Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Trigerid ja konveier". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dram, memory, access, protsessor, fetch, register, pooljuht, random, trigerid, konveier, decode, back, dünaamiline, dynamic, fast, S R, . 1 . 1. - -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. Konveier protsessoris ja mälus PROTSESSOR: : 1. (. Instruction Fetch); 2. (. Instruction Decode) (. Register fetch); 3. (. Execute); 4. (. Memory access); 5. (. Register write back); 1 , 4 . : IF OF OE OS IF OF OE OS IF 1 2 : 1 2 3 4 5 6 7 8 1 IF OF OE OS 2 IF OF OE OS 3 IF OF OE OS 4 IF OF OE OS 5 IF OF OE OS MEMORY:
väljundid välja arvutada üheselt, väljundid on määratud üks-üheselt sisendite väärtustega. Järjestikskeem: digitaalskeem, milles väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetse aja hetkedel I/O-s olnud väärtustest skeemil on mäluolek. Positiivne vs negatiivne loogika. Täielikult vs mittetäielikult määratud Boole'i funktsioonid {LAB1} Enamkasutatavaid järjestikskeeme 4. Trigerid: Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1 Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku
väljundid välja arvutada üheselt, väljundid on määratud üks-üheselt sisendite väärtustega. Järjestikskeem: digitaalskeem, milles väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetse aja hetkedel I/O-s olnud väärtustest skeemil on mäluolek. Positiivne vs negatiivne loogika. Täielikult vs mittetäielikult määratud Boole'i funktsioonid {LAB1} Enamkasutatavaid järjestikskeeme 4. Trigerid: Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1 Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku
......................................................................................... 8 dekooder (Decoder)..................................................................................................................... 8 koodimuundur (Code Converter).................................................................................................9 Enamkasutatavaid järjestikskeeme ................................................................................................ 10 trigerid (Flip/flop, latch)............................................................................................................ 10 registrid (Registers) nihkega ja ilma..........................................................................................11 loendurid (Counter)................................................................................................................... 13 Protsessor .....................................................................................
............................................................. 8 dekooder (Decoder)....................................................................................................................... 8 koodimuundur (Code Converter) .................................................................................................. 9 Enamkasutatavaid järjestikskeeme ............................................................................................................ 9 trigerid (Flip/flop, latch) ................................................................................................................ 9 registrid (Registers) nihkega ja ilma ........................................................................................... 11 loendurid (Counter) ..................................................................................................................... 13 Protsessor ...................................................................
SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidiseks D delay triger ... säilitab niikaua eelmise väärtuse, kuni sisendisse antakse uus väärtus JK triger universaalsisenditega triger ... nagu SRt, ainult sisendi 11 korral, mis enne oli keelatud, muudab JK oleku vastupidiseks. Konveier protsessoris ja mälus protsessoris Kuulub RISC ideoloogia alla. IF instruction fetch OF operand fetch OE operand execute (ALU) OS operand store Kuna protsessor suudab korraga teha igast käsust ühte, kuluks ilma konveierita iga käsu täitmiseks 4 takti. Konveier võimaldab korraga ühe käsu IF, teise OF, kolmanda OE ja neljanda OS teostada. Nii surutakse käsu täitmise aega oluliselt kokku. Probleemiks on siirdekäsud, kuna IF teostatakse parajasti käsu jaoks, mida kavas polegi. Tekib 'mull'. Viivitustega siire. Kuna uue käsu aadressi arvutamine toimub eelmise OE ajal,
Arvutid I eksamipiletid ja vastused 1. PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid...................................................................
1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid
asünkroonsed infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel(1) loetakse sisse uued sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest jagunevad trigerid: ühetaktiline puuduseks see, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada kahetak line masterslave, kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimsel nulli haaramist elmineerida, siseviivitusega, slave lülitub esimesel taktil, master järgneval. Kasutatakse nt. skeemides, kus on vaja saada tagasisidet, nt. mälu vaatamine.
N11 1. Trigerid (RS,JK,MS,D,T) - - . . : "0" "1" . . . . ., S R. RS RS- 1 R - 0, S - 1. . S R Qt-1 0 0 Qt 0 1 0 1 0 1 1 1 _ RS- . 0. RS-. , S R, . 1 . 1. - - -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. . , , , . , , , . , , , . , - . - . - , , . - - . - . . , . , .. . ,
väärtus ja võtab eelmise olekuga vastupidise oleku: J K Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 ^Qt 5) T-Triger (Toogle) nimetatakse ka loendustrigeriks, kasutatakse tihti sageduse jagamisel ja loendurites. Trigeri funktsioon väljendub XOR kaudu. T-trigeril sõltub väljundi uus väärtus eelmisest väljundi väärtusest. T Qt 0 Qt-1 1 ^Qt-1 2. Konveier protsessoris ja mälus. Käsu täitmist protsessoris saab jagada sõltumatuteks etappideks. Käsk on jaotatud neljaks etapiks: käsukoodi laadimine IF (Instruction Fetch), operandide laadimine OF (Operand Fetch), operatsiooni täimine ALU-s OE (Operand Execute), tulemuse salvestamine (OS, Operand Store) IF OF OE OS Kui iga etapi täitmisel on hõivatud võrreldav hulk riistavara, siis hõivatud on igal taktil vaid 25% protsessorist. Konveier aitab koormata kogu protsessori
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul.
T Q Q TT + T J T D T C C Q Q K C C 15/12/13 T. Evartson 10 Trigerid asünkroonse asetusega S TT Q S R J K C Qt J 0 0 - - - - C 0 1 - - - 1 Q 1 0 - - - 0 K 1 1 0 0 Qt-1 R 1 1 0 1 0 1 1 1 0 1
IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne[2] 19. Pooljuhtmälud[2] 20. Mälude klassifikatsioon[2] 21
Triger võtab eelmise olekuga vastupidine olek. Frondiga sünkroniseeritav JK-triger Realiseerub D-trigeri baasil. T-TRIGER (Toggle) 1infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger. T-trigeriks nim ka loenustrigeriks. T-trigerit kasutatakse tihti sageduse jagamisel ja oendurites. Väljendub XOR kaudu. T- trigeril sõltub väljundi uus väärtus alati eelmisest väljundi väärtusest. Asünkroonsete asendussisenditega trigerid Viib trigeri algolekusse. Konveier protsessoris ja mälus Käsu täitmise protsessoris võib jagada teatud sõltumatuteks etappideks. Näiteks on siin käsk jagatud neljaks etapiks: 1) IF Instruction Fetch (Käsu laadimine) + Instruction Decode (ja dekodeerimine) 2) OF Operand Fetch (Operandi laadimine) 3) OE Operand Execute ( Operatsioni täitmine ALU-s) 4) OS Operand Store ( Resutaadi salvestamine) Programmi täitmine ilma konveierita:
Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. · · SR
. . 125 5-6 Troubleshooting Flowcharts . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 127 5-7 Maintenance Inspections . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 135 5-8 Handling Precautions . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136 SECTION 6 Expansion Memory Unit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137 6-1 Overview . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 138 6-2 Specifications and Nomenclature . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 139 6-3 Handling . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
KT3 Digielektroonika ..on/ei ole; õige/vale; kõrge nivoo/madal nivoo (digitaalsignaali pinge väärtused elektroonikas); 1/0 x=0 - lüliti kontaktid lahti (väljas) X=1 - lüliti kontaktid kinni (sees) L(x)=x - loogiline funktsioon ja selle argument OR siis liidad (loogiline liitmine); AND siis korrutad; N siis (inversioon või prim); XOR (välistav VÕI); NOT (puhver) N skeem: Tõesustabel nim tabelit, mis esitab funktsiooni väärtused kõgi võimalike argumendi väärtuste korral loogikaelemendiks nim elektroonikakomponente, mis on ette nähtud loogikafunktsioonide rakendamiseks binaarsetele signaalidele. Binaarne signaal on selline lektriline signaal, milles informatsiooni kannavad vaid kaks (pinge)-nivood Madal nivoo on digitaalelektroonika komponentides signaali pingete vahemik 0V-st kuni mingi pinge väärtuseni U0 < Ut (kus Ut on toitepinge). Ehk 0 Kõrge nivoo on -""- alates lävipingest U1 kuni k
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM]
Trigereid kasutatakse skeemides, kus on vaja saada tagasisidet, nt mälu vaatamine. (Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlatel sünkroimpulssidega määratud ajahetkedel. Lisaks infosisenditele S ja R on ka sünkroniseerimissisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimub hetkel, mil saabub sünkroniseerimissignaal). 2. KONVEIER PROTSESSORIS JA MÄLUS Käsu täitmine protsessoris jagatud neljaks sõltumatuks etapiks: 1) IF Instruction Fetch (Käsu laadimine) + Instruction Decode 2) OF Operand Fetch (Operandi laadimine) 3) OE Operand Execute (Operatsiooni täitmine ALU-s) 4) OS Operand Store (Resultaadi salvestamine) Iga etapi tätmisel rakendatud vaid 25% täielikust potentsiaalist. Käskude täitmise efektiivsust aitab tõsta RISC
indicating whether the strings match or not. == 8. Y = true for i from 1 to 20 for j from 1 to 8, excluding 3 // first bit is spared (omitted) and the second (third) bit for upper bitindex = j + (i-1)*8 if S1[bitindex] ≠ S2[bitindex] Y = false Exit loop end end end == CPU architecture 9. Suppose a microprocessor adds the numbers shown below respectively. In each instance explain the influence of the computation on the flag register in terms of each of the flag bits Z, N, C, and V. Assume the processor can handle 8-bit binary values using a two’s compliment representation. a) 60 + 80 b) 60 – 80 == The N, Z, C, and V bits are the condition code flags, conditions code flags to be set or cleared (0 or 1). 1. N = 0; Z = 0; C = 0; V = 0 2. N = 0; Z = 1; C = 0; V = 0 3. N = 0; Z = 1; C = 1; V = 0 4. N = 1; Z = 0; C = 0; V = 0 5. N = 0; Z = 0; C = 1; V = 0 6. N = 1; Z = 0; C = 1; V = 0 7. N = 1; Z = 0; C = 0; V = 1 8
Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.............................................................................................................
RAM Sissejuhatus: RAM- Random Access Memory. Suvapöördusmälu eesti keeles. Tegemist on mäluga, millele saab andmeid kirjutada ja andmeid lugeda sama kiirusega olenemata kus mälukiibil ja mis asukohal andmed asuvad. Tänapäeval leiame me RAM-i mikrokiipide kujul. Tegemist on hävimäluga, mis tähendab, et hoiustatud andmed kaovad mälust, kui kaob voolutoide. Vastandiks on näiteks ROM, Read Only Memory, milles säilivad andmed ka peale voolu kadumist. Kaks RAMi tüüpi: RAMi jaotatakse tänapäeval kaheks. Nendeks on SRAM ja DRAM. Esimene on neist Staatiline teine dünaamiline. SRAM-de puhul salvestatakse 1 bit kasutades kuute transistori. Sellist tüüpi RAM-i on kallim toota kuid ta on kiirem ja tarbib vähem voolu kui DRAM. Teda kasutatakse põhiliselt vahemäludes protsessorites oma kiiruse tõttu. DRAM mälude puhul salvestatakse üks bit kasutades transistori ja kondensaatori paari.
Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed. 10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum assotsiatiivne). 11. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. 12. Klaviatuur. SILVER 13-18
Näiteks kontoriarvuti jaoks ei ole reeglina vaja võimsa protsessoriga, eriti suure muutmäluga ja graafikatööks mõeldud spetsiaalsete omadustega arvutit. Samas on loetletud omadused hädavajalikud graafikadisaineri arvutil. Ainult riistvarakomponentidest ei piisa, et panna arvuti teostama mingit ülesannet. Riistvarakomponendid paneb koos funktsioneerima programm ehk käskude jada, mis ütleb arvutile kuidas mingit ülesannet täita. Programm, mille käske arvuti protsessor mõistab, on arvutikeeles ühtede ja nullide jada ja selle abil toimub ka suhtlus erinevate arvutikomponentide vahel. Iga üksik element selles nullide või ühtede ahelas on väikseim infoühik ehk bitt. Bittide jada moodustab binaarkoodi ehk kahendkoodi, mis on kogu arvutiteooria aluseks ja mille unepealt tundmine on igale IT spetsialistile oluline kirjaoskus. Konkreetsete sõnumite moodustamiseks on kahendkoodis kasutusel infoühik bait, mis omakorda koosneb kaheksast bitist
Y = true; for i from 1 to 20; for j from 1 to 8, excluding 3; //first bit is spared (omitted) and the second (third) bit for upper bitindex = j + (i-1) ∗8; if S1[bitindex] =! S2[bitindex]; Y = false; Exit loop; end; end; end; CPU architecture 9. Suppose a microprocessor adds the numbers shown below respectively. In each instance explain the influence of the computation on the flag register in terms of each of the flag bits Z, N, C, and V. Assume the processor can handle 8-bit binary values using a two’s compliment representation. a) 60 + 80 b) 60 – 80 Range from -128 to 127. Equation Result Z N C V Comment 60 + 80 140 0 0 1 1 Produced
SIGNAALIPROTSESSORID Loengumaterjal 1 Toomas Ruuben Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 1 instituut. Teemad Ülevaade DSP-dest, signaalitöötlusest, FPGA-dest Digitaalarvuti töö üldpõhimõtted Tehted kahendsüsteemis (+,-,*,/ jne) Erinevaid arvsüsteemid Peamisi loogikafunktsioonid (AND, OR jne) Loogikavõrrandid Trigerid, registrid, dekoodrid, multipleksorid, demultipleksorid, aritmeetika loogika seadmed jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 2 instituut. 1 Teemad Programmeeritavad loogikaseadmed CPLD, PLD FPGA FPGA (Field programmable gate array)arhidektuurid, tööpõhimõtted Arenduskeskkonnad (Verilog, VHDL) DSP versus FPGA
sisendisse antaval kahendarvul. Maks väljundite arv 2n 23.Kooder. Seade informatsiooni esitusvormi muutmiseks. Levinumad koodrid on seadmed, mis viivad arvu kümnendsüsteemist kahendsüsteemi. Ühele kümnest koodri sisendist antakse signaal ja väljundis saadakse sisendi numbrile vastava arvu kahendkood. 24.Koodimuundur. Muundab ühte tüüpi kood teist tüüpi koodiks. Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks. 25.ROM. Read Only Memory püsimälu, ainult lugemiseks. Realiseeritav aadressi dekoodrit ja dioodidest moodustatud maatriksit kasutades. Iga diood on esitab 1 bitti. 26.PROM, EPROM, EEPROM. PROM ühekordselt programmeeritav püsimälu. EPROM ümber programmeeritav püsimälu (kustutatakse ultraviolettkiirega). Minuteid peale kustutust toimub taas sissekirjutamine, sõlmedes on MOP. EEPROM ümber programmeeritav püsimälu (kustutus toimub elektriliselt millisekundiga). Sõlmedes on MOP, kirjutamine
SDRAM Sünkroonne dünaamiline muutmälu ehk SDRAM (inglise Synchronous Dynamic Random Access Memory) on dünaamiline muutmälu (DRAM), mida sünkroniseeritakse süsteemisiiniga. Klassikalisel DRAM-il on asünkroonne liides, mis vastab nii kiiresti kui võimalik igasugustele muutustele juhtsisendites. Erinevalt DRAM-is on SDRAM-il aga sünkroonne liides, mis tähendab seda, et ta ootab taktsignaali ära enne, kui vastab juhtsisenditele. Takti kasutatakse selleks, et juhtida sisemist lõplikku olekumasinat (Finite State Machine ehk FSP), mis omakorda
motherboard AGP - Accelerated Graphics Port - a high speed interface for video cards; runs at 1X (66MHz), 2X (133MHz), or 4X (266MHz). PCI - Peripheral Component Interconnect - a high speed interface for video cards, sound cards, network interface cards, and modems; runs at 33MHz. ISA - Industry Standard Architecture - a relatively low speed interface primarily used for sound cards and modems; runs at approx. 8MHz. RAM - Random Access Memory - see System RAM Port (serial, parallel, PS/2, USB, sound, LAN, VGA, SCSI) - interface connectors for the associated types of devices Serial - a low speed interface typically used for mice and external modems Parallel - a low speed interface typically used for printers PS/2 - a low speed interface used for mice and keyboards USB - Universal Serial Bus - a medium speed interface typically used for mice, keyboards,
elektronide kohtumise (sest kumbki laengukandjatest ei saa liikuda niipidi suunatud EV-st läbi) - tekib tasakaalu olukord. Kui pn-siiret pingestada nii, et + ühendatakse p-pooljuhile ja - n-pooljuhile, siis on tegu päripingestamisega ning tekib pärivool. Päripingestamise korral väline EV ületab pn-siirde EV (sest ta on suunalt vastupidine) ning muudab võimalikuks laengukandjate liikumise läbi siirde. Vastupinge ja vastuvool - Kui pooljuht pingestada vastupidiselt päripingele (+ n- pooljuhile ja - p.-pooljuhile), on tegu vastupingega ning selle EV on suunalt sama, mis siirde EV, seega need EV-d liituvad ning raskendavad veelgi elektronide liikumist läbi siirde. Veelgi enam - sellise pingestamise tulemusena siirdeala kasvab võrdeliselt vastupingega. Vastuvool on väga väike ja eksisteerib ainult tänu elektron-auk paaridele (e-a paar), mis tekivad soojusenergia tõttu
Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Direct 0% address 2. Count 0% 3. Flag 0% 4. Pointer 100% 5. Loop 0% Score: 0/10 3. Kui palju mälu on Ecki xComputer´l? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. 512 B 0% 2. 1KB 0% 3. 2KB 100% 4. 4KB 0% Score: 0/10 4. Kas register ja mälupesa on samad asjad? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Jah 0% 2. Ei 100% Mis on BIOS? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Bootable 0% Initial Operating System 2. Basic 100% Input/Output System 3. Bridged 0% Interface On System Score: 0/10 2.
1.2. Loogikafunktsioonid ja loogikalülitused ning nende esitusviisid 14 1.2.1. Loogikatehted 14 1.2.2. Loogikaseadused 17 1.2.3. Loogikalülituste süntees ja minimeerimine 21 1.3. Funktsionaalsed loogikalülitused 24 1.3.1. Trigerid 24 1.3.2. Registrid 27 1.3.3. Loendurid 28 1.3.4. Summaatorid 31 1.3.5. Kommutaatorid 34 1.3.6. Aritmeetika-loogikaplokk 36 1.3.7
annaabi.ee 
