Turutüübid (0)

 Turutüübid   Turutüüpidest   tuntakse   nelja   struktuuri,   milleks   on   täielik   konkurents   ja
mittetäielik konkurents ehk monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol. Kõige
tähtsam   tunnus,   mille   poolest   turu   tüübid   erinevad,   on   see,   millisel   määral
suudavad turul tegutsevad firmad kontrollida oma toodangu hinda.  Täielik konkurents Hüvise   (kauba   või   teenuse)   turuhind   kujuneb   konkurentsi   tingimustes   nõudluse   ja   pakkumise
koosmõju   tulemusena.   Kui   turuhind   on   tasakaaluhinnast   kõrgem,   kujuneb   ülejääk,   mis   omakorda
sunnib tootjaid hindu langetama. Kui aga turuhind on tasakaaluhinnast madalam, tekib puudujääk.
Täieliku konkurentsi turgu iseloomustab asjaolu, et siin ei saa ükski ostja ega müüja oma tegevusega
turuhinda mõjutada. Täieliku konkurentsi turg on kõige efektiivsem turg. Täieliku konkurentsi turul tegutseb suur hulk väikesi iseseisvaid firmasid, mis toodavad standardset
toodangut.   Seejuures ei  suuda  ükski  neist  üksinda  turuhinda  mõjutada.   Nii   ostjad kui  müüjad  on
hinnavõtjad. Hinnavõtjaks nimetatakse firmat või indiviidi, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja
kes   seetõttu   peavad   ostma   või   müüma   kehtiva   turuhinnaga.   Mittetäielik   konkurents   prevaleerib
tootmisharus,   kus   firmal   on   teatav   kontroll   oma   toodangu   hinna   üle.   Monopol   on   mittetäieliku
konkurentsi   äärmuslik   vorm.   Mittetäielik   konkurents   toob   kaasa   ühiskonna   piiratud   ressursside
ebaefektiivse kasutamise. Monopolistlik konkurents on teine mittetäieliku konkurentsi turustruktuur,
kus   palju   firmasid   müüb   diferentseeritud   toodangut.   Seega   on   siin   nii   monopoli   kui   ka   täieliku
konkurentsi   elemente.   Oligopol   on   kolmas   mittetäieliku   konkurentsi   turustruktuur   ja   ühtlasi   üks
levinumaid turutüüpe enamikus arenenud turumajandustes. See on turg, kus on väike arv firmasid, mis
üksteisest   vastastikku   sõltuvad.   Firmade   väikesest   arvust   tingituna   mõjutab   iga   muutus   iga   firma
tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. (Kerem,
Randveer 2004) Täieliku konkurentsi turu olemasoluks on vajalikud järgmised tingimused:  Firmade suur arv, kusjuures iga firma tootmismaht on turu mahuga võrreldes väike ja ükski
firma ei saa oma suurusest lähtuvalt turuhinda mõjutada. Kui aga üks firma suudab valmistada
tootmisharu kogutoodangut madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, siis on
tegemist loomuliku monopoliga. Monopolistlikku konkurentsi iseloomujoonteks on aga palju
müüjaid   tiheda   konkurentsiga   turul.   Kuna   firmasid   tegutseb   palju,   siis   tegutsevad   nad
teineteisest sõltumatult.   Homogeense kauba tootmine. s.t kõik kaubad selle hüvise turul on ühesugused, sõltumata
sellest.  Milline  firma  neid toodab;  seetõttu on tarbijal  ükskõik,  milliselt  müüjalt  ta  kaupa
ostab, kuivõrd kõik müüjad müüvad neid ühesuguse hinnaga ja kui mõni müüja üritab oma
tooteid   müüa   turuhinnast   kõrgema   hinnaga,   ei   osta   neid   talt   tõenäoliselt   ükski   ostja.
Monopolistliku konkurentsi tunnuseks on diferentseeritud toodang, st firmad toodavad sarnast
toodangut, kuid need ei ole täielikult üksteist asendavad.  Erinevalt monopolist, kus esinevad sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu
tootmisharru, täielikus konkurentsis sisenemis- ja väljumisbarjäärid puuduvad, s.t miski ei
takista   firmasid  turule   tulemast   või   sealt   lahkumast.   Täpselt   samuti   on  ka   monopolistliku
konkurentsi   puhul.   Sisenemisbarjäärid   esinevad   ka   oligopoli   puhul,   milles   mängib   rolli
mastaabiefekt   ehk   väikestel   firmadel   on   raske   konkureerida   olemasolevatega.   Samuti
mängivad rolli seaduslikud barjäärid, nagu patent, mis oligopoli tekitavad.


 Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon, mida valdavad kõik otsuseid tegevad 
tootjad ja tarbijad. Monopolis esineb samuti kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle. Firma nõudluskõver Kuna   täielikult   konkureeriv   firma   on   hinnavõtja,   on   tema   toodangu   nõudlus   täielikult   elastne.
Monopol on aga seevastu hinnakujundaja, sest ta saab hinda mõjutada, kuna ta on toote ainus müüja.
Kõik firmad on nii väikesed, et nad suudavad kogu oma toodangu müüa kehtiva turuhinnaga. Samal
ajal tootmisharu nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Nagu jooniselt näha, on firma nõudluskõver horisontaalne kehtiva turuhinna suhtes. Kuna hind ja
keskmine  tulu  on  alati  võrdsed,  on  keskmine  tulu  fikseeritud turuhinna  korral  samuti  konstantne.
Täieliku konkurentsi turul võrdub hind ka piirtuluga.  Piirtulu (PR) on firma kogutulu muutus, mille
põhjustab ühe täiendava tooteühiku müük. (Kerem, Randveer 2004) Joonis 1 Turu nõudluskõver vs firma nõudluskõver Kasumi maksimeerimine Lähtume   eeldusest,   et   ratsionaalselt   käituv   firma   püüab   maksimeerida   oma   kasumit.   Firma
majanduskasum   võrdub   tema   kogutulude   ja   kogukulude   vahega.   Kuna   täieliku   konkurentsi
tingimustes ei ole üksikul firmal võimu turuhinna üle, on tal kasumi maksimeerimiseks üks võimalus –
otsustada oma toodangu mahu üle.   Seepärast ongi võtmeküsimuseks, missugune toodangu kogus
maksimeerib   firma   kasumi.   Selleks,   et   kasumit   maksimeerida,   peaks   firma   tootma   kogust,   mille
piirkulu (MC) võrdub piirkuluga (MR). Piirkulu võrdub kogutulu (TC) muudu ja koguprodukti muudu
jagatisega. MR>MC korral kasum kasvab, kui firma tootmismahtu suurendab MR on võrdsed. (Kerem, Randveer 2004) Vastavalt joonisele 2 peaks firma tootma kogust 5 ühikut, kus MC=MR=6. Kui firma toodab vähem
kui   5 ühikut,   on hind piirkulust  suurem.  Seega,  tootmismahu suurendamisel  kasum   kasvab,  kuna
seoses sellega suureneb kogutulu rohkem kui kogukulu. Iga tootmismahu korral, mis on suurem kui 5
ühikut,  on hind madam  kui  piirkulu.  Niisiis,  tootmismahu  vähendamine  suurendab  kasumit,  kuna


seoses sellega väheneb kogutulu rohkem kui kogutulu. Järelikult, kasumi maksimeerivaks koguseks on
5 tooteühikut. Seega on täielikult konkureeriva firma kasumi maksimeerimise tingimus. MC = MR =p.
(Kerem, Randveer 2004) Joonis 2. Kasumi maksimeerimine Kasutatud allikad Kerem, K., Randveer, M. (2004a). Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. 4.trükk. Tallinn: Külim. Kerem,K.,Raju,O.,Randveer,M. (2001a). Mikroökonoomika õpik. 4.trükk. Tallinn:TEA kirjastus. Kerem,K., Keres,K.,Randveer,M.. (2004a.) Mikroökonoomika alused. Tallinn: Külim.

Document Outline

• Turutüübid
• Täielik konkurents
• Firma nõudluskõver
• Kasumi maksimeerimine
• Kasutatud allikad