ganglionist. Sensoorsed kiud (elundist ajusse): 1. Vistserosensoorsed (üva): siseelundid ja sooned 2. Maitsmiskiud (eva): maitsmispapillid 3. Somatosensoorsed (üsa): nahk ja liikumisaparaat X närv: 5 komponenti (peamine üsa temal) üsa, üva, eva, eve, üve IX närv: 4 komponenti üve, eva, eve, üve VII närv: 3 komponenti eva, eve, üve V närv: 2 komponenti üsa, eve Kõigil komponentidel on eve (impulsid vöötlihastessse). 3.1 N. trigeminus (V), kolmiknärv. 1. vistseraalkaare närv 1xEVE-1 tuum, 0 ganglionit 1xÜSA-3 tuuma, 1 sensoorne ganglion raja lõpus Tuumad: A) Nucl. motorius n. trigemini: EVE. Mälumislihased: m. pterygoideus medialis et lateralis, m. temporalis, m. masseter. Suupõhja lihased: m. mylohyoideus, m. digastricuse eesmine kõht); m. tensor veli palatini, m. tensor tympani B) Nucl. mesencephalicus n. trigemini: ÜSA. Süvatundlikkus lihastest, liigestest C) Nucl. pontinus n
! ! Juhtetee ! Puutetundlikkus sarnapiirkonna nahalt ! a) trakti nimetus - tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3 neuroni asukoht - esimene (ganglion trigeminale), teine (nucleus spinalis n. trigemini), kolmas (thalamuses, nucleus ventralis posteromedialis) c) koorepiirkond - gyrus postcentralis d) perifeerne närv - n. trigeminus ! Valutundlikkus alumistelt/ülemistel hammastelt (juhtetee) ! a) perifeerne närv, trakti nimetus n.trigeminus´e n.mandibularis/n.maxillaris, tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3. neuroni kehade asukoht Esinemene neuroni keha - ganglion trigeminale, Teise neuroni keha - nucleus mesencephalicus ja nucleus pontinus nervi trigemini, Kolmanda neuroni keha - n. ventralis posteromedialis
Mõlema haiguse kahjustused on sarnased, kuid lööbe lokalisatsioon ja iseloom on erinevad. Haiguse kestus ja tõsisus sõltub patsiendi vanusest. Et ravi oleks tõhus, peaks manustama suukaudselt atsükloviiri, mis on herpesviirusevastane ravim. Kui raviga on alustatud varakult, mööduvad haigushood kiiremini ning on kergemad. Atsükloviir on hädavajalik ravim, kui on tegemist zoster'i raskemate vormidega. Karbamasepiini võib kasutada trigeminus-närvi vöötohatise korral, mille puhul on probleemiks liigtundlikkus. Suurtes doosides steroidhormoonide manustamine vähendab valulikkuse kestvust ägeda vöötohatise puhul. Ometi kaasneb vöötohatise üldine levik ning seetõttu on paljud arstid suhteliselt tõrksed selle ravimi kasuks otsustamisel. Vähemalt 20% täiskasvanutest on oma elu mingil perioodil põdenud vöötohatist, kuid väga harva rohkem kui ühe korra.
Pupilli ahendamine ja akommodatsioon Silmaliigutaja tuumad Mõlemad teed läbi ripsganglioni (läätse optilise tugevuse reguleerimine) IV 4. paar n. trochlearis, plokinärv Motoorsed Ülemine põikilihas Silmamuna liigutused Plokinärvi tuumad V 5. paar n. trigeminus, kolmiknärv Sensoorsed Nägu, peanahk, sarvkest, nina- ja suuõõs, Puute-/valutundlikkus Kolmiknärvi sensoorne tuum kraniaalne kõvakest. Motoorsed Mälumislihased Suu avamine/sulgemine Kolmiknärvi motoorne tuum
9. Lõpevad kiirusagara gyrus postcentralis´es. Koos spinotalaamiliste traktidega kulgevad ja ajutüves lõppevad: tractus spinotectalis, (tectumis), juhib kiiret valu, pupilli reaktsioon valule, tractus spinoreticularis (form. reticularis´e tuumades) ‒ aeglane valu. Tractus trigeminothalamicus Näo piirkonnast on protopaatiline tundlikkus seotud kraniaalnärvidega. 1. Retseptor. Perifeersed jätked n. trigeminus´e koosseisus. 2. Esimene neuroni keha – ganglion trigeminale´s. 3. Tsentraaljätked sisenevad ajju ‒ radix sensoria (V). 4. Teise neuroni keha nucleus spinalis n. trigemini (protopaatiline ebamäärane valu ja to tundlikkus). 5. Aksonid suunduvad vastaspoolele. 6. Lisanduvad lemniscus medialis´ele moodustavad leminscus trigeminalis´e. 7. Kolmanda neuroni keha thalamus´es ‒ nucleus ventralis posteromedialis. 8
I nn. olfactorii - HAISTMISNÄRVID bulbus olfactorius HAISTMISSIBUL niidid paiknevad ninakarbikutes tractus olfactorius - HAISTEKULGLA nucleus amygdaloideum - II n. opticus - NÄGEMISNÄRV tractus opticus - NÄGEMISKULGLA chiasma opticum - NÄGEMISRISTMIK corpus geniculatum laterale colliculus superior ÜLAKÜNGAS III n. oculomotorius SILMALIIGUTAJANÄRV motoorne närv IV n. trochlearis PLOKINÄRV V n. trigeminus KOLMIKNÄRV (n. ophtalmicus - SILMANÄRV, n. maxillaris - ÜLALÕUANÄRV, n. mandibularis - ALALÕUANÄRV) VI n. abducens EEMALDAJANÄRV kui see ei tööta siis silmad lähevad keskele kokku. VII n. facialis NÄONÄRV miimilised lihased Colliculus facialis - VIII n. vestibulocochlearis ESIKU-TEONÄRV või tasakaalu-kuulmisnärv corpus geniculatum mediale colliculus inferior IX n. glossopharyngeus KEELE-NEELUNÄRV X n. vagus - UITNÄRV
asendi muutumisest). Piklaj funktsioonid tulenevad selle struktuuridest: hingamine, veresoonte toonus, kaitserefleksid. Kahjustusel saab häiritud ka tundlikkuse juhtimine peaaju koorde (inimene ei tunne stiimuleid) ja motoorika (nii tahteline kui mittetahteline lihaste toonus ja lhaste talitluse koordineeritus), funktsioonid, mis seotud 9.-12-peaajunärviga. Sild e pons piirneb alt piklajuga, ülalt keskajuga. Sillas asuvad 5.-8.peaajunärvi tuumad. 5.- kolmiknärv ( n trigeminus) tundlikkuse vastuõtmine näopiirkonnas, sellel on 3 haru: ülemine juhib tundlikkust otsmikupiirkonnas, keskmine kulmukaarest lõuapiirini, aluminekaelapiirkonnas. Tundlikkus siseneb näepooltesse erinevate harude kaudu, ajus on vasaku ja parema närvi jaoks oma tuumad. 6.-eemaldajanärv (n abducens) innerveerib silmamuna välimist sirglihast, mille abil toimub silmamuna pööramine väljapoole küljele lateraalselt. 7
informat.elukoht. Neuron- närvirakk Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Refleksikaar- tee( neuronite ahel) mida mööda erutus refleksi puhul levib Innerveerima- närvidega varustama Eferentne ehk motoorse (viima) närv Ebapüsiva refleksikaarega on tingitud refleksid Pärilikult edasianatavad ehk tingimatud refleksid 5 narv trigeminus 10 vagus Parem kops (PULMO DEXTER) 3 sagarat.Asend- ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale.Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides Pleura-kopsukelme Apnoe-hingamisseiskus Hüpoksia-hapnikuvaegus veres,kudedes Inspiirium-sissehingamine Expiirium-väljahingamine Hingamissagedus- 12-18 minutis Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Uriin ööpäeva hulk- 1,5l Tunnideurees 50-100ml Glükoos ja valku uriinis ei ole
Suuraju poolkerad ei ole funktsionaalses plaanis täiesti võrdsed. Enamusel inimestest paiknevad näiteks kõnega seotud olulisimad keskused vasakus poolkeras, millega seostatakse ühtlasi ka matemaatilist mõtlemist. Seevastu ruumilist kujutlusvõimet, muusikalist kuulmist ja nägemismälu mõjutab rohkem parem poolkera. Keskaju on peaaju väikseim osa. Keskajus paiknevad kraniaalnärvide tuumad: · II n. occulomotoris silmaliigutajanärv · IV n. trochlearis plokinärv · V n. trigeminus kolmiknärv. Keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred kaks jämedat poolrulli, mis alates sillast lahknevad ning suunduvad etteüles suuraju poolkeradesse. Keskaju tagumise osa moodustab katteplaat (katteleste, tektumileste), kus eristatakse nelikkeha (corpus guadrigeminum), mis koosneb kahest paarilisest moodustisest: ala- ja ülakünkast (colliculus inferior et superior). Alumised künkad kätkevad endas juhteteid, mis on seotud kuulmisfunktsiooniga. Sisekõrvast
Ramus meningeus dura materile 2. Radix sup (moodustab ristumisel radix inferioriga ansa cervicalise) m sternohyoideus, m omohyoideus, m sternothyroideus (otse haru) 3. Ramus geniohyoideus m geniohyoideus · Hüpoglossusekiududega harudrami lingualeskeelelihased 12. närvi ühepoolsel kahjustusel väljutab terve poole m genioglossus keelt tugevamini, mistõttu see kaldub haigele poolele. Vistseraalkaarte närvid: 1. N. Trigeminus 5, 1. Visteraalkaare närv Nucl motorius n trigemini branhiomotoorne innerveerib vistseraalkaare vöötlihaseid Nucl mesencephalicus n trigemini süvatundlikkus (lihastelt, liigestelt), somatosensoorne Nucl pontinus puutetundlikkus, somatosensoorne Nucl spinalis valu- ja temperatuuritundlikkus, somatosensoorne Ganglion trigeminale tundeganglion 1. N ophtalamicus - aferentne 1. N frontalis otsmikupk nahk 2
sisekõrv - kuulmiserutused motoorsed (mot.) - III, IV, VI, XI, XII III silmaliigutajanärv silmaliigutajad lihased, ülalautõstur,*veget.paras. kiud pupilliahendajale (reguleerib nägemisteravust) IV plokinärv silmamuna liikumine VI eemaldajanärv silmamuna liikumine XI lisanärv -peapööraja, trapetslihas XII keelealune- närv keele lihased, kaela eesmistele lihastele seganärvid - V, VII, IX, X V kolmiknärv (n. trigeminus) - sens. hambad, keele limaskest, igemed, suulagi, näo nahk, mälumislihased, keelealune süljenääre VII näonärv sens. maitsetundlikkus keele eesosast mot. miimilised lihased, platüsma, pisaranäärmele, lõuaalusele ja keelealusele süljenäärmele IX keele-neelunärv sens. maitsetundlikkus keele tagaosast, kurgu- ja neelulihaset, kõrvasüljenäärmele X uitnärv( n. vagus) sens. väliskuulmekäik, neel, kõri, keele tagaosa
29. Kirjeldage X peaajunärvi ehk UITNÄRVI NERVUS VAGUS ➔ innervatsiooniala: kõik rinna- ja kõhuõõne siseelundid ➔ motoorsed kiud: kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele ➔ parasümpaatsed kiud: kilpnääre, müokard, söögitoru, peabronhid, maks, põrn, pankreas, magu, peen- ja jämesool, neerud. 30. Peaajunärvid ➔ Peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid? ● V kolmiknärv NERVUS TRIGEMINUS ➔ Peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid ja nöonahka? ● VII näonärv NERVUS FACIALIS ➔ Peaajunärv, mis on seotud kuulmisega? ● VIII esiku-teonärv NERVUS VESTIBULOCOCHLEARIS ➔ Peaajunärv, mis on seotud nägemisega? ● II nägemisnärv NERVUS OPTICUS ➔ Peaajunärv, mis on seotud haistmisega? ● I haistmisnärv NERVUS OLFACTORIUS
Lühidalt kraniaalnärvidest: I Haistenärv(id) (nn. olfactorii) – ühine nimetus 20-40 kiudude kimbule, mis toovad ajju lõhnatundlikkuse impulsse nina lõhnaretseptoritelt II Nägemisnärv (n. opticus) – kõik kiud toovad impulsse silma valgustundlikelt rakkudelt III Silmaliigutaja närv (n. oculomotorius) – juhib 4 silmamuna liigutava lihase tööd + silmamuna sees olevat silmatera ahendajat IV Plokinärv (n. trochlearis) – juhib 1 silmamuna lihase tööd V Kolmiknärv (n. trigeminus) – Koosneb kolmest suurest harust: silmanärv , ülalõuanärv ja alalõuanärv – innerveerib kogu näo nahka, hambaid, mälumislihaseid jne.jne. VI Eemaldajanärv (n. abducens) – juhib ka 1 silmamuna lihase tööd VII Näonärv (n. facialis) – innerveerib miimilisi lihaseid, osa keelt ja palju muud VIII Esiku-teonärv (n. vestibulocochlearis) – tuleb sisekõrvast ja koosneb kahest osast: esikunärv – toob ajju tasakaaluimpulsse ning teonärv – toob kuulmisimpulsse
Piklikaju eesmisel pinnal kummalgi pool mediaanlõhet paiknevad väljaulatuvad moodustised püramiidid. Piki püramiide kulgevad alanevad juhteteed suuraju poolkeradest seljaajju (kortikospinaalkulgla). Need juhteteed on seotud skeletilihaste talitluse tahtelise kontrolliga. Piklikaju alaosas läheb suurem osa külgmise kortikospinaalkulgla kiududest kummastki püramiidist üle vastaspoolele, moodustades püramiidide ristuse. Piklikajus paiknevad rea kraniaalnärvide tuumad: V n. trigeminus kolmiknärv IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv X n. vagus uitnärv XI n. accessorius lisanärv XII n. hypoglossus keelealune närv. Piklikaju läbivad alanevad ja ülenevad juhteteed, millest üks osa siin ümber lülitakse. Piklikaju närvikeskuste kaudu toimuvad sellised olulised reflektoorsed tegevused nagu imemine, neelamine, oksendamine, aevastus, köha.. Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt
motoorse juurena N mandibularis: lõpevad V närvi tundetuumade juures, perifeersed liikumisaparaadist (radix sensoria et foramen ovale jätked lahknevad kolme haruna- n opthalmicus, n nucl pontinus n trigemini V N trigeminus motoria) maxillaris, n mandibularis, mis innerveerivad (üsa), puutetundlikkus näonahast, Segatüüpi närv sensoorselt näonahka, ektodermaalsest suusopisest silmast, suu- ja ninaõõne arenenud suu- ja ninaõõne limaskesta, lihaseid jm. limaskestast
Nüstagmid- silmade nõksumised, värin Düstoonia- spasmid jäsemetes, põhjustavad imelikke asendeid, lihastoonus on suur Tikid- lühikesed tõmblused, sund liigutused- köhatus jne Müokloonia- ühe lihasgrupi tõmblused (käed ) Motoorika hindamine Hinnatakse kindlas järjekorras Vaadeldakse paralleelselt keha mõlemat poolt Hindamisviis sõltub pt. seisundist Kraniaalnärvise hindamine V Kolmiknärv (lad. k. nervus trigeminus) • Motoorika: vastupanuvõime suu avamisel, tugevus hammustamisel, liikuvus külgedele. • Booluse laialivalgumine ja vedelike ebapiisav ettevalmistus neelamiseks 12 • Keeleluu vähenenud liikumine ettepoole, mille tagajärjeks võib olla: kõripealise liikuvuse vähenemine ja/või ülemise söögitoru sfinkteri avanemise vähenemine • Sensoorika: näo, kõva suulae, suu limaskesta, igemete ja keele eesmise ⅔ puudutuse taktiilne tajumine
- nägemine III SILMALIIGUTAJANÄRV silmaliigutajad lihased, ülalautõstur N. OCULOMOTORIUS - vegetatiivsed kiud pupilliahendajale - reguleerivad nägemisteravust IV PLOKINÄRV silmamuna liikumine N. TROCHLEARIS V KOLMIKNÄRV sensoorsed kiud hammastelt, keele limaskestalt, N. TRIGEMINUS igemetelt, suulaelt, nahalt näo piirkonnas motoorsed kiud mälumislihastele ja kõrvasüljenäärmetele VI EEMALDAJANÄRV silmamuna liikumine (silmamuna liikumisega on seotud N. ABDUCENS ka III ja IV närv) VII NÄONÄRV sensoorsed kiud: maitsetundlikkus keele eesosast N
Erinevus spinaalnärvidest: kõik kraniaalnärvid saavad innervatsiooni mõlemast ajupoolkerast, v.a kaks närvi: näonärv ja keelenärv. Kraniaalnärvid: I -n. olfactorius, haistmisnärv VII -n. facialis, näonärv II -n. opticus, nägemisnärv VIII -n. vestibulocochlearis, esiku-teonärv III -n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IX -n. glossopharyngeus, keeleneelunärv IV -n. trochlearis, plokinärv X -n. vagus, uitnärv V -n. trigeminus, kolmiknärv XI -n. accessorius, lisanärv VI -n. abducens, eemaldajanärv XII -n. hypoglossus, keelealune närv Kraniaalnärvide kahjustussündroomid I- Haistmisnärvi kahjustused: Anosmia- haistmise puudumine Hüposmia- haistmise nõrgenemine Hüperosmia- haistmise tugevnemine/elavnemine (ülitundlikkus) Parosmia- haismishallutsinatsioonid (aju ei tuvasta lõhnasid). II- Nägemisnärvi kahjustused:
* Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka * Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid 25. Kraniaalnärvid. I - n. olfactorius, haistmisnärv II - n. opticus, nägemisnärv III - n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IV - n. trochlearis, plokinärv V - n. trigeminus, kolmiknärv VI - n. abducens, eemaldajanärv VII - n. facialis, näonärv VIII - n. vestibulocochlearis, esiku-teonärv IX - n. glossopharyngeus, keeleneelunärv X - n. vagus, uitnärv XI - n. accessorius, lisanärv XII - n. hypoglossus, keelealune närv 26. Sümpaatiline närvisüsteem. Esimene neuron asub seljaaju hallaine intermediolateraalses piirkonnas ja nende aksonid (preganglionaarsed kiud) kulgevad paravertebraalsetesse ganglionidesse, kus asub teine neuron.
närvidele. Kraniaalnärvid on järgmised: I. N. olfactorius Haistmisnärv II. N. opticus Nägemisnärv III. N. oculomotorius Silmaliigutajanärv – motoorne ja parasümpaatiline silmalihasenärv (sisesele ja välisele silmalihasele) IV. N. trochlearis Plokinärv – motoorne silmalihasenärv V. N. trigeminus Kolmiknärv – mälumislihaste ja mõne neelulihase motoorne närv, näo ja hammaste tundenärv ja osaliselt maitsmisnärv VI. N. abducens Eemaldajanärv – motoorne silmalihasenärv VII. N. facialis Näonärv – motoorne näolihaste (miimika) ja pisara- ja süljenäärmete parasümpaatiline närv VIII. N. vestibulocochlearis Esiku-teonärv – tasakaalu- ja kuulmisnärv IX
annaabi.ee 
