dft 2 PL ±X.XX 3 PL ±X.XXX SCALE: WEIGHT: SHEET 1 OF 1 Tooriku valik Valisime tooriku materjaliks terase S235, kuna antud teras on odav ja kergesti töödeldav. Joonisel 2 on töötlemisvaru mõlemal poolel üks millimeeter ehk kui tooriku ümbermõõt on 40mm, siis tuleb ümbermõõt koos töötlemisvaruga 42mm. Tooriku valmistamine sisaldav põhiliselt treimist ja freesimist. 12 6,3 6,3 6,3 1,6 1,6 40 34 40 20 20 18 60 50 142 Joonis 1
1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus · Saagisime lintsaega 25mm läbimõõduga võlli tooriku pikkusega 142mm · Paigutasime tooriku treipinki ning asetasime terahoidjasse tera. · Seadsime treipingi võlli töötlemiseks valmis ning panime spindli pöörete sageduseks 800p/min · Alustasime treimist otspindade töötlemisega. Pärast töötlemist oli tooriku pikkus 140 mm , edasi alustasime esimese astme treimist : pikkuseks 14mm ning läbimõõduks 22mm. Järgmisena võtsime järgmise astme pikkusega 25mm ja läbimõõduga 19mm.Kolmanda astme pikkuseks oli 14mm ja läbimõõt 16mm. Seejärel alustasime siluvtöötlemist kõigile kolmele astmele: spindlipööreteks panime 1200 p/min. Järgmisena treisime astme otsadesse
Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 132mm pikkuse tooriku läbimõõduga 25mm,kasutades lintsaagi. Paigaldasime tooriku pingile ning kinnitasime tera terahoidjasse. Seadsime treipingi tooriku töötlemiseks valmis,kasutades valemeid,mida sisestasime läbi klaviatuuri ja ekraani ning panime spindli pöörete sageduseks 1000p/min,vabastasime teljed, võtsime maha automaatjuhtimise. Alustasime treimist otspindade töötlemisega.Kõigepealt võtsime maha ühelt poolt 1mm,et olla kindel,et valmistame õigepikkuses sõrm. Pärast otspinna töötlemist oli tooriku pikkus 131mm. Peale seda alustasime koorivtöötlemisega . Treisime esimese astme,mille pikkuseks oli 15mm ja läbimõõduks 10mm. Teise astme treisime pikkusega 41mm ja läbimõõduga 16mm. Kui koorivtöötlemine oli tehtud, alustasime siluvtöötlemisega. Seadsime spindlipööreteks 1400 p/min
Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine.................................................................... 6 Tegurid, mis mõjutavad treimist............................................................................. 9 Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele............................................................. 10 Laastusurve lõikuri esitahule................................................................................ 11 Puidu surve lõikuri esitahule................................................................................. 11 Hõõrdejõud........................................................................
Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 142mm pikkuse tooriku läbimõõduga 25mm,kasutades lintsaagi. Paigaldasime tooriku pingile ning kinnitasime tera terahoidjasse. Seadsime treipingi tooriku töötlemiseks valmis,kasutades valemeid,mida sisestasime läbi klaviatuuri ja ekraani ning panime spindli pöörete sageduseks 1000p/min,vabastasime teljed, võtsime maha automaatjuhtimise. Alustasime treimist otspindade töötlemisega.Kõigepealt võtsime maha ühelt poolt 1mm,et olla kindel,et valmistame õigepikkuses võlli. Pärast otspinna töötlemist oli tooriku pikkus 141mm. Peale seda alustasime koorivtöötlemisega . Treisime esimese astme,mille pikkuseks oli 14mm ja läbimõõduks 22mm. Teise astme treisime pikkusega 25mm ja läbimõõduga 19mm.Kolmanda astme treisime pikkusega 14mm ja läbimõõduga 16mm. Kui koorivtöötlemine oli
Karbiidkermiste teised rühmad (P, K) ei sobi kasutada, kuna P rühm on mõeldud eelkõige teraste töötlemiseks ning K sobib üldjuhul hoopis teiste materjalide jaoks. Koorivtöötlemisel on ettenihe vahemikus 0,25...1,8 mm, puhastöötlemisel võetakse määramise aluseks nõutav pinnakaredus ja ta on vahemikus 0,07...0,28 mm/p. Ül 4 1. Puurimisoperatsioon. Kõigepealt kinnitan detaili pinna 1 kasutades teripinki, et töödelda tsentraalava. Vaja teostada enne pinna 1 treimist, sest pind 1 on vaja kinnitada detail tsentraalava ja torni abil. 2. Treimisoperatsioon. 2.1 Esimene siire on otspinna (pind nr. 2) treimine. Vahepeal pole vaja detaili pakkidevahelt ära võtta. Töötlen otsateraga pinna 2. 2.2 Treimisoperatsiooni teine siire on pinna 1 treimine. Kinnitan detaili tsentraalavaga torni (kusjuures tsentraalava on eelnevalt puurimise teel töödeldud). Seejärel töötlen välistreiteraga pinna 1. Ül 5
Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Andres Laansoo 27.10.2009 4.11.2009 Ülesanne 1 Hindan nõudeid töödeldavate pindade täpsusele ja pinnakaredusele. Töödelda on vaja pinnad 1 ja 2. Pindade töötlemiseks on vajalik arvestada nõutud pinnakaredusega, milleks on 3,2 µm ja sümbol ise näitab, vastav pinnakaredus tuleb saavutada laastu eraldamise teel. Täpsuse ja pinnakareduse saamiseks on mõistlik kasutada piki- ja otsatreimist. Treimist tuleb kasutada just seetõttu, et töödeldav pind number 1 on pöördpind ning treimine sobib ka otspinna viimistlemiseks (pind nr. 2). Pikitreimisel tuleb kasutada puhastöötlemist, mitte koorivat töötlemist, muidu oleks pinnakonaruste vahemik olnud liiga suur. Detaili mõõtmete tolerants on üsna suur, seega ei ole mõtet kasutada väga täpset tulemust andvat töötlemisviisi nagu näiteks lihvimist, hoonimist ja peentreimist.
Sõmerpalu 2012 4 Võrumaa kutsehariduskeskus Aruande sisu: Kõigepealt pidime me mläbi lugema ohtus eeskirjad ja siis andma allkirjad, et me oleme sellega tutvund.Siis tutvustati meile erinevaid halle , kus käisid erinevad tööd.Tööga alustasin teisel päeval. Enamuse praktika ajast olim ma kas lintsae, võis siis puurpingi taga, vahel tegin ka stantsimis töid ja treimist. Esimeseks tööks oli vaja välja lõigata raudlatist 60 mm läbimõõduga ja 100 mm pikkusega juppe. Koguseks oli 45 tk. Lintsaega lõikamine: · Kõigepealt tuli taliga materjal tõsta lintsae peale. · Siis panin mõõdulindiga õige mõõdu peale. · Seejärel panin paika piiraja. · Ning peale seda võis esimese jupi välja lõigata. · Siis mõõtsin tooriku ära, kõik klappis. Ning siis võis lõikamist jätkata.
skulptuur, arhitektuur. On lõppenud rahvasteränne, koos maaviljeluse arenguga hakkavad Euroopas kaduma näljahädad. Kloostrite areng on kiire. Kristlane tollal allasurutud müstikast. Romaani ornamentika taimemotiivid, loomamotiivid. Motiivid on stiliseeritud, peegelduvad näiteks sammaste kapiteelidel. Elulaadilt on stiil range ja lihtne. Rüütlikultuuri aeg, millele tekkis algus juba Karli ajal. Mööbel lihtne, aknanissides. Keskajal oli unustatud höövel, treimist tunti. Põhiliseks esemeks on kirst, rautatud äärtega. Arhitektuuri mõju mööbliesemetel, tarbekunstil. Hakkavad välja kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega. Baldahhiinvoodi levik kliima külm. Lembekast kuuluvad rüütlikultuuri juurde puidust, metallist, nahast nendes kingiti pruudile pulmakinke. Ikonograafia vabam kui nt siidkangal ei midagi triviaalset. Kantsel: figuraalsete plastiliste skulptuuride kasutamine
tagumise tsentripuki pinooli.Esitsenter pöörleb koos toorikuga, tagatsenter on liikumatu. Seetõttu tekib tooriku ja tagatsentri vahel hõõrdumine.Selle vähendamiseks pannakse tooriku tagumise tsentriava põhja plastset määret (tehniline vaseliin ), mis kuumenedes vedeldub ja määrib tsentri koonust. Tsentriavad on standardiseeritud! A tüüpi tsentriavasid kasutatakse siis, kui pärast tooriku treimist vajadus tsentriava järele puudub. B - tüüpi tsentriavasid kasutatakse ka tooriku edasisel töötlemisel. R - tüüpi tsentriavasid kasutatakse täpsete detailide töötlemisel. Selliste tsentriavade korral on tooriku ja tsentri pinnad kindlas ringkontaktis ka teatud nurgaasetuse puhul. Lõikeprotsessi põhimõisted. Töötlusvaru: Töötlusvaruks (üldiseks) nimetatakse metallikihti, mis tuleb toorikult tingimata eemaldada lõplikult töödeldud detaili saamiseks.
· tehniline kõrgharidus või kesk-eri haridus, · kvaliteedikontrolli organiseerimise ja teostamise printsiipide tundmine, · tootmisprotsessi / tootmiskorralduse tundmine, · tehnilise dokumentatsiooniga töötamisoskus, · arvutioskus (MS Excel, Word, Access), · tugev analüüsivõime ja tulemustele suunatus, hea organiseerimis- ja algatusvõime, · süsteemsus, kohusetundlikus ja täpsus. 3.8 Pingioperaator APJ-operaator peab tundma treimist, freesimist, APJ ehk arvutiprogrammijuhtimisega tööpinkide programmeerimist ja ekspluatatsiooni. Vajalikud on arvutikasutamise oskused, eriti joonestamise ja tööpinkidele programmide koostamise oskused arvuti abil, jne. APJ-operaatorid on universaalsete teadmiste ja oskustega spetsialistid, kes sobivad hästi töötama nii metallitööstuse suur- kui ka väikeettevõtetesse. Tallinna Tehnikakõrgkool
Tuhakasti esimesele küljele oli vaja teha ka sang. Sanga lõikasin 3 mm paksusest lehtmaterjalist. Sanga mõõtmed olid 210x30 Kui sang välja lõikatud painutasin sanga mõlemast otsast 30 mm 90° alla. Kui sang valmis oli keevitasin selle tuhakastile külge. Ning pärast seda lihvisin keevisõmblused maha. 19 Uksehinged (joonis 4) Seejärel oli vaja uksele hinged teha. Enne treimist lõikasin ümarmaterjalist Ø20 pikkusega 56±0,2 mm. Kui alustasin treimist pidin ühe pakki vahele 1,5 mm plekki tükki, et see tsentrist välja viia. Siis treisin need vajaliku mõõtu.Hingede alumised osad tulid treida Ø20±0,2 ja pikkusega 30±0,2 mm,kui see tehtud keerasin tooriku teist pidi ja treisin teise otsaØ6 ja 26±0,2 mm. Kui need hinge osad valims olid faasisn nende ääred ära. Neid hingi oli vaja teha neli tükki. Need tehtud asusin tegema ülemisi hingi
Silikoon - räniorgaaniline polümeer, mida kasutatakse lakkide, värvide, isoleermaterjalide jms. valmistamiseks ning teatavate plastmasside sideainena. Plastide töötlemine Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plasti tüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga. Termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, freesimist, saagimist, puurimist). Keevitamist on võimalik rakendada ainult termoplastide puhul. Tehnoloogiliselt olulised omadused, mis määravad plastide töödeldavuse on: · sulavoolavus/sulaviskoossus, · niiskusesisaldus, · termostabiilsus, · kompaundi koostis (segu terviklik koostis, mis on töötlemisvalmis ja sisaldab juba kõiki vajalike lisandeid), · kahanemine. Enamik plastide töötlemise protsesse koosneb järgnevatest
kuivatada. Siiski soovitavad keskkonnarühmitused pesemisega mitte üle pingutada, sest plastikust eralduvad kemikaalid võivad vette sattuda. Pudelid tuleb suunata taaskasutusse, kui nad on juba häguseks muutunud või mõranenud. Plaste töödeldakse väga erinevalt. See sõltub plasti tüübist ja toote konstrutsioonist. Termoplaste eelkõige valatakse ja vormitakse, termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlemal puhul kasutatakse, treimist, freesimist, saagimist, puurimist. Keevitamist on võimalik kasutada ainult termoplastidel. See millist töötlemismeetodid valida sõltub paljudest asjadest: · Kvaliteet ja tööviljakus · Mõõtmete täpsus ja pinnaviljakus · Toote kuju ja detailsus · Lõpptoote suurus Enamik plastide töötlemisprotsess koosneb järgmistest operatsioonidest: · Kuumutamine töötemperatuurini · Vormimisprotsess · Jahutamine · Toote eraldamine
eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavutanud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu kui nihkuda edasi tekib laastu element. 44. Treimine, karakteristikud Treimist iseloomustavad karakteristikud: Kinemaatilised (laastueraldumise lõikeliikumised) ja geomeetrilised (töödeldava tooriku ja eralduva laastu kuju)
Termoplaste peamiseltvalatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga; 25. Mittemetaalsed materjalid termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. 1) Tehnoplastid Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent freesimist, saagimist, puurimist). Keevitamist on polümeerid. on võimalik rakendada ainult termoplastide puhul. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värvained. Polümeerid kui plastide põhikomponendid on
- soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; c) elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, - dielektriline läbitavus; d) optilised: - läbipaistvus, - valguse neeldumine/peegeldumine; e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Plastide töötlemine Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga; termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, freesimist, saagimist, puurimist). Keevitamist on võimalik rakendada ainult termoplastide puhul. Tehnoloogiliselt olulised omadused, mis määravad plastide töödeldavuse on: - sulavoolavus/sulaviskoossus, - niiskusesisaldus, - termostabiilsus, - kompaundi koostis (segu terviklik koostis, mis on töötlemisvalmis ja sisaldab juba kõiki vajalike lisandeid), - kahanemine. Tehnokeraamika üldiseloomustus
- dielektriline läbitavus; d) optilised: - läbipaistvus, - valguse neeldumine/peegeldumine; e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Plastide töötlemine Plastide töötlemine Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plasti tüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga; termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, freesimist, saagimist, puurimist). Keevitamist on võimalik rakendada ainult termoplastide puhul. Tehnoloogiliselt olulised omadused, mis määravad plastide töödeldavuse on: - sulavoolavus/sulaviskoossus, - niiskusesisaldus, - termostabiilsus, - kompaundi koostis (segu terviklik koostis, mis on töötlemisvalmis ja sisaldab juba kõiki vajalikke lisandeid), - kahanemine. Enamik plastide töötlemise protsesse koosneb järgnevatest operatsioonidest: - soojendamine pehmenemiseni,
1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel
Puit niisutatakse taas 4-7 %-ni. Termopuitu kasutatakse näiteks terrassilaudadena, saunamaterjalina, põrandalaudadena, akendes ja ustes. 41. Kuidas tuleb töödelda puitu enne spooni koorimist? Millist puitu kasutatakse Eestis treispooni tootmisel? Tooraineks kasutatakse jämedaid palke, mis mõõdetakse, sorteeritakse, virnastatakse, kooritakse ning järgatakse vastavalt treipingi pikkusele sobivateks pakkudeks. Elastsuse suurendamiseks enne treimist leotatakse(pehmendatakse) pakke soojas vees või aurus ühe ööpäeva jooksul. Treispooni valmistatakse Eesis peamiselt kasest, millest saadakse hele, ühtlase värvuse ja sileda pinnaga materjal. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. Höövelspooni lõikamise põhivariandid on: 1. radiaallõikamine 2. tangentsiaallõikamine 3. lisandub terve rida nn kombineeritud variante, mis võimaldavad koostada mööblile
polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. b) konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. c) eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastide töötlemine Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plasti tüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga; termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, freesimist, saagimist, puurimist). Keevitamist on võimalik rakendada ainult termoplastide puhul. Tehnoloogiliselt olulised omadused, mis määravad plastide töödeldavuse on: - sulavoolavus/sulaviskoossus, - niiskusesisaldus, - termostabiilsus, - kompaundi koostis (segu terviklik koostis, mis on töötlemisvalmis ja sisaldab juba kõiki vajalike lisandeid), - kahanemine. Enamik plastide töötlemise protsesse koosneb järgnevatest operatsioonidest: - soojendamine pehmenemiseni, - vormimine,
Kermised, eriti vähese sideaine sisaldusega TiC ja Cr3C2- baasil, on raskesti töödeldavad. Lihvimisel tekkivad kergesti mikropraod, kuna nad juhivad halvasti soojust. Seepärast tuleb lihvimisel töödeldavat pinda ohtralt jahutada ja kasutada kergeid lõikereziime (väike ettenihe ja lõikesügavus). Suure kõvaduse tõttu on kermised töödeldavad ainult teemant- või boornitriidkäiadega. Viimasel ajal on hakatud kasutama ka treimist boornitriidteradega, mis on palju tootlikum kui lihvimine. 2.9.2. Poleerimine Kermiste tööpindade poleerimist kasutatakse pindamise alla (vt. 2.9.3). Samuti poleeritakse traadi tõmbesilmade, pressvormide, liugelaagrite, otsatihendite tööpinnad. Poleerimiseks kasutatakse teemant või boornitriid pastasid. Alustatakse pastadega, mille terasuurus on 160 µm ja lõpetatakse pastaga, mille osakeste suurus on vahemikus 0...1µm 2.9.3.Pindamine
3)Plaskomposiitide nagu plastidegi põhiliseks puuduseks on - Suhteliselt madal lubatav töötemperatuur - haprumine madalatel temperatuuridel. - Nende vananemine aja jooksul 13. Plastide, komposiitide vormimismeetodid. Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plastitüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste eelkõige valatakse, vormitakse ja töödeltakse ekstruuderiga; termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlemal puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, freesimist, saagimist, puurimist). Keevitamist on võimalik rakendada ainult termoplastide töötlemisel. Pulbriliste materjalide vormimine Enamik plastide töötlemisprotsesse koosneb järgmistest operatsioonidest: - soojendamine pehmenemiseni - vormimisprotsess - jahutamine (tardumine) - toote eraldamine. Tehnoloogilised omadused, mis on määravad plastide töötlemisel, on järgmised: voolavus, niiskusesisaldus, termostabiilsus, osiseline koostis ja kahanemine.
Kui literad põhjustavad lühise. Tugevalt kulunud kommutaator proovilamp pärast mootori käivitamist süttib ja hõõgus tuleb üle treida. Ankru (koos kommutaatoriga) mahavõ- pöörete tõustes kasvab, on generaator korras ja viga tuks väntvõlli otsalt (generaatorid F-36M jt.) käsutatakse peitub kas juhtmetes või relee-regulaatoris. tõmmitsat (vt. joon. 103). Pärast treimist tuleb lamellide- Pinge puudumine generaatori H-klemmil on enamasti vaheline kiht 0,4 . . . 0,5 mm sügavuseni alla saagida (õhu- tingitud kommutaatori ja harjade (ka juhtmete) halvast keseks käiatud rauasaelehetükiga). kontaktist. Harvem on põhjuseks ankru või ergutusmähise Määrdunud harjad jäävad hoidikuisse kinni, mistõttu rike. Sel puhul tuleb generaator anda remonditöökotta.
annaabi.ee 
