3. Mõtlemine ja keel. Töömälu kasutatakse ka püsimälust saadava informatsiooni ümbertöötamiseks mingi vajaduse jaoks. Selleks tuleb aga info mälust välja otsida, 11 seostada ja kasutada otsuste tegemiseks ning planerrimiseks mõtlemine tähistab neid protsesse. Informatsioon on tihti sõnaline, mõtlemine toimub mõistete abil. Kuna kõigile tunnetusprotsessidele on ühine see, et alati on info vähemalt mingil ajal aktiivse opereerimise objektiks ja sel moel muudetakse info tarvitamiskõlblikuks, nimetatakse nende protsesside uurimist infoprotsesside psühholoogiaks. 5.2 Motivatsiooniprotsessid Motiivid äratavad inimestes vajadusi ja ajendeid, mis määravad tegevuse eesmärkide tekke ja püsivuse ning väljendavad inimesele endale tema soovina. Lisaks motiividele loetakse motivatsiooniprotsessideks ka emotsioone
Kognitiivne psühholoogia uurib: Info vaimset töötlemist Taju, mälu, mõtlemist (KUIDAS inimesed teavad ja mõistavad ümbritsevat maailma, KUIDAS sellest mõtlevad) Õppimist Teadmiste omandamist ja korrastamist ajus (ei uuri psüühikat, vaid seda, kuidas välismaailm psüühikas peegeldub) 11 Põhiidee: inimesed mõistavad maailma tänu tunnetusprotsessidele. Kognitiivne psühholoogia pöörab tähelepanu individuaalsetele erinevustele - inimesed võtavad vastu erinevat infot ja mõistavad seda erinevalt. Inimene loob keskkonnast seesmised mudelid (skeemid), mis hakkavad edaspidi inimese mõtteid ja tegevust suunama. Seetõttu võtab inimene keskkonnast infot vastu valikuliselt ja tõlgendab seda vastavalt oma mudelile. Uusi mudeleid saadakse õppimise teel. Nt
· Söögiisu ja toitumine · Vererõhk · Peaaju verevarustus · Seedesüsteem · Iiveldus ja oksendamine · Immuunsüsteem · Põletik · Mälu · Meeleolu · Liikumine · Närvikoe kaitse kahjustuste eest · Valu · Sigimine · Stress Kanepisaaduste tarbimise ebasoodsad mõjud · Uimasus ja põhjendamatu enesekindlus · Pikenenud reaktsiooniaeg · Mälu nõrgenemine · Huvide kitsenemine · Meeleoluhäired · Hingamisteede kahjustused · Kaugtagajärjed tunnetusprotsessidele Kanepisaaduste kognitiivsed efektid · Tähelepanu ja keskendumisvõime: lihtsamates olukordades ei ole häiritud, mõningane halvenemine keerukates tähelepanusituatsioonides · Mälu: hiljutise halvastimäletamine ja konsolidatsioonipuudulikus, rohkem valepositiivseid äratundmisi, kaugmälu häirimata · Tajumine ja motoorika: väikestes annustes mõõdukad efektid, suured annused tekitavad hallutsinatsioone ja katalepsia Kanepivõõrutuse haigustunnused
Füsioloogilised toimed: südame löögisagedus kiireneb, kehatemperatuur alaneb, seedekulgla talitlus aeglustub Elektrofüsioloogiliselt: nii erutus-, kui pidurdusnähte, pikaajalistel tarvitajatel suurenenud teetaaktiivsus, alfa- hüperfrontaalsus, rohkem “aeglast und”, vähem REM-und. Kanepisaaduste tarbimise mõjud : uimasus ja enekindlus, pikenenud reaktsiooniaeg, mälu nõrgenemine, huvide kitsenemine, meeleoluhäired, hingamisteede kahjustused, kaugtagajärjed tunnetusprotsessidele. AMFETAMIINI toimed : eufooria, erutatus, isutus, liikumisaktiivsuse suurenemine, väsimuse ja unisuse vähenemine, enesekindluse suurenemine, suutlikkuse suurenemine, agressiivsuse suurenemine, stereotüüpne käitumine, paranoiline psühhoos, vererõhu tõus, hüperteermia. KOKAIINI OHTLIKKUS : meeleoluhäired ( derp, labiilsus), kokaiinipsühhoos, ajurabadus, südameiskus, kopsude
paremini meelde. 3) Genereerimisefekt – Harkovi koolkonda esindatavad psühholoogid (P.Zintšenko, A.Smirnov, A.N.Leontjev) on näidanud, kuidas mälu efektiivsus oluliselt tõuseb, kui inimene on omandamise ajal aktiivne, kui omandatav on seotud tegevuse eesmärkidega ja tegevuse põhistruktuuriga. Genereerimisefekt seisneb selles, et isik mäletab enda genereeritud või leitud teavet paremini, kui täpselt sama keerulist ja sama kaua tunnetusprotsessidele materjaliks olnud teavet, mida talle lihtsalt esitatakse kellegi teise poolt. Soovitatav on teha selliseid reklaame, mis on mõtteid esile kutsuv, kommenteerima panev, küsimusi esitama sundiv, intrigeeriv – siis genereerimisefekti tõenäosus kasvab. KUJUTLUSE OSA REKLAAMI VASTUVÕTUL Mida elavamat kujutlust reklaamteates sisalduvad apellatsioonid ja kujutised seoses reklaamitava tootega esile kutsuvad, seda püsivam on mõju ja seda parem on reklaami mäletamine.
eesmised osad (laubasagarad) Aju töötab funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub konkreetses situatsioonis üheaegselt kolmest eri allikast pärinevate erutussignaalide töötlemine: sisemised ärritused, konkreetse situatsiooni poolt antud välisarritajad, mälujälgede aktualisatsioon. Tunnetusprotsessid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo lk. 82 193) Suund, mis vaadeldava käitumise uurimise asemel suunas tähelepanu tunnetusprotsessidele (aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia). Kognitiivse psühholoogia kui iseseisva suuna teke on mõjutatud olnud nt. biheiviorismi kriisist, kommunikatsiooniteooriatest, ambitsioonist luua tehisintellekt, uutest suundadest lingvistikas (N.Chomsky), füsioloogiliste kallakuga töödest (neurofüsioloogia ja psühholoogia). Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F
eesmised osad (laubasagarad) Aju töötab funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub konkreetses situatsioonis üheaegselt kolmest eri allikast pärinevate erutussignaalide töötlemine: sisemised ärritused, konkreetse situatsiooni poolt antud välisarritajad, mälujälgede aktualisatsioon. Tunnetusprotsessid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo lk. 82 193) Suund, mis vaadeldava käitumise uurimise asemel suunas tähelepanu tunnetusprotsessidele (aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia). Kognitiivse psühholoogia kui iseseisva suuna teke on mõjutatud olnud nt. biheiviorismi kriisist, kommunikatsiooniteooriatest, ambitsioonist luua tehisintellekt, uutest suundadest lingvistikas (N.Chomsky), füsioloogiliste kallakuga töödest (neurofüsioloogia ja psühholoogia). Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F
2) Semantiline mälu. 13 Mõjutegurid ja efektid, millest sõltuvad reklaami ja toote mäletamine: 1) Järjestuskoha efekt (asukoha efekt). 2) Von Restorffi efekt - kui mällusalvestatavas järgnevuses (nt nimestik, tekst) on üks element isoleeritud või teistest eristuv, siis jääb ta paremini meelde. 3) Genereerimisefekt - isik mäletab enda genereeritud või leitud teavet paremini, kui täpselt sama keerulist ja sama kaua tunnetusprotsessidele materjaliks olnud teavet, mida talle lihtsalt esitatakse kellegi teise poolt. Reklaamteate mäletamist mõjutavad tegurid: 1) Tähelepanu huvi. 2) Töötlusstrateegia, osalusmäär. 3) ® esitamise järjekord. 4) ® eristatavus ja erilisus. 5) Emotsionaalne seisund. 6) Taastamistunnuste käepärasus. 7) Inimese aktiivsus. Mida elavamat kujutlust reklaamteates sisalduvad apelleeringud ja kujutised seoses reklaamitava tootega esile kutsuvad, seda püsivam on mõju ja seda parem on reklaami
· Liikumine · Närvikoe kaitse kahjustuste eest · Valu · Sigimine · Stress Kanepisaaduste tarbimise ebasoodsad mõjud · Uimasus & põhjendamatu enesekindlus · Pikenenud reaktsiooniaeg · Mälu nõrgenemine · Huvide kitsenemine · Meeleoluhäired · Hingamisteede kahjustused · Kaugtagajärjed tunnetusprotsessidele Kanepisaaduste kognitiivsed efektid · Tähelepanu & keskendumisvõime: lihtsamates olukordades ei ole häiritud, mõningane halvenemine keerukates tähelepanusituatsioonides · Mälu: hiljutise halvastimäletamine & konsolidatsioonipuudulikus, rohkem valepositiivseid äratundmisi, kaugmälu häirimata · Tajumine & motoorika: väikestes annustes mõõdukad efektid, suured annused tekitavad hallutsinatsioone & katalepsia
poliitikas jm. Kognitiivne psühholoogia uurib: · Info vaimset töötlemist · Taju, mälu, mõtlemist (kuidas inimesed teavad ja mõistavad ümbritsevat maailma, kuidas sellest mõtlevad) · Õppimist · Teadmiste omandamist ja korrastamist ajus (ei uuri psüühikat, vaid seda, kuidas välismaailm psüühikas peegeldub) Põhiidee: inimesed mõistavad maailma tänu tunnetusprotsessidele. Kognitiivne psühholoogia pöörab tähelepanu individuaalsetele erinevustele - inimesed võtavad vastu erinevat infot ja mõistavad seda erinevalt. Inimene loob keskkonnast seesmised mudelid (skeemid), mis hakkavad edaspidi inimese mõtteid ja tegevust suunama. Seetõttu võtab inimene keskkonnast infot vastu valikuliselt ja tõlgendab seda vastavalt oma mudelile. Uusi mudeleid saadakse õppimise teel. Nt
pks,siis järgmine,jne) Eeltähelepanu - elementide grupeerimine tervikobjekt,mida fokaalne tähelepanu saab töödelda,"pop-out" efektid,paralleelne infotöötlus Mälu: Esemete ja nähtuste kohta käivate muljete ja teadmiste ning praktiliste oskuste ja vilumuste meeldejätmine,säilitamine ja reprodutseerimine: Protsessid ja representatsioonid,milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus;mis on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele · Liigitamine modaalsute järgi (nägemis-,kuulmis-,jne) · Liigitamine keskuste jöärgi (senroone,lühiajaline,püsi-) · Liigitamine säilitatavate teabe-representatsioonide sisu järgi · Liigitamine sõltuvalt seotusest teadvusega Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus(1850-1909) näitas,et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida
Kattub justkui VAA definitsiooniga. Oluline aspekt: tunnetusprotsesside, infotöötlusprotsesside kahjustatus, mis tingib õpiraskuse. Ülesande kognitiivne analüüs kui meetod täpsustamaks konkreetse lapse oskuste taset ja raskusi. Ülesande kognitiivne analüüs: Analüüsida millistest alaetappidest ülesande lahendamine koosneb milliseid osaoskusi ja teadmisi peab ülesande erinevate alaetappide lahendamiseks valdama millistele tunnetusprotsessidele erinevate alaetappide lahendamine eelkõige toetub Õpiraskuste eristamine teistest arenguhälvetest. Eristada teistest arenguhälvetest Meelepuuded Puudulik koolivalmidus Madal õpimotivatsioon Sotsiaal-majanduslikud probleemid Emotsionaalsed ja/või käitumisprobleemid Pedagoogilise sekkumise põhimõtted õpiraskuste korral. Õpiharjumuse ja aineüleste õpioskuste kujundamine. Sekkumispõhimõtted
Dihhootilise kuulamise katse- paremasse ja vasakusse kõrva samaaegselt esitatud read on erinevalt tajutud, peab toimuma mingi ümberlülitus, tähelepanu valik erinevatest kuulmiskanalitest esitatud teabe vahel. MÄLU Esemete ja nähtuste kohta käivate muljete ja teadmiste nind praktiliste oskuste ja vilumuste meeldejätmine, säilitamine ja reprodutseerimine: Protesessid ja representatsioonid, milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus, mälu on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele. · liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis- jne) · kestuse järgi (sensoorne, lühiajaline, püsi- jne) · liigitamine säilitavate teabe-representatsioonide sisu järgi · sõltuvalt seotusest teadvusega (eksempl., implits.) teadliku mälupsühholoogia algus- Ebbinghaus- näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida.
mälu taastamine e. reprodutseerimine - protsessid ja representatsioonid, milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus. Info töötluse tulemusena tekib meil mälu mingisugusest oskusest, objektidest, tegevustest jne ja see talletub mingisuguse esindusena ehk representatsioonina, mis on kodeeritud mälusüsteemi. - Mälu on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele. Mälu on võimalik liigitada modaalsuste järgi (nägemis- , kuulmis- jne); kestuse järgi (sensoorne, lühiajaline, püsi-); säilitatavate teabe-representatsioonide sisu järgi ning sõltuvalt seotusest teadvusega (eksplitsiitne – mälus säilib teave, mida teadvustame, implitsiitne – mälus säilib teave, aga seda ei teadvustata). Teadusliku mälupsühholoogia algus on seotud Hermann Ebbinghausi nimega, kes näitas, et õppimist ja
kelleks ta tahab saada. Tunnetuspsühholoogia (kognitiivne psühholoogia) rõhutab biheviorismi võimutsemise tõttu pikaks ajaks allasurutud vaimsete (ehk seesmiste) protsesside uurimise tähtsust. Meetodiks mõtlemise ja teiste tunnetusprotsesside eksperimentaalne uurimine, psühhoterapeutilises rakenduses ratsionaalse eneseanalüüsi ja mõistlike mõtete valdamise vajaduse rõhutamine. Tunnetuspsühholoog: Inimesed mõistavad maailma tänu tunnetusprotsessidele. Ratsionaalne tunnetus juhib otstarbekat käitumist. Psühholoogia uurimisobjekt Psühholoogia uurimisobjektiks on psüühika. Psüühika on elutegevuse spetsiifiline avaldusvorm, mille otstarbeks on elusolendi (kui psüühika kandja) parem kohanemine. Laiemas mõttes sisaldub psüühikas nii seesmine (teiste poolt vahetult tunnetamatu ehk subjektiivne) kui ka väline (ja teiste poolt vahetult tunnetatav ehk objektiivne) aktiivsus. Psüühikat võidakse uurida nii inimestel kui ka loomadel.
millises valdkonnas. Kattub justkui VAA definitsiooniga. Oluline aspekt: tunnetusprotsesside, infotöötlusprotsesside kahjustatus, mis tingib õpiraskuse. Ülesande kognitiivne analüüs kui meetod täpsustamaks konkreetse lapse oskuste taset ja raskusi. Ülesande kognitiivne analüüs Analüüsida - millistest alaetappidest ülesande lahendamine koosneb - milliseid osaoskusi ja teadmisi peab ülesande erinevate alaetappide lahendamiseks valdama - millistele tunnetusprotsessidele erinevate alaetappide lahendamine eelkõige toetub Õpiraskuste eristamine teistest arenguhälvetest. Eristada teistest arenguhälvetest - Meelepuuded - Puudulik koolivalmidus - Madal õpimotivatsioon - Sotsiaal-majanduslikud probleemid - Emotsionaalsed ja/või käitumisprobleemid 13. Pedagoogilise sekkumise põhimõtted õpiraskuste korral. Õpiharjumuse ja aineüleste õpioskuste kujundamine. Sekkumispõhimõtted
annaabi.ee 
