Ökoloogiline püramiid moodustatakse ökosüsteemi kõigi troofiliste tasemete biomassi (või arvukuse või produktsiooni) kujutamisel vastava suurusega ristkülikutega: mida suurem biomass (arvukus, produktsioon), seda suurem ristkülik. Püramiidi saamiseks paigutatakse tekkinud ristkülikud kasvavalt üksteise kohale. Sellest tuleneb, et enamasti moodustavad tipptarbijad (kiskjad, röövlinnud) ökoloogilise püramiidi tipu, selle aluse aga taimed. Vastavalt troofilistel tasemetel paiknevate isendite hulgale või biomassi juurdekasvule ajas eristatakse järgmisi püramiide: · arvukuse püramiid ristküliku suurust arvestatakse vastavale troofilisele tasemele kuuluvate organismide arvu järgi; · biomassi püramiid (biomassi järgi); · produktsioonipüramiid (juurdekasvu järgi).
jada, kes on seotud toiduks olemise ja toiduks tarbimisega, omavahel seostuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgustiku, saab jälgida aine liikumist ühelt troofiliselt tasemelt teisele, mille puhul kehtib ökoloogilise püramiidi reegel ehk iga järgnev tase talletab 10% eelneva taseme biomassist ja energiast troofilistel tasanditel peab iga eelnev tase olema järgmisest suurem, väga mitmelülilised toiduahelad ei realiseeru praktikas a. Eksamile klassikaline toiduahel produtsent 1. Astme konsument(taimtoiduline loom) 2. Astme konsument(loom- või segatoiduline) 3. Astme
vesikatk; veepinnal ujuvad taimed — lemniidid nt lemled, vesilääts, kilbukas. 6) Koosta skeem ökosüsteemi komponentidest! 7) Loetlege ökoloogilistest teguritest bioloogilised tingimused. Liigisisesed ja liikidevahelised suhted, konkurents, sümbioos (parasitism, kommensalism, mutualism), inimtekkelised tegurid. 8) Miks kogunevad toiduahela lülidesse keskkonnamürgid? Kuidas muutub mürkide sisaldus erinevatel troofilistel tasemetel? Kui biomassi ja produktiivsuse näitajad toiduahelates vähenevad (ökoloogilises püramiidis alt üles), siis akumuleerunud keskkonnamürkide osatähtsus ja kontsentratsioon organismides suureneb umbes kümnekordselt iga tarbija astme tõusuga. 9) Millised kooslused on pärast laanemetsa põlengut 10, 70, 120 ja 250 aasta pärast? 10 aastat pärast põlengut moodustub pioneerpuuliikidest looduslik kase-haava-männi uuendus.
kulgedes. Taluvus ja optimum: Taluvusala toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast Ökoniss: Mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Põhiniss, tegelik e. realiseeritud niss Ökoloogiline püramiid: (Eltoni püramiid, näitab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi) ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energiasisaldus troofilistel tasemetel väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni Ökosüsteemide muutumine. Inimmõju ökosüsteemile. Ökosüsteemi toodang. Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid. Energia tootmine ja keskkonnakaitse: toorenergia-energia toorme tarbimine, lõpptarbimise energia- töö sooritamiseks kuluv kasulik energia Loodusvarad ja nende kaitse vajadus. Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid. Säästev areng: tähistab säästlikkust kolmel alal-keskkond, majandus ja kogukond
ATMOSFÄÄRIÕHU KAITSE Õhusaaste komponentide toime sõltub paljudest teguritest: tuule kiirus, temperatuur, suhteline niiskus, valguse intensiivsus, absoluutsest kõrgusest, mulla niiskusesisaldusest, teiste saastainete olemasolust. Õhusaaste komponentide iseloomustamine Peamine objektiivne test: selgitada ja hinnata mõju keskkonnale. Kõikide ökosüsteemide puhul seda aga võimatu teha. Seetõttu vajalikud spetsiifilisemad testid taime-loomaliikidega, erinevatel troofilistel tasemetel ja teiste stressifaktorite (kuivus, külm, tuuletingimus) ettearvestamisega. Enamiku õhusaaste komponentide kahjuliku mõju selgitamine seni toimunud konkreetsete liikide (enamasti taimeliigid) testimisega. Mitme liigi kasutamine testimiseks tunduvalt keerulisem. Tavaliselt valitud testiks kõige tundlikumad liigid, mis garanteeriks teiste liikide säilumise. Kõik liigid aga samas ei reageeri ühte moodi samale saastainele. Kriitilised koormused
organismide ja taimede vahel 15. Mis on laguahel? Toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmasest tarbijast ja lagundajast ja lõpeb mikroobiga, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni 16. Mida näitab ökoloogiline püramiid? Ökoloogiline püramiid (Eltoni püramiid, näitab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi) ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energiasisaldus troofilistel tasemetel väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. 17. Kirjelda veeringet 18. Kirjelda lämmastikuringet 19. Kirjelda süsinikuringet 20. Millistel tingimustel saame rääkida ökoloogilisest tasakaalust? Liikide konkurents on minimaalne Koosluse ruumiline struktuur on maksimaalselt liigestunud Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga 21. Mis on mürgiresistentsus?
Keskkonnas võib toimuda ainete keemiline muundumine ning biodegradatsioon. SAASTEAINETE ALLIKAD on punkt- ja hajusallikad SAASTEAINED LEVIVAD kas kohalikult, piirkondlikult, poolkera piires või globaalselt ÖKOSÜSTEEMI TASEMEL saasteainetest põhjustatud mõjud võivad olla kas struktuursed, st. mõjutada ökosüsteemi struktuuri ehk liigilist koosseisu ja tasakaalu, või funktsionaalsed, st. mõjutada ökosüsteemi funktsiooni. Ökosüsteem koosneb liikidest, mis on erinevatel TROOFILISTEL TASEMETEL produtsendid (taimed), primaarsed konsumendid (fütofaagidehk taimtoidulised loomad), sekundaarsed konsumendid (karnivoorid ehk lihatoidulised loomad), tertsiaarsed konsumendid (ülikiskjad) AUTOTROOFID on protsendid, mis toodavad keerulisi orgaanilisi molecule lihtsatest anorgaanilistest komponentidest enamasti fotosünteesi teel. HETEROTROOFID on konsumendid, mis tarvitavad energiaks ning metabolismiks teistest organismidest pärit keerulisi orgaanilisi molekule.
suktsessioonide järgnevuse põhjuseks. Nimetatud taimeliigid pole võimelised asustama suktsesseeruvaid alasid).Liikidevahelised suhted:konkurents, mutualistlikud ja ekspluateerivad suhted.Konkurents:Koosluse mitmekesisus väheneb kõrgema troofilise astme eelmaldamise tagajärjel. Ühele troofilisele tasemele alguses kasulikuna näivad muutused, nagu näiteks röövluse kadumine, toitainete varu suurenemine, põhjustavad konkurentsi tõttu mitmekesisuse vähenemise ka teistel troofilistel tasemetel. NT: Eksperimendis eemaldati üks röövliik merekooslusest. Selle tulemusena vähem kui kahe aastapärast jäi kooslusesse varasema 15 liigi asemel järele vaid 8. Röövluse survest vabanemine viis saakliikide arvukuse suurenemisele ja toidukonkurentsist tingituna mõned liigid langesid kooslusest välja. Mutualistlikud suhted - sümbiootilised suhted: mõlemale organismile kasulik või vajalik kooselu.Ekspluateerivad
Seenjuur on taimele kasulik sümbioos sest seeneniidistik suurendab juuresüsteemi vett imavat pinda ja parandab taime toitainete kättesaadavust. A on õige. 35. Miks nimetatakse laguahelat doonor-kontrollitud süsteemiks? A. Sest lagundajad ja detritivoorid ei mõjuta toiduobjektiks olevate liikide populatsioonitihedust; B. Sest lagundajad ja detritivoorid on aineringes mineraalelementide doonoriks rohelistele taimedele; C. Sest kõrgematel troofilistel tasemetel olevate organismide produktsiooniefektiivsus sõltub otseselt assimilatsiooniefektiivsusest laguahelas. A on õige. Laguahela liigid võtavad ainult seda, mida doonorid neile lahkelt annavad. 36. Lõivsuhe on: A. Negatiivne seos erinevate võimekuste vahel; B. Positiivne seos erinevate võimekuste vahel; C. Ajutine seksuaalsuhe seriaalse polügaamia korral; D. Pikaajaline seksuaalsuhe monogaamia korral.
· Troopilised vihmametsad: 7% maismaapinnast aga enam kui pool liikidest seal; 40% õistaimedest seal. · Korallrahud/riffid: katab 0,1% ookeani pinnast aga elupaik 8% kalaliikidest. · Süvameri: 34 35st looma hõimkonnast on meres · Suured troopilised järved Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas. Mis on kooslus ja mis on ökosüsteem? Kooslust defineeritakse mingil kindlal territooriumil ja ühetaolistes keskkonnatingimustes elavate liikide kogumina Paljusid liike erinevatel troofilistel tasemetel hõlmav kooslus, temaga seotud füüsikaline ja keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad kokku ökosüsteemi. Millest moodustub gild? Gildiks nimetatakse samal troofilisel taseme asuvaid liike, mis kasutavad enam-vähem samu ressurse enam-vähem samasugusel moel Nimeta maakera biogeograafilised riikkonnad! Maa on jaotatud 8 suuremaks biogeograafiliseks riikkonnaks: · Palearktis · Afrotroopis · Indo-Malai · Australaasia
Ürginimene vajas päevas 2000 Kcal. Kütt-korilane 5000 Kcal. Varajased põllupidajad 12 000, hilisemad 20 000 Kcal. Varasel tööstusperioodil kulus inimesel päevas 60 000, hilisemal juba 125 000 Kcal. Tänapäeva inimene Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas kulutab keskmiselt 200 000 Kcal päevas. USA puhul on see näitaja 670 000 Kcal. Bioloogiline energiatarve Inimene saab elutegevuseks vajaliku energia toidust. Kuna inimene kasutab toiduks mitmeid erinevaid allikaid, asub ta erinevatel troofilistel tasemetel. 4 troofiline Inimene tase 3 troofiline kala Karnivoorid tase 2 troofiline veiseliha Herbivoorid tase Produtsendid teraviljad 1 troofiline tase Inimese energiatarve 10.3 Toitumusmarasm e. -närtsimus - raske väärtoitumus. 10
Püramiid: NPP Herbivoorid ( R) Karnivoorid ( R) Karnivoorid ( R) (NPP ) surnud orgaaniline materjal Detridivoorid ja mikroorganismid ( R) Karnivoorid ja mikroobivoorid ( R) Karinvoorid ( R) jne. Osa produktsioonist ei tarbita ja läheb laguahelale, teine osa tarbitakse kôrgema troofilise taseme poolt. Sellest osa jääb assimileerimata (fekaalne kadu laguahel), teine osa seeditakse e. assimileeritakse. Assimileeritud osa salvestatakse kudedes ja kasutatakse hingamiseks. Erinevatel troofilistel tasemetel ja eritüüpi oranismidel on energiavood erinevad. 32. Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus. CE - tarbimisefektiivsus; In - energia sissevool; Pn - produktsioon. CE = In / Pn-1 * 100%. AE - assimilatsiooniefektiivsus, näitab kui suur osa arasöödud toidust suudetakse assimileerida. AE = An / In * 100%; An - assimileeritud energia n tasemel.
ATMOSFÄÄRIÕHU KAITSE Õhusaaste komponentide toime sõltub paljudest teguritest: tuule kiirus, temperatuur, suhteline niiskus, valguse intensiivsus, absoluutsest kõrgusest, mulla niiskusesisaldusest, teiste saastainete olemasolust. Õhusaaste komponentide iseloomustamine Peamine objektiivne test: selgitada ja hinnata mõju keskkonnale. Kõikide ökosüsteemide puhul seda aga võimatu teha. Seetõttu vajalikud spetsiifilisemad testid taime- loomaliikidega, erinevatel troofilistel tasemetel ja teiste stressifaktorite (kuivus, külm, tuuletingimus) ettearvestamisega. Enamiku õhusaaste komponentide kahjuliku mõju selgitamine seni toimunud konkreetsete liikide (enamasti taimeliigid) testimisega. Mitme liigi kasutamine testimiseks tunduvalt keerulisem. Tavaliselt valitud testiks kõige tundlikumad liigid, mis garanteeriks teiste liikide säilumise. Kõik liigid aga samas ei reageeri ühte moodi samale saastainele. Kriitilised koormused
tasemete biomassi (või arvukuse või produktsiooni) kujutamisel vastava suurusega ristkülikutega: mida suurem biomass (arvukus, produktsioon), seda suurem ristkülik. Püramiidi saamiseks paigutatakse tekkinud ristkülikud kasvavalt üksteise kohale. Sellest tuleneb, et enamasti moodustavad tipptarbijad (kiskjad, röövlinnud) ökoloogilise püramiidi tipu, selle aluse aga taimed. Vastavalt troofilistel tasemetel paiknevate isendite hulgale või biomassi juurdekasvule ajas eristatakse järgmisi püramiide: · arvukuse püramiid ristküliku suurust arvestatakse vastavale troofilisele tasemele kuuluvate organismide arvu järgi; · biomassi püramiid (biomassi järgi); · produktsioonipüramiid (juurdekasvu järgi). 13. Vesi ökosüsteemis. Veeringe. Veeringe s.o
· TUULE KIIRUS · TEMPERATUUR · SUHTELINE NIISKUS · VALGUSE INTENSIIVSUS · ABSOLUUTSEST KÕRGUSEST · MULLA NIISKUSESISALDUSEST · TEISTE SAASTAINETE OLEMASOLUST ÕHUSAASTE KOMPONENTIDE ISELOOMUSTAMINE PEAMINE OBJEKTIIVNE TEST: SELGITADA JA HINNATA MÕJU KESKKOINNALE. KÕIKIDE ÖKOSÜSTEEMIDE PUHUL SEDA AGA VÕIMATU TEHA. SEETÕTTU VAJALIKUD SPETSIIFILISEMAD TESTID TAIME-LOOMALIIKIDEGA, ERINEVATEL TROOFILISTEL TASEMETEL JA TEISTE STRESSIFAKTORITE (KUIVUS, KÜLM,TUULETINGIMUSETT-) ARVESTAMISEGA. ENAMIKU ÕHUSAASTE KOMPONENTIDE KAHJULIKU MÕJU SELGITAMINE SENI TOIMUNUD KONKREETSETE LIIKIDE (ENAMASTI TAIMELIIGID ) TESTIMISEGA. MITME LIIGI KASUTAMINE TESTIMISEKS TUNDUVALT KEERULISEM. TAVALISELT VALITUD TESTIKS KÕIGE TUNDLIKUMAD LIIGID, MIS GARANTEERIKS TEISTE LIIKIDE SÄILUMISE. KÕIK LIIGID AGA SAMAS EI REAGEERI ÜHTE MOODI SAMALE SAASTAINELE. KRIITILISED KOORMUSED
) surnud orgaaniline materjal Detridivoorid ja mikroorganismid ( R) Karnivoorid ja mikroobivoorid ( R) Karinvoorid ( R) jne. Osa produktsioonist ei tarbita ja läheb laguahelale, teine osa tarbitakse kõrgema troofilise taseme poolt. Sellest osa jääb assimileerimata (fekaalne kadu laguahel), teine osa seeditakse e. assimileeritakse. Assimileeritud osa salvestatakse kudedes ja kasutatakse hingamiseks. Erinevatel troofilistel tasemetel ja eritüüpi organismidel on energiavood erinevad. 32. Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus. CE tarbimisefektiivsus; In energia sissevool; Pn produktsioon. CE = In / Pn-1 * 100% AE assimilatsiooniefektiivsus, näitab kui suur osa ära söödud toidust suudetakse assimileerida. AE = An / In * 100%; An assimileeritud energia n tasemel.
EKSAMIS! - Troopilised vihmametsad: 7% maismaapinnast aga enam kui pool liikidest seal; 40% õistaimedest seal. - Korallrahud/riffid: katab 0,1% ookeani pinnast aga elupaik 8% kalaliikidest. - Süvameri: 34 35st looma hõimkonnast on meres - Suured troopilised järved 9. Mis on kooslus ja mis on ökosüsteem? Kooslust defineeritakse mingil kindlal territooriumil ja ühetaolistes keskkonnatingimustes elavate liikide kogumina Paljusid liike erinevatel troofilistel tasemetel hõlmav kooslus, temaga seotud füüsikaline ja keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad kokku ökosüsteemi. 10. Millest moodustub gild? Samal troofilisel tasemel asuvaid liike, mis kasutavad enam-vähem samu ressursse enam-vähem ühesugusel moel, nimetatakse kokkuvõtvalt gildiks. 11. Nimeta maakera biogeograafilised riikkonnad! - Palearktis - Afrotroopis - Indo-Malai - Australaasia - Okeaania rk
Kukeseened, külmaseened, pilvikud, riisikad, kivipuravikud ja ka tuletael), fragmobasiididega kandseened (nt. Nõgiseened, mis tekitavad nisu kõvanõge ja nisu lendnõge). 10. Troofsuse 4 taset, näited kes? What?? Madalaima troofilise taseme moodustavad tootjad. Taimtoidulisi ehk herbivoore nimetatakse esimese astme tarbijateks, neid söövaid röövloomi teise astmetarbijateks ja viimastest toituvaid röövloomi kolmanda astme tarbijateks. Tarbijate klassifitseerimine eri troofilistel tasemetel on sageli ebatäpne, sest röövloomad võivad hankida toitu mitmelt tasemelt. Omnivoorid, kes kasutavad nii taimset kui loomset toitu, tegutsevad ühtaegu vähemalt kahel troofilisel tasemel. Lihasööjad taimed, nagu huulhein või võipätakas, on aga samaaegselt tootjad ja mingil määral tarbijad. 11. Ploidsused, ha,di,polü. Näide kus või millal. !!! ploidsus... kus esineb või millal.. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks.
Ökosüsteem on üks eluslooduse organiseerituse tasemeid. Toitumissuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele. Ühele tasemele kuuluvad organismid, kes tarvitavad toiduks ühepalju olulisi muundumisi läbi teinud ainet. Esimese troofililse taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid. Need on rohelised taimed, mis toodavad orgaanilist ainet, kasutades mineraalset toitainet, vett ja päikesekiirguse energiat. Teisel ja järgnevatel troofilistel tasemetel on mitmesugused tarbijad ehk konsumendid(loomad, kes söövad teisi organisme, taimtoidulised loomad, loomtoidulised loomad). lagundajad (destruendid), kes lagundavad surnud orgaanilist materjali, tekib huumus. 3.Ülesanne dihübriidse ristamise kohta Nr 8 1. DNA molekuli koostis, struktuur, ülesanded DNA desoksüribonukleiinhape Koostis: lämmastikalus (DNA A,T,G,C;) suhkur (desoksüriboos) fosfaatrühm
liigid ning sest tekib mitmerindelisus ka maa-aluste organite jaotumises ja kamar tugevneb); c.)suurendab koosluse stabiilsust (sest mitmekesistes kooslustes koos erineva nõudlusega liigid, mis reageerivad erinevalt keskkonnatingimuste muutumisele ning suurem on tõenäosus, et liigid suudavad üksteise funktsioone vajadusel asendada). · (a) puhul vastupidine ei kehti, (c) puhul küll. Üldisemalt: · liigirikkamais kooslustes tarbitakse ressursse (kõikidel troofilistel tasemetel) väiksema jäägiga, ressursside viibeaeg koosluses pikeneb; · suurem liigirikkus vähendab ökosüsteemi protsesside suurte muutumiste ohtu väliste mõjutuste korral (häiringud, invasioonid, haigused jne) · koosluste mitmekesisus ning elu jooksul erinevaid elupaiku vajavate liikide püsimine sõltuvad otseselt ka maastikulisest mitmekesisusest. *NB! Liigirikkus on sageli looduskaitsetegevuse üks eesmärke! Pärandkoosluste taimestik Soontaimede liigirikkus
mitteutilitaarsed väärtused turuvälised ja nende rahalise ekvivalendi leidmiseks tuleb kasutada spetsiifilisi majandusteaduslikke meetodeid. 11. Varia Mõisted: Kooslus sarnase levikumustri ja ökoloogilise nõudluse tõttu ühte biotoopi asustavate organismide kogem. Kooslus eristub teda ümbritsevatest aladest iseloomuliku elustiku, suhtelise seesmise ühetaolisuse ja ökoloogiliste interaktsioonide poolest. Ökosüsteem paljusid liike erinevatel troofilistel tasemetel hõlmav kooslus, temaga seotud füüsikaline ja keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad ökosüsteemi. Häiring populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutev väline sündmus. Häiringud võivad olla juhuslikud (nt maalihe) või regulaarsed (nt kevadised üleujutused), looduslikud või inimtekkelised (nt niitmine). Suktsessioon koosluste muutumine ja vaheldumine nende loomulike arengu käigus.
Ökoloogilist efektiivsust väljendatakse mistahes troofilise tasemel assimileerunud energia suhtega eelmisel troofiliseltasemel assimileerunud energiasse protsentides. Üldproduktsioon on energia, mida esindab toodetud biomass pluss selle produtseerimiseks kulutatud energia. Neto-produktsioon e puhastoodang on energia, mida esindab produtseeritud biomass ja respiratsioon e hingamine on neto- ja üldproduktsiooni vahe. Produtsendid on taimed, järgmistel troofilistel tasemetel on konsumendid. Konsumentide hulka kuuluvad herbifoorid (taimtoidulised), karnivoorid (lihatoidulised) ja omnivoorid. Esimese astme konsumendid oleks primaarsed karnivoorid ja teisel astmel sekundaarsed karnivoorid jne. Lagundajad e redutsendid e destruendid e saproobid e saprofaabid. Produktiivsus on organismi koosluse või biosüsteemi bioproduktsiooni võime. Herbivooride ökoloogiline efektiivsus: , kus n energia, mis voolab
com -- koos + mensa -- laud). Kasulik interaktsioon liikide vahel. Sümbioosi vorm, kus üks väiksemõõtmeline liik kasutab teise tunduvalt suurema liigi toidu ülejääke (seda mis "pudeneb võõralt laualt"). konsumendid (ld. consumere -- tarbima) -- tarbijad. Organismid, kes saavad eluks vajalikud orgaanilised ained kas otseselt või vaheastmete kaudu tootjatelt ehk produtsentidelt. Konsumendid on produtsentidest (näit. parasiidid taimtoidulistest peremeestest) kõrgematel troofilistel ehk toitelistel tasanditel. Konsumentide hulka kuuluvad fütofaagid, zoofaagid ja omnifaagid. Kõigis nimetatud rühmades on ka parasiite. kontakti teel levimine (ld. contactus -- kokkupuude) -- kokkupuute teel levimine. Nakkustee, mille abil väheliikuvad parasiidid levivad loomalt loomale kas otsese või kaudse (vahendatud) kokkupuute korral (sügelised, täid, väivid, lamba raudkärbes jt.). 10
o sood hapnikuvaene, happeline keskkond, lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda o okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu o eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Ökoloogiline püramiid (Eltoni püramiid) ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energiasisaldus troofilistel tasemetel väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. · Toitumisahela iga lüli kasutab enamikku saadud toitainetes sisalduvast energiast elutegevuse jätkamiseks. · Vaid väike osa akumuleeritakse kasvavates kudedes ja rakkudes. · Mida kaugemale toitumisahelas jõutakse, seda enam eelmise taseme biomassi sisendit vajatakse järgmise taseme biomassi ühiku tootmiseks. · Arvestatakse, et keskmiselt kümnendik söödud biomassist muutub uueks. · NÄIDE
3 loomtoidulised 20 8 taimtoidulised 110 16 produtsendid 50 Parasiteerivate bakterite ja putukate arvukus on metsas alati suurem, kui organismidel, kellest nad toituvad. Keskkonnakaitseliselt on kogu püramiid ohustatud, kui kahjustub esimene troofiline tase (rohelised taimed). Mis tahes troofilise taseme häirimine ohustab enim kõrgeima astme asukaid, nn. tippkiskjaid. Kõrgemate troofiliste tasemete kahjustamine võib madalamatel troofilistel tasemetel põhjustada: a) vohamise ja seejärel b) isekahjustumise. Toiduahelad ja toiduvõrk Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi.
annaabi.ee 
