paastu. Peo kavva kuulusid näitemängud(turuplatsid, gildihoovid, kõrtsid, veetavad vanksrid) Kirikutes etendati Piibli teksti järgivaid näitemänge. Hiljem etendati neid kirikuesistel platsidel.Hiljem muutusid teemad ilmalikumaks(müsteeriumid. 24.Linnakirjandus fablioodvärssvormilised lühilood,pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide esindajaid, RebaseromaanPranrs eepos, loomadena olid esindatud kõik tähtsamad ühiskonnakihid: lõvikuningas,karu ja hunt suurfeodaale,rebane
uuskodanike seas suur osa Ojamaa kaudu saabunud saksa kaupmeestel. Suure osa linnade elanikest -- poole või enamgi -- moodustasid eestlased, neile lisandusid soomlased, rootslased, venelased jt. Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli linnade tekkimise aluseks. Sellised keskused hakkasid Eestis kujunema juba enne 13. sajandit. Suuremad linnad (Tallinn, Narva, Uus-Pärnu ja Viljandi) ümbritseti kõrge müüriga. Tänavad olid kitsad, turuplatsid väikesed. 4) 17. 19. sajand. Linnaelanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks; kodanikeks võisid olla kaupmeeste ja käsitööliste ametiühenduste -- gildide -- liikmed. Käsitöönduse alal püsis juba 14. sajandil kujunenud tsunftikord, 17. sajandi jooksul spetsialiseerusid käsitööalad üha kitsamalt. Mitmed ajaloolased peavad Eesti linnade põhilise arengu alguseks ajajärku, mil Eesti alad liideti Venemaa koosseisu 18. sajandi algul
Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon. Sealsamas olid mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades, jõukamatel vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus kaevust ammutati vett ka vannitoa tarbeks. Oli kanalisatsioon, turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. Erakordselt kõrge tasemega: metallitöötlus ja vääriskivide töötlemine. Induse inimesed ehitasid esimestena maailmas käimlad majadesse. Kiri linnadest leitud graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Kiri on tänaseni suurel määral desifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid. Umbes 1700 eKr Induse tsivilisatsiooni langus. Põhjused teadmata. Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a
kindla planeeringu järgi. Linna keskmes seisid religioossed hooned, sageli oli kogu linna rajamisel arvestatud astronomiaga, näiteks päikesetõusu 16 ja -loojanguga. Maia linnade religioosne alus ja püramiidid meenutavad egiptlasi 2000 aastat varem. 300 a. eKr kuni 300 a. pKr rajasid nad palju omapäraseid ja silmapaistva stiiliga linnu Guatemalas, Belize'is ja Lõuna-Yucatanil. Linnades olid tempelpüramiidid, kindlustatud paleed, turuplatsid, töökojad ja elamupiirkonnad. Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr ('klassikaline ajastu') olid maiad Kesk- Ameerika võimsaim rahvas. Yucatanil rajati palju uusi linnu. Nende seas domineeris Tikal, kuigi olulised olid ka Palenque, Yaxchilan, Copan ja Calakmul. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele.
· Kuidas kaitsta nn ressursivaeste ühiskonnakihtide huvisid? · Kuidas käsitleda nn ressursirikaste investorite huvisid selliselt, et ühiskonna huvid oleks kaitstud kuid samas ka investoril oleks veel piisav tegevusvabadus kasumlikuks toimimiseks. · Kuidas tuua planeerimisprotsessis esile ühiskonna pikaajalised huvid, sh ka keskkonnakaitse huvid? 19. 20. 21. Sotsiaalsed kohtumispaigad, turuplatsid ja kauplemiskeskkond tänavatel. Domineeriva rolli muutus: kauplemise kohast transpordisooneks. Tänavatevõrk kui sümbol tähistas ühiskonna struktuuri, seoseid: võimuga, religiooniga, sõjaväeliste suhetega. Tänava esteetika. Tänav on ka kui hoonete paiknemise arvestusühik. 22. Kiire tehnoloogia areng ja kaubavahetuse mahu kasv. Tööjõu vajaduse kasv linnade kiire kasv. Raudtee ajastu. Uued teed ja sillad malm ja teras konstruktsioonid. Üliliberaalne
tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon. Sealsamas olid mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades, jõukamatel vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus kaevust ammutati vett ka vannitoa tarbeks. Oli kanalisatsioon, turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. Erakordselt kõrge tasemega: metallitöötlus ja vääriskivide töötlemine. Induse inimesed ehitasid esimestena maailmas käimlad majadesse. Kiri linnadest leitud graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Kiri on tänaseni suurel määral desifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid. Umbes 1700 eKr Induse tsivilisatsiooni langus. Põhjused teadmata. Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a
toimimiseks, ning minimeeritud oleks majandusliku ja poliitilise võimu väärkasutamine. 3) Kuidas tuua planeerimisprotsessis esile ühiskonna pikaajalised huvid, sh ka keskkonnakaitse huvid? 14. Linnatänavate kasutusfunktsioonides toimunud muutused ajaloo kestel · Hoonestuse paigutus lõi tänavad ja väljakud kolme funktsiooniga: - sotsiaalsed kohtumispaigad - turuplatsid ja kauplemiskeskkond tänavatel - transpordisooned inimestele ja kaupadele · domineeriva rolli muutus: kauplemise kohast (kuni keskajani) transpordisooneks (industrialismist kaasajani) · Tänavatevõrk kui sümbol tähistas ühiskonna struktuuri, seoseid: - võimuga; - religiooniga; - sõjaväeliste suhetega. · tänava esteetika: tänava väljanägemine sõltub peamiselt hoonestuse väljanägemisest · tänav on ka kui hoonete paiknemise arvestusühik (aadress sõnastatakse tänava kaudu)
eestlasi. 1424. aasta maapäev otsustas, et ristiinimest ei tohi üle 10 aasta orjuses hoida., pärast seda tuli nad vabaks lasta. Träälidele anti õigus end raha eest vabaks osta ka varem või kui nad abiellusid vanatüdrukuga. Suuremad linnad 14.-16. sajandil, käsitööndus ja kaubandus linnades Suuremad linnad nagu Tallinn, Narva, Uus-Pärnu ja Viljandi olid ümbritsetud kõrge ring- müüriga, väljast piiras müüri kraav. Tänavad olid kitsad ja turuplatsid väiksed. Suurim linn oli Tallinn. Seal elas 16. sajandil 4 000 elanikku. (18. sajandil juba 7000-8000 inimest). Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Ordulinnuste ümber tekkisid Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu. Käsitööndus linnades. Linnarahvastiku põhiosa moodustasid käsitöölised, kes koondusid tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate,
Jumalad lõid inimesed, sest nad olid laisad ning inimese ülesanne oli teha tööd Kaitsejumala auks ehitati linnriigi keskele astmiktempel ehk tsikuraat, millel oli 4 astet ning neljandas oli jumala kuju, kelle auks tempel tehtud oli lisaks sakraalsele sfäärile (jumala kummardamise koht) korraldas tempel ka töötegemist jumala auks, oli samuti majanduskeskus, mis korraldas tootmist (kaubandus, tooraine eksport jms); templite suured hoovid olid kui turuplatsid Templit juhtis hierarhiline administratsioon eesotsas en'i ehk ülempreestriga, kellel oli rituaalne suhe jumalaga - hiljem koondus kuningale, kes oli ka sõjapealik ja kohtunik. Mõned kuningas jumalikustasid end (alates 23. saj eKr), esimene neist olli Naram Sin kuningad kui jumalad oli siiski Mesopotaamias vaid ajutine nähtus Jumalate austamiskombed annetused, ohvritoomine (kujutatud on seda Uruki vaasil)
a-te Euroopas, ajal mil ökoloogilised teemad omandasid poliitilise tunnustuse, inspireerisid neoromantilised suunad. Näitena võib tuua Thijssepark'i Amstelveenis (autori J. P. Thijsse järgi), linnakogukonnas Amsterdami lõunapiiril. Selle pargi kodumaine taimestik on kujundatud madalmaadele omaste koosluste järgi, arvestades vormi, tekstuuri, värvi ja valgust. 1980. a-tel hakati tähelepanu pöörama kohtadele, kus paiknesid mahajäetud 19. sajandi vabrikud, tapamajad ja turuplatsid - nn postindustriaalne pargikujundus. Nende parkide ülesandeks sai vanade ja degrageerunud piirkondade füüsilise kvaliteedi parandamine ning neile uue identiteedi andmine. Disaini iseloom sõltus siin uuesti sündinud huvist kompositsiooni, esteetiliste väärtuste ja sümboolsete tähenduste vastu. Kaasaegsetele linnaparkidele on iseloomulik asukoht tiheda, sageli kõrghoonestusega linnajaos, kus nad peavad elustama ülerahvastatud linnaosi ning looma kvaliteetsed puhketingimused.
annaabi.ee 
