Originaalpakend on pandud pappkarpi vms. Selline pakendamine raiskab palju ressursse. Kuna selline ostlemine on üpriski värske, siis ei ole sellega seotud probleemid veel suured. Kuid need suurenevad üha enam ja enam. Siin peaksidki need inimesed ja ettevõtted, kes selle paki koos mitmete pappkarpidega pakiautomaati saadavad, mõtlema rohkem sellele, kuidas vähendada pakendamist ning kuidas muuta pakendid väiksemaks. Üheks ideeks oleks transpordiviisi vahetamine või ohutumaks muutmine. Sellisel juhul ei pea kasutama ka liialt pakendeid, et kaupu kaitsta. Selge on see, et täielikult pakenditeta ei saa, sest mingil määral on kaupu alati vaja kaitsta. Positiivne on aga see, et üha enam ja enam töötavad teadlased ja insenerid selle nimel, et vähendada keskkonnasaastlikkust ning pakendada võimalikult optimaalselt. Keskkonnasäästmine on oluline, sest meie oleme need, kes siin veel väga kaua aega elada tahavad
10 4 INFOSÜSTEEMI ANDMEVAADE Infosüsteemi andmevaade koosneb kontseptuaal- ja andmemudelist 4.1. KONTSEPTUAALMUDEL Kontseptuaalmudel koosneb kontseptuaaldiagrammist ja seda kirjeldavatest lausenditest. Pakkumise protsessiga seotud kontseptuaaldiagramm on esitatud alljärgneval joonisel: Klient esitab kauba transportimiseks vajaduse Logistik vaatab transporteeritava kauba andmed Logistik valib transpordiviisi ja koostab veodokumenti Hinnapakkumiste koostamine, veohindade kalkuleerimine Logistik koostab pakkumuse Logistik esitab pakkumuse Klient vaatab pakkumuse üle ja nõustub sellega Klient vaatab pakkumuse üle ja ei nõustu sellega Klient vaatab pakkumuse üle ja soovib selle täiendamist Logistik täiendab pakkumust Pakkumus sisaldab eelarvet Kasutatavate veoteenuse hinnakiri on eelarve aluseks
alust ja 85 cbm kaupa, siis pealeehitatud furgooni ja haagisega autole mahub ca 38 EUR alust ja 112 cbm kaupa. Viimastel aastatel väideldakse aeg-ajalt selle üle, kas lubada pikemaid ja raskemaid autoronge liiklusesse, kuid siiani ei ole teedeehitajad sellise idee üle kuigi rõõmsad olnud ning ettepanekud on tagasi lükatud. KONTEINERVEOD Konteinerites saab kaupu vedada nii maal (maanteel ja raudteel) kui merel. Kui konteineri veoks kasutatakse vähemalt kaht transpordiviisi, nimetatakse seda kombineeritud ehk multimodaalseks transpordiks. Meretranspordis kasutatakse tavaliselt laevafirma oma konteinereid, kuna nad tahavad olla kindlad, et need oleksid kvaliteetsed ning näiteks tõstmisel ei puruneks. Meretranspordis arvestatakse konteinerite veo hinda ja ruumi TEUdes (20ft container equivalent unit) mis märgib 20-jalase konteineri kohta laevas. 40-jalane konteiner võrdub 2 TEUga. KUI PALJU KAUPA ON VÕIMALIK KONTEINERISSE LAADIDA?
LVL'i peal on märgitud millisest laost millisesse lattu saatmine toimub. Peab ka jälgima, et saatmine on tehtud meie laost (ladu 40) kuna tellijad võivad pronteriga eksida ning valesse lattu printida. LVL'i puhul korja kaup kokku ning ladusta saatmiseni vastava poe riiulisse kuhu kaup saata vaja on (sinine riiul lao ukse kõrval, tartu ja rakvere riiulil nimi peal, tallinna mineva kauba olen ise ladustanud riiuli ette põrandale). Komplekteerimislehega peab jälgima transpordiviisi. Enamlevinumad on: 40- kaup pärnu AA's Korjad kauba kokku, kviteerid (vt lisa) lehe ära ning tood kauba ette kliendi riiulisse. 42 pärnu ring tasuta Korjad kauba kokku ning viid järgmise kaubaringiga ära kui ei ole eraldi märget teistsuguste soovide kohta lehel kirjas. 37 DPD tasuta Korjad kauba kokku, pakid ära, lehel oleva aadressi järgi teed kleepsu valmis ning kleebid pakile peale. Lehe järgi teed hiljem arve (kas sama päeva lõpus või
on swapbody kaubaruumi mõõtmed, mis lubavad veoruumi otstarbekamalt kasutada. Swapbody puuduseks on see, et neid ei saa üksteise otsa laduda. 45. Mis on ristlaadimine? (cross-docking) Ristlaadimine on tegevus, kus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega, tavaliselt vähem kui 24 tunni jooksul. Vastuvõetud kaubad liigutatakse sageli otse vastuvõtualalt lähetusalale. Ristlaadimise eesmärgiks võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine saatmiseks erinevatesse sihtpunktidesse või erinevatest lähtepunktidest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtpunkti suunduvale veovahendile. Tavaliselt kaasneb sellega saadetiste, pakkeühikute või kaubaartiklite sorteerimine. 46. Mis vahe on ühe- (1D) ja kahemõõtmelistel (2D) vöötkoodidel? 2D koode loetakse üheaegselt nii horisontaal- kui vertikaalsuunas. Neil on suurem andmemahutavus ja suurem kasutuskindlus
1) Varude kogumine ja täiendamine 2) Tootevaliku ühitamine (fookustootmine) 3) Konsolideerimine (toodete kokkukoondamine ja sihtpunkti saatmine suure koondsaadetisena) 4) Jaotus (konsolideerimise vastand) 41. Mis on ristlaadimine (cross-docking), miks seda kasutatakse? Ristlaadimine on tegevus, mille käigus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega. Ristlaadimise eesmärk võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine erinevatesse sihtkohtadesse saatmiseks või erinevatest kohtadest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtkohta suunduvale veovahendile. 42. Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel? Jaotuskeskus on hoiulao edasiarendus. Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud tellimuste komplekteerimiseks ja ühitamiseks.Jaotuskeskusel on kiirem laoringlus kui hoiulaol. Tavaliselt jaotuskeskused teenindavad suuremaid geograafilisi priikondi kui hoiulaod.
· konteinerveoga võrreldes on lihtsam leida tagasikoormat · auto sassiile laadimiseks ei ole vaja laadimismehhanisme · treileritega võrreldes on need kergemad ja odavamad · laadimisajad on minimaalsed. 43. Mis on ristlaadimine (krossdocking), miks seda kasutatakse? Ristlaadimine on tegevus, mille käigus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega. Ristlaadimise eesmärk võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine erinevatesse sihtkohtadesse saatmiseks või erinevatest kohtadest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtkohta suunduvale veovahendile. 44. Mis vahe on ühe (1D ja kahemõõtmelisel (2D) vöötkoodil? 2Dvöötkoodides on andmed kodeeritud horisontaal ja vertikaalmõõtmes, mis võimaldab mitu korda tihedamat andmesalvestust pindalaühiku kohta. 45. Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID)?
konteinerveoga võrreldes on lihtsam leida tagasikoormat auto šassiile laadimiseks ei ole vaja laadimismehhanisme treileritega võrreldes on need kergemad ja odavamad laadimisajad on minimaalsed. 43.Mis on ristlaadimine (kross-docking), miks seda kasutatakse? Ristlaadimine on tegevus, mille käigus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega. Ristlaadimise eesmärk võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine erinevatesse sihtkohtadesse saatmiseks või erinevatest kohtadest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtkohta suunduvale veovahendile. 44.Mis vahe on ühe (1D ja kahemõõtmelisel (2D) vöötkoodil? 2D-vöötkoodides on andmed kodeeritud horisontaal- ja vertikaalmõõtmes, mis võimaldab mitu korda tihedamat andmesalvestust pindalaühiku kohta. 45.Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID)?
tingimusi täpsemalt kohaldatakse. Esimesed tarneklauslid on pärit juba 1936. aastast, viimane redaktsioon jõustus 1. jaanuaril 2011 (Incoterms, 2010). Incoterms 2010 tarneklauslid on avaldatud rohkem kui 20 keeles. Neid aktsepteerivad nii riikide valitsused, kohtud kui ka praktiseerivad juristid. Incotermsi (siin ja edaspidi on lähtutud kehtivast, 2010. aasta redaktsioonist) 11 tarneklauslit, mida tähistakse kolmetähelise lühendiga (seda ei tõlgita), on jagatud kahte rühma transpordiviisi alusel. Esimesse rühma kuuluvad igasuguse transpordiliigi kohta rakendamiseks sobivad tarneklauslid: •EXW – ex works – hangitud tehasest •FCA – free carrier – franko vedaja •CPT – carriage paid to – vedu makstud kuni •CIP – carriage and insurance paid to – vedu ja kindlustus makstud kuni •DAT – delivered at terminal – tarnitud terminalis •DAP – delivered at place – tarnitud kohale •DDP – delivered duty paid – tarnitud, toll tasutud.
tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ja ladustamise planeerimise, teostamise ja kontrolli protsess eesmärgiga rahuldada tarbijate vajadusi Osategevused: 1. Nõudluse prognoosimine 2. Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3. Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4. Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5. Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6. Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7. Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged
Pakendi kuju võib olla kliendile ligitõmbavam ning samas võib seesama pakend teha asjad palju mugavamaks, näiteks kaupa lahti pakkida. Transpordiliik. Transpordiliik on suuresti määratud sihtpunkti poolt. Näiteks määrab kasutada olev aeg ja koht, kas toode saadetakse Rotterdamist New Yorki lennukiga või laevaga, kuna mõlemad võimalused on põhimõtteliselt kasutamiskõlblikud antud juhul pakitud toote puhul. Transpordiviisi valik ei ole ette teada otsus. Pakendiliigi ja transpordiliigi valikul võib olla otsene seos. Transporditingimused. Transporditingimused katavad igasuguseid toodet potensiaalselt vigastavaid juhtusid veoprotsessi ajal. Kaubad peavad kandma mehaanilist raskust, mis varieerub sõltuvalt transpordiviisist, näiteks kas raudtee- või meretransport. Samuti ilmnevad mehaanilise raskuse vastupidamise nõuded kauba ladustamise ja ümberlaadimise ajal. Transporditingimuste hulka kuulub ka ilm
Varu piisavus = 365/(varu ringlemissagedus) või (olemasolev laovaru)/(prognoositav päeva nõudlus). 43. Mis on ristlaadimine (cross-docking), kuidas seda kasutatakse? Alternatiiv ladustamisele: on tegevus, kus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega, tavaliselt vähem kui 24 h jooksul. Vastuvõetud kaubad liigutatakse sageli otse vastuvõtualalt lähetusalale. Ristlaadimise eesmärgiks võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine saatmiseks erinevatesse sihtpunktidesse või erinevatest lähtepunktidest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtpunkti suunduvale veovahendile. Tavaliselt kaasneb sellele saadetiste, pakkeühikute või kaubaartiklite sorteerimine. (lühike tarneaeg, lao ja säilituskulude minimeerimine, mastaabisäästu efekt). 44. Mis vahe on ühe- (1D) ja kahemõõtmelistel (2D) vöötkoodidel?
levikule. BILATERAALNE (KAHEPOOLNE) VEOLUBA- seotud kauba peale -ja mahalaadimisega nendes riikide. Loa annab kummagi riigi selleks volitatud ametkond. INTERMODAALNE TRANSPORT- see on rohkem kui üks veoviis, üks operaator ja veodokumendid määravad vastutuse või selle jagunemise. 7 MULTIMODAALNE TRANSPORT- vedu teostatakse küll ühe lepingu alusel, kuid kasutades vähemalt kahte erinevat transpordiviisi. Multimodaalse transpordi operaatori kohustuste hulka kuuluvad eri etappidel veoteenust pakkuvate firmadega veolepingute sõlmimine, vahepunktides kauba laadimise-lossimise ja ladustamise tegemine, kauba teekonna jälgimine. CEMT-I VEOLUBA, mis annab õiguse veose piiramata arvuks vedudeks veoloal märgitud perioodil CEMT-i liikmesriikide vahe ja läbi ühe või mitme CEMT-i liikmesriigi territooriumil ja mille juurde kuulub nõuetekohaselt täidetud logiraamatu.
b) Surusüsteem c) Kombineeritud süsteem 96-Milles seisneb aerotransportvahendite töö põhimõte? Aereerimise põhimõte seisneb selles, et pulbriline või väga peeneteraline puistematerjal rikstatakse õhuga sel määral, et nende osakeste vahelised kontaktid kaovad. Selle tulemusel materjal muutub voolavaks sarnaselt vedelikuga. Seejärel on võimalik kaldu oleva aerorenni abil materjali transportida. (Sellist transpordiviisi kasutatakse pulbriliste materjalide lossimiseks ja peale laadimiseks traspordivahenditele) 97-Millised masinad kuuluvad tõstemasinate gruppi? a) Lihtsad ehk abitõsteseadmed b) Ehitustõstukid c) Ehituskraanad 98-Mis on tõstemasina teenindusväli? Teenindusväli on pind, mille raames on tõstemasin võimeline lasti ümber paigutama. 99-Millise parameetriga hinnatakse tõstemasina püsivust?
2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused 1) Nõudluse prognoosimine 2) Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3) Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4) Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5) Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6) Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis.
veodokumendid, kuidas vastutus jaguneb. 1) Intermodaalne transport: mitu veoliiki, üks vedaja (lepingulise vedaja mõistes), vastutuse jagunemise määravad veodokumendid. 2) Segmenteeritud transport· mitu veoliiki, üks vedaja korraldab kogu veo, kuid vastutab ainult veoahela selle osa eest, mida ise teostab. 3) Multimodaalne transport: mitu veoliiki, üks vedaja, kes vastutab kogu veoahela eest. Viimase kolme transpordiviisi kohta kasutatakse ühist ninietust kombineeritud transport Kombineeritud transpordis omab EL-s erilist tähtsust maantee- ja raudteetranspordi kombinatsioon. Kombineeritud transport on iseloomulik peamiselt rahvusvahelistele vedudele (veosekäibe järgi on 2/3 Euroopa kombineeritud transpordist riikidevaheline). Kombineeritud vedusid kasutatakse eriti ulatuslikult Kesk-Euroopas (Benelux, Saksamaa, Prantsusmaa, Sveits,
Tellimistsükkel: tellimuse esitamine tellimuse töötlemine saadetise ettevalmistamine lähetamine. Logistika osistegevused · Prognoosimine: nõudluse kvantitatiivne ja kvalitatiivsete trendide ettenägemine · Hankimine, ostmine: kaubavoogu algatav tegevus, leitakse sobilikud tarnijad, lepitakse kokku ostu- ja tarnetingimused, saadetakse tellimus, korraldatakse tarne, kindlustus, tasumine ... · Sisenev transport: transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine ... · Sissevõtt lattu: kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine, sorteerimine · Ladustamine: paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine · Laovarude juhtimine määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis
koormust maanteevõrgul ja vähendada keskkonnamõjusid, oluline on kasutada raskestiläbitavates geograafilistes oludes nagu mäestikke läbivates tunnelites, tunnelis Prantsusmaa ja Briti saarte vahel jne Bimodaalne tehnika The bimodal technique võimaldab vähendada püsikulutusi, kuivõrd puudub vajadus raudteevagunite järele, seega on kasutatavad vahendid odavamad. Huckepack (biggypack) veod Huckepackveod esindavad transpordiviisi, mida võiks käsitleda ka ühenduses raudteevedudega. Huckepack on selline ühendatud veoviis, mille puhul haagis liigub osa teest raudteel (autorongauto) Sakslased kasutavad selle veoviisi kohta terminit huckepack, inglased biggypack ja rootslased kombitrafik Huckepack vedudeks vajatakse spetsiaalselt ehitatud treilereid neil peavad olema tugevdatud kohad raamis tõsteseadmete tarvis. Lennusuurühikute vedu kasutatakse maantee ja lennuvedude
• otseveod – tehakse kahe või rohkema raudtee ulatuses • multimodaalsed otseveod – veod, mis tehakse ühe saatelehe alusel ja mille puhul kasutatakse raudtee- ja meretransporti, raudtee- ja autotransporti või kõiki kolme transpordiviisi kombi- neeritult • rahvusvahelised otseveod – veod, mis tehakse ühe saatelehe alusel ja mille puhul toimub vedu kahe või enama riigi territooriumil. Vedude liigitus lähtuvalt veose suurusest:
annaabi.ee 
