on puit kõdunemisele vastupidavam. Lehtpuu anatoomiline ehitus on okaspuiduga võrreldes keerulisem. Lehtpuit (peale mõne erandi, näiteks meil tamm, mis sisaldab parkaineid) on okaspuidust nõrgem, kuid kergemini kõdunev; teda kasutatakse vähekoormatud ja ajutistes konstruktsioonides. Lehtpuidu tugevus põhineb pooridega mahlu mittejuhtivatel tugirakkudel (poorid on sarnased trahheeiididega, mis siin enamasti puuduvad). Mahlad voolavad siin juhttorude, trahheede kaudu. Trahheede pikkus on keskmiselt 100 mm (tammel isegi 2-3m), mis tunduvalt kergendab lehtpuidu immutamist. Seened Seenedsisaldavad mitmesuguseid aineid, nii vajalikke kui ka mittevajalikke. Seentes on näiteks inimesele asendamatud aminohapped. Valke on seentes vaid 2- 6 %. Valguvaesem osa on seene jalg ning mida vanemaks saab seen, seda vähem on temas valke. Valgurikkamad on puravikud, shampinjonid, sirmikud ja mürklid. Rasvu on seentes väga vähe- 0,2- 0,7 % . " Rasvasemad" seened
Kaetud õhukese ja painduva kutiikulaga Jalgade otsas küünised Tundlad Keha eesotsas eendid tundlad eendid lõuad jalad Anatoomia Kehaõõs hästi arenenud, moodustab hüdrostaatilise toese Lõuad arenenud jäsemetest Närvisüsteem koosneb ajust ja kahest üksteisest kaugel olevast kõhtmisest ketist Meeleelunditeks tundlad ja pisikesed karvakesed kehal Erituselunditeks korduvad paarilised näärmed Hingavad trahheede kaudu Siseehitus Embrüod Paljunemine Paljunevad suguliselt (va. Epiperipatus) Mõned saavad järglasi vaid korra elus Sisemine viljastumine Munevad või sünnitavad elus järglased Emasel 1-23 järglast aastas Viljastumisest täiskasvanud loomani 6-17 kuud Elavad kuni 6 aastat Toitumine Kiskjad Jahivad öisel ajal Sõltuvalt suurusest 1-4 nädala tagant Kõik kellest jõud üle käib Ründavad saaki väga kleepuva limaga
Liik: (Phalangium opilio) Välimuse kirjeldus Pruunikas ovaalne kere, isasel 45 mm, emasel 9 mm pikk 8 pikka jalga on lülistunud, isasel pikemad kui emasel Tagakeha on lühike ning kinnitub pearindmikule laia alusega Pearindmikule kinnituvad lõugtundlad ja lõugkobijad Siseehitus Kehakatted Väga tugevad, rüütaolised. Pearindmik on kaetud kilbiga. Tugisüsteem Kitiinainest välisskelett Vereringesüsteem Avatud vereringe, pikk torukujuline süda Hingamiselundkond Hingavad hästi arenenud trahheede abi Närvisüsteem Põhiosa paikneb pearindmikus, pikka närviketti pole Meeleelundid Hästi on arenenud kompimismeel(jalgadega,lõugkobijatega) Nägemine on nõrgalt areneud(2 kesksilma) Seedeelundkond Toidu närimine toimub lõugkobijate ja eesjalgade mälumisjätkete abil Erituselundkond Vinanääre pearindmikul Sigimiselundkond Neil esineb kopulatsioon, isasel sugti, emasel muneti Käitumine Toidu otsimine Omnivoor, saaki püüavad varitsemise meetodil
Kesk- Idast Kosmopoliitne putukas - praeguseks leitud üle kogu maa Lindlate ja lautade ümbruses Kodude ümbruses põhiliseks toiduallikaks prügi Toitumine Suiste asemel imilont Väljaheited, riknev liha ning kõdunenud taimeosad poolvedelad Tahkele toidule sülje eritamisel oksendavad toakärbsed maost veidi poolseeditud toitu See ongi peamine viis, kuidas kärbes mitmesuguseid haigusi levitab Hingamine Toakärbse hingamiselundkonna moodustab kogu keha läbiv trahheede võrgustik. Trahheed on elastsete seintega torukesed, mille ülipeened harud tungivad kõigisse kudedesse. Elutsükkel Emane toakärbes muneb kõdunevale aluspinnale munad (100-120). Harilikult valib aluspinnaks seasõnniku. Munade areng vältab 8 tunnist 3 päevani Kui õhutemp. ei langeks alla 15º C, paljuneksid kärbsed kogu aeg (kuni 5 triljonit isendit) Eluiga on 15-20 päeva, kuid võivad elada kuni 2 kuud Arengutsükkel Täismoondeline areng
Raamatkopsud ämblikel ja sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks skorpionidel ine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Putukate hingamine Enamik hingavad kitiinist Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri Teine tase torukeste ehk trahheede abil Kolmas tase Trahheed moodustavad kogu Neljas tase keha läbiva võrgustiku, mis Viies tase hargnevad üha peenemateks harudeks, et varustada iga rakku Õhuvahetuse tagab jalgade, tiibade ja tagakeha liigutamine Kes vajab rohkem hapnikku?
ksüleem ülemise pinna pool. 21.Mida tähendab isolateraalne leht. Too näide. Lehe mõlemal küljel samad ülesanded ja sama ehitus. N: mais 22.Nimeta 4 maapealset võsumuudendit. Too näide iga tüüpi kohta. Maapealnen stoolon - maasikas Fülloklaadid - orhidee Püünislehed - huulhein Mugul – nuikapsas 23.Kuidas toimub vee liikumine taimes? Vee liikumist taimes tagab transpiratsioonivool. Suurematel kaugustel trahheede ja trahheiidide kaudu, väiksematel kaugustel rakukestade ja -vaheruumide süsteemi ja vakuooli katkendilku süsteemi kaudu. 24.Millised on põua mõjud taimele? Häirib kõigi füsioloogiliste protsesside normaalset kulgu. Protsesside kooskõla häirub, tekivad mürgised ühendid. Kõrge temp. on kahjulik just kasvu algetappidel ja õite moodustumise ajal. 25.Mis on tropismid? Nimeta erinevad tropismid. Taimede ühesuunalistest ärritajatest tingitud kõverdumised, mille suund sõltub
toiduallikatena prügi - ja kõdunevaid muruhunnikuid, taimeosasid ning samuti väljaheiteid. Toakärbse toitumises on hädavajalik vesi, selleta suudaks kärbes elada vaid kuni 48 tundi. Kuna toakärbesel on suiste asemel imikärss pole ta võimeline toitu närima. Seetõttu sööb ta vaid vedelat toitu. Tahkele toiduobjektile pritsivad kärbsed sülge ning tänu sellele muutub toit ensüümide toimel vedelaks. hingamine Putukate hingamiselundkonna moodustab kogu keha läbiv trahheede võrgustik. Trahheed on elastsete seintega torukesed, mille ülipeened harud tungivad kõigisse kudedesse. Välisõhuga on trahheed ühenduses hingeavade kaudu, mis paiknevad rindmiku ja tagakeha külgedel. Hingeavad on enamasti klappidega varustatud, seetõttu on putukal võimalik neid sulgeda. Hingeavadest algavaid jämedaid trahheetüvesid kaudu pumbatakse õhk keha mööda laiali kuni peenemate juussoonteni - kapillaarideni, kust õhuhapnik läheb difusiooni teel keharakkudesse ja verre.
mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised.
Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel – tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Katteseemnetaimede üldtunnused: Õie olemasolu ning sellest tulenevalt seemnete arenemine sigimikus. Putuktolmlemine. Kaheliviljastamine (Õitsemine ja viljastamine). Trahheede, sõeltorude ja saaterakkude olemasolu (Taimekoed, juhtkude). Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas). Õistaimede kaheliviljastamine. Kaheliviljastamine on nähtus, kus üks tolmuteras olnud sperm ühineb munarakuga, pannes aluse idu- ja tulevase organismi tekkele ning teine sperm ühineb lootekoti keskrakuga (teis-tuumaga), pannes aluse toitekoe tekkele.
krabi keha pinnale kolooniat. 8. Iseloomusta ristämbliku sise- ja välisehitust. Siseehitus: Ämbliku närvisüsteem on koondunud peamiselt pearindmikusse. Peaaju on väike. Erituselnuditeks on tal eritustorukesed, mis asuvad tagakehas. Sooltoru on lühike ning seedenõresid eritab maks (millega ta ohvrit kehaväliselt seedib). Esmase söödud saagi säilitab ta pugus. Ämblik hingab trahheede ja raamatkopsudega. Vereringe on avatud ning sarnaneb jõevähi omaga. Välisehitus: Ämblikul on kaks kehaosa: pearindmik ja tagakeha. Erinevalt vähist on ämbliku pearindmik väiksem kui tagakeha. Keha kattev kitiinkest on õhem ja elastsem. Ämblikutel pole tundlaid, selle asemel on neil suu lähedal paiknevad mitmelülilised lõugkobijad. Lõugkobijatest lühemad on saagi haaramiseks lõugtundlad. Pearindmikule kinnituvaid karvaseid lülilisi jäsemeid on tal kaheksa
koosnevad? a) valdav osa taimede kehast, neil on võime muuta oma aktiivsust ja põhikudede rakud osalevad regeneratsioonis (klorenhüüm, säilituspõhikude ja aerenhüüm) b) rakud valdavalt isodiameetrilised koos vakuooli ja kestaga 15.Missuguste juhtkoe elementide kaudu liiguvad taimes orgaanilised ained, missuguste kaudu vesi ja mineraalained? Kuidas nende ainete voolu juhtkudedes (taimes) liikumise suuna järgi nimetatakse? Vee ja mineraalainete liikumine toimub trahheede ja trahheiidide kaudu. Orgaaniliste ainete liikumine toimub sõeltorude kaudu. Tõusev vool ja laskuv vool. 16.Tähtsamad kudede liigid taimedes Algkoed e. meristeemid, põhikoed, kattekoed, tugikoed, juhtkoed, erituskoed 17.Sklerenhüüm: a) missugustest rakkudest koosneb? b) kuidas rakuseinte iseärasuste alusel sklerenhüümi liigitatakse? a) sekundaarne tugukude, enamasti teritunud otstega, puitunud prosenhüümsed rakud, mis on eluasad ainult noortena).
õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad liblika keha külgedel, teised harunevad liblika sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad – nagu ka kõik teised putukad – on lahksugulised. Liblikate arengtäismoondega – Liblikas areneb nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete – feromoonide – abiga
õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised. Erinevad liblikaliigid Maailmas on teada üle 165 000 liblikaliigi, neid ei leidu vaid igilumega kaetud aladel ja kõrbete kõige kuumemates piirkondades. Admiral Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm
Mõnikord võivad tagakeha seljal esineda karvatutid, mis on muust karvastikust tugevamad. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Suguelundid on liigispetsiifilise kujuga, see takistab eri liikidesse kuuluvate loomade paaritumist. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised. Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed
on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks.Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised. Välisehitus: Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kaht tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga
Õistaimed ilmusid Maale ca 135 miljonit aastat tagasi, kriidiajastul. Õis arvatakse olevat kujunenud kas eoseid kandvast võsust või paljasseemnetaimede mõlemasugulisest käbist. Katteseemnetaimede hulka kuuluvad kõik tähtsamad kultuurtaimed (Vt Kultuurtaimed). Katteseemnetaimede üldtunnused · Õie olemasolu ning sellest tulenevalt: · seemnete arenemine sigimikus*; · putuktolmlemine*; · Kaheliviljastamine* (Vt Õitsemine ja viljastamine); · Trahheede, sõeltorude ja saaterakkude olemasolu (Vt Taimekoed, juhtkude); · Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas)* väga lühiajaline; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised). Kaheliviljastamineon nähtus, kus üks tolmuteras olnud sperm ühineb munarakuga, pannes aluse idu- ja tulevase
on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised. Erinevad liblikaliigid Maailmas on teada üle 165 000 liblikaliigi, neid ei leidu vaid igilumega kaetud aladel ja kõrbete kõige kuumemates piirkondades. Kapsalibliklased Selgrootud on kõige vormi ja liigikirevam rühm Eestimaa looduses ning
ning mägedes ulatuslike metsi, vaigukäigud, mis sisaldavad eeterlike õli, vaike, palsameid; neist toodetakse näit tärpentiini, okaste kuju ja suurus on väga varieeruv, näit kuuse okka pikus on 1-2 cm, aga mõnedel eksootilistel mändidel aga 30-40 cm, okaspuukäbid on ühesugulised, taimed ühe-, harvem kahekojalised). (Botaanika II, lk 423) HK VASTASLEHIKTAIMED ehk EBAOKASPUUD Vaigukäigud puuduvad, lehed vastakud, trahheede esinemine teispuidus, 12. PALJAS SEEME JA KAETUD SEEME. PALJASSEEMNETAIMEDE JA KATTESEEMNETAIMEDE ÜLDISED ERINEVUSED. KATTESEEMNETAIMED PALJASSEEMNETAIMED 1. Puud, põõsad, rohttaimed (ühe-, Sporo- 1. Puud, harva põõsad. kahe-, mitmeaastased). füüt 2. Vegetatiivsed elundid koosnevad 2. Vegetatiivsed elundid koosnevad vähem mitmekesistest kudedest,
Jalgadel karvakesed, mis on kompimiseks ja maitsmiseks. Keha katavad tundekarvakesed, saavad infot õhust. Sp on kärbest raske tabada :) VAU: kuulmiselundid asuvad jalgadel Keha osad: pea küljes suuosad ehk suised, tundlad ja silmad Nägemine: paar liitsilmi, mõnel rühmal lisaks lihtsilmad (nende abil tajub vaid valguse muutust). Enamus putukaid ei näe kaugele, v.a kiil, kel on suured liitsilmad ja kes näeb teisest kaugemale Hingamine: Putukad hingavad trahheede abil. 8. Jõevähi välisehitus. Väiksemad vähilised: vesikirbud, aerjalalised ja kakandid. Vähkide hulka kuuluvad jõevähid, krabid, krevetid, homaarid, loomhõljumid (vesikirbud, aerjalalised). Kitiinkest sisaldab lubiainet ja moodustab kõva kooriku, sp nim neid ka koorikloomadeks. Keha koosneb paljudest lülidest, millest moodustub kolm keha piirkonda: pea, rindmik ja tagakeha. Paljudel pea ja rindmik kokku kasvanud ning kaetud kilbiga
süsihappegaas vastupidises suunas. Õhk pääseb raamatkopsudesse keha alapoolel olevate hingeavade kaudu. Peale kopsude on ämblikel ka kehapinnale avanevad lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde. Raamatkopsu liistakud paiknevad nii nagu raamatulehed. --- 51 Kuidas hingavad putukad? Putukad on küll väikesed, kuid väga aktiivsed ja vajavad seepärast palju hapnikku. Suurem osa putukaid hingab kitiinist torukeste, s.o trahheede abil. Need moodustavad kogu keha läbiva võrgustiku ning selline süsteem on oluliselt arenenum kui ämblikel: torukesed hargnevad üha peenemateks harudeks, et varustada hapnikuga iga rakku. Trahheedest läheb hapnik rakkudesse ja süsihappegaas rakkudest välja ning nende transpordiks pole verd vaja. Putukatel aitab õhku läbi trahheede pumbata jalgade ja tiibade liigutamine lihaste abil. Suuremad putukad teevad tagakeha abil ka spetsiaalseid hingamisliigutusi, et
juhtkimpe (tugi- ja juhtkoest mm pikkused, ühest trahheiidist koosnev taime osa); juhtkude teise pääsevad ained pooride koosneb torukujulistest kaudu. rakkudest, need võimaldavad Trahheed e sooned on surnud, Puidus vedelike kiiremat liikumist omavahel liitunud (katteseemnetaimed) taimes; juhtkimbu seda osa, paksuseinalistest rakkudest; mille kaudu kulgeb tõusev trahheede kestad paksenevad vool (juurtega vastuvõetud ebaühtlaselt, nii tekivad näiteks vee ja mineraalainete spiral- ja rõngastrahheed liikumine taimes ülespoole Sõeltorud on üksteisega otsapidi Niines lehtedesse, õitesse, ühinenud elus rakud, kuid viljadesse), nimetatakse erinevalt trahheedest puiduosaks e ksüleemiks,
ülesandeks on anda puidule mehhaaniline tugevus. Puidukiudude rakud on lehtpuudel kõige pikemad ja kitsamad otstest teravnenud rakud. Lehtpuu paksuseinalisi tugirakke nimetatakse ka libriform e. puidukiudrakkudeks (joonis 31). _____________________________A. Roos______________________________ 17 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ joonis 31. Lehtpuu anatoomilised elemendid. 1- soone; 2- säsikiired; 3- libriformkiud (tugikude). Soonte ehk trahheede ülesandeks on juhtida vett ja selles ladestunud soolasid piki tüve juurtest lehtedeni. Soonte pikkus on väga erinev ega olene puu liigist. Tavaliselt kõigub see mõnest sendimeetrist kuni mõne meetrini. Kohakuti paiknevad sooned võivad ühineda ja moodustada ühtse pika soone. Lehtpuude soonte suurus ja jaotus võib olla väga ebaühtlane. Soonte otsad on kaetud sileda kaldseina või perforatsiooniga (joonis 25g), mis on eriti iseloomulik kasele. Soonte seinad on
Kõik keemilised reaktsioonid taimes toimuvad vesikeskkonnas ◦ Ainete transport taimede sees sõltub vesikeskkonnast ◦ Turgor Mineraalainete kättesaadavus mõjutab taimede kasvu ja arengut ◦ Mikrotoitained ◦ Makrotoitained Mis mõjutab toitainete kättesaadavust? Juurestik Kas juurestiku suurus on sõltuvuses taimede elueast? Millises pinnases haruneb juurestik rohkem? Vee liikumine taimes Vee liikumise taimes tagab transpiratsioonivool Suurematel kaugustel trahheede ja trahheiidide kaudu, väiksematel kaugustel rakukestade ja –vaheruumide süsteemi ja vakuoolide katkendliku süsteemi kaudu Transpiratsioon ◦ Stomataarne: õhulõhede kaudu ◦ Kutikulaarne: kogu lehe pinna kaudu Transpiratsioon sõltub meteoroloogilistest tingimustest Veevaeguse tõttu suureneb imev jõud, mis ulatub juurteni Taimemahl: 0,1-0,4% org. ja anorgaaniliste ainete ebapüsiv vesilahus
okaspuudega. Täielikult välja surnud.), hõlimikupuulaadsed (Ainus esindaja 26 hõlmikpuu. Kuni 40m kõrge.) ja okaspuulaadsed (Paljasseemnetaimede kõige arvukamad esindajad, umbes 600 liiki. Levinud enamasti põhjapoolkeral, kus moodusatavad ulatuslikke okasmetsi, mis koosnevad ühest või mõnest liigist). Klass vastaslehikud- Gnetopsida. Erinevad teistest paljasseemnetaimedest järgmiste tunnuste poolest: trahheede olemasolu teispuidud, katete esinemine mikro ja megasporofüllide ümber, isas- ja emasgametofüüdi tugev taandareng, suguline paljunemine sarnaneb mõningal määral katteseemnetaimede kahekordse viljastamisega. Seemnealgmeid on üks, lootel on kaks idulehte. Puidul puuduvad vaigukäigud. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: efedralaadsed (Seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga efedra, mis hõlmab 40 liiki. Enamasti on need kõrbete, poolkõrbete, kiviste nõlvade asukad
jaotatakse kolmeks seltsiks: ihnelehikulaadsed (Välimuselt sarnanevad kaasaegsete okaspuudega. Täielikult välja surnud.), hõlimikupuulaadsed (Ainus esindaja hõlmikpuu. Kuni 40m kõrge.) ja okaspuulaadsed (Paljasseemnetaimede kõige arvukamad esindajad, umbes 600 liiki. Levinud enamasti põhjapoolkeral, kus moodusatavad ulatuslikke okasmetsi, mis koosnevad ühest või mõnest liigist). Klass vastaslehikud- Gnetopsida. Erinevad teistest paljasseemnetaimedest järgmiste tunnuste poolest: trahheede olemasolu teispuidud, katete esinemine mikro ja megasporofüllide ümber, isas- ja emasgametofüüdi tugev taandareng, suguline paljunemine sarnaneb mõningal määral katteseemnetaimede kahekordse viljastamisega. Seemnealgmeid on üks, lootel on kaks idulehte. Puidul puuduvad vaigukäigud. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: efedralaadsed (Seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga efedra, mis hõlmab 40 liiki. Enamasti on need kõrbete, poolkõrbete, kiviste nõlvade asukad
Puitu, milline tekib kambiumi tegevuse tulemusel nimetatakse teispuiduks. Puutüved koosnevadki põhiliselt teispuidust. Puutüve ristlõikes vaadeldes näeme, et puidurakkude ehitus ei ole ühesugune, koosnedes üksteist katvatest kontsentrilistest ringidest - aastarõngastest (iga-aastasest juurdekasvust). Aastarõngad (-ringid) tekivad alljärgnevalt: kevadel pärast puhke- pausi vegetatsiooniperioodi algul toodab kambium rohkesti suuremõõtmelisi trahheede ja trahheiidide rakke, vähem väiksemõõtmelisi puidukiude, mistõttu näib kevadpuit värvuselt heledam. Suve teisel poolel toodab kambium rohkem väiksema läbimõõduga trahheiidirakke ja rohkem ka puidukiude. Kuna rakkude mõõtmed on väiksemad, paiknevad nad tihedamalt ja sügispuit näib tumedamana. Üleminek sügispuidu ja järgmisel kevadel tekkivate suuremõõtmeliste ning heledamate rakkude vahel on kontrastne, seepärast ongi piir aastarõngaste vahel terav ja paljudel
annaabi.ee 
