Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

TTK füüsika kordamisküsimused - sarnased materjalid

soojus, gaas, siseenergia, võnkumine, paisumine, impulss, amplituud, mõõtühik, sõnastus, const, entroopia, koguimpulss, termodünaamika, difraktsioon, sumbuv, ringsagedus, tsüklis, sundvõnkumine, kokkusurumine, soojushulk, sümboliks, parameeter, siseenergiaks, mendelejev, paisumist, ruumpaisumine, paat, summaarne, mõõtühikud, algfaas
thumbnail
22
docx

Füüsikalised suurused ja nende etalonid

või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Teine seadus - kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. F=ma Kolmas seadus - kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega nimetatakse ka impulsi jäävuse seaduseks . F1=−F 2 . (joonis F12 m1 →←m2 F21 4) Kehade põrge o Impulss (+ valem ja mõõtühik) – p*=mv* . Deineeritakse massi ja kiirusevektori korrutisena SI: 1kgxm/s o Impulsi jäävuse seadus (+ valem ja joonis).- väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulsssinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. △(p1+p2)=0 →△(m1v1+m2v2)=0 . Enne väljaastumist on paat koos inimesega paigal ja nende koguimpulss null. Astumisel hakkab inimene kalda poole liikuma ja omab teatud impulssi

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Füüsika kordamisküsimused ja vastused

Erinevus on rakenduspunktis. Hõõrdejõud, millest sõltub, millest ei sõltu Kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju. On alati vastassuunaline kehade liikumisele. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja rõhumisjõust. Ei Sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest. Fh = µN Fh = µ mg µ - hõõrdetegur Lohistades klotsi mööda kaldpinda, mõjub klotsile hõõrdejõud. Auto veeremisel mõjub ratastele hõõrdejõud. Impulss Impulss p on suurus, mida iseloomustab kõige paremini sõna "purustusvõime". Liikumishulk, vektorsuurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Impulss on seda suurem, mida suurem on keha mass ja liikumiskiirus. Tähis p, ühik kg m/s.. p=mv Impulsi jäävuse seadus Isoleeritud süsteemi koguimpulss on jääv. p=const. p(enne)=p(pärast). Autode kokkupõrkel jääb mass ja kiirus samaks hetkeliselt. Kuuli tabamisel objekti liiguvad mõlemad edasi.

Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
49
pdf

Füüsika I kordamisküsimuste vastused

liikuvate vaatlejate jaoks üks ja seesama kuju. Seda asjaolu nimetatakse relatiivsusprintsiibiks. Sellel juhul öeldakse, et vaatlejad asuvad inertsiaalsüsteemides. (wiki) 29. Lähtudes Newtoni II seadusest kiirenduse kaudu, andke see impulsi mõistet kasutades. Mis on jõuimpulss? Jõuimpulss on impulsi muutus. 30. Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv. 31. Mis on töö ja võimsus? Andke valemid. Töö on füüsikaline suuurus mis iseloomustab jõu efektiivsust keha mehhaanilise oleku muutmisel. Töö iseloomustab jõu mõju suurust. (A=F*s*cos kus on vektorite F ja s vaheline nurk) Võimsus on füüsikaline suurus mis on võrdne ajaühikus tehtava tööga. Võimsus on töö tegemise kiirus. (N=A/t) 32. Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid.

Füüsika
79 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused

duseta üksteise suhtes liikuvad taustsüsteemid on samaväärsed. 29. Lähtudes Newtoni II seadusest kiirenduse kaudu, andke see impulsi mõistet kasutades. Mis on jõuimpulss? Modifitseerime Newtoni II seadust: [ ] * + kus ­ impulss. Impulsi kohta kehtib jäävuse seadus. Jõuimpulsi saab avaldada: kus ­ jõuimpulss, ehk impulsi muutus (selle kohta ei kehti jäävusseadus). 30. Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv. Isoleeritud süsteemis puuduvad kompenseerimata välisjõud. Vaatleme kahest kehast koosnevat isoleeritud süsteemi

Füüsika
302 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Füüsika eksami kordamisküsimused

Tähis: P , Ühik: N 12. Mehaaniline energia – füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. Tähis: E , Ühik: J 13. Kineetiline energia – liikuva keha energia (liikumisenergia). 14. Potentsiaalne energia – energia, mis on tingitud kehade või keha üksikute osade vastastikmõjust. Seda energiat omavad: 1) maapinnal ülestõstetud kehad 2) deformeeritud kehad 15. Keha impulss - füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. 16. Võimsus – näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. Ühik – W , 1 W on võimsus, mille korral keha teeb 1 s tööd 1 J. 17. Reaktiivliikumine – keha selline liikumine, mille põhjustab kehast teatud kiirusega eemalduv keha osa. 18. Mehaaniline võnkumine – liikumine, mis kordusb võrdsete ajavahemike järel mööda sama teed edasi-tagasi. 19

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Füüsika eksami kordamisküsimused

tangentsiaalkiirenduseks 4. Newtoni seadused 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 5. Liikumishulk, liikumishulga jäävuse seadus Liikumishulk e. impulss on (liikumis)olekut kirjeldav suurus , mis defineeritakse kui keha massi ja liikumiskiiruse korrutis. liikumishulga jäävuse seadus: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. 6. Töö, töö arvutamine

Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

Elektrolüütides kehtib Ohm'i seadus: 1836. a.,tehes elektrolüüsikatseid erinevate ainetega, avastas M. Faraday kaks lihtsat seadust: 1) Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. 2) Võrdetegur sõltub ainest ja teda nimetatakse elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. Mõlemad seadused saab kokku võtta ühte valemisse: Gaasid - Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks vool, tuleb seal kõigepealt tekitada laengukandjaid. Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib olla kaht tüüpi: 1. Sõltuv lahendus, kui laengukandjaid (ioone, elektrone) tekitab mingi kõrvaline allikas (soojus, valgus, radioaktiivne kiirgus).

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

Kuna massi ja teguri g korrutis on Maa külgetõmbejõud, siis võib teha kokkuvõtte. Vedelik lükkab temasse sukeldunud keha üles sama suure jõuga, kui Maa tõmbab keha poolt väljatõrjutud vedelikku enda poole. Kaal inertsiaalses taustsüsteemis W m g . Keha kaal on võrdne Kaal on jõud, millega keha mõjub toele. Inertsiaalses taustsüsteemis kehale mõjuva raskusjõuga. 10. Liikumishulk ehk impulss Keha liikumishulk on tema massi ja kiiruse korrutis p = m v Liikumishulga muut on impulss. p = p2 - p1 Impulss sõltub valitud taustsüsteemist. Enamasti võime valida taustsüsteemi, kus p 1=0 (...ehk siis keha algkiirus on 0, mis massiga korrutades annab keha impulsiks liikumise alguses 0-i. ) ja seega p =p2 ehk keha impulss ja liikumishulk loetakse samaks.

Füüsika
108 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kordamisküsimused

Iga ruumi punkti jaoks on antud kiirusvektori kui aja funktsioon. Graafiliselt välja saab kujutada selle voolujoontega. Voolujooned on jooned voolavas vedelikus. Selle joone puutuja ühtib vedeliku kiirusega. Voolujoontega piiratud vedelikuosa nim. voolutoruks. Kui kiirus ei muutu ajas nim. voolamist statsionaarseks ­ iga vedelikuosake läbib antud punkti sama kiirusega. Pidevuse teoreem: kokkusurumatu vedeliku korral suurus on Sv = const p1 > p2 Bernoulli võrrand. v2 / 2 + gh + p = const, kusjuures suurus p v2 / 2 on dünaamiline rõhk, p on staatiline rõhk. Järeldus: 1) punktis, kus kiirus on suurem, rõhk on väiksem 67. Millise kiirusega levib pulsilaine? Pulsilaine levimise kiirus on 5-10m/s. Süstoli ajal (0,3s) läbib laine 1,5-3m. See tähendabm et ülerõhu laine saabub labadele enne diastoli algust. Pulsilainele vastab verevoolu pulseerimine arterites. 68. Mida nim. rõhu- ja mahupulsiks?

Füüsika
143 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Füüsika eksamiks kordamine

v v   R an   2  R  R 26) Sõnastage Newtoni seadused ja andke ka valemid.  1. Newtoni seadus: iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni teiste kehade mõju ei sunni seda muutuma. Teisi kehasid kas pole või nende mõju on kompenseeritud. Kui F = 0, siis a = 0, ehk kui F = 0, siis v = const.  2. Newtoni seadus: kui kehale mõjuv resultantjõud on nullist erinev, siis liigub keha kiirendusega, mis on võrdeline ja samasuunaline resultantjõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. F = ma.  3. Newtoni seasus: kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. F1 = -F2. 27) Mis on vaba keha diagramm ja miks on see kasulik?

Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Füüsika II eksami kordamisküsimused

jõudude mõjul. Elektriväljas paikneva juhtivast ainest keha vabad laengud võtavad sellise asukoha, et väljatugevus juhi sees oleks null. · Elektrostaatiline ekraneerimine (+ selgitus ja rakenduste näiteid) Välja nõrgenemist nullini kasutatakse elektrostaatiliseks ekraneerimiseks. Juhi kiht võib olla väga õhuke. Metallkarbi või -võrgu sees olev kehade süsteem jääb väliste elektriväljade mõju eest kaitstuks. · Kondensaator ja elektrimahtuvus (+ valem, mõõtühik, millest see oleneb, rakenduste näiteid) Kondensaator on seade suuremate erinimeliste laengute kogumiseks. See koosneb kahest erinimeliselt laetud juhtivast kehast (tavaliselt plaadist), mis on teineteisest eraldatud dielektrikukihiga. Kondensaator on kahe juhi süsteem, millest üks asub teise õõnsuses või teineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Füüsika teooriaeksami küsimused+vastused

a=F/m (m/s2) Algselt formuleeris Newton impulsi abil: p=m*v (kg*m/s) 3. F1 = - F2 15. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerge lähtevalemis olevad kiirused. v = v '+ v0 16. Lähtudes Newtoni II seadusest kiirenduse kaudu, andke see impulsi mõistet kasutades. Mis on jõuimpulss? F = ma Jõuimpulss on mõjuva jõu ja mõjumise aja korrutis. 17. Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv. = const p 18. Mis on töö ja võimsus? Andke valemid. Töö on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu efektiivsust keha mehhaanilise oleku muutmisel. (A=F*s*cos kus on vektorite F ja s vaheline nurk) Võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne ajaühikus tehtava tööga. (N=A/t) 19. Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. Vaadatakse jõudusid töö seisukohalt kinnisel trajektooril. Konservatiivne jõud ­ töö on null

Füüsika
705 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Füüsika täiendõppe kordamisküsimused

Elastsuspiiri mitteületavate deformatsioonide korral on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline deformatsiooni pikkusega. = - 60. Keha kaalu definitsioon. Keha kaal ­ jõud , millega keha surub alusele või pingutab riputusvahendit. 61. Tuletage valem keha kaalu arvutamiseks. Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva või paigalseisva keha kaal võrdub keahale mõjuva raskusjõuga, = 62. Impulsi definitsioon ja valem. Keha impulss ­ tema massi ja kiiruse korrutis: = 63. Jõuimpulsi definitsioon ja arvutusvalemi tuletamine. Kehale antud jõuimpulss ­ kehale mõjuva jõu ja selle mõjumisaja korrutis. 64. Suletud süsteemi definitsioon. Suletud süsteem ­ süsteem, millele ei mõju väliseid jõude või need jõud tasakaalustavad üksteist. 65. Impulsi jäävuse seaduse tuletamine kahest kehast koosnevas süsteemis. 66. Sõnastage impulsi jäävuse seadus, kirjutage vastav valem. Impulsi jäävuse seadus

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Füüsika II KT kordamisküsimuste vastused

m/M * R * T 2. Mis on molekuli vabadusaste? Kui suur on molekuli vabadusaste, kui ta koosneb 1 aatomist? Kui suur on molekuli vabadusaste, kui ta koosneb 2 aatomis? (Põhjendada) sõltumatute suuruste arv, mille abil on võimalik määrata süsteemi olekut 1 aatomist koosneb – i = 3 (on 3 kulgliikumissuunda), 2 aatomist – i = 5 (on 3 kulgliikumissuunda ja 2 pöörlemistelge). 3. Termodünaamika esimene seadus? (Tähtede tähendused) – gaasile antav või võetav soojushulk on võrdne gaasi siseenergia muudu ja gaasi poolt tehtud tööga dQ = dU + dA (Q – soojus, dU – siseenergia muut, dA – tehtud töö muut). 4. Kuidas välistab termodünaamika esimene seadus perpetuum mobile? Iga masin saab teha tööd kas väliskeskkonnast saadava soojusenergia ja/või selle puudumisel oma siseenergia kahanemise arvelt 5. Mis on soojusmahtuvus ja mis on erisoojus. Millal on keha soojusmahtuvus arvuliselt võrdne keha erisoojusega? – Soojusmahtuvus näitab, kui palju tuleb anda kehale

Füüsika
122 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Füüsika I kordamisküsimuste vastused

mida nimetatakse elastsuskoefitsiendiks. F on suunatud kehast väljapoole(venitamine), samuti Δl. S Teine kuju: Fel = -k ∙ Δx, kus k = I ∙ E . k on keha jäikus, ∆x keha pikkuse muutus (võrreldes tasakaaluasendiga) ning E on elastsusmoodul. Miinusmärk k ees näitab, et elastsusjõud on vastassuunaline deformeeruva jõuga. 14. Kuidas on seotud kehale mõjuv jõud ja keha impulss? (Põhjendada) Keha impulss on kehale mõjuva jõu tuletis aja järgi. dmv dv p=mv ; =m∙ =ma=F dt dt 15. Kuidas peavad kaks keha liikuma, et nad peale absoluutset plastilist põrget jääksid seisma? (Kiiruste suunad ja suurused) Suletud süsteemi impulss on konstantne, seega kui pärast põrget on mõlemad kiirused võrdsed nulliga, peavad nad alguses liikuma vastassuunaliselt ning nende impulsid peavad olema suuruselt võrdsed, et ka

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Füüsika eksamikordamine

1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2 NEWTONI II SEADUS: Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. , siit järeldub: NEWTONI III SEADUS: Jõud esinevad ainult paariti. Iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. 6)Impulss Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi(m) ja kiiruse(v) korrutisega. Süsteemi impulss võrdub kõigi süsteemiosade impulsside summaga (kg*m/s) IJS: Kui piirata süsteemi teda isoleerides välisjõududest, siis süsteemi kuuluvate impulsside summa ei muutu ajas. Kehtib sõltumatuna energia jäävuse seadusest. 7)Galilei teisendused Galilei teisendus on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides. Kokkuleppeliselt võetakse paigalolev

Füüsika
487 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Konspekt füüsika eksamiks!

võrra. Suund on vastupidine deformatsiooni põhjustavale jõule e. ,,­,, märk Hooke'i seaduses. Hõõrdejõud ­ jõud, mis tekib keha liikumisel mööda pinda, on suunalt vastupidine keha liigutava jõuga. Keha liikumahakkamist takistab seisuhõõrdejõud. Liugehõõrdejõud Hõõrdumise põhjused: 1) Pindade konarused 2) Kehade aineosakestevahelised tõmbejõud Hõõrdumise ületamiseks tehtav töö kulub kehade siseenergia suurendamiseks (kehade soojendamiseks) Üleslõkkejõud ­ vedelikku sukeldatud kehale mõjuv jõud, mis on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Archimedese seadus: (Va < V) ­ keha ujub (Va = V) ­ keha heljub (Va > V) ­ keha upub Impulss e liikumishulk ­ keha massi ja kiiruse korrutis; vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga.

Füüsika
122 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused

1.Mis on mõõtmine ? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X = A*M X ­ tundmatu füüsikaline suurus, M ­ mõõtühik, A ­ mõõtarv. 2.Mida nim otseseks, mida kaudseks mõõtmiseks? Otsene mõõtmine on see, kui saab mõõteriistaga kohe soovitud tulemuse mõõta. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse mingi suuruse väärtuse hindamist teiste, temaga matemaatilises sõltuvuses olevate suuruste abil. Need teised suurused võivad olla kas otseselt mõõdetavad, kirjandusest (tabelitest või nomogrammidelt) leitavad või arvuti (kalkulaatori) programmvarustusega kaasaskäivad

Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Füüsika EKSAMIPILETID

kiirus iga sekundiga ligikaudu 10 m/s võrra. Käest lahti lastud kivi saavutab ühe sekundiga kiiruse 10 m/s, teise sekundi lõpuks 20 m/s, kolmanda lõpuks 30 m/s jne. 5.3. Milline on ühtlase sirgjoonelise liikumise põhivõrrand? v=s/t 5.4. Millised kiirused iseloomustavad ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist? ? 5.5. Mis on kiirendus? Kiirendus on füüsikaline suurus, mis on võrdne kiiruse muuduga ajaühikus. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta m⁄s2. 5.6. Kui suure kiiruse saavutab kiirendusega 0,4 m/s 2 liikuv mootorrattur 15 sekundi jooksul, kui tema algkiirus on 5 m/s? a=(v-v0):t 0,4= (x-5)/15 x=11 6. P 6.1. Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise teepikkuse võrrand? ? 4 6.2. Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand? v=v0+at 6.3

Füüsika
78 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

10. kl üleminekueksami kordamisküsimused.

korrutisega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga. 18. Mõiste: Raskusjõud: Raskusjõud on maa külgetõmbejõud. 19. Mõiste: Keha kaal: Keha kaal näitab jõudu, millega kehale mõjub kravitatsioon. 20. Mõiste: Hõõrdejõud: Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. 21. Mõiste: Elastsusjõud: Elastsusjõuks nimetatakse jõudu, mis tekib kehade kuju muutumisel e. deformeerumisel. 22. Mõiste: Keha impulss e. liikumishulk: Keha massi ja kiiruse vaheline korrutis. 23. Mõiste: Impulsi jäävuse seadus: Suletus süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. 24. Mõiste: Mehhaaniline töö: Mehhaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. 25. Mõiste: Võimsus: Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust, kusjuures tööd tehakse ainult liikumisel. 26. Mis on energia?

Füüsika
44 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika I kordamiskonspekt

St et Maaga seotud taustsüsteemis mõjub igale kehale jõud P=mg, mida nim raskusjõuks. Jõudu G, millega keha mõjub enda toele, nim keha kaaluks. Võrdus G=P=mg kehtib ainult juhul kui keha ja tugi on Maa suhtes paigal. Kui neil on aga mingigi kiirendus, siis see võrdus enam ei kehti. Kehtib uus seos G = m( g ± a) , kus + märk vastab olukorrale kui a on suunatud üles, - märk kui a on suunatud alla. Impulss dv Newtoni teise seaduse võrrandile F = m saab anda teise kuju, arvestades m=const saab m- dt d (mv) i viia tuletise märgi alla- F = . Vektorilist suurust p=mv nim ainepunkti impulsiks. dt dp Kasutades Newtoni teise seaduse võrrandit saame F = . Seega: ainepunkti impulsi tuletis

Füüsika
422 allalaadimist
thumbnail
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

hõredalt asustatud Galaktika piirkonnas. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. o 3. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus. Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis 1

Keskkonnafüüsika
111 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika eksami piletid.

Pilet 1.1 Liikumise liigid. Teepikkus, nihe, ühtlane liikumine, kiirus. Liikumist liigitatakse trajektoori kuju järgi sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks. Kiiruse järgi liigitatakse ühtlaseks ja mitte ühtlaseks liikumiseks. Ühtlane liikumine on liikumine kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. V=s/t (m/s) Pilet 1.2 Ideaalne Gaas. Gaasi oleku üldvõrrand. Ideaalse gaasi all mõistetakse sellist gaasi kus molekulide vaheline mõju on niivõrd väike et seda võib mitte arvestada. Looduses olevad reaalsed gaasid on ideaalse gaasi mudelile lähedal siis kui gaas on hõrendatud. Gaasi iseloomustavad suurused on 1. rõhk 2. ruumala 3. temp. pV/T Pilet 1.3 Ül: läätse valemi rakendamine. 1/a+1/a=1/f S=k/a Pilet 2.1 Ühtlaselt muutuv liikumine, kiirendus. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine kus kiirus

Füüsika
102 allalaadimist
thumbnail
110
pdf

Füüsika eksamiküsimused-vastused 2016

1.***  Mida  uurib  klassikaline  füüsika  ja  millistest  osadest  ta  koosneb?  Mis  on  täiendusprintsiip?  Mis  on  mudel  füüsikas?  Tooge kaks näidet kursusest.  Uurib  aine  ja  välja  omadusi  ja  liikumise  seadusi.  Klassikaline  füüsika  koosneb  staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast.    Niels Henrik David Bohr  (1885 ­1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria  ei  saa  tekkida  täiesti  tühjale  kohale.  Vana  teooria  on  uue  teooria  piirjuhtum.  Nii  on  omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel.  Mudel  on  keha  või  nähtuse  kirjeldamise  lihtsustatud  vahend,  mis  on  varustatud  matemaatilise tõlgendusega.   näiteks: punktmass, ideaalse  gaasi mudel,  absoluutselt elastne keha, ainepunkt.    2.Mis  on mateeria  ja  millised  on tema osad? Mis  on ruum ja aeg?  Mida  tähendab  aja 

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Füüsika eksamiks

skalaarseostega,sest on tegemist sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus läbitud teepikkus võrdne kiirusega ühtlasel sirgliikumisel: V=S/t Ja aja t jooksul läbitud teepikkus on siis vastavalt S=Vt. SI süsteemis on kiiruse mõõtühikuks m/s. 1.1.3.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine Olgu t ajavahemik,mille jooksul kiirus muutus V¯,siis kiirendus a¯=lim V¯/t=dV¯/dt ja differentsiaalne kiiruse muut vastavalt dV¯=a¯dt Kui kiirendus on const. ja liikumine sirgjooneline ,siis kiirus,ajahetkel t. Tähistame algkiiruse vastavalt V0¯,siis olgu kiirusvektori moodul: V¯=adt=at Tähistame algkiiruse vastavalt V0,siis kiirus ajahetkel t,ühtlaselt kiireneval liikumisel: V=V0+at Ühtlaselt aeglustuva liikumise puhul on kiiruse muut negatiivne kiirendus ka negatiivne ning kiirus ajahetkel t vastavalt V=V0-at Kuna elementaarne ds¯=V¯dt,siis juhul a=const on teepikkus ühtlaselt muutuval sirgliikumisel S¯=V¯dt=V0¯dt+a¯tdt=V0¯t+at²/2

Füüsika
798 allalaadimist
thumbnail
14
docx

12. klassi kordamisküsimused füüsikas

Need lained ei levi mingis materiaalses keskkonnas. 13. Mis on leiulained? Leiulained on mikroosakeste leiutõenäosust määravad lained, mis leitakse psii- funktsiooni välja arvutamisel. 14. Elektroni lainepikkuse valem, tähis ja ühik. = h/p = h/mv ­ (leiu)laine pikkus, meeter (m) h ­ Plancki konstant, dzaul-sekund (J-s) p ­ elektroni impulss, kilogramm/sekund (kg/s) mv = p ­ seisumassiga osakeste impulss 15. Mida käsitleb kvantmehaanika ehk lainemehaanika? Kvant- e lainemehaanika on mikromaailma mehaanika, see uurib osakeste liikumise korpuskulaarseid ja lainelisi aspekte. 16. Millest tuleneb mikromaailma täpsuspiirang? Milles see seisneb? Mikromaailma täpsuspiirang seisneb osakesi iseloomustavate suuruste paarides. Paljudel juhtudel ei saa paarides kumbagi suvalise täpsusega määrata

Füüsika
101 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Füüsika meie ümber

soojuskiirgust halvasti läbi; atmosfääris olev süsihappegaas ja veeaur toimivad sarnaselt kasvuhoone klaasile. · Miks selged ööd on külmad? · Miks selge öö järel tuleb suvel kastene hommik ja reeglina ilus , päikeseline päev? Vihje: õhus olev veeaur kondenseerub külmal pinnal. · Miks talvel on tuulise ilmaga külmem kui vaikse ilmaga, aga kõrbes tuul hoopis kõrvetab, aga ei jahuta? Vihjed: sooja või külma aisting on seotud õhu temperatuuriga naha kohal; soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale. · Kuidas tekivad briisid, st miks päeval puhub tuul merelt maale ja öösel vastupidi? Vihjed: maapind soojeneb ja jahtub kiiremini kui vesi, sest vee erisoojus on suurem kui teistel ainetel; sooja õhu tihedus on väiksem kui külmal õhul; väiksema tihedusega aine tõuseb kõrgemale; õhk liigub sinna, kus rõhk on väiksem. · Miks enne vihma pääsukesed madalal lendavad? Vihje: niiske õhu tihedus on väiksem kui kuival õhul

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Füüsikalised suurused ja nende etalonid

1.FÜÜSIKALISED SUURUSED JA NENDE ETALONID 1.Füüsikalised suurused ja nende etalonid – SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+etalonid) Suurus Mõõtühik Tähis Hetkel kehtiv etalon Pikkus meeter 1 m tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul 133 Aeg sekund 1s Cs aatomi (tseesium-133) põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse ca 9

Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Füüsika tähistused

a ­ kiirendusvektor a k ­ keskmine kiirendus vektorina at ­ kiirenduse tangentsiaalkomponent at ­ kiirenduse tangentsiaalkomponendi suurus a n ­ kiirenduse normaalkomponent an ­ kiirenduse normaalkomponendi suurus R ­ kõverusraadius Ühtlane ringliikumine r ­ ringjoone raadius 0 ­ algfaas (algnurk) ­ pöördenurk t ­ ajavahemik ­ nurkkiirus s ­ kaare pikkus (tee pikkus) v ­ (joon)kiiruse suurus t ­ ajavahemik juhul, kui alghetk on null a ­ kiirenduse suurus Harmooniline võnkumine ja lained r ­ amplituud 0 ­ algfaas t ­ ajavahemik liikumise algusest ­ ringsagedus 1 z ­ hälve T ­ periood f ­ sagedus vz ­ võnkuva punkti kiirus az ­ võnkuva punkti kiirendus ­ lainepikkus u ­ laine levimise kiirus x ­ koordinaat laine levimise sihis k ­ lainearv ­ faas Soojusliikumine NA ­ Avogadro arv v ­ osakese kiiruse suurus T ­ absoluutne temperatuur k ­ Boltzmanni konstant

Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika kordamisküsimused. 11. klass

1. Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ­ ja efektiivväärtus ning kuidas on need omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul 3. Faasjuhe? Faasijuhe omab pinget maa suhtes. 4.Nulljuhe?

Analoogelektroonika
46 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

Tõmbe-ja survedeformatsiooni korral nimetatakse elastsustegurit ka Youngi mooduliks. Seega Youngi mooduliks nimetatakse mõjuva pinge ja selle mõjul ilmneva suhtelise deformatsiooni suhet. E=σ/ε ELASTNE NIHKE- JA VÄÄNDEDEFORMATSIOON: elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. 14. IMPULSS. SULETUD SÜSTEEM. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS. MITTEELASTNE PÕRGE JA REAKTIIVLIIKUMINE. TÖÖ KUI VEKTORITE SKALAARKORRUTIS. GRAAFILINE INTERPRETATSIOON. 5 Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. impulsi tähis on p ja p=mv, mõõtühik 1 kg*m/s. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga.

Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja val- gustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on kolmemõõtmelises ruumis esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Füüsika keeles tuleb (erinevalt tavakeelest) kasutada korrektselt füüsikaliste suuruste ning mõõtühikute nimetusi ja tähiseid. Suuruste tähised esitatakse kaldkirjas (l, t, m,..

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

0  20  35t  5t 2 t1  0,5s t 2  7,5s v  35  10  7,5  40m / s Üle jõe ujumise ülesanne. Ujuja kiirus vee suhtes on 5 km/h. Ta ujub üle jõe risti voolusuunaga. Jõe laius on 120 meetrit ja voolukiirus on 3,24km/h. Milline on ujuja nihe ja kiirus kalda suhtes, ning kui palju aega kulub tal jõe ületamiseks? v= 5km/h v= 3.24 km/h l=120m Jõud ja impulss Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus – vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts – nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Inertsus, keha omadus säilitada oma kiirust. Mida raskem on keha kiirust muuta, seda inertsem keha on. Inertsiaalne taustsüsteem – süsteemid, kus kehtib Newtoni esimene seadus. (näiteks Maa ja

Füüsika
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun