Ta mõtles, et Derek on juba uue suhtega alustanud. 5. lk. 260 Poirot: ,, Ei, ähvardasin teda ajakirjandusega, see on palju ohtlikum relv. Poirot rääkis Katherinele oma Vene saatkonna külastuskäigust, kus ta ähvardas neid. Katherine arvas, et Poirot ähvardas neid politseiga. See tsitaat tundub ka praeguses Eesti olus väga tõene, sest tihti peale on ajakirjandusest(,,Võsareporter") suurem abi, kui politseist. 2. Lühikene ülevaade sündmustest Ruth kutsub Poiroti enda peole. Ruthi isa, Van Aldin, ütleb peol Poirotile, et talle ei meeldi Ruthi kavaler Derek Kettering. Poirot tutvub seejärel Ruthi isa sekretäri Knightoniga. Poirot näeb Dereki õelutsemist. Van Aldin annab Derekile teada, et soovitas tütrel lahutuse sisse anda ja lubas väimehele raha maksta kui ta tema tütrest lahutab. Derek saatis ta pikalt. Poirot räägib Katherinega ja saab teada, et nad lähevad järgmisel päeval samale rongile. Ruth kohtub oma armukesega. Van Aldin kutsub
Tähtsamad kõrvaltegelased on sir George, leedi Stubbs ja Ariadne Oliver. Sir George ja leedi Stubbs organiseerivad oma valdustes külapeo, mis peaks kujunema meeldejäävamaks, kui tavalised peod. Nad plaanisid korraldada aardejahi asemel mõrvajahi. Nad kutsusid seda korraldama kriminaalkirjaniku Ariadne Oliveri. Kõik organiseeritakse korralikult ja täpselt, kuid Ariadne Oliver kutsus igaks juhuks oma hea sõbra Hercule Poiroti asju üle vaatama. Kuni peoni oli kõik enamvähem korras, kuid peo käigus tapetakse natukene lihtsameelne Marlene Tucker täpselt samas kohas ja sama moodi, kuidas pidi toimuma lavastatud mõrv. Juhtunut asusid lahendama kohalikud politseinikud Inspektor Bland ja tema kollegid. Kui juhtumit ei õnnestunud kohapeal lahendada, mindi lahku. Alles mõne aja pärast kui Poirot läks langenud tütarlapse vanematele kaastunnet avaldama lõi talle äkitselt pähe, kes oli mõrvar
Andres Zirk 8.klass Rõngu KK Autorist Dame Agatha Mary Clarissa Christie (1890- 1976) Ta on kirjutanud nii kuritegevuse romaane kui ka näidendeid ja novelle. Kuritöö toimus Egiptuses Egüptoloogid kaevandasid Egiptuse vaaraode muumiaid Nad leidsid palju üksteisekõrval asetsevaid hauakambreid. Tegelased Poirot- detektiiv Kapten Hastings- Poiroti kaaslane Sir John Willard- egüptoloog Mr. Bleibner- egüptoloog Lady Willard- sir.Johni abikaasa Robert Ames- kahtlusalune(mõrvar) Harper- kahtlusalune Sündmustik Sir John Willardi surm. Mr.Bleibneri surm. Mr.Bleibneri nõo enesetapp. Poirot ja tema kaaslane hakkasid asja uurima. Nad sõitsid Egiptusesse. Lõpplahendus Tänu Poirote hallidele ajurakkudele sai ta aru, et mõrvadest saab kasu vaid Dr. Ames.
1. Milline kuritöö leidis aset? Rongis Tauruse ekspress, vagunis Istanbul Calai, kupees number kaks mõrvatakse unepealt peale keskööd kaheteistkümne noahoobiga härra Ratchett. 2. Kuidas sattus detektiiv asja vormima ? Mõrvaööl oli rong lumme kinni jäänud . Nad olid Vinkovsi ja Slavonski Brodi vahel. Just Vinkovcist Slavonski Brodisse sõiduajal ei viibinud rongis ainsadki politseiniku. Raudteejaama kompanii direktor Bouc, kes viibis samuti rongis, kuid teises vagunis oli Poiroti hea tuttav ning palus teda asja uurima. Kuna ei olnud teada kunas rong jälle liikuma pääseb arvas Poirot, et see oleks hea tegevus seniks ja võttis töö vastu. 3.Kes olid kahtlusalused ja miks? Kuriteo paigalt leiti kaks endaeest selgelt rääkivat asitõendit : H tähega naiste taskurätik ja piibuork. Ainsad, keda Poirot kahtlustas taskurätiku omanikuna esialgu olid Mrs.Hubbard, Miss Debenham, kelle teine eesnimi oli Hermione ja Hildegarde Schmidt. Mrs Hubbard väitis ka,
Parker tuli just Rogerile juua tooma tegi Flora nagu ta oleks Rogeri toast tulnud ja ta ütles Poirotile ka kellaaja ,millal ta sealt toast väljunud oli,aga kuna ta oli valetanud, siis ei teadnud enam keegi,mis kellaajal Roger võidi mõrvata. Tuli välja ,et dr.Sheppard oli ise Ralph Patonit peidus hoidnud ühes erahaiglas. Poirot sai teada,et tapjaks oli olnud dr.Sheppard,kes oli kogu aeg Poiroti aidanud. Tema oli võtnud Ralphi saapad ja teinud nendega jäljed aknalauale. Dr.Sheppard oli ka väljapressija. Dr.Sheppardile helistati peale seda,kui ta oli Rogeri juurest tulnud koju telefonile ja ta ütles oma õele,et Parker oli talle helistanud ja öelnud,et Roger on surnud, aga tuli välja,et ta oli ise palunud ühel stjuuardil tema patsiendile ühe kirja viia ja vastuse pidi ta talle jaamast telefoni teel teatavaks tegema ja nii jäi ta õde uskuma,et Parker oleks talle nagu helistanud
Hubbardit, kes lähemalt uurimisel tunnistab, et ta arvab, et keegi on tema kupees käinud. Siis saab Poirot teada ka seda, miks rong seisab on lumetorm. Poirot üritab seejärel uuesti magama jääda, kuid just kui ta tunneb ennast uinuvat kuuleb ta ebamäärast heli oma kupee uksel. Kui Poirot seekord vahekäiku vaatab on see täiesti surmvaikne ja ta näeb vaid naise varju vahekäigus edasi liikuvat. Hommikul leitakse Poiroti kõrvalkupeest seestpoolt lukustatud uksega tosina noalöögiga tapetud reisija. Ning loomulikult on krimiromaanide südamlikem eradetektiiv Hercule Poirot see, kes peab tuvastama rongiliste seast mõrvari, enne kui too jõuab rünnata oma järgmist ohvrit. Poirot avastab aga juba esmasel vaatlusel et tapmise asjaolud ja vihjed on väga müstilised. Nimelt on osad torkehaavad väga sügavad, osad aga mitte nii sügavad, kusjuures osad neist on parema käelise
Hubbardit, kes lähemalt uurimisel tunnistab, et ta arvab, et keegi on tema kupees käinud. Siis saab Poirot teada ka seda, miks rong seisab on lumetorm. Poirot üritab seejärel uuesti magama jääda, kuid just kui ta tunneb ennast uinuvat kuuleb ta ebamäärast heli oma kupee uksel. Kui Poirot seekord vahekäiku vaatab on see täiesti surmvaikne ja ta näeb vaid naise varju vahekäigus edasi liikuvat. Hommikul leitakse Poiroti kõrvalkupeest seestpoolt lukustatud uksega tosina noalöögiga tapetud reisija. Ning loomulikult on krimiromaanide südamlikem eradetektiiv Hercule Poirot see, kes peab tuvastama rongiliste seast mõrvari, enne kui too jõuab rünnata oma järgmist ohvrit. Poirot avastab aga juba esmasel vaatlusel et tapmise asjaolud ja vihjed on väga müstilised. Nimelt on osad torkehaavad väga sügavad, osad aga mitte nii sügavad, kusjuures osad neist on parema käelise
Hubbardit, kes lähemalt uurimisel tunnistab, et ta arvab, et keegi on tema kupees käinud. Siis saab Poirot teada ka seda, miks rong seisab on lumetorm. Poirot üritab seejärel uuesti magama jääda, kuid just kui ta tunneb ennast uinuvat kuuleb ta ebamäärast heli oma kupee uksel. Kui Poirot seekord vahekäiku vaatab on see täiesti surmvaikne ja ta näeb vaid naise varju vahekäigus edasi liikuvat. Hommikul leitakse Poiroti kõrvalkupeest seestpoolt lukustatud uksega tosina noalöögiga tapetud reisija. Ning loomulikult on krimiromaanide südamlikem eradetektiiv Hercule Poirot see, kes peab tuvastama rongiliste seast mõrvari, enne kui too jõuab rünnata oma järgmist ohvrit. Poirot avastab aga juba esmasel vaatlusel et tapmise asjaolud ja vihjed on väga müstilised. Nimelt on osad torkehaavad väga sügavad, osad aga mitte nii sügavad, kusjuures osad neist on parema käelise inimese poolt tekitatud,
Enoch ütles, et kui David ei maksa talle 10 000 naela siis räägib ta Cloadidele sellest, et Robert on ikka veel elus. David läks ruttu raha koguma. Samal ajal oli hotelli koristaja teises toas linasid vahetanud ja kuulnud kõike. Ta rääkis kõik Rowley Cloadile ära. Kahe päeva pärast oli Davidit nähtud Isahirvest tagasi tulles rongijaama minemas. Päev hiljem said kõik teate, et Enoch Arden oli leitud mõrvatud oma hotellitoas. Rowley Cloade oli läinud Hercule Poiroti juurde ja palkas ta otsima kedagi, kes tundis Robertit, et ta saaks tunnistada kas Enoch Arden on tõesti Robert Underhay. Kui Jeremy Cloade oli klubis olnud ja kuulnud kuidas keegi rääkis sellest, et Robert oli veel elus, oli Poirot samuti seal olnud. See kes Robertist rääkis oli olnud Roberti parim sõber, major Porter. Poirot otsis Porteri ülesse ja nad läksid Rowleyga teda külastama. Porter nägi Enochist pilti ja ütles, et see on tema sõber Underhay
Poirot) Dektektiivromaani reeglid. 1. Teos peab toetuma toimepandus kuriteole. 2. Süüdlasena kõnealla tulevaid isikuid peab olema alla kümne. 3. Süüdlane peab tegevustikku ilmuma juba teose alguses, mitte teose viimastel lehekülgedel. 4. Dektektiivi poolt avastatud faktid peavad olema teada ka lugejatele. ,,Salapärane juhtum Styles'is", ,,Tuhkur hobune", ,,Kellad", ,,Laip raamatukogus", ,,Mõrv idaekspressis" ,,Eesriie"(Poiroti viimane juhtum ja surm) Tuntuim kriminaalnäidend on ,,Hiirelõks" Daniel Defoe(1660- 1731) Valgustuskirjanduse ideid kannab just tema inglise kirjanduses. Maailmakuulsuse saavutas ta oma romaaniga ,,Robinson Crusoe", mille kirjutas ta uskumatult kiiresti- kõigest kolme kuuga. Ainet sai ta meresõitjate päevikutest. Oma teostes ei püüdnudki ta väljendada muud kui kodanlikku keskklassi, nö keskmise inimese vaatepunkti. Tegutses nii ärialal kui ajakirjanikuna
1 Agatha Christie „Mõrv idaekspressis” Ratchett väljub oma kupeest, et leida vagunisaatja või teenija või kellegi teise, kellelt saaks küsida lisa tekki. Öö on külm, ta oleks võinud võtta lisa teki kaasa, aga ta ei osanud sellega arvestada. Koridor on inimtühi, mõne kupee ukse alt poeb välja laternatuli. Kõrval kupeest kustub see helk samal hetkel, kui Ratchett sellest möödub. See on Poiroti kupee. Ratchett leiab vagunisaatja, kes on teda lahkelt nõus aitama. Valvur palub tal naasta kupeesse, kuhu ta ka teki toob. Ratchett sammub mööda koridori oma voodi poole, nüüd on veelgi vähem kumasid, mis uksevahest poevad. Ratchett märkab, et ta uks on lahti, ta teeb paar kiiremat sammu, kuni ongi paokil ukse juures. Ta teeb ettevaatlikult ukse lahti – ainult särav latern. Ratchett võtab raamatu, istub
annaabi.ee 
