Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tugipiit" - 24 õppematerjali

Romaani ja gooti kunst
2
docx

Romaani ja gooti kunst

kaunistustega, raskepärane ja monumentaalne. Kasutatakse värvilist kivi. Tähtsamad kirikud ­ puutumatuid romaani stiilis kirikuid on säilinud suhteliselt vähe. NT Cluny kloostri kirik Burgundias, Durhami katedraal Inglismaal. Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad. Kasutati värvilist marmorit. Ilmalikud ehitised jäid üsnagi tagaplaanile. Gooti stiil - see tekkis tänu järgmistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar sai gooti kiriku põhitunnuseks. See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Tähtis oli kiriku kõrgus. Mida kõrgem seda parem. Sammastele liideti poolsambaid ja nii tekkisid kimppiilarid. Gooti kirikutel olid laiad

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
Romaani ja gooti kunst
4
docx

Romaani ja gooti kunst

Itaalia romaani stiil oli kergem ja dekoratiivsem. Ilmalikud ehitised jäid romaani ajal üsnagi tahaplaanile. Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Gooti stiil Gooti stiil tekkis tänu järgmistele konstruktsioonilistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar saigi gooti kirikute põhitunnusteks; näiteks Eesti gooti kirikud ehitati enamasti ilma roidvõlvideta ja mitte ühelgi neist pole tugikaart. Roidvõlv oli raskuse vähendamiseks suurepärane leiutis. Lakke ehitati kõigepeale tugevad roided, mis võtsid nende vahele laotud võlvisiilude raskuse enda peale. Tugikaar ja tugipiit kergendasid omakorda sammaste ja seintele langevat raskust. Gooti meistreid ei huvitanud mitte ainult uute kirikute mahutavus, vaid ka kõrgus ­

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
Gooti ja romaani kirikud
1
docx

Gooti ja romaani kirikud

Nelitis ­ pikihoone ja risthoone lõikumiskoht, teiselpool nelitist on kooriruum, kooriruumi lõpetas poolümar apsiid. Piilarid ­ keskaja kiriku jämedad sambad Kiriku tähtsamad osad: torn, lagi, portaal Romaani kirikud: Cluny kirik Burgundias, Mainzi kirik (Saksamaa), Speyeri toomkirik (Saksamaa), Wormsi toomkirik (Saksamaa), Laachi kloostri kirik, Durhami katedraal Inglismaal, Püha Markuse kirik Veneetsias, Wartburgi loss Saksamaa Gooti stiili uuendused: teravkaar, roidvõlv, tugikiir ja tugipiit. Vitraaz ­ tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal. Gooti kirikud: Chartes'i katedraal, Reimsi katedraal, Amiens'i katedraal, Roueni katedraal, Kölni toomkirik Saksamaal, Canterbury katedraal, Yorki katedraal, Salisbury katedraal, Lincolni katedraal, King's College kabel.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
33 allalaadimist
Gooti
1
doc

Gooti

Tähtsaim oli gooti katedraal. Gooti stiil vihjab gootidele. Linna katedraale toetasid valitsejad.Gooti kirik on basiilika 3-5 lööviline. Kesklöövi müürid on kolmeosalised nagu romaani ajastulgi.Uued konstruktsioonid: ristvõlvid,tugipiilarid,-kaared, mis toetasid seina väljast, ümarad aknad,gooti teravkaar,palju torne, kaunistused. Välisarhitektuurile annab tüüpilise ilme toestik ­ tugipiidad ja tugi- kaared. Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas ­ fiaal. Tugikaare sees on renn, millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb tugipiida küljes oleva, kaugele eenduva veesülitiga, mille lõpp on kaunistatud loomapeade või mõne veidra olendi kujutisega. Väga iseloomulik gooti motiiv on akende ja portaalide kohal kerkiv kolmnurkne ehisviil ehk vimperg. Fiaalid, samuti tugikaarte ja ehisviilude ülemine kant on tihti kaunistatud mugulate ehk krabidega

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
42 allalaadimist
Romaani kunst-Gooti kunst-keskaeg Eestis
1
docx

Romaani kunst, Gooti kunst, keskaeg Eestis

Prantsusmaa Reimsi katedraali skulptuurid- 2500skulptuuri. Ukseümbrised kaunistatud skulptuuridega. Saksamaa: värvitud puust skulptuur altarid, värvid: sinine, punane, kuldne. Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale. Inimese kujutamine: moonutatult, lühikesed ja suure peaga. Hildesheimi pronksuksed. Kirikureljeefi tähtsad kuna enamuselt lugeda ei osatud. GOOTI KUNST 12/13 saj(1144)- 16saj.algus arhitektuuri uuendused: 1.teravkaar, 2.roidvõlv, 3.tugipiit/tugikaar, 4.kimppiilar e.kimpsammas., 5.kaunistuselemandid- finaal+ ristlill- annab ,,pitsilise" mulje, 6.gooti aken- maasvärk e kivist osa-raam akna ümber. Roosaken. TÄHTSAMAD HOONED: prantsusmaa: Pariisi jumalaema kirik e Norte- Dame. Pariisis chartesi katetraal- kõige suurem prantsusmaal. Reimsi katetraal- üleni skulptuure täis. Itaalia: kirikud millel kellatorn eraldi profaan ehk ilmalik arhitektuur Palazzo( 3 korrust)- Doodzide palee. Hooned kirjud. Saksamaa:

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
Gooti ja romaani stiil
2
doc

Gooti ja romaani stiil

· Tähtsaim on kirikuarhitektuur, kuid väga oluliseks hakkab muutuma linnaehitus ja müüriarhitektuur. · Skulptuuril pole iseseisvat tähendust( Sarnasus Romaani stiiliga) · Gooti kirik on kõrge(erinevus Romaani stiilga) Kesklöövi kõrgus kuni 50m · Sama basiilika, mis romaani stiilil, kuid toimuvad konstruktiivsed uuendused Roidvõlvid (romaanil rist- ja silindervõlvid) Teravkaar(romaanil ümarkaar) Tugipiit ja ­kaar Pikemad, saledamad sambad, kimpsambad · Veel uuendusi : kõik detailid on peened, pitsilised. Kaunistuselemendid- ristlillik, fiaal e väike tornike. · Gooti aken- on suur, teravatipuline, kivist liigendusega, tehisraamistikuga. · Fassaad-alati läänes, peaaegu, mis romaanis, ainult et teravatipuline · Roosaken · Hilisgootikas võib kaar muutuda · Tähtsamad ehitusmälestised Prantsusmaa

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
161 allalaadimist
Gooti arhitektuur
3
docx

Gooti arhitektuur

· Levib Lääne- Euroopas · Stiili nimetus tinglik, halvustav · Iseloomustus: peensus, õhulisus, kergus, kõrgus · Kõige tähtsam kirikuarhitektuur, kuid oluliseks muutub ka linnaehitus, kindluse arhitektuur. · Sarnasus Romaani kunstiga : skulptuuril iseseisvat tähtsust ei ole · Erinevus Romaani kunstiga : Gooti kirik ehitati võimalikult kõrge ( kesklöövi kõrgus -50m). Võetakse kasutusele konstruktiivsed uuendused : roidvõlvid, teravkaar, tugipiit ja tugikaar, sambad pikemad ja saledamad (kimpsambad), kõik detailid peened ja pitsilised, tippude kaunistamiseks ­ ristlillik, Gooti aken ­ suur, tavaliselt terava tipuga ja kivist liigendusega, fassaad (läänes) roosaken Gooti arhitektuur Prantsusmaal: · Pariisi jumalaema kirik ehk Notre Dame (kesklööv 32 m) · Chartres'i katedraal · Amiensi katedraal (42,5m) · Reimsi katedraal (37,5m)

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
28 allalaadimist
Kõrgkeskaja lühikonspekt spikker
2
rtf

Kõrgkeskaja lühikonspekt/spikker

Romaani stiili olulisemate tunnuste hulka kuulub ümarkaar.See on iseloomulik ustele,akendele,siseruumis silindervõlvile. Üldjoontes on romaani kirik lihtne,väheste kaunistustega.Varsti vajati uhkemaid kirikuid ja tekkis gooti stiil. Üks uuendusi oli teravkaar,millel oli eelis ümarkaare ees,sest ta suutis kanda suuremat raskust.Teravkaarelised olid võlvid,dekoor jm.Teravkaar saigi gooti kiriku põhitunnuseks.Roidvõlv oli lagede raskuse ähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid omakorda sammastele ja seintele langevat lagede raskust.Gooti meistreid ei huvitanud ainult rahvamahtuvus,vaid ka kõrgus,jumalakoda pidi olema taevale lähedal.Sammastele liideti külge poolsambaid.Aknaid katsid tihti vitraazid.Väljaspoolt on gooti kirik romaaniga võrreldes tornide vaesem.Tähtis oli ka skulptuur,see pidi olema jutustav ja ilmekas,andma edasi kujutava sisu.

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
Ülevaade Hiliskeskajast-konspekt
2
doc

Ülevaade Hiliskeskajast, konspekt

Tähtsamad ehitised: kirik, basiilik, Cluni kloostri kirik Gooti stiil Hoones palju valgust, kimppilaarid, mis on sammaste kogumik. Sambale lisatud poolsambad. Kaunistatake ääri. Jumal hindab taevas hooneid, seega on vaja uhkeid. Ristvõlvid. Hooned detailirohked. Skulptuuridega kaunistati alatareid, sisekohti. Gooti kirikut nimetati ka teava teisenduseks Maa peal. Iseloomulikud tunnused arhitektuuris: põhiplaan basiilika, hooned kõrged, müürid õhukesed, tugipiit, tugikaared, teravkaarelisus, sambad muutuvad peenemaks ja pikemateks, roidvõlv, akendel vitraazid. ... skulptuuris: pikaks venitatud, hästi töödeldud, S-paine, võrreldes Romaani stiiliga edasiminek. ... maalikunstis: tekkis tahvelmaal (maali saab ümber paigutada). Tähtsamad ehitised: kirik, katedraal. Iseloomulik mõlemale maalikunstis: külluslikult maalitud esitähed, käsitluslaad tinglik, sümboliohtrus. Piisas ühest sümbolist, et näidata, kus tegevus on

Ajalugu → Ajalugu
89 allalaadimist
Romaani ja gooti stiil
2
doc

Romaani ja gooti stiil

Cluny kloostri kirik Burgundias(säilinud osaliselt) Põhjamaine romaani stiil oli palju robustsem. Eestis vähe säilinud aint paar romaani stiilis kirkut. Nt Valjala kiriku ümarportaal. GOOTI STIIL.(12-14 saj.) Peetakse kunstisaavutuse tipuks, suuremad, uhkemad kirikud. Iseloomulik: Teravkaar. Suudab kanda suuremat raskust kui ümarkaar, sai gooti kiriku põhitunnuseks. Roidvõlv ­ lagede raskuse vähendamiseks suurepärane leiutis. Võtsid võlvisiilude raskuse enda peale. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Gooti kiriku külgfassaadid nägid välja nagu skeletid, aga seestpoolt oli väga stiilne ja suursugune. Gooti meistritele oli tähtis kiriku mahutavus kui ka kõrgus ­ jumalakoda pidi olema võimalikult lähedal taevale. Seda muljet püüt tugevdada teravkaarega, skulptuuriga, pinnakaunistustega. Sammastele liideti külge poolsambaid. Gooti kirikud olid paremini valgustatud, Gooti aknad olid laiad, neid katsid tihti virtaazid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
55 allalaadimist
Keskaja arhitektuuri mõisteid
2
doc

Keskaja arhitektuuri mõisteid

toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Roie - raidkivist või tellistest laotud kitsas latitaoline kaar, mis võlvisiilude liitejoonel aitab võlvi kanda. Esineb peamiselt gooti võlvisüsteemis. Travee - ruumilõik, mis löövideks jaotatud hoonet kahe toendi (samba, piilari) laiuselt risti läbib. Piilar - tugev, mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks. Tugipiilar - e tugipiit - gooti arhitektuurile iseloomulik piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks. Paigutatakse tavaliselt vastu seina väliskülge, esineb erandlikult ka seina siseküljel. Transept - kiriku põikhoone, tavaliselt põhja-lõuna suunaga. Basilikaalne - e baasilikale omaselt; pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega kolmeks (või 5-ks) lööviks jaotatud kirikuehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem,

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
17 allalaadimist
Kunstiajalugu KT 2
1
docx

Kunstiajalugu KT 2

Võlvisiilud on õhukesed ja kerged ning kandev osa jääb roitele.Tulemus- võlvide kaal vähenes ja raskus koondus ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid. Kuulsaimad GOOTI katedraalid; Prantsusmaa- Pariisi- NOTRE- DAME, REIMSI KATEDRAAL, AMIENSI KATEDRAAL(sodiaagi märgid), RUVENI KATEDRAAL. Skandinaavia- UPPSALA TOOMKIRIK, Inglismaa- WESTMINSTER ABBEY, SALISBURY KATEDRAAL, CANTERBURY KATEDRAAL. Itaalias- DOODZIDE PALEE. JOONIS kesklööv, külglööv, tugipiit, tugikaar, fiaal. GOOTI kunstis inimese kujutamisel kõige olulisem- (püüdsid jäljendada tugijalaga e. kontraposti) Figuurid muutuvad realistlikumaks, jääb pikaks venitatud S kujuline figuur. Peatähelepanu kätel ja näol. GOOTI kujurite lemmikteemad.- Skulptuurid räägivad inimestest, piibliteema, teemad seotud õndsustundega, Maarja lapsega, Kristuse kannatuslood, Saksamaal seotud piinade- ja kannatuslugudega. Klaasimaal ­ Vitraaz- tähtsaim tegelane- suuremalt kujutatakse

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
22 allalaadimist
Keskaeg - kokkuvõte
3
doc

Keskaeg - kokkuvõte

monumentaalne. Kasutatakse värvilist kivi. Tähtsamad kirikud ­ puutumatuid romaani stiilis kirikuid on säilinud suhteliselt vähe. NT Cluny kloostri kirik Burgundias, Durhami katedraal Inglismaal. Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad. Kasutati värvilist marmorit. Ilmalikud ehitised jäid üsnagi tagaplaanile. Gooti stiil - see tekkis tänu järgmistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar sai gooti kiriku põhitunnuseks. See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Tähtis oli kiriku kõrgus. Mida kõrgem seda parem. Sammastele liideti poolsambaid ja nii tekkisid kimppiilarid

Ajalugu → Ajalugu
71 allalaadimist
Hiliskeskaeg
6
doc

Hiliskeskaeg

· eraldi kellatorn (N: Pisa torn) · lame palklagi, silinder ja ristvõlv · portaal ­ kiriku uks Romaani stiil Gooti stiil Arhitektuur · ümarkaar · teravkaar · lihtne, väheste · roidvõlv kaunistustega · tugikaar · monumentaalne · tugipiit · ümarkaareline friis · kõrgusesse pürgivad · kääbusgalerii ehitised · kasutati värvilist kivi · kimppiilarid · kitsad aknad · laiad aknad · suured tornid · vitraazid

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
Kõrg -ja hiliskeskaeg 11 -15 sajand
35
ppt

Kõrg -ja hiliskeskaeg 11.-15.sajand

stiil. Kristlikul kirikul on rohkesti funktsioone: pidi mahutama ära suure rahvahulga, pidi hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakuma varju halva ilma ja kaitset vaenlase eest ning pidi olema tugev ja mõjukas nii seest kui väljastpoolt Võrdlus: Romaani ja gooti stiil Romaani stiil Gooti stiil Ümarkaared, lihtne, Teravkaared, roidvõlv naljakad, väikeste tugikaar,tugipiit, vitraaz kaunistustega Gooti skulptuur Romaani skulptuur Kohmakus, Figuurid pikad ja saledad, Ebaloomulikud juuksed ja Skujuline puusapaine Habe. Romaani arhitektuur ja skulptuurid Gooti arhitektuur ja skulptuur Romaani basiilika põhiplaan VENE RIIK JA KULTUUR 11.15.SAJANDIL 12. sajandi algul sai suurvürstiks Vladimir Monomahh. 1237. aastal tungis Venemaale mongoolide tatarlaste väed. 1252

Ajalugu → Ajalugu
76 allalaadimist
Kõrgkeskaeg
3
doc

Kõrgkeskaeg

11- 13saj tekkisid ülikoolid.Pole kindlalt teada, milline vanim ülikool, aga mainitakse Salerno ülikooli Itaalias(arstide kool). Vanimaks tunnistatud Bologna ülikool(1119). Trükikunsti leiutamine(1445 või 1446). 1456 trükiti Piibel(1.trükitud raamat Euroopas). ARHITEKTUUR: Romaani ja gooti stiil. Kiriku põhiplaaniks basiilika. Romaani stiil- ümarkaar.(Cluny kloostri kirik, Notre-Dame-la-Grande'i kirik, Mainzi toomkirik). Gooti stiil- teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Kirikud pidid olema suured, uhkemad. Gooti stiilil laiemad aknad kui romaani stiilil, tehti ka vitraaze. Hilisgootika ajal kaunistati kirikuid veelgi enam.(Chartres'i, Reimsi, Amiens'i katedraal, Kölni toomkirik, Canterbury katedraal) SKULPTUUR:Täitis tähtsat rolli-haris ja kasvatas rahvast usuliselt. Romaani skulptuurid kohmakad, gooti omas realismisuunaline areng. MAALIKUNST: miniatuurmaal- raamatuillustratsioonid. Tekkis uuesti tahvelmaal. Bayeux' vaip. VENEMAA KÕRG-

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
Gooti kunst
12
doc

Gooti kunst

Lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud on õhukesed ja kerged ning kandev osa on peamiselt roietel. Võlvide kaal vähenes tunduvalt ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede kohale tugikaared, mis andsid surve edasi tugipiitadele. 1. TUGIPIIT 2. TUGIKAAR 3. FIAAL 4. PEALÖÖV 5. KÜLGLÖÖV 6. PÄISKIVI 7. TRIFOORIUM Konstruktiivselt oluline detail on päiskivi - võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv, üldjuhul dekoreeritud (ornamenteeritud v. figuraalse reljeefiga kaunistatud) kivi, mis pingestab roided. Teravkaarte, roidvõlvide ja tugikaarte kasutamine võimaldas ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Müürid ei pidanud enam massiivsed olema ­ seetõttu sai kasutada väga palju aknaid.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
62 allalaadimist
Keskaeg II
10
doc

Keskaeg II

o Notre-Dame-la-Grandé Poitiers's o Mains, Speyer, Worms, Laachi kloostri kirik ­ Saksamaa o Itaalia romaani stiil kergem, dekoratiivsem, saledamad sambad, värviline marmor. Veneetsia Püha Markuse kirik. o Ilmalikest Wartburgi loss Eisenachi lähedal Saksamaal (ei tehtud palju) GOOTI STIIL · Rahvaarvu ja jõukuse kasvades vajati aina suuremaid ja uhkemaid kirikuid, tulekindlaid. Teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. · Teravkaar ­ suudab kanda suuremat raskust, muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Võlvid, dekoor, jne. Gooti kiriku põhitunnus. · Roidvõlv ­ lagede raskuse vähendamiseks, ehitati kõigepealt tugevad roided, mis võtsid nende vahele laotud võlvisiilude raskuse enda peale · Tugikaar ja tugipiit ­ kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja selle

Ajalugu → Ajalugu
44 allalaadimist
Kunsti arvestus
14
docx

Kunsti arvestus

26. Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist. Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide konstruktsioonis? Gooti katedraalil on tunduvalt rohkem detaile, uksed ja aknad on pikemad ja kitsamad ning otsast teravamad. Gooti katedraalile pole kuplid nii iseloomulikud, pigem nelinurksed kujud. Gooti stiil: pikk, kitsas, detailid, terav tipp, tugikaar, tugipiit ja võlvi roided. Gooti kirikul on palju aknaid, kiriku katus ja sein vajavad tuge. Tugipiida külge on ehitatud tugikaar, mis hoiab roidvõlve üleval. 27. Millised on vanimad kirikud Eestis? Mille poolest need erinevad Lääne-Euroopa katedraalidest? Mille poolest erinevad Põhja-Eesti kirikud Lõuna-Eesti kirikutest? Valjala Martini kirik, Pöide kirik, Ruhnu Püha Magdaleena kirik, Nõva kirik. Eesti kirikud on väiksemad ja tagasihoidlikumad, vähem detaile

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
52 allalaadimist
Kunsti kordamisküsimused
9
docx

Kunsti kordamisküsimused

Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist. Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide konstruktsioonis? Gooti katedraalil on tunduvalt rohkem detaile, uksed ja aknad on pikemad ja kitsamad ning otsast teravamad. Gooti katedraalile pole kuplid nii iseloomulikud, pigem nelinurksed kujud. Gooti stiil: pikk, kitsas, detailid, terav tipp, tugikaar, tugipiit ja võlvi roided. Gooti kirikul on palju aknaid, kiriku katus ja sein vajavad tuge. Tugipiida külge on ehitatud tugikaar, mis hoiab roidvõlve üleval. Millised on vanimad kirikud Eestis? Mille poolest need erinevad Lääne-Euroopa katedraalidest? Mille poolest erinevad Põhja-Eesti kirikud Lõuna-Eesti kirikutest Valjala kirik, Jaani Kirik,Ruhnu Muhu kirik kirik, Nõva kirik. Eesti kirikud on väiksemad ja tagasihoidlikumad, vähem detaile. Kirikud on ehitatud paekivist või tellisest

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
17 allalaadimist
Inimene-Ühiskond-Kultuur II - Ajalugu
6
doc

Inimene, Ühiskond, Kultuur II - Ajalugu

Johan Gutenberg 1445/6 trükikunst 1456 Piibel kiire levimine, reformatsiooni liikumised 1599 -1966 paavst "keelatud raamatud" Leonardo da Vinci 1452-1519 ­ maalikunstnik, arhitekt, insener, leiutaja, loodusuurija, skulptor Romaani ja gooti kunst Romaani: ümarkaar Cluny klooster Prantsusmaal Gooti: teravkaar Notre Dame Jumalaema kirik portaalid, ja kiriku kellatornid (Pisa) KU1 P. Beier tugikaar, tugipiit, vitraazid(St Chapelle), kimppiilarid Varauusaeg 16. Suured maadeavastused Varasemad avastusretked: vallutus- ja kaubaretked Kartaago Hanno reis Gibraltarist välja poole Makedoonia Aleksander vallutused Indiani Islandi asutamine ristisõjad Marco Polo Veneetsiast reisid Hiina ja mongolite maadel

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
Elust keskaajal
14
docx

Elust keskaajal

· eraldi kellatorn (N: Pisa torn) · lame palklagi, silinder ja ristvõlv · portaal ­ kiriku uks Romaani stiil Gooti stiil Arhitektuur · ümarkaar · teravkaar · lihtne, väheste · roidvõlv kaunistustega · tugikaar · monumentaalne · tugipiit · ümarkaareline friis · kõrgusesse · kääbusgalerii pürgivad ehitised · kasutati värvilist kivi · kimppiilarid · kitsad aknad · laiad aknad · suured tornid · vitraazid N: Cluni kloostri kirik · läänefassaadil 1-2

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile
32
odt

Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile

mida ühendavad üksteisega teravkaared. Akna ülemise osa täidavad mitmesugused rõngad, rosetid jne; nii tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks. Gootika õitseaja basilikaalsete ehitiste sisemuses domineerib kesklööv; külglöövid on tavaliselt märksa madalamad ja kitsamad. 7 Välisarhitektuurile annab tüüpilise ilme toestik ­ tugipiidad ja tugi-kaared. Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas ­ fiaal. Tugikaare sees on renn, millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb tugipiida küljes oleva, kaugele eenduva veesülitiga, mille lõpp on kaunistatud loomapeade või mõne veidra olendi kujutisega. Väga iseloomulik gooti motiiv on akende ja portaalide kohal kerkiv kolmnurkne ehisviil ehk vimperg. Fiaalid, samuti tugikaarte ja ehisviilude ülemine kant on tihti kaunistatud mugulate ehk krabidega

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
55 allalaadimist
Keskaeg ja varauusaeg
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

väga palju uuesti avastada ja leiutada. 12. Tuleta meelde, mille järgi on piltidelt võimalik ära tunda, et ehitis on rajatud romaani või gooti stiilis. Romaani stiil ­ oluline tunnus on ümarkaar, vähe kaunistusi, raskepärane, kuid monumentaalne. Palju torne. Skulptuuri iseloomustas kohmakus ja ebaloomulikkus. Maalid olid miniatuursed ja figuurid pinnapealsed. Maaliti esitähti. Gooti stiil ­ uuendused: teravkaar, roidvõlv, tugikaar, tugipiit. Kõrge, vitraazid, palju skulptuure, palju kaunistusi. Skulptuuri iseloomustas relistlikkus, rõhutati vertikaaljoont ja S-kujulisust. Maalikunstis tekkis jälle tahvelmaal, mida tehti tiibaritele. SUURED MAADEAVASTUSED Varasemad reisid kuni 15. sajandini järk-järgulised mindi kuskile, ootati, mindi mõne aja pärast edasi pigem kaubaretked ja uudistamised foiniiklane Hanno oletatavasti sõitis 6. saj esimesena ringi ümber Aafrika kogemata A. Suur 4

Ajalugu → Ajalugu
512 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun