"Dorian Grey portree" Henry Wotton sententsid: Keskaegne kunst on võluv, aga keskaegsed tunded on aegunud (lk.65)- maailm on pidevas muutumises, keskaegsete romaanide näidetel olev tundemaailm on tänapäeva mõistes liiga lihtlabane (ehk , mida aeg edasi, on inimeste probleemid palju keerulisemad). Kunsti 'väärtus' aga tõuseb, kuna seal kujutletut vaadates nähtakse elu palju lihtsamalt, aga samas keskaegsetest mõtetest/tunnetest reaalsemana (kunst on esemelik, tundemaailm mõtteline). Naised on imeliselt praktilised, palju praktilisemad kui meie (lk.64)- ei oska kommenteerida, raamatu autoril mingi mõttesegadus olnud. Head otsused on kasutud katsed sekkuda teaduslike seaduste toimingusse (lk.84)- seadused on kahepalgelised, olenevalt tõlgendusviisist. Näiteks kohtunikul on võimalus tõlgendada seadusi piisavalt vastandlikult, et saata kuriteo sooritanud mõrvari kalgilt vangi. Aga võib juhtuda, et vangistatud mees on hoopiski süütu
Orest Kiprenski -sündis 24.märts 1782 Nezinskaja mõisas Koporje lähedal ja suri 17.oktoober 1836 Roomas. Ta oli vene maalikunstnik, romantismi esindaja, Peterburi KA akad. Õppis 1788-1803 Peterburi KA-s. Töötas Venemaal ja 1816-22 ning aastast 1828 Itaalias. Loonud aadlisoost haritlaste, 1812.a. isamaasõjast osavõtnute, dekabristide ja nende mõttekaaslaste portreid. Neis väljenduvad ajastu eesrindlike inimeste mõtte- ja tundemaailm, patriotism ja humanism. Tööd: A.Schwalbe portree (1804), autoportree (u. 1808 ja 1828), J.Davõdovi (1809), J.Rostoptsina (1809), D.Hvostova (1814), V.Zukovski (1816), S.Uvarovi (u. 1815) ja A.Puskini portree (1827). Alexander Puskin Orest Kiprenski
Luule keskendub poeedi enese biograafia mõtestamisele- reaalsed muljed ja elamused loovad aluse poeetiliselt ümber kujundatud biograafiale. Puskini romantilises lüürikas täiendab pettumuse, kibestumise motiivi valmidus hinge ümbersünniks, uueks tundeks. Kõige eredamalt väljendus Puskini romantism"Lõuna- poeemides". Ta lob romantilise-lüürilise poeemi. Puskini poeemide süzeedes on kangelannad aktiivsed osalejad, nende tundemaailm väärib samuti autori tähelepanu. Poeem kui zanr dramatiseerub. Ta lõi värssromaani jaoks olulise värsistusega riimiskeemi. 4)Lermontov: Esitatakse loomingus kahte perioodi- varane noorukiea luule ning küpse loomingu periood.Varasem looming on tugevasti mõjutatud kirjanduslike eeskujude poolt. Teistelt autoritelt omandab tihti valmiskujundeid,... Tema luule keel on traditsiooniline. Noorusluule seostub väga oluliselt konkreetse
Kuulus Viini koolipoiste hulka. ,,Lõpetamata", ,,Forellikvintett", ,,Metshaldjas", ,,Kuhu?" tsüklist Ilus möldrineiu Brahms Sündis Hamburgis 1833. Oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. 1853-1662 sõidab Saksamaal ringi ja mängib kammeransamblites. Kuni 1862 töötas Hamburgis, toimetas vanade heliloojate teoseid. 1862 saavutab oma kuulsuse Viinis. On Viini heliloojateliidu üks asutajaid. Kunstiideaalideks olid kindlad vormid tagasihoitud tundemaailm. Mitteprog. Muusika pooldaja. ,,Poco Allegro", ,,Ungari tants" Lizst - Pianist, helilooja, pedagoog, andis välja muusikat. Programmilise muusika pooldaja. Sai inspiratsiooni kirjandusest. Suutis panna klaveri kõlama nagu orkester. Oli süvenenud religioossesse muusikasse. Üks Budapesti muusikaakadeemia asutajatest, oli seal õpetaja. Ungari rapsoodia nr. 9 , Klaverikontsert nr. 1
teaduslikku väidet ebateaduslikust.Füüsikalised printsiibid-kõige üldisemad tõdemused looduse kohta. Miks on füüsika oluline? Poleks hüvesid (tehnoloogia jne), me elaks kartuses tundmatute loodusjõudude ees, meie maailmas end mugavalt tundmiseks peame oskama füüsikat.Füüsika uurib loodusteadusi (seaduspärasusi) ja kasutab füüsika keeleoskussõnu nende selgitamiseks.Mina olen ma ise ja maailm on kõik ’’mitte-mina’’ (v.a mõttemaailm, tundemaailm jm.)Maailmapilt-Süsteem, info kohta, mida inimene maailma kohta omab.Struktuuritaseme moodustavad ligikaudu ühesuguste mõõtmetega ja sarnaselt käituvad kehad (tool, laud, kapp, uks, jne).LOODUS- inimest ümbritsev ja inimesest sõltumata eksisteeriv keskkond. Looduse vastand on tehiskeskkond ja kultuur (muusika, kunst, arhitektuur, jne) KÕIK KOOSNEB AINEST JA VÄLJAST!Loodus on
(eluaastad 6/7-11/12) Selles eas alustatakse kooliteed, õpitakse kirjutama, lugema ja arvutama. Sõbrad ja tuttavad muutuvad senisest olulisemaks. Kainik õpib täitma kohustusi koolis ja kodus ning pidama lubadusi. Rohkem soovitakse kuuluda eakaaslaste gruppidesse ja õpitakse koos tegutsemist. NOORUKIIGA MURDEIGA (eluaastad 11/12-15/16) Selles eas läbitakse kiired ja ulatuslikud kehalised muutused, kuid muutuvad ka suhted, tundemaailm ja käitumine. Õpitakse iseennast paremini tundma. See periood võib kaasa tuua nii põnevust kui ärevust uue olukorra ees. HILINE NOORUKIIGA (eluaastad 15/16- 20/22) Selles eas saadakse täiskasvanuks. Huvid pöörduvad kehalistelt muutustelt mujale, nagu näiteks elukutsevalik, uued huvialad, ühiskonnaelu. See on eelkõige eneseleidmise periood, mil noor inimene langetab tähtsaid otsuseid. TÄISKASVANUIGA VARANE TÄISKASVANUIGA
Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Looduses esineb tasemeline struktureeritus. Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. Sõna loodus ongi maailma see sünonüüm, mis kõige probleemivabamalt sobib füüsikalisse konteksti. Sõnal maailm on ju olemas ka mittefüüsikalised tähendused (mõttemaailm, tundemaailm jne), sõnaga Universum kaasnevatest probleemidest oli aga juba ülalpool juttu. Loodus (lad.k. natura) on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks. 2. Mis on maailm? Miks maa, miks ilm?
`getostunud' linnaosades. See on levinud seal, kus elatakse ennast pettes, et tugevad on tegijad- Siit aga tulebki problem. Nimelt mees, kes on pidanud elama lapsest saati ühiskonnas, kus valitseb vaid toores jõud ja ellu jääb ainult tugevam, kujuneb sellel poisil tahes- tahtmata jõhker iseloom. See poiss kasvab lihtsalt üheks tuimaks inimmassiks. Ainukeseks pääseteeks siin tundub olevat keskkonnavahetus. See võib-olla tõsi, kuid isegi siis ei pruugi tema tundemaailm muutuda. Need ongi need poisid, kellelt ei tasu ilusaid sooju ja südamlikke sõnu oodata, sest nad ei tunne mitte midagi. Tavaliselt on need poisid elus palju vatti ja haiget saanud. Nad on loonud enda umber sellise kaitsekilbi millest ei pääse keegi läbi. Nende südamesse jääb isegi kõige lõpuks üks tuba, kuhu keegi mitte kunagi sisse ei saa. Sellest kilbist, mis ta enda ümber ehitanud on, on võimalik väga rasket tööst tehes läbi murda. Kuid
/ ... / Et veel nii palju õnne näeksin, / nii palju õisi näha saaksin - / kes oleks seda uskunud!" Koidula laseb kevadet paista oma luules hea inimesena, kes ootamatult igal aastal koputab uksele, samas tuues kaasa sületäis lilli. Kevade on ärkamisaeg kogu elusloodusele, mis tirib oma veetlevusega kaasa Koidulat luuletama. Liivi sügisluule on sügavamõttelisem, mis ei hõlma ainult looduse välist ilu. Ta laskub ka väikseimasse detaili, luues talle oma mõtte- ja tundemaailm. ,,Siin iga leheke räägib / neist kadunud lehtedest, / mis kõledad sügistormid / on kiskunud südamest." Väliselt paistev kurbus Liivi luules võib osutuda kauniks kujutluseks sügisest. ,,Tuul rabistab lehti maha, pilv kihutab rutuga, ja sügav sügisekaha käib üle karjamaa. Siin istun ma kase alla, kuis enne istunud ma; kui enne, tuul kisub puist lehti ja keerutab nendega.
Peab eksistentsialismi läbi tunnetama. * Mis on hea, seda pole võimali leida filosoofias, mille nimel oleks võimalik elada ja surra. * Võib olemas olla selline asi, nagu objektiivne tõde. See, kes elab subjektiivsena maailmas, ei pruugi seda objektiivset tõde tunnetada. * Kui tunnetab, alles siis on aktuaalne. * Kõige tugevam on ühiskond siis, kui see koosneb... * Peab olema... 4 Olemine esteetilisel tasandil, eemärgiks pidev nauding, on meelte vang. Tundemaailm, ei julge enesega suhelda. Sellel tasandil on küll olemas, aga ei ela. 5 Olemine eetilisel tasandil, eesmärgiks tasakaalu leidmine ja rahulolu saavutamine iseendaga, rahulolu nii, et ka ühiskond on rahul. 6 Olemine religioossel tasandil, eesmärgiks audentsuse saavutamine, inimeseks saamine. Tõde ei pruugi olla üldsuse arvates õige, aga võib olla. Kannatusi ei tuleks karta. * Ilmalik eksistentsialism J.P.Sartre. * Inimese olemine eelneb olemusele
kunstilist mõjukust, individualism- enesekesksus ja subjektiivsus väljendus kõige tugevamini. · Nad ei avaldanud programmilisi artikleid, kuid nende kunstivaated tulid kirjandusliku loomingu kaudu hästi esile. · Nad rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljastpoolt saadud missinooni või kaalutluse tulemusena. · Looming väljendab ennekõike isiklikke tundeis ja elamusi.( pöörduti oma loomingus maiste ihade ja rõõmude poole) · Poeedi tundemaailm puutub kokku paljude nn lihtinimeste tunnetega. · Siurulaste impressionistlik luule annab tundeid ja elamusi edasi sisemises liikumises, varjundirikkana, ning need tunded ja elamused on seotud värvikate välismaailmapiltidega. · Eriti ilmekas ja visuaalne M. Underi ,,Sinine terrass" · Visnapuu annab edasi kuulamisaistinguid, loodushääli ning kasutab meeldejäävaid sõnu ja sõnavorme. · Kuulus ka kaks proosakirjanikku Tuglas ja Gaililt( talle oli omane mängulisem ja
on altimad proovima, ent naistel on väiksem taluvus. Psüühilises vastusurves on samuti juhuslikud ja paratamatud faktorid. Kui lapsed on kasvanud vähese emotsionaalse kontakti tingimustes ( sünnitusjärgne eemaldamine, lastesõimed-ja aiad, hoolimatus) või kogenud palju negatiivseid emotsioone (vanemate jõhkrus, tülitsemine, joomarlus), kui tunnete väjendamist peetakse üldsegi sobimatuks moodsasse tehnitsistlikusse maailma, ei saa ju lastelgi tundemaailm täielikult välja areneda. Et me just sellisest ajastust tuleme, on paratamatu. Samuti on ateistlik kasvatus jätnud paljud noored ilma käitumise religioossest regulatsioonist ja religioossetest elamustest ilmutusest ja ekstaasist. Juhuslik on inimeste informeeritus narkootikumide toimemehhanismidest ja tagajärgedest. Kui puudub informatsioon narkootikumi hukatuslikest tagajärgedest ning
23. Milles seisneb kunsti olemus Aristotelese järgi? Millises teoses ta sellest kirjutas? 24. Nimetage Platoni teoseid. 25. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Kuidas suhtus Sokrates talle mõistetud surmanuhtlusesse? 26. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? See oli ulatuslik jutustuse zanr, mille põhiliseks temaatikaks oli eraelu ja tundemaailm, olustikulised ja perekondlikud suhted, armastus ja sõprus. Kreeka romaan kajastab oma kaasaja jooni. Ta kangelased tunnevad end saatuse või mõne kõrgema olendi mängukannidena, nad on enamjaolt passiivsed, kannatavad ja peavad kannatust inimelu paratamatuks osaks. Romaani peakangelased on vooruslikud, ustavad armastuses, humaansed oma suhtlemises inimestega. 27. Kes on antiikajal kirjutanud valme? Aisopos (vanakreeka), Archilochos,
Sinna on vahepeal sisse tulnud see, mida sa oled nende aastatega kogenud ja õppinud. See on uus tagasipeegeldus ja uus avastus. Mu lapsepõlves oli kõik kõige põhilisem olemas. Minu esimene tõsine armastus kuue- või seitsmeaastaselt. Olen hiljem selle tundega kokku puutunud ja kui ma tahan teada, kas miski on minu oma, siis mul on varasest lapsepõlvest võtta näide ja see sinna kõrvale panna. Mida enam miski sarnaneb tolleaegse elamusega, seda rohkem on see minu oma. Aga see on tundemaailm. Aga kui miski on oma, siis sellest lahti öelda ei tohi. Üks Foto: Pille-Riin Pregel raskemaid asju on õppida iseendaga koos elama. Nii palju näeme enda ümber inimesi, kes tahaksid olla keegi teine. Milleks tahta olla keegi teine? On inimesi, kes ei taha olla nad ise, elada maal, kus nad on, ega rääkida oma emakeelt või elada selles ajas. Usun, et maailma on võimalik paremaks muuta siis, kui vastust otsides pöörad pilgu sissepoole, endasse. Kui oled endas midagi muutnud, siis oled
(Soonets 1997) Suutmatus suhelda ennast ümbritsevate inimestega võib lapsele avaldada aga rohkem kahju, kui me arvata oskame. Samuti pärssub selle tõttu ka eakohane areng, mille ta saaks suheldes rohkem nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega (nt. lasteaiakasvatajad, õpetajad), kes teda ümbritsevad. Kui last koheldakse emotsionaalselt vägivaldselt, siis ta kasvab õnnetus, vihases, nukras keskkonnas, tal kujuneb madal enesehinnang, kitsas tundemaailm, usaldamatus teiste inimeste suhtes, raskused teistega arvestamisel ja teiste inimeste armastamisel (Soonets 1997). Psühholoogiline vägivald kahjustab lapse vaimset arengut psühholoogiline ehk vaimne vägivald on lapse suhtes tehtud tegu, mis pidurdab või kahjustab lapse potentsiaalsete võimete arengut. Vaimse vägivalla tõttu pärssub lapse intellekti areng, satub ohtu tema tunnetusprotsesside mälu, tähelepanu, kujutluste jne. eakohase taseme saavutamine.
pärinevaid väärtusi. Ta püsis sageli jonnakalt vanade õpetamismeetodite juures ja pigem taunis õpilaste originaalsuspüüdeid. Meelelahutuskõne ehk deklamatsioon: esineti publiku ees vaimukate kõnedega, sageli võisteldi omavahel kõneosavuses, aga kõik see oli etendus, reaalselt kedagi ei kaitstud ega süüdistatud, mingeid otsuseid ei langetatud. 93. Kirjelda kreeka romaani temaatikat, millist mõju on see zanr avaldanud hilisemale euroopa kirjandusele? Teemadeks olid peamiselt tundemaailm, eraelu, olustikulised sündmused ja perekondlikud suhted. Kitsamas mõttes nimetatakse kreeka romaaniks aga lembe- või olustikuromaani. Kreeka romaan on tugevalt mõjutanud hilisemat euroopa kirjanduse traditsiooni (ennekõike armastusromaane, aga ka Cervantest). 94. Millised sotsiaalsed, kirjanduslikud ja kirjanduspoliitilised jooned on ühised kreeka ja rooma kirjandusele (nimeta 5) ning mis neid kaht antiikkirjanduse poolt eristab (23 joont)? 95
00ndatel peale luule ka proosa). Nt Maarja ---------Kangro „48 tundi“ võtab tüüpiliselt meestele omistatud kuiva meditsiinilise keele, mitte tundemaailma lähtekoha. Esindab mingit poliitilist hoiakut – oma keha jne; ei ole propagandat jne; eneseiroonia. „Dantelik auk“ palju intellektuaalseid arutlusi, kultuuriline arutlus vms, mitte naise seisukohast elu vms. Erinevat Kaldmaast ja Laanest, kes keskenduvad rohkem tundemaailm. Narratiiv üldiselt olemas, mitte postmodernistlikult alguse ja lõputa, sündmustikul kindel roll jm. -2012 a Elo Viiding „Kestmine“ kogust „Teised“ emaduse müüdi kriitiline vaatamine (kestmine), kuidas see sisaldab endas teatud sundkäitumisi, millest loobumisel vaataks ük sulle viltu. Võimusuhted..isamaale on vaja lapsi sünnitada. Selle ’kestmise’ alternatiiviks saab ’olemine’ (võimeluse vastandub vaim...
2. Lisa pealkiri Näidendite teemad türanniavastane idee kreeka mütoloogiast/ "Prometheus" talurahvasôda ja vürstiriikide tülid/Götz von Berlihingen" 3. Nimeta asjaolusid, mille poolest vôis romaan "Noore Wertheri kannatused" saada kogu Euroopas kuulsaks. *kirjade vorm *palju autori elust *protestiv, romantiline *kirglik tundemaailm *enesetapp 4. Karjääri tipp Weimari hertsogiriigi minister 5. Miks vôib romaani "Wilhem Meisteri..." nimetada Goethe küpseea loominguks? /ideed elu môte on töös ja loomingus, Köik, mis meiega juhtub, kujundab meid 6. nimeta erinevaid zhanre, mida G. viljeles / draama, tragöödia, romaan, ballaad, luule Lektüürikontroll 1.Kas Marg. laps suri ise, M. uputas ta voogude vahele, jättis hooletusse? 2.Kas Valentini ja F
Mõtlik või agressiivne Kleepub iga täiskasvanu külge, otsides tähelepanu Unehäired, öised hirmuhood Füüsilised reaktsioonid Öine, päevaune enurees - Enurees on tahtmatu pükste märgamine ehk “allapissimine” Psühhosomaatilised kaebused: pea-, kõhuvalu, halb olla, torked südame piirkonnas. Lapse füüsiline ja psüühiline areng on pidurdatud. Lapsel kujuneb: Madal enesehinnang Kitsas tundemaailm Usaldamatus Raskused teistega arvestamisel Teadmine, et ta on halb ja saamatu Tulevikus kohtleb oma lapsi samamoodi 1. Lapse psühholoogilise arengu ja kujuneva eneseteadvuse kahjustamine. 2. Emotsionaalse kannatuse (hirm, alandus, ängistus, lootusetus) tekitamine. 3. Pärsib lapse positiivseid emotsionaalseid tundeid – laps ei oska tunda kaasa. Lapse hooletussejätmine ..
Proosa on hilisantiikkirjanduses silmapaistval kohal, ent peeti teiejärguliseks. Tähtsamad Rooma ajajärgu jutustava proosa zanrid tekkisid esialgsel kujul juba hellenismiajastul. Hellenistliku päritoluga oli mütoloogilise kroonika zanr, kus müt. Süzeed kasutati pseudoajaloolise jututuse loomiseks: müüdist kõrvaldati kõik ebausutav ja täideti lüngad oma äranägemisel. Põhiliseks teemaks hilisantiigi jutukirjanduses oli eraelu ja tundemaailm, olustikulised ja perekondlikud suhted, armastus ja sõprus. Laiem tähendus hõlmab ka pseudoajaloolisi jutustusi, kitsam- lembe- või olustikuromaan. Kajastab kaasaja jooni. Kangelased tunnevad end saatuse või mõne kõrgema olendi mängukannidena, nad on enamasti passiivsed, kannatavad ja peavad kannatust inimelu paratamatuks osaks. Romaani peakangelased on vooruslikud, ustavad armastuses, humaansed oma suhtlemises inimestega.
koolkondadest. Peamiseks rakenduseks sai meelelahutuskõnede ehk deklamatsioonide pidamine: esineti publiku ees vaimukate kõnedega, sageli võisteldi omavahel kõneosavuses, aga kõik see oli etendus, reaalselt kedagi ei kaitstud ega süüdistatud, mingeid otsuseid ei langetatud. 93. Kirjelda kreeka romaani temaatikat, millist mõju on see zanr avaldanud hilisemale euroopa kirjandusele? teemadeks olid peamiselt tundemaailm, eraelu, olustikulised sündmused ja perekondlikud suhted. Keskajal oli väga populaarne Rooma ajast pärit pseudoajalooline teos "Aleksandri teod". See räägib peamiselt Aleksander Suure retkest idamaadesse, kus ta kohtab igasuguseid elukaid: inimsööjaid, hiiglasi, imeloomi ning tutvub kummalise loodusega. Kitsamas mõttes nimetatakse kreeka romaaniks aga lembe- või olustikuromaani.
Olevik on ebameeldiv, sealt tuleb põgeneda minevikku keskaja idealiseerimine. Siis kehtisid veel õilsad väärtused: rüütli- kirjandus. Robin Hood, Ivanhoe. Ka tulevikku vaadatakse ootuse ja lootusega. Meeleseisundi, tunnete väljendamiseks on lüürika. Romantismiaegse kirjanduse põhižanr, aga ka muud kirjutatakse: romaane, näidendeid. Nt. Byron, Puškin. Romantism keskendub üksikisikule, erandlikule isiksusele: silmapaistvad vaimuanded, tundemaailm ja ka õiglustunne. Nendest saavad mässajad, kes ei lepi ühiskonna ülekohtuga ja neile osaks saanud ebaõiglusega. Võitlevad üksinda ühiskonna vastu, selline võitlus on läbikukkumine, nad on märtrid. Seisustevaheline armastus ei leidnud heakskiitu. Põlisrahvaid kasutati ära. Kirjandusse tuli üleloomulikku ainest: lohed, maagid. Romantilised kangelased on õilsad kristlased. Kujunevad välja mõisted maailmakirjandus, maailmakultuur ja rahvuskirjandus, rahvuskultuur
annaabi.ee 
