Euroopa Liidu majanduslik olemus Majanduspoliitika eesmärk Tagada püsiv majanduskasv Tagada suurem tööhõive Tagada paremad sotsiaaltagatised Ühtse turu ja suure kaubandusbloki kooskõlastamine Maastrichti kriteeriumid Nõuded, mille riik peab täitma enne kui ta saab ühineda euroalaga Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium Riigivõla kriteerium Inflatsioonikriteerium Hinnastabiilsus Tulutaseme ühtlustumisega kaasneb hinnakonvergents ehk hinnataseme ühtlustumine ELi riikide keskmise hinnatasemega Intressikriteerium Riigi suutlikus säilitada majanduse tasakaalulist arengut ka pikemas perspektiivis Arvestatakse eelarvekriteeriumi ühekordset täitmist, mis viitab eesolevatele võimalikele probleemidele Vahetuskursi kriteerium Vahetuskursi stabiilsus 16 15,9 15,8 15,7 15,6 15,5
majanduse nõudluse poolt. Siia kuuluvad muutused näiteks rahapakkumises, vahetuskurssides ja maksustamises. 3) nõudlussokid tulevad erasektori investeerimis- ja tarbimisotsuste muutustest, mille aluseks on omakorda muutused tulevikuootustes. 4. Tulukonvergents, konvergentsi toimumise eeltingimused Konvergents üldiselt riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel. Tulukonvergents ehk erinevate riikide reaalse keskmise tulutaseme (SKP inimese kohta) võrdsustamine. Lisaks tulukonvergents eristatakse veel nominaalset konvergentsi ehk erinevate maade hinnatasemete võrdsustamist ning institutsionaalset konvergentsi ehk erinevate riikide seadusandluse harmoniseerimist. Toimumise eeltingimused: Selle lihtsam käsitlus väidab, et aja jooksul kõigi riikide tulutasemed võrdsustuvad. Sellise oletuse aluseks on loogika, et kuna vaestes riikides on vähem kapitali, siis on kapitali piirtootlikkus seal
Valitsussektor> G=G(katusega g), T= T *katusega) M]lamte puhul eeldatakse et nad on eksogeensed ehk nende v’’rtus on konstantne Planeeritud investeeringud on eksogeensed> I=I katusega Planeeritud kulutused> PE=c(Y/ Tkatusega( +I (katusega)+ G(katusega) Tasakaalutingimus Y+PE Tegelikud kulutused=planeeritud kulutused Laenuressursi (loanable funds) mudeliga-mudel, kus investeeringute ja säästude tasakaal on aluseks majanduse laiemale tasakaalule IS-LM mudel näitab, kuidas kujunevad tulutaseme ja intressimäära väärtused lühiperioodil, mil P väärtus on fikseeritud Maksuvõimendi: On negatiivne- maksude tõustes C ja Y vähenevad On ühest suurem- maksude muutus avaldab tuludele võimendatud mõju On väiksem kui valitsuse kulutuste võimendi-tarbijad säästavad (1-MPC) osa maksulanguses, seega esialgu saavutatav erakulutuste kasv on väiksem kui valitsuse kulutuste kasvu korral IS kõver:
a) struktuurselt töötu b) tsükliliselt töötu c) arvestatud tööjõu hulka d) välja arvatud tööjõu koosseisust 30. Ujuva vahetuskursi korral elimineeritakse maksebilansi defitsiit : a) raha väljavooga, mis põhjustab välisvaluuta nõutava koguse vähenemist b) välisvaluuta hinna tõusuga, mis põhjustab välisvaluuta nõutava koguse vähenemist c) kodumaise hinnataseme langusega, mis põhjustab välisvaluuta nõudluse vähenemist d) tulutaseme langusega, mis põhjustab välisvaluuta nõudluse vähenemist 30. Kogukulutustejoon muutub järsemaks, kui : a) multiplikaatori väärtus väheneb b) multiplikaatoti väärtus suureneb c) MPC suureneb d) MPS suureneb ÜLESANDED 31 - 35, Kokku 50 p 31. (4) On antud järgmised andmed : Nominaalne SKP SKP deflaator Reaalne SKP 1999 70000 100 70000
Makroökonoomika uurib majanduse terviklikku käitumist. Riigi majanduselu mõjutavad üksikute majandussubjektide( ettevõtte, tarbija, valitsuse) tegevused ning makromajandus keskendub kõigi individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Riigirahandus vaatleb majanduse mõjutamise võimalusi riigieelarve kaudu, analüüsides samas riigieelarve tulude ja kulude struktuuri mõju majandussubjektide käitumisele. Arenguökonoomika lähtub üldise tulutaseme hindamisest, kuid seob käsitluse üksikisku heaolu mõõtmisega. Välismajandusteoorias on ühendatud riigi välismajandusliku tasakaalu käsitlus maksebilansi kaudu väliskaubandustingimuste ja piirangute mõju hindamisega üksikute kaupade turutasakaalu kujunemisele. Uus majandus tähtsaimaks teguriks informatsiooni levik ja võrkstruktuurid. Majanduses toimub areng spiraali mööda, kus paljudel juhtudel selgub et uuena välja pakutud ideed on täielikult ära unustatud vana
o muutused maksuseadustes o investeeringud: o intressi muutus o kasumi ootused o maksude muutmine o tehnoloogia muutused o valitsuse kulutused: o valitsuse ostude, investeeringute muutus o kulutused puhasekspordile o Kogukulu kõver näitab sõltuvust nõutud kaupade ja teenuste koguste ja tehtud kulutuste tulutaseme vahel o Kogunõudmise kõver sõltuvus nõutud kapuade ja teenuste koguse ja üldise hinnataseme vahel o Kogupakkumine kui protsess näitab majandussubjektide valmisolekut müüa sõltuvalt hinnatasemest teatud kogu lõpptoodangut o Klassikaline koolkond: o turg on isereguleeruv, enamasti tasakaaluseisundis olev süsteem o põhiseisukohad: o majanduse tüüpiline seisund on tasakaal
suhteline eelisseisund tasub riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väikseim pay-as-you-go pensionid makstakse välja jooksvalt kogutavatest maksudest pikeaealised töötud töötud, kes on töötud üle aasta tööturu sisemine paindlikus töötajate erialaline ja ametialane edendamine ettevõttesiseselt tööturu väline paindlikus tööjõu liikumine ettevõtete ja majandusharude vahel tagasikumerduv töö pakkumise kõver peale teatud kriitilise tulutaseme ületamist muutub seos töötatud tundide ning tulu vahel negatiivselt töö tootlikkus tähistab elanikkonna kohta tuleva SKP kogust uus majandus majandusliku efektiivsuse tõus, mis seisneb tootlikkuse kasvus, tulude suurenemises, madalas tööpuuduses ja mõõdukas inflatsioonis ning mis on tehnoloogiliste muudatuste, ettevõtete tegevuse ja majanduspoliitika koosmõju tagajärg üldine tootlikkus igasuguse tootmismahu kasv, mis ei ole seotud tootmissisendite või mastaabiefektiga
Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. 7. Raha nõudluse motiivid on seotud kolme aspektiga: A) tehingumotiiv ehk soov omada raha, et teostada igapäevaseid kindlaid tehinguid; B) ettevaatusmotiiv on soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks; C) spekulatsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 8. LM kõver väljendab seost tulutaseme ja intressimäära vahel. Mida kõrgem on tulutase, seda suurem on reaalraha nõutav kogus ja seda kõrgem on tasakaaluintressimäär. Konstantse kogutulu korral põhjustab rahapakkumise vähenemine intressimäära tõusu. Selle tulemusena nihkub LM kõver ülespoole/vasakule. 9. IS ja LM kõverate lõikepunkt näitab intressimäära ja kogutulu taset, mis rahuldab nii hüviste turu kui ka raha turu tasakaalutingimusi. 10
Perioodil 1993-1999 on aktsiisimaksude osakaal tulude struktuuris suurenenud, moodustades 1999. aastal ligikaudu 10% valitsuse tuludest. Aktsiisimäärade astmeline lähendamine euronormidele on tekitanud olulisi probleeme, mis on nii eetilist kui ka tulupoliitilist laadi. Esimene on seotud inimeste hoiakuga maksumaksmise ja varimajanduse suhtes. Selle muutmine peaks olema kogu ühiskonda hõlmav eesmärgistatud tegevus. Teine probleem on elanike tulutaseme ja aktsiisimäärade tõusu suhe. Näiteks sigarettide aktsiis on alates 1995. aasta algusest viiekordistunud, samal ajal on keskmine netopalk kasvanud vaid 1, 8 korda (Talvik, 2000). Tarbimise maksustamist peetakse majanduspoliitiliselt õigemaks kui mitmeid tootmisega seotud makse ja tulu otsest maksustamist, et säilitada majanduslikud stiimulid tootmise arenguks ja suuremate sissetulekute teenimiseks. Ka Eesti fiskaalpoliitikas on lähtutud eeldusest, et kaudsete
riikide hulka (Classification...1998). Seega on siirderiikide jaoks loomulik eesmärk kiire majanduskasv, et selle kaudu saavutada kõrgem arengutase. Kuivõrd on see eesmärk aga reaalne? Samal 1997. aastal oli ostujõu pariteedi järgi arvutatud tulutasemete erinevus Saksamaal ja Eestis ca neljakordne (vastavalt 21388 $ ja 5241 $) (GDNGD, 1999). Kui tahta aastaks 2007 jõuda Saksamaa 1997. aasta tasemele, peaks aastane per capita tulutaseme juurdekasv olema 15%. Isegi meile äärmiselt soodsal 1997. aastal oli see eespool viidatud andmetel vaid 11,5%. Seega ei saa siirderiikide jaoks olla majanduskasv ainus arengueesmärk ega arengut kindlustav tegur. Ühiskonnaliikmete subjektiivselt tajutava heaolu (rahulolu) oluliseks aspektiks on poliitiline stabiilsus ja sotsiaalne turvatunne. Soov iga hinna eest majanduskasvu tagada viib paratamatult nende vähenemiseni (Alesina/Perotti, 1993: 3). Samas on liialt ebaühtlase
Maksusubjekt – ehk maksukohuslane. Füüsiline või juriidiline isik, kellele on seaduse alusel pandud maksukohustus. Maksumäär - näitab, kui suur osa võetakse maksudeks maksustamise aluseks olevast tulust või väärtusest. Tihti on erineva suurusega tuludel erinevad maksumäärad. 24. Kuidas liigituvad maksud maksumäära järgi? Progresseeruv (astmeline) maksumäär – mida suurem sissetulek, seda suurem maksumäär Proportsionaalne maksumäär – maksumäär iga tulutaseme juures üks Regresseeruv maksumäär – maksustatava tulu vähenedes maksumäär ka väheneb 25. Selgitage maksukoormuse mõistet eraisiku ja riigi tasemel? Eraisiku tasemel – maksukoormus on summa tuludelt, mida eraisik peab maksudena riigile või KOVile maksma. Riigi tasemel – vaadeldakse maksukoormust sisemaise koguprodukti mahuga. 26. Millised on efektiivse (optimaalse) maksusüsteemi omadused? Millised on võimalikud
Eelarve defitsiidi ületamiseks võetakse peamiselt laenu. Laenamisest tekib riigivõlg, mis paljudel riikidel moodustab tähelepanuväärse osa sisemajanduse kogutoodangust. 92. Selgitage automaatsete stabilisaatorite toimimist. Kumb on efektiivsem automaatne stabilisaator, kas proportsionaalne või progressiivne üksikisiku tulumaks? Kui maksustatav tulu suureneb, siis progresseeruva maksu puhul suureneb ka maksumäär. Proportsionaalse maksumäära puhul on maksumäär iga tulutaseme puhul samasugune. 93. Milliseid printsiipe soovitatakse maksude kehtestamisel järgida? Miks? Ekvivalentsusprintsiipi ja maksevõimelisuse printsiipi. 94. Millist kasu saavad riigid rahvusvahelises kaubanduses osalemisest? Kuna tootmisressurssid on ebaühtlaselt jaotunud maailma riikide vahel, siis saab seda leevendada väliskaubandusega. 95. Milles seisneb absoluutse ja suhtelise eelise erinevus? Kumma korral on spetsialiseerumine ja kaubavahetus tulusam?
sisalda kodumajapidamistele ja ettevõtetele tehtavaid tulusiirdeid. G mõjutab tasakaalutulu, kuna on kogutulu üks komponent ning maksud ja tulusiirded kasutatavat tulu. Mudelis on kasutatav tulu võrdne rahvusliku kogutuluga. Eeldatakse, et G on autonoomne ja ei sõltu kogukulutustest. E = C + Id + G Lisades juurde ka netoekspordi (X M), moodustuvad kogukulutused E = C + Id + G + (X M) Eksporti käsitletakse konstentsena antud riigi tulutaseme suhtes, aga import ei ole SKP suhtes autonoomne. Impordifunktsioon: M = Mo + mY, kus Mo autonoomne import, m impordi piirkalduvus Lihtsustuse huvides käsitletakse antud peatükis importi M = Mo ja seega netoeksporti kui konstantset suurust. Rahvusliku kogutoodangu tasakaalu puhul eeldatakse, et kogutoodang ja kogukulutused on võrdsed, see tähendab, et kogu toodetud toodang realiseeritakse. Tasakaalutulu alternatiivne määramine- tasakaal on seal, kus väljavood võrduvad sissevooga
Mida suurem antud kordaja on seda kasulikum see aktsionäridele on. Kulude rentaablus = ärikasum / kulud Mida suurem on näitaja väärtus seda suuremat tulu on tehtud kulud andnud. Kõigi kasutatud varade tulutase ehk ROAE = puhaskasum / ( koguvara + akumuleeritud kulum + renditud vara ) ROAE arvutamine võimaldab ühtsetel alustel võrrelda firmasid, mis rakendavad ostetud varade kõrval laialdaselt liisingu alusel kasutatavat vara. Suhtarvu viimine kõigi kasutatud varade tulutaseme alusele näitab tulutaset olenemata sellest, kellele varad formaalselt kuuluvad. Aktsionäridele on tasuvuse analüüsimine esmatähtis, sest ettevõtte tulevane väärtus võrdub tema tulevaste rahavoogude diskonteeritud väärtusega. Selleks et oma väärtust tõsta peab firma tõstma oma kasumi taset, mida ta teenib oma varadelt, teenima rohkem investeeritud kapitalilt, ning tõstma uuesti investeeritud kapitali tulumäära ja vähendama oma kapitali kaalutud keskmist hinda. 6
kindlustuse ja laenuandmise alal. Üheks puuduliku turu näiteks on olukord, kus kauba või teenuse järele on nõudmine, aga pakkumist ei teki või see pole piisav nõudluse lahendamiseks. Tavaliselt on see seotud spetsiifiliste riskidega teenuse pakkuja jaoks, kes on valmis turu nõudlust rahuldama nende riskide kõrvaldamisel või vähendamisel riigi või kohaliku omavalituse poolt. Üheks näiteks on õppelaenud. Pikk tasuvusaeg ja küllalt suur risk laenusaaja tulevase tulutaseme ning laenu tagasimaksmise võime suhtes olid põhjuseks, miks laenuandmine ülikoolihariduse finantseerimiseks ei saanud pikka aega ka lääne-riikides hoogu sisse. Alles õppelaenude garanteerimine valitsuste poolt alates 1960 aastatest käivitas selle turu. Teised näited: ühendused elamuehituseks vajalike hüpoteegilaenude garanteerimiseks, ekspordiimpordi toetamine vastavate garantiide ja finantsvahenditega. Enne iga niisuguse
r3 ja tasakaalutulu Y2 ning IS-LM mudeli kõverad on vastavalt IS1 ja LM1. Kui valitsussektori kulutuste suurendamine nihutab IS kõvera asendisse IS2 ning riigi keskpank ei muuda raha pakkumist, siis uus tasakaalu intressimäär ja -tulu on vastavalt …… ja …..: r2; Y3 146. Artur Pigou näitas, et kui hinnad langevad ja reaalraha kogus kasvab, siis põhjustab see IS kõvera nihke üles paremale, mis toob omakorda kaasa kõrgema tulutaseme. TÕENE 147. Hindade langus vähendab reaalset võlga ja seega teeb ootamatu deflatsioon laenuandjad rikkamaks ja laenusaajad (suhteliselt) vaesemaks. VÄÄR Harjutus 9. 1 osa 148. Vaadake alljärgnevat joonist ning eeldusel, et alustatakse tasakaalutasemest, kus intressimäär on r1 ja tasakaalutulu Y1, määrake kindlaks, millised on uus tasakaalu intressimäär ning tasakaalutulu, kui maksukoormus alaneb: r2 ja Y3 149
jagatis. · MPC = C : Yd · Säästud on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks. o Säästmisfunktsioon näitab säästmise sõltuvust kasutatavast tulust. · S = S0 + sYd, · kus S0 on autonoomne säästmine, · s on säästmise piirkalduvus ja Yd on kasutatav tulu · Autonoomse säästmise absoluutväärtus (S0) võrdub autonoomse tarbimisega. o Autonoomne säästmine on negatiivne, sest madala tulutaseme korral on tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu. o Autonoomne säästmine ei muutu siis, kui kasutatav tulu muutub. · Säästmist, mis muutub, kui kasutatav tulu muutub, nimetatakse indutseeritud tarbimiseks (sYd ) · Säästmise piirkalduvus (marginal propensity to save) näitab, kui palju muutub säästmine, kui kasutatav tulu muutub ühe ühiku võrra. o Säästmise piirkalduvus on säästmise muudu ja kasutatava tulu muudu suhe.
oma majanduspoliitikat. Kui aga hüvede ja ressursside jaotus liiga võrdseks muutub, ei hakka keegi pingutama, kuivõrd produkt jaotatakse niikuinii võrdselt ning sellest tulenev majanduslik langus toob omakorda kaasa rahulolematuse ja võimu vahetumise. Teine suur klassik Simon Kuznets on väitnud: „Kui piisavalt kaua oodata, siis kaasneb kasvuga ühel hetkel ka ebavõrdsuse vähenemine“. Madala tulutaseme korral toob majanduskasv paratamatult kaasa tulujaotuse ebavõrdsuse suurenemise. Keskmise ja kõrge tulutaseme korral aga vähendab majanduskasv reeglina ebavõrdsust. Tulude kontsentreerumine teatud rahvastikukihi kätte on praktiliselt ainukene võimalus tulevikuinvesteeringuteks vajaliku rahahulga säästmiseks arengu varasematel astmetel. Majanduseliidi investeeringud arendavad riigi majandust tervikuna ning investeeringutest
annaabi.ee 
