2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid, krabid) 3) vähkide koorik sisaldab värvaineid. Vähkide koorikuid lisatakse lindude toidule 4) vähke kasvatatakse akvaariumis lemmikloomadena 5) väikesi vähke kasutatakse akvaariumikalade toiduna 3.Ämblikulaadsete tunnused: 1) keha koosneb pearindmikust ja tagakehast ja keha on karvane 2) neil on 4 paari lihtsilmasid 3) neil on 4 paari jalgu, lõugtunglad ning lõugkobijad 4) hingavad raamatkopsudega ja 2 kimbu trahheedega 5) neil on avatud vereringe ja kehaväline seedimine 6) paljudel ämblikel on võrgunäärmed Ämblikulaadsete toitumine, hingamine ja meeleelundid Ämblikud on lihasööjad ja toidu hankimiseks koovad paljud ämblikud püünisvõrgu, teised ämblikud tabavad saagi tänu kiirele tegutsemisele (krabi-ämblikud). Ämblikel on kehaväline seedimine. See tähendab, et nad ,,süstivad" ohvrisse mürki ning seedemahla ja kui putukas on seedunud siis imevad nad ta tühjaks.
teevad pika hüppe, mida tiibade abil pikendatakse (niidurohutirts (Omocestus viridulus)) püüab häirijat ehmatada (käristaja (Psophus stridulus)) Liigitus Riik Loomad (Animalia) Hõimkond Lülijalgsed (Arthropoda) Klass Putukad (Insecta) Selts Sihktiivalised (Orthoptera) Alamselts Tirtsulised (Caelifera) Sugukond Tirtslased (Acrididae) Rohutirts Pikkus 12 cm Lülilise kehaehitusega Keha on kaetud kitiinkestaga Avatud vereringega Hingab trahheedega Rohutirtsu areng Areneb vaegmoondega Lahksugulised Areng jaguneb kolme etappimuna, vastne, ja täiskasvanu Pilte Kasutatud materjalid http://www.zbi.ee/satikad/search/ http://et.wikipedia.org/wiki/Tirtslased http://ipm.ncsu.edu/AG271/pics/grasshoppers.gif http://y.delfi.ee/norm/495/3974_FYG7BP.jpg Bioloogia 2. põhikoolile
närvikett, väike aju pearindmikusse närvikett, mille närvid jõuavad kogu kehasse HINGAMINE Keha külgedel pearindmiku Tagakehal alalpoolel Lõpused ja trahheed kilbi all lõpused. Raamatkopsudega, trahheedega tagakehal. TOITUMINE Suurte sõõrgadega haarab Püüab saaki Spetsiaalsete suistega, toidu ja suunab suuava püünusvürguga, sööb vaid loomtoidulised, juurde, lõuad + vedelat toitu ohvri taimtoidulised ja maohambad, sööb vetikad, kehasse seedenõret. segatoidulised. väikesed loomakesed, surnud konnad, kalad.
sigimine, paljunemine, arenemine Paaritumine toimub suve lõpul või sügise algul Emane jääb koos munadega talvituma Ta kaitseb mune niikaua, kuni neist kooruvad vastsed Arenemine toimub vaegmoondega (nukuks olemise faas puudub) Toitumine Toitub mitmekesiselt: surnud või elavate roheliste taimede osadest puude korba all arenevatest seentest ja vetikatest väikestest putukatest Hingamine Hingavad trahheedega Trahheed ulatuvad putuka kõigi siseelunditeni Kõrvahargi eluviis ja liikumine Varjatud eluviis päeval peidus kivide, mahalangenud puutüvede ja vanade kändude korba all. Öösiti muutuvad nad aga aktiivseks, jooksevad kiiresti toidu otsinguil ringi Eelistab tiibadele jalgade kasutamist Koht ökosüsteemis Putukad on toidulülis tähtsuselt teisel kohal, seega ka kõrvahark on toiduks väga paljudele liikidele Kõrvahark hävitab arvukalt paljude
Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisignaalide abil), haistmismeel (üsna hea, lõhna tunnevad tundlatega), maitsmismeel (üsna hea, maitset tunnevad suistega) ja kompimismeel. Putukate vereringe on avatud. Putukad hingavad trahheedega, mis ulatuvad nende kõigi siseelunditeni. Hingeavad paiknevad kahel pool keha külgedel. Rohutirtsud siristavad tagasäärt esitiiva serva vastu hõõrudes, ritsikad aga tiivakandu vastamisi hõõrudes. Vaegmoondes (rohutirtsul) on areng järgmine: munavastnevalmik, täismoondes aga: munavastnenukkvalmik. Putukad jagunevad rohutirtsudeks (1-2 cm, taimetoiduline), ritsikateks (suuremad kui rohutirts, söövad peamiselt putukaid; lauluritsikas, heinaritsikas), liblikateks (arenevad
Emastel loomadel esineb muneti, mis on eriti hästi arenenud pikatundlaliste alamseltsi esindajatel ("Euroopa putukad"). Siseehitus Siseehitus on vaatamata väikestele mõõtmetele keeruline. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju, millest saab alguse kõhtmine närvikett. Kuulmine on hästi arenenud. Sihtiivalised suhtlevad oma vahel helisignaalide abil. Lõhna tunnevad tundlatega, maitset suiste ja suus paiknevate tunderakkudega. Sihktiivalised hingavad trahheedega, mis ulatuvad kõigi seedeelunditeni. Vereringe on avatud. Süda paikneb kehaõõne seljaosas ja juhib vere pea piirkonda. Erituselunditeks on kehaõõnes paiknevad eritustorukesed, mis juhivad eritatavad ained tagasoolde. Seedeelundkond on torujas ja läbib kogu keha. On nii taim- kui ka loomtoidulisi sihktiivalisi. Suud ümbritsevate suistega hammustab putukas taimedelt lehetükke ja peenestab need, siis segab suus süljega ja neelab pugusse. Hulgipaljunemise
3)Lõugkobija, lõugtundel 4)Võrgunäsad 5)Silmad Putukas:1)Keha jaguneb 3 osaks: pea rindmik tagakeha 2)Rindmikule kinnituvad 6 jalga 3)Paljudel tiivad 4)Keha katab kitiinkest 5)Paljudel tundlad- kompimiseks haistmiseks 6)Maitset tunnevad tunderakkudel 7)Suised- vajalikud toitumiseks 63)Putukad hingavad trahheedega 64)Ühiselulisteks putukateks nimetatakse putukaid, kes suudavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o kolooniatena, kus iga selle liige täidab mingit kindlat ülesannet Nende hulka kuuluvad:1)mesilased 2)herilased 3)sipelgad 65)Tähtsus looduses 1)Putukad on taimede tolmendajad 2)Putukad on taimekahjurid 3)Putukad on haigustetekitajate edasikandjad 4)Putukad on loomade parasiidid 5)Putukad on toiduks paljudele loom Adele
elab vees, tähtsaimad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. · Karbi tunnused- elavad vees, koja poolemid ühendab elastne lukuside, hingavad lõpustega, ei ole pead, lahksugulised, koja peal on selgesti näha kasvurõngaid. · Ämblike tunnused- väike pearindmik ja suur tagakeha, kaheksa jalga, keha katab õhuke ja elastne kitiinkest, kaheksa liitsilma, puuduvad tundlad, suu ümber on lõugkobijad, avatud vereringe, hingab raamatkopsudega ja trahheedega, saak püütakse püünisvõrguga, sööb ainult vedelat toitu, lahksugulised, kehasisene viljastumine ja otsene areng. · Putuka tunnused- kuus jalga, külgedelt kokku surutud, palju lülisid, keha katab kitiinkest, hapnikku nende veri ei transpordi, hingab trahheedega, avatud vereringe, lahksugulised ja arenevad vaegmoondega. 17.selgrootute loomade tähtsus looduses ja inimese elus
87. Ämblikulaadsete keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks 88. Enamus ämblikulaadseid on röövtoidulised õige 89. Kõikidel ämblikulaadsetel on emased suuremad, isased väiksemad vale 90. Ämblikulaadsete klassi kuuluvad seltsid: 1. O. Araneae ämblikulised 2. O. Opiliones koibikulised 3. O. Scorpiones skorpionilised 4. O. Acarina lestalised 91. Kõik ämblikulised koovad saagi püüdmiseks võrgu vale 92. Harilik ristämblik hingab kopsudega, trahheedega 93. Ämblikuliste seedimine on kehaväline õige 94. Missuguse ämblikulise hammustus võib olla inimesele surmav? 1) Latrodectes mactans karakurt "must lesk" 95. Missuguste ämblikuliste hammustus võib olla hobusele surmav? 1) Latrodectes mactans karakurt "must lesk" 2) Lycosa tarantula tarantel 96. Maailma suurim ämblikuline on Avicularia avicularia suur linnutapik emase pikkus kuni 18 cm 97
Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust. puuk Süüdiklest elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks. Jahulest elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest on taimeparasiit Võrgendilest on taimemahlast toituv parasiit, kes edasiliikumiseks kasutab võrguniiti. 40. Kuidas ja millega putukad hingavad? Putukad hingavad eriliste torukeste ehk trahheedega. Nende ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised hargnevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Torukeste kaudu liigub õhk putuka kõikide elundite juurde. Tiibu ja tagakeha liigutaded pumpab putukas hapnikuga õhku trahheedesse ja süsigappegaasiga õhku välja. See on trahheehingamine. Putukate veri hapnikku ei transpordi. 41. Kes on kahetiivalised? Näited. Kahetiivalised on putukad, kellel on ainult 2 kilejat tiiba. Teine tiivapaar on säilinud
neil on lõpuks südamesse tagasi.seega on putukatel hea maitsmis ja lõhnataju.mis aitab toitu ja avatud vereringe.outukatel kannab veri kehas teist sugupoolt otsida.lõhna tunneb ta edasi toitaineid ning viib jääkaineid tundlatega,maitset suistel ja suus paiknevate erituselunditesse.hapnikku aga nedne veri ei tunderakkudega.nägemine on transpordi. halb.lihtsilmadega eristavad valgust ja varju.liikumist tajuvad hästi. Putukad hingavad trahheedega Rohutirtsul on torujas seedeelundkond Hingamiselunditeks on neil erilised Rohutirts toitub taimedest.suud ümbritsevate torukesed e. Trahheed.nende üks ots avaneb suistega hammustab ta lehetükke ja putukas keha küljel, teine haruneb putuka peenestab need, siis segab suus süljega ja sisemuses peenemateks torudeks.torukeste neelab pugusse.edasi läbib toit mao ning kaudu liigub õhk putuka elundite juurde.tiibu soole, kus see seeditakse
Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust. puuk Süüdiklest elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks. Jahulest elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest on taimeparasiit Võrgendilest on taimemahlast toituv parasiit, kes edasiliikumiseks kasutab võrguniiti. 40. Kuidas ja millega putukad hingavad? Putukad hingavad eriliste torukeste ehk trahheedega. Nende ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised hargnevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Torukeste kaudu liigub õhk putuka kõikide elundite juurde. Tiibu ja tagakeha liigutaded pumpab putukas hapnikuga õhku trahheedesse ja süsigappegaasiga õhku välja. See on trahheehingamine. Putukate veri hapnikku ei transpordi. 41. Kes on kahetiivalised? Näited. Kahetiivalised on putukad, kellel on ainult 2 kilejat tiiba. Teine tiivapaar on säilinud
püroviinamarihapet + 4H) Tsitraaditsükkel toimub mitokondris - eraldub CO2 ja H seotakse NADH2 -ga. Hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanides -vajatakse hapnikku, välja vesi ja tekib 36ATP. Organismi hingamisel omastatakse O2 ja väljutatakse CO2. Võib toimuda läbi keha pinna (ainuraksed, taimed, väikesed loomad), õhulõhede kaudu (taimed), õhutorukestega ehk trahheedega igasse keha ossa (putukad), ringesüsteemiga kopsud/lõpused + vereringe (selgroogsed). Autotroofne energiavarustus ehk fotosüntees (assimilatsioon, vajab täiendavat energiat). 1. Kemosüntees energia oksüdeerumise teel anorgaanilistest ühenditest nt Fe2+, H2 2. Fotosüntees CO2+2H2O+valgus (CH2O)+H2O+O2 Orgaanilise aine süsinikskeleti ülesehitamiseks ATP sünteesiks Toimub kloroplastides (NB! Sinivetikad) Fotosünteesi pigmendid:
Käsnade, ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja okasnahksete peamised välistunnused, levik ning tähtsus looduses ja inimese elus. Lülijalgsete (koorikloomade, ämblikulaadsete ja putukate) välisehituse võrdlus. Tavalisemate putukarühmade ja limuste välistunnuste erinevused. Vabalt elavate ning parasiitse eluviisiga selgrootute loomade kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. Selgrootute hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega. Selgrootute loomade erinevad toiduhankimise viisid ja organid. Usside, limuste ning lülijalgsete liit- ja lahksugulisus. Peremeesorganismi ja vaheperemehe vaheldumine usside arengus. Paljunemise ja arengu eripära otsese, täismoondelise ning vaegmoondelise arenguga loomadel. Põhimõisted: trahhee, lihtsilm, liitsilm, suised, kombits, tundel, liitsugulisus, täismoondega areng, vaegmoondega areng, vastne, parasitism, peremees, vaheperemees.
vahel. • süda kõhtmiselt. Süda 2-4 • süda selgmiselt.Süda pikk ja torujas osalised. • lihased olemas, kinnituvad vähema arenenud, kimpudena keha sisemuses siseskeletile või keha ümber • hingavad kopsude või Hingavad kehapinnaga, lõpuste või lõpustega. Gaasi transpordib kopsudega, trahheedega (putukad). Hapnik võib veri imenduda otse kudedesse Kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed. Selgroogsetel on siseskelett. Selgroog on luuline, jäsemete - ja koljuluud. Kogu maailma loomaliikidest 96 % selgrootud. Kõik ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed ja okasnahksed on selgrootud. Selgrootutel on välisskelett (kitiinist, ränist või lubiainest). Neil
Värvus tingitud päikese kiirguse intensiivsusest, ka puit kaitseb end UV- kiirguse eest pigmendiga. Lehtpuu puidu ehitus on mõnevõrra keerulisem. See koosneb mitmest erinevast raku liigist, millel on kindlad ülesanded. Okaspuudel oli rakuliike vähem ja nt trahheiidid täidavad üheaegselt mitut ülesannet ja nende asetus oli korrapärasem võrreldes lehtpuu rakudega. Suurem osa lehtpuu puidumassist koosneb pikkadest rakkudest, mis moodustavad tugikoe e libriformi. Tugikude koos trahheedega e soontega moodustab juhtkoe vedelike liikumiseks. Tugikoe rakud on tugevasti puitunud(ligniini sadestumise tõttu rakuseintes). Sooned esinevad vaid lehtpuudel ja paiknevad pikkikiudu. Soon on torukujuline vertikaalne juhtkude puidus, mis on tekkinud üksteise otsas paiknevate rakkude otspindade lahustumise tagajärjel.Need näevad välja nagu pikkad torud, mille külgseintes paiknevad igas suunas poorid. Osadel liikidel ulatub nende pikkus meetritesse (tamm kuni 3,6 m; saar kuni 18 m)
jt. kere väike, suured jalad, isane haub ja kannab poegi. 49. 3 eristunud kehapiirkonda pea, rindmik, tagakeha, peas paar liitsilmi ja nende vahel tihti 3 täppsilma.1 paar tundlaid,ülalõuad, alalõuad, ülahuul, suised, seljapoolel tergiit, kõhupoolel sterniit. Rindmik kolmest lülist, igaühel paar lülilisi jalgu.Jala lülid: puus, pööre, reis, säär, käpp.Rindmiku seljapoolel enamasti kaks paari tiibu, ees- ja tagatiivad, siseelundid tagakehas, hingamine trahheedega. Sigimine sisemise viljastamisega, täismoone, vaegmoone. 50. Hulkjalgsed kerelülisid ja jalapaare palju, süda pika toruna, ainult maismaal, peamiselt niiskes kohas, mullas, kõdus, kivi all, vastsejärku pole, ümber spermatofoori on võrk. KL: sadajalgsed (harilik kivihark, hiidskolopender), tuhatjalgsed (täpik-tuhatjalg), harusabased, harvjalgsed. 51. Varem jagati putukate klass tiivutute ja tiivuliste alamklassiks. Hiljem selgus, et osa
Rindmik kolmest lülist (prothorax, mesothorax, metathorax); igaühel paar lülilisi jalgu. Rindmiku seljapoolel (teisel ja kolmandal lülil) enamasti kaks paari kilejaid tiibu ees- ja tagatiivad. Rindmiku sees peamiselt tiivalihased. Enamus siseelundeid tagakehas. Tagakeha 9-11 lülist, jalgadeta, viimasel lülil paar urujätkeid (cercus). Suguavad tagakeha tipus. Redeli tüüpi kõhtmine närvisüsteem peaajuga. Meeleelundeid mitmes kehaosas. Hingamine trahheedega. Eluviis: leidub nii maismaal kui vees, väga mitmekesiste kohastumustega. Loimurid (,,karuloomakesed"): ehitus: Mikroskoopilised loomakesed lühikese kere ja nelja paari lülistumata jalgadega, igal jalal mitu küünist; tagumine jalapaar kleepuv. Kehaseina kutiikel väga paks. Kehaõõs meenutab alamate usside pseudotsööli. Lihased kimpudena. Suus stilett nagu ümarussidel; imevad neelu abil taimerakkudest mahla. Erituselundeiks Malpighi torud. Närvisüsteemis peaaju ja 5 kõhtmist tänku
gus. Limuste elupaik ja kohastumused hingamiseks, toitumiseks ja liikumiseks vees ning maismaal. Liit- ja lahkusugulisus tigudel ja karpidel. Lülijalgsete loomade peamiste rühmade vähi- ja ämblikulaadsete ning putukate elupaikade mitmekesisus ja välisehituse võrdlus. Lülijalgsete kohastumused vesi-, muld- ja õhkkeskkonnas. Rööv- ja taimtoiduliste lülijalgsete toidu hankimise viiside seos organite ehitusega. Hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega. Paljunemise ja arengu eripära moondeta, täismoondega ja vaegmoondega arenevatel looma- del. Bakterite ja algloomade põhitunnused võrdlevalt loomarakuga. Vabalt elavate ja parasiitse eluviisiga mikroorganismide levik erinevates elupaikades ja tähtsus. Bakterite toitumine la- gundajate ja parasiitidena. Aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. Käärimiseks sobivad tingimu- sed. Bakterite paljunemine ja püsieoste tähtsus. Bakterhaiguste levimise viisid ja haiguste väl- timine
Vasta diagrammi põhjal. * Millised veeloomad on hapnikusisalduse suhtes vähenõudlikud? * Milliseid loomi leiame vaid hapnikurikkast veest? KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Meenuta, millised hingamiselundid on kaladel, kahepaiksetel, ja imetajatel? 2. Mis tunnuste poolest on kõik hingamispinnad ühesugused? 3. Võrdle selgrootute ja selgroogsete veeloomade hingamist. Mis on neis sarnast ja mis erinevat? 4. Miks ei hinga kalad vihmausside moodi kehapinnaga? 5. Miks ei sobi trahheedega hingamine selgroogsetele? --- 52 Peatükk: 29. Kuidas selgrootud paljunevad? Peatükist saad teada * Kuidas selgrootud loomad paljunevad? * Kas paljunemiseks on alati vaja kahte sugupoolt? * Millised on putukate paljunemise ja arengu eripärad? * Miks areneb enamik selgrootuid moondega? Olulised mõisted * liitsugulisus * vastne * täismoondega areng * vaegmoondega areng Kuidas selgrootud paljunevad? Selgrootud on väga erineva välimuse, elupaiga ja eluviisiga loomad. Nii on ka nende
• Kere lülid on ühesugused, kuid esineb suurte ja väikeste lülide vaheldumine. hulkjalgsete (Myriapoda) neli rühma, kel on palju ühetaolisi kerelülisid, igaühel paar või kaks jalgu (sajajalgsed, Chilopoda; tuhatjalgsed, Diplopoda, jt.); putukad (Insecta, Hexapoda), kellel kõigil on eristunud pea, kolme paari jalgadega rindmik, ning jalgadeta tagakeha. Uusimal ajal on leitud, et hulkjalgsed ja putukad polegi lähisugulased(?) Tähendab, trahheedega hingamine on neil „leiutatud“ konvergentselt, kohastumisena eluks maismaal. Sarnane: üks paar tundlaid, suised, keha on lüliline 104. Sajajalgsete ( Chilopoda ) ja tuhatjalgsete ( Diplopoda ) erinevusi. Sadajalgsed on lameda pika keha ja suhteliselt pikemate tundlate ning jäsemetega kui tuhatjalgsed. Sada: mürginäärme ava, röövloomad; kere segmentatsioon homo või heterotroomne, Tuhat: detriidisööjad; kere pole jagunenud osadeks. 105
annaabi.ee 
