MESOPOTAAMIA Mesopotaamia- suur tasandik Eufradi ja Tigirise jõe vahel. Alates 4000 aastat eKr tekkisid Mesopotaamia aladele tekkis ja lagunes palju riiklikud moodustised. Varasematest aastatuhandest võeti üle ehitusstiilid ja ehitustüübid. Tähtsaks peeti niisutuskanalite võrgustike korrashoidu ja nende olemasolu. Vee olmasolu andis riigile kogu tema rikkuse. Mesopotaamias oli tähsaks ehitusmaterjaliks olemasolev savi ja veeti sisse ka teistest riikidest puitu. SAVIKULTUUR- savi oli materjalik nii elamutele kui ka nõudele, kirjutustahvlitele ja skulptuuridele. Ka mütoloogia tugines savile. Tuntuim ehitustüüp on TSIKURAAT. Tsikuraat on astmeline massiivsetest tüvipüramiididest valmistatud ehitis. Kõrgematele astmetele viisid kaldtrepid. Tavaliselt oli tsikuraat 30-40 meetrit kõrge. Tsikuraat oli koht jumalatele- sinna `'mäele'' minnes sai minna inimene kohtuda jumalatega ja vastupidi. Teine tuntud ehitustüüp Mesopotaamiast on vali...
ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid. Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest. Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve keldrite katmiseks. Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned. Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal. Täielikult säilinud tsikuraate pole. Kujutav kunst. Tehti skulptuure ja reljeefe. Enamus reljeefidest olid ehitistega seotud. Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas linnavalitseja koos preestriga. Jumalat kujutati tihti inimesena. Skulptuuride silmad olid suured ning silmakoobastesse pandi tihti vääriskive. Inimeste proportsioonidele ei pöörata tähelepanu. Võib jääda mulje, nagu need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana, alamaid väiksematena. Valitsejad istusid
paarperekonnad ning olid kujunenud ka suuremad linnad. Mõlemat riiki juhtisid ka kindlad ametnikkonnad. Egiptust juhtisid vaarao, preestrid ning kõrgemad asevalitsejad kuid Mesopotaamias olid tähtsal kohal ning otsustasid riigi asju kuningas ning preestrid. Samuti oli mõlemas riigis tähtsal kohal küllaltki kõrgelt arenenud kultuur. Egiptuses rajati suuri teravatipulisi obeliske ning vaaraote austamiseks püramiide. Mesopotaamias rajati aga peamiselt tsikuraate. Üheks kuulsamaks ning tähtsamaks kujunes Paabeli torn. Kui Egiptuses kasutati hieroglüüfkirja siis Mesopotaamias kujunes välja juba kiilkiri. Nii Egiptuses kui Mesopotaamias oli ka religioon väga tähtsal kohal. Kui Egiptuses oli jumalaid palju ning usuti, et õige elu algab alles pärast inimese surma, siis Mesopotaamias oli jumalaid vähem ning usuti, et inimese surmaga lõppeb kõik. Seega olgugi, et mõlemad riigid sõltusid jõgede ,,arvamusest" ning et nende
Egpitlaste suurimaks templiks oli Karnaki tempel, mis oli pühendatud Amon-Ra'le. Mesopotaamialaste suurimaks saavutusteks, templi ehitamise osas võib tuua templi Babülonis, mis on pühendatud Mardukile. Erinevusi on aga palju. Näiteks Egptuse templitesse võisid siseneda ainult preestrid, samas kui Mesopotaamias tohtisid templites käia kõik inimesed. Egiptlased ehitasid sammastega templid, aga Mesopotaamlased astmiktempleid ehk tsikuraate. Ühiskonnakorraldus on mõlemal tsivilisatsioonil sarnane hierarhiline ning riiki valitses kuningas. Kuid kui Egiptuses oli ühiskonnakorraldus rangelt hierarhiline, siis Mesopotaamias see nii range polnud. Kuningavõim oli küll piiramatu, kuid ta pidi siiski arvestama ka teistega. Kui aga Egiptuses pidi Vaarao ehk jumal-kuningas tagama rahva heaolu, siis Mesopotaamias oli kuninga ülesanneteks juhtida sõjaväge ning mõista kohut.
müüridega. Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu .Valitsejad olid kujutatud suurematena ja külgvaates. Osavalt edasiantud deitailidest hoolimata tunduvad inimesed nendel reljeefidel kohmakad. Hoopis elavamalt on kujutatud loomi jahistseenides. (Kuningas Assurbanipal lõvijahil.) Sumerid ehitasid suuri astmiktempleid e. tsikuraate, mille ülemisel tasandil asus tempel jumala kujuga. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Pildil nähtav Etemenanki tsikuraat oli Babüloonia peajumal Mardukile pühendatud seitsmekorruseline pühamu. Seda templit nim. ka "Paabeli torniks" Babüloni rippaiad Istari värava ligiduses asusid ka kuulsad Babüloni rippaiad. Arvatakse, et aedade pindala võis olla 1200 ruutmeerit. Tegemist oli neljaastmelise terrassiga, mille võimsad kivi- platvormd olid kaetud paksu mullakihiga
-Jõelähtme kivikalmed Mesopotaamia kunst. · Euroopaliku kultuuri häll tänapäeval. · Iraagi territooriumil · Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe vahel. · Mesopotaamia tähendas tõlkes Kahejõemaa · Kasutasid kiilkirja · Juba 5000a tagasi elas seal Sumeri rahvas · Sumeritel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika, metallurgia, teadmised matemaatikas ja astrononoomias. · Ehitasid suuri asmelisi torne-tsikuraate ehk astmikpüramiide · Tsikuraate kasutati templitena st kultuspaikadena · Mesopotaamiat valitsesid tema ajaloo vältel sumerid, babüloonlased ja süürlased ( babüloon) · Kultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6.saj e.m.a Vana Egiptuse kunst U 2800.a ekr-323a. ekr · Vana riik ( 4 dünastiat ) 28.-26.saj eKr · Püramiidid Giza väljal Kairo lähistel · Cheops'i püramiidid 146m ( 2300000 lubjakiviplokki, igaüks 2,5t raske )
kiviplaat . Lauakujuline haudehitis.vahest maeti sinna alla inimesi. 3. Kromlehhringikujuliselt paigutatud kiviblokid (Stonehenge) Vana- Mesopotaamia ja Uus Babüloonia · u. 5000 a. tagasi elasid LõunaMesopotaamias sumerid · leiutasid kilkirja · kõrgetasemeline põllumajandus, graafika ja metallurgia · püstitati tsikuraate · kõige kõrgemal tempel · oli nö. ,,kohtumiskeskus" paabeli torn · hakati kasutama kaari ja võlve · Itari värav · helesinised, kollased ja kuldsed keraamilised plaadikesed
vaheline ala, vihma sadas vähe peamiselt põhjas. Lõunas põlluharimine võimalik ainult kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja aga maad kuivendada. Tihedad suhted naabritega. Mesopotaamia riigid, iseloomulikud jooned, tuntumad valitsejad, kultuurisaavutused: SUMER 3000-2340 eKr ühtset riiki ei tekkinud (linnriigid), kuningas Gilgames kasutusel oli kiilkiri, ehitati tsikuraate, ratas. AKAD 2340-2160 eKr valitseja Sargon, rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos Sumeri kultuuri tugeva mõju all. VANA-BABÜLOONIA 1792-1595 eKr kuningas Hammurapi, vallutas kogu Mesopotaamia seadustekogu, mis seisis kivisse raiutuna riigi tähtsamates linnades. ASSÜÜRIA 934-609 eKr pealinnad Assur ja Niniue, palju sõjaretki Niniue raamatukogu. UUS-BABÜLOONIA 626-539 eKr kuningas NebukanetsarII Babülonis tehti suurejoonelisi ehitustöid
Mitmel pool tänavanurkadel asusid väikesed pühamud, et möödujad saaksid jumalaid austada ja neile tagasihoidlikke annetusi tuua. Igal perel oli tavaliselt omaette maja. Tihti elasühe katuse all vanavanemad ja nende pojad koos oma naiste ja lastega. Tänavalt pääses kitsikusse õue ja sealtkaudu eluruumidesse. Kahekorruselistel majadel asusid magamisruumid arvatavasti ülakorrusel. Magamistubadele lisaks oli ka külalistetuba ja kümblus ning tualettruum. 4.) Miks rajati tsikuraate? Igal linnal oli oma kaitsejumal, kelle auks püstitati linna keskele uhke astmeline tempel- tsikuraat. Sumerid uskusid, et tsikuraat võimaldab linnal jumalatega suhelda: valitsejad saavad tõusta treppe mööa jumalateni ja jumalad laskuda alla inimeste juurde. 5.) Miks olid Hammurapi seadused vajalikud? Karmusest hoolimata olid seadused vajalikud. Nad kaitsesid inimese elu ja omandit, kuid hoolitsesid ka vaeste, lesknaiste ja orbude õiguste eest. 6
sajandil e.m.a. kahe suure vallutaja - Assurnasirpal II ja tema poja almanesser III (valitses 858-824 e.m.a.) - ajal. See jõuline stiil avaldub kõige mõjukamalt pealinnas Nimrudis., kus paleed, templid ja raidkujud pidid sügavalt mõjutama nii oma rahvast kui ka salavaenlasi. ("Mesopotaamia ja piiblimaad") Arhitektuur Assüüria arhitektuuri mõjutas Sumeri-Akadi (ja teatud ulatuses ka Mitanni) stiil. Paleed olid kaetud värviliste seinakaunistustega, hakati ehitama tsikuraate koos kahe torni ja värviliste emailplaatidega, arenes Mitannilt laenatud pitserigraveerimise kunst. Nimrudis, Khorsabadis ja Ninives kuninglikke paleesid ehtinud madalreljeefid kujutavad peaasjalikult veriseid võitlusstseene, sealhulgas vallutatud rahvaste julma kohtlemist. (Vikipeeida) Kunstiteosed Suur osa tänapäevani säilinud Assüüria kunstiteostest pärineb Uus-Assüüria ajajärgust. Haruldased on Balawatist leitud metallist väravakaunistused, mille originaalsuuruses
allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle sätestasid isiku, omandi ja perekonna kaitse. allilmajõe · Prohvetid- tulihingelised jutlustajad, kes · Surnud söövad savi, põrmu ning neil on edastavad jumala sõnumit tiivad nagu lindudel · Kunagi sündivat taaveti soost salvitud · Jumalatele ehitati tsikuraate. kuningas messias-kes taastab iisraeli muistse hiilguse. 8. Kes on indoeurooplased. Too näiteid Suguluskeeli kõnelevad rahvad, kes aastasadu on elanud maa-aladel Indiast Euroopani Nt kreeklased, germaanlased, iraanlased, albaanlased, india rahvad, baltlased, keldi ja romaani keelt kõnelejad 9. Kirjelda Assüüria sõjaväge
Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr 1800.a eKr sumeri rahvus kaob seguneb akadlastega Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea u
· Villa surbana: eeslinnaelamu, kohandati ümbritseva keskkonnaga · Villa rustica: maamaja e mõis, suured siseõud · Templiaia komponendid: pühamu, hiis, pühaveekogu, kujud ja alleed 6. Aiakunsti areng Mesopotaamias Mesopotaamias elasid sumerid kes olid esimesed kirjaoskad, nende elu keskendus, et leevendada etteaimamatut kliimat ja jõe üleujutusi periooditi. Mesopotaamias ehitati tsikuraate, ehk astmiktempleid. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Tavaliselt asus tsikuraadi tipus tempel jumala kujuga. On tuntud Babüloni rippuvad aiad. Tegemist oli neljaastmelise terrassiga, mille võimsad kivi-platvormid olid kaetud paksu mullakihiga, nii et seal sai kasvatada isegi suuri puid Kuna looduslikku ehitusmaterjali- kivi ega puud- ei olnud, tuli ehitada savitellistest. Tellised kuivatati päikese käes, mistõttu polnud nad ilmastikule vastupidavad ja
tellistest, mis aegade jooksul murenesid ja muutusid tolmuks. Isegi kivist skulptuure tehti harva, enamjaolt tehti graniidist või liivakivist. Mesopotaamia riikide kunst oli väärtuslik panus Vanade Idamaade kunsti, sest Mesopotaamias kasutatud arhitektuuri ja kujutava kunsti süntees, kus arhitektuur ja kujutav kunst teineteist täiendasid oli väärtuslik ning mõjutas hilisemat arengut. 1.1. Sumeri ning Akkadi kultuur Tol ajal ehitati põletamata tellistest tsikuraate astmelised torntemplid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud. Säilinud on ka palju silinderpitsateid ja pitsatkive. Neid valmistati marmorist, graniidist ning kalliskividest. Pitsatkivi pehmesse materjali (n. Savisse) surudes tekkis reljeefne kujutis. Nii pitsatkividel kui ka reljeefidega kaetud steelidel kujutati võitlussteene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeuputusest ja teistest müütidest. Sumeri
Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest. Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve keldrite katmiseks. Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned. Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal. Täielikult säilinud tsikuraate pole. Kujutav kunst. Tehti skulptuure ja reljeefe. Enamus reljeefidest olid ehitistega seotud. Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas linnavalitseja koos preestriga. Jumalat kujutati tihti inimesena. Skulptuuride silmad olid suured ning silmakoobastesse pandi tihti vääriskive. Inimeste proportsioonidele ei pöörata tähelepanu. Võib jääda mulje, nagu need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana, alamaid väiksematena. Valitsejad istusid
Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele-kiilkiri, nendel oli ka kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika ja metallurgia.Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Püstitasid suuri astmelisi torne-tsikuraate Tänu vanimale, Gilgamesi eeposele on andmed vanima kultuuri kohta. Kangelaslood, tõekspidamised jm. 18saj Babüloonlased vallutasid sumerite linnriigi, võtsid omaks nende saavutrused kunsti ja teaduse vllas. Hammurapi seadustekogu on esimene mälestis vana-babül. 9 saj ekr mesopot saavutasid ülemvõimu assürlased, ehitusmeistrid oskasid laduda juba kaari ja võlve, looduslikku kivi ega metsa ei kasvanud, ainult savi. Pärast raamatukogu põlengut õpitakse 9saj ekr savi põletama
a) · Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias · Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagas · Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga · Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud · Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem · Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide · Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad · Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid · 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur · Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree
Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest. Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve keldrite katmiseks. Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned. Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal. Täielikult säilinud tsikuraate pole. Kujutav kunst. Tehti skulptuure ja reljeefe. Enamus reljeefidest olid ehitistega seotud. Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas linnavalitseja koos preestriga. Jumalat kujutati tihti inimesena. Skulptuuride silmad olid suured ning silmakoobastesse pandi tihti vääriskive. Inimeste proportsioonidele ei pöörata tähelepanu. Võib jääda mulje, nagu need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana, alamaid väiksematena. Valitsejad istusid
kõrged, suuremad kaaluvad 25 t. Mesopotaamia kunst (§ 4 Vana-Mesopotaamia kunst, § 5 Assüüria ja Uus-Babüloonia kunst) 1) Millist piirkonda tähistab mõiste Mesopotaamia? Kahejõemaal ehk Tigrise ja Eufrati jõgede vahelisel maal. 2) Millised rahvad elasid Mesopotaamias IV-III a. tuh. e. Kr.? Sumerid ja semiidid 3) Mida ehitati Mesopotaamias? Ehitati suuri linnu, pühakodasid, templeid.. Templite juurde tsikuraate. Ehitati veel paleesid, kaari ja võlve. 4) Miks ei ole Mesopotaamia ehitised säilinud? Sest, et mesopotaamlased kasutasid päikese käes kuivanud, ehk mitte põletatud tellist, mis hiljem ilmastiku olude tõttu murenes. 5) Milliseid ehitustehnilisi uuendusi esines Mesopotaamia arhitektuuris? Mesopotaamlased õppisid kasutama arhitektuuris ja ehitama kaari ja võlve. 6) Mis on tsikuraat? Kõrge torn templi juures, mis ahaneb astangutena ülespoole. Selle külgi katsid trepid ja muud
Mesopotaamia on kahe jõe(Tigrise ja Eufrati) vaheline maaala, mis asus tänapäeva Iraagi territooriumil. Juba üle 5000 aasta tagaso elasid Lõuna-Mesopotaamias sumerid, kes kasutasid kiilkirja ning kellel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika jametallurgia. Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Selle aja kohta kõrgel tasemel olid neil ka matemaatika ja astronoomia. Nad püstitasid suuri astmelisi torne, niinimetatud tsikuraate. 18. saj. eKr. ühendas suur valitseja Hammurupi ja Põhja- ja Lõuna- Mesopotaamia Babüloonia riigiks. Babüloonlased võtsid omaks sumerite saavutused kunsti ja teaduste vallas. Nad rajasid korrapärase tänavavõrguga linnu, kus oli isegi kanalisatsioon. 9. saj. eKr. saavutasid Mesopotaamias ülemvõimu assüürlased. Assüürlastel oli võimas armee, arenenud piiramistehnika, loodi suurejooneline teedevõrk. Nad oskasid
a) · Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias · Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagas · Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga · Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud · Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem · Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide · Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad · Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid · 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur · Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree
Nagu muinas-egiptuses: riikliku surve abil likvideeriti religioonid Ajaloo põhiperioodid: Ubaidi e eelsumeri ajastu 5500-4000 eKr Sumeri-Akkadi tsivilisatsiooni ajastu 4000-2000 eKr Babüloonia-Assüüria tsivilisatsiooni ajastu 2000-539 eKr Suri välja 4. saj lõpul, kui ristiusk kuulutati Roomas riigiusuks ja keelati ära teised usundid peale kristluse ja judaismi Mesopotaamias oli jõgede org, lauskmaa, kuhu lõid oma tsivilisatsiooni. Mägesid polnud, sumerid püstitasid 1mestena tsikuraate (kunstlikud mäed) 3 eKr olid kontaktid kaugemate rahvestega, india vanima kõrgkultuuri (induse kultuuriga) sumeri keel on ajaliselt vanim keel, kes kasutasid kiilkirja (v üldse?) sumerid panid aluse Mesopotaamia kirjale Erinevad linnriigid, igal riigil oma kuningas. Linnriiki kuulus ka ümbritsev ala (külad, põllud) Uruk 1 linnnriigi väljakaevatud keskus Erinevalt Egiptusega on Mesopotaamia arhitektuuri säilinud vähem, tervena pole säilinud ühtegi templit
arendati edasi kõikide hilisemate riikide ajal. Järgmise riigi, 2. at. eKr. eksisteerinud Vana - Babüloonia valitsejad pidasid küll lakkamatult sõdu, jätkasid aga samal ajal intensiivset ehitustegevust. Vana - Babüloonia riik saavutas õitsengu kuningas Hammurapi ajal ( 1728 - 1686 a. eKr. ), mil laiendati vanu ja ehitati uusi niisutusseadmeid. Eriti intensiivne oli ehitustegevus Babüloni linnas, kuhu püstitati mitmeid tsikuraate ning ehitati isegi 3 - 4 korruselisi elumaju. Hhammurapi on lisaks sellele tuntud ka suure seadusetundjana. Tema poolt loodud seaduskogu, mis on Vanade Idamaade tähtsaim õigusmälestis, sisaldab ka peatükke, mis reguleerivad ( sätestavad ) ehitustegevust. Vaatamata tugevale riiklikule korraldusele lagunes ka Vana - Babüloonia riik ning Mesopotaamia muutus taas mitmelt poolt sisse tunginud rahvaste tallermaaks. Alles 9. saj. eKr
annaabi.ee 
