Miks võib pidada Kreekat Euroopa tsivilisatsiooni hälliks? Vanakreeka tsivilisatsiooni oli ülistatud ka varem filosoofia, teaduse, kirjanduse ja kunsti emana, kuid selle poliitilist pärandit tavaliselt ignoreeriti. Nüüd aga leiti, et kreeklaste suurimaks saavutuseks oli poliitilise vabaduse rajamine demokraatlikus riigikorras. Euroopa aluseid nähti vabaduses, kristluses ja tsivilisatsioonis. Juured Euroopa samastamiseks demokraatiaga leiti viienda eelkristliku sajandi Kreekast, kristlusega samastati Euroopa 15. sajandil, tsivilisatsiooniga alles valgustusajastul. Kui varem kehtis tsivilisatsiooni mõiste vaid eliidi kohta ja alamklasse peeti barbariteks, siis demokraatia ja sotsiaalsete reformide tulekuga laienes tsivilisatsiooni mõiste ka alamklassidele. Teater sai alguse Kreekast? Ehk Kreeka teater on Euroopa teatri "häll".Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. E...
LÄHIS-IDA Koostajad: G., K., K. • Lähis-Ida Aafrika, Aasia ja Euroopa ristumiskohas. • Sõna Lähis-Ida on tulnud saksa keelest Naher Osten (Lähis-Ida). • Lähis-Ida riigid on Bahrein, Küpros, Egiptus, Iraan, Iraak, Iisrael, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Süüria, Türgi, Araabia Ühendemiraadid ja Jeemen. LÄHIS-IDA AJALUGU • Seda piirkonda kutsutakse tsivilisatsiooni hälliks. • Lähis-Ida on suurte religioonide sünnikoht. (kristlus, judaism, islam) • Kaasaegne Lähis-Ida ajalugu algab I maailmasõjast. LÄHIS-IDA TÄHTSUS • 20. sajandil avastati selles piirkonnas naftavarud, mis tõstsid selle piirkonna majanduslikku ja strateegilist tähtsust. • 2004. aastal moodustas selle piirkonna naftavarud 63,44% kogu maailma naftavarudest. LÄHIS-IDA MAJANDUS • Suurima majandusega riigid on Türgi, Saudi Araabia ja Iraan. • Iisreal, Türgi, Kü...
Hiina Hiina tihedaim asustus on Pekingis ja Shanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses, sest seal on hea pääs merele tagamaks hiinlaste rohke kalapüügi ja tiheda kaubavahetuse. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis, Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Hiina majanduse areng on pärast reformide käivitamist 1980. aastal olnud erakordselt kiire. Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas. Tõenäoline, et samas tempos jätkatakse. Sellest tingituna on ka inimeste elujärg paranenud, kuid võrreldes teiste riikide keskmise palgaga on Hiinas see siiski väga väike. Peamiselt tuleb majanduse edu tööstusest. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning paljud vaesed inime...
Hiina Ajalooliselt tihedamini asustatud alad on veekogude ääres. Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Rahvastik on selles piirkonnas nüüdseks küll vähenenud, seda mägismaa tõttu. Peamine rahvahulk on kogunenud rannikule. Seda näitab ka suurlinnade asukoht rannikul, sest suurlinnades on rohkelt töökohti, vastupidiselt kesk-Hiinale, kus on peamiseks tööallikaks ainult mägikitsede kasvatus. Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina jpm. Hiina naftavarud ei ole suured. Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%.Hiina on küttepuidu toodangu poolest üks esimesi riike maailmas. Hiina vetes toimub suurkalapüük, seal leidub tuunikala, heeringa...
HIINA RIIGI TUTVUSTUS Hiina on muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel Rahvakeel: hiina keel Rahvaarv: 1 350 695 000 inimest Pealinn: Peking Pindala: 9 640 821 km² Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 350 000 000, kellest enamik on hiinlased Hiina president on Xi Jinping AJALUGU Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina ajalugu algas Shangi dünastiaga Shangi dünastia ajast pärinevates hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on dateeritud 1500 eKr Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045256 eKr) ajal. Ajaarvamise järjepidev kirjalik date...
Olutvere TMK Kokk 1 Taavi Tali Hiina Referaat Juhendaja: Endla pesti Viljandi 2013 SISSEJUHATUS: Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadikistan, Venemaa ja Vietnam. HIINA: Hiina on maa ja muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb H...
Audentese Spordigümnaasium Rainer Komi Knossose loss Referaat Juhendaja: R. Vilumaa Tallinn 2009 Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes kolmandal aastatuhandel eKr. välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel; 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi minoiliseks; 3. Eel-Kreeka e hellaadiline kultuur Peloponnesose poolsaarel. Mälestused sellest kultuurist säilisid kreeka müütides ja legendides. Troojast kõneldakse Homerose eepostes. Mükeene kultuuris domineeris sõdalasaristokraatia. 1400. aasta paiku eKr., mükeenelased vallutasid Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. Saksa teadlaste Heinrich Schliem...
ARUTLUS Kreeka kultuur – miks Euroopa kultuuri häll? Kreeka kõrgkultuur, Euroopa esimene tsivilisatsioon, sai alguse 2000. aastal eKr Euroopa kaguosas Egeuse meres paikneval Kreeta saarel. Kreeka kultuuri arengu saab jagada viieks tähtsamaks perioodiks. Need on Kreeta-Mükeene periood (Egeuse kultuuriperiood) 2000– 1100 eKr, tume ajajärk 1100–800 eKr, arhailine periood 800–500 eKr, klassikaline periood 500–338 eKr ja hellenismiajastu 338–30 eKr. Muistsed hellenid noppisid teadmisi Lähis-Idast ja Egiptusest, kohandasid endale omanäolise kultuuri. Miks võib Hellase kultuuri pidada Euroopa kultuuri hälliks? Tsivilisatsiooni lahutamatu tunnusjoon on kiri. Kreeta saare minoilise kultuuri lineaarkiri A sai alguse umbes 2000. aastal eKr. Kuna kiri on riigi tekkimise eeldus, võimegi Euroopa esmaseks kõrgkultuuriks pidada just minoilist kultuuri. Loodud lineaarkiri (mida tänapäeval ...
Vana-Kreeka Kreeta-Mükeenest hellenismini Sissejuhatus • Väga rikkaliku ja legendiderohke ajalooga • Kutsutakse Euroopa tsivilisatsiooni hälliks • Paljud teadused ja mõtted pärinevad Vana-Kreekast • Ajalugu • Matemaatika • Filosoofia • Füüsika • Loodusteadused • Ideid saadi ümberkaudsetelt rahvastelt ja kultuuridelt • Asetseb Balkani poolsaarel Egeuse mere ääres • Eraldi väiksem Peloponnesose poolsaar • Hellas ja hellenid • Iidne nimetus Kreekale ja kreeklastele • Kasutusel tänasepäevani • Rahvas ise on pärit Mesopotaamia ja India aladelt Kreeta-Mükeene kultuur • Vanim Kreeka (ja Euroopa) aladel tekkinud kultuur • Kujunes välja umbes 2000 e. Kr • Tekkis samal ajal nii Kreeta saarel kui Kreekas Mükeene linnriigis • Mükeene ajastu kreeklasi nimetati hiljem ahhailasteks • Nimetatakse teisiti lossidekultuuriks • Lossides oli olemas näiteks: • Algeline kanalisatsioon • Värv...
,,Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand" Üheks varasemaks kultuuri hälliks oli Tigrise ja Eufrati org Mesopotaamia ehk"jõgedevaheline maa". Suurimat imetlust pälvivad kindlasti sumerid, kes olid üle tuhande aasta teerajajad ajaloo näitelaval. Kui nad sinna astusid, polnud Egiptuse püramiide veel olemas, ja kui nad sealt lahkusid, puudus meie ajaarvamise algusest Jeesus Kristuse sünnist veel nii palju sajandeid, kui palju neid sellest peale on nüüd möödunud. Sumerite kõrgelt arenenud kultuur mõjutas naabreid, eriti Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid. Semiitide arv suurenes aja jooksul ja tõrjus lõpuks sumeri keele välja. Sumeri rahvas sulas semiitidega ühte ja kadus ajaloo näitelavalt. Mesopotaamia 1. Tsivilisatsiooni algus Sumerite riigid (3000 2340 eKr) a. Päritolu maailma vanim rahvas, kes tulid Mesopotaamia lõunaossa u 3500 eKr arv...
TÕSTAMAA KESKKOOL 11 klass Merlin Miido MAURICE MAETERLINCK Referaat Referaat Maurice Maeterlinck 2005 Tõstamaa 2005 SISUKORD Belgia kirjandus.............................................................................lk 3 Maurice Maeterlincki elulugu........................................................lk 4 Maurice Maeterlincki loomingu iseloomustus...............................lk5-6 "Pimedad".......................................................................................lk7 "Sinilind"........................................................................................lk8 Kasutatud kirjandus........................................................................lk9 Tõstamaa Keskkool ...
HIINA Hiina kultuuri hälliks peetakse Kollase jõe alamjooksu orgu ja Shandongi poolsaart. Sealt leitud kirjamärgid pärinevad 14. 12. sajandist eKr. Hieroglüüfkirjale panid aluse need samad kirjamärgid, mis olid graveeritud härja või hirve abaluule või kilpkonnakilbile. Kokku on neid umbes 3400. Koolid tegutsesid Hiinas juba I aastatuhandel eKr ning õpetajaks oli mõni tuntud mõtteteadlane. Üheks selliseks oli näiteks Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius; 551-479 eKr) ning tema õpetus konfutsianism avaldas hiina kultuuri arengule suurt mõju. Oli ka teisi mõjutegureid: hiina traditsioonilised usundid, filosoof Laozi õpetus taoism, I aastatuhande algul pKr Hiinasse tunginud budism, hiina teadlaste aktiivne tegevus jne. · Konfutsianism eetika- ning filosoofiasüsteem. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis es...
§1. Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse ...
Filosoofia arvestus 1. Renessanssi üldiseloomustus Renessanss (pr. "uuestisünd") on üleminekuaeg keskaja traditsioonilt uusajale. See ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg vaid eksperimentide ja võimalusi prooviva uusorienteerumise aeg. Filosoofia areng toimub kultuurilooliste muutuste foonil. 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasm...
Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastuste...
Kordamisküsimused 1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub (möödanik õigus, erinevate õiguskordade kujunemise protsess, minevikus kehtinud normid, arusaamad väärtustest, õigustegelikkus). See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Erinevate õiguslike kontseptsioonide ja protseduuride areng (miks ja kuidas). Õigussotsioloogia, -dogmaatika ja -filosoofia ühisosa. Õiguslikke institutsioone vaadeldakse kui reeglite, osalejate ja sümbolite kompleksi, vastasikuses suhtes ühiskonnaga, et seda muuta, kohandada, takistada või soosida mõnda arengut. Sellest arusaamast lähtudes on analüüsitud üksikuid aspekte statistiliste meetoditega (nt. Kohtuskäijad jmõigusprotsessis osalejad, protsesside sisu ja tulemused). ...
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Anneli Kritsmann-Lekstedt IISRAELI RIIGI AJALOOLISED TAGAMAAD PALESTIINAS Kursusetöö Juhendaja: dotsent Tiiu Pohl Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 ...
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
annaabi.ee 
