Ladies`Hotel TooteKontseptsiooni presentatsioon ja toote elutsükkel Ladies hotel – Naiste hotell tootekontseptsiooni põhjendus Naisklientide vajadused hotelli toodetele ja teenustele erinevad meeste omadest olulisel määral Naiste vajadustele spetsialiseerumine võimaldab orienteeruda kindlale sihtgrupile ja pakkuda neile oluliselt suuremat lisaväärtust Tootekontseptsioon aitab konkurentidest eristuda, on isikupärane, meeldejääv, uudishimu ja furooritekitav Ladies hotel – Naiste hotell sihtgrupi põhjendus
organiseerimiseks. See on kasulik töövahend tarbijauuringust saadud rohkete andmete lahtimõtestamiseks ja õhutab täieulatuslikule meeskonnatööle kliendikeskse tootemääratluse arendamisel. Seda arvestades võib nimetatud töövahendit kasutada tarbijavajaduste ja -soovide organiseerimiseks ideede 6 genereerimise protsessi käigus esimesel tasandil , kuid ka selekteerimisel ja tootekontseptsiooni väljatöötamisel teisel tasandil. [3] Seda vahendit kasutatakse tavaliselt kombinatsioonis isiklike vestlustega. Igast vestlusest saab meeskond tavaliselt kindlaks teha 10 kuni 100 tootega seotud ütlust. Iga ütlus tuvastatakse selle ütluse taga peituva tarbijavajaduse abil. Sugulusdiagramm võimaldab organiseerida tarbijavajadusi klastrite ja rühmaarutelude põhjal. Sugulusdiagrammide konstrueerimise meetod koosneb viiest lihtsast sammust: 1. Meeskonna moodustamine
Tootekontseptsioon Elatustaseme tõusuga kaasneb ka inimeste soovide struktuuri muutus. Tüdinetakse ühetaolistest toodetest ning tekib soov eristuda, omada erinevat. Psühholoogiliselt on see tingitud inimese vajadustega suurema mugavuse, parema kvali teedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujunduse järele. Sellises situatsioonis on ettevõtete edukuse aluseks turule pakutavate tootevariantide mitmekesisus. See oli ka aluseks tootekontseptsiooni väljakujunemisele. Tootekontseptsioonis oli peatähelepanu suunatud toodete sortimendi laiendamisele, mille üheks võimaluseks oli kvaliteedi mitmekesistamine. Samas loodeti aga, et õiged tooted müüvad ennast ise. Kvaliteedi mitmekesistamine avaldas positiivset mõju toodete tehnilisele täiustamisele. Et aga turu vajadust täpselt ei teatud, toodeti turule küll kõrgetasemelisi, kuid tarbijatele liiga kalleid ja/või tehniliselt liialt keerukuse tooteid.
- Ettevõtte jaoks teeb brändi omamine toote/teenuse müümise lihtsamaks. (Aitab kasvatada käivet ja turuosa, kahandab hinnatundlikkus, kasvatab tarbijate lojaalsust, kasvatab kasumit jne) 12. Selgita brändi tähtsust klientidele? - Lihtsustab valikut, vähendab aja- ning energiakulu kordusostude sooritamisel ja toote leidmisel konkurenttoodete seast. Lubab kindlat kvaliteeti. 13. Kuidas toimub uue toote loomine? - Ideede genereerimine, ideede sõelumine, tootekontseptsiooni arendamine ja hindamine, toote kujundamine ja testimine, toote turule viimine. 14. Nimeta hinnakujundusmeetodid? Kulupõhine hinnakujundus, konkurentsipõhine hinnakujundus, tarbijakeskne hinnakujundus, turukeskne hinnakujundus. 15. Kuidas toimub hindade diferentseerimine? - Tarbijate segmenteerimine, toode, bränd, jaotuskanal, asukoht, aeg. 16. Mis on baashind ja kuidas saab seda mõjutada
Saab põhimõtteliselt mõõta ka klientide ja toodete lõikes. 7. Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistilist tegevust. Klienditeenindus, tellimuste töötlemine, infovahetus, nõudluse prognoosimine, ladustamine, müügijärgne teenindus, transport. 8. Kuidas saavad organisatsioonid oma kaupadele väärtust lisada ? Väärtuse lisamine põhineb M. Porteri huvitaval ettevõtte konkurentsieelise teoorial. Teooria aluseks on väärtusahela kontseptsioon. 9. Kirjelda laiendatud tootekontseptsiooni, kuidas see seondub logistikaga ? Väärtuse lisamisega logistika poolt seondub otseselt laiendatud toote kontseptsioon marketingis. Selle sisu: ei piisa marketingialaste jõupingutuste keskendamisest ainult, nähtavale, füüsilisele tootele. Enamus füüsilistest toodetest on konkurentide poolt kergesti kopeeritav. 10. Mis on (Porteri) väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga ? Väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad-firma-klient.
Ideede genereerimine ideed, mis on turul kasumlikud ning tasuvad. Pidev protsess. Ideede allikad: Sisemised ehk ettevõtte oma töötajad Välimised ehk kliendid, konkurendid, edasimüüjad jne. Ideede sõelumine hinnatakse uue toote ideid pikaajalises ja lühiajalises perspektiivis, nt SWOT. Valitakse välja parimad, oluliseks kriteeriumiks on ROI ehk investeeringu tasuvus. Tootekontseptsiooni arendamine ja hindamine uuritakse klientidelt kui hästi uus toode rahuldaks nende vajadusi. Toote kujundamine ja testimine Tehakse täpselt kindlaks toote koostisosad ja väljanägemine, seejärel reaalse toote loomine. Kliendid proovivad toodet ja annavad tagasisidet. Toote turule viimine kulukas protsess, oluline kogu ettevõtte koostöö. Tuleb luua vajalik tootmiskeskkond, koolitada töötajad, toota piisav kogus
Juhtimine on keskendnud tootmise ratsionaliseerimisele ja omahinna alandamisele. Antud käsitlus ei pööra erilist tähelepanu toodete ja teenuste turustamisele. Juhtmõtteks oli, et pakkumine loob endale ise nõudmise. o TOOTE TÄIUSTAMISE KONTSEPTSIOON: tarbijad on soodsalt meelestatud ja nõus rohkem maksma nende kaupade eest, millel on teistest parem kvaliteet. Tootekontseptsiooni alusel töötav firma hoolitseb pidevalt toote täiustamise eest, kuid kauba turustamiseks ei tee ta erilisi turundusalaseid pingutusi. o MÜÜGITEGEVUSE TÄIUSTAMISE KONTSEPTSIOON: Tootjad olid võimelised pakkuma rohkem kui turg suutis vastu võtta ja seetõttu otsustasid tootmisjuhid väljuda oma ettevõttest ning "minna turule ja müüa". Ettevõte
tootmiskontseptsiooni peatähelepanu? Tootmiskontseptsioon realiseerub situatsioonis, kus turg vajab massiliselt tooteid, mida seni nende kõrge hinna tõttu ei suudetud osta. See eeldab kogu turundustegevuse taandamist efektiivselt funktsioneeriva tootmise loomisele ja selle pidevale täiustamisele. Ostustiimuliteks on madal hind ja toodete kerge kättesaadavus. Peatähelepanu suunatakse masstootmisele ja jaotuse paremale organiseerimisele. 6. Milline on tootekontseptsiooni olemus? Millele on suunatud tootekontseptsiooni peatähelepanu? Elatustaseme tõus toob paratamatult kaasa soovide struktuuri muutuse. Inimestel tekib soov "millegi erineva" järele. Seda vajadust võimalik põhjendada suurema mugavuse, parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Nii kujunes välja tootekontseptsioon, mille turunduslik sisu väljendus loosungis "Andke ostjatele valida!". Loodeti, et õiged variandid müüvad ennast ise
kasutajasõbralikkus. Oluliseks funktsiooniks on ka toote kaitsmine, selleks pakendatakse toode nii, et see transportimisel viga ei saaks. Samuti ei tohi see olla poevarastele lihtne saak. Pakendi puhul on ka oluline selle sobivaim suurus. Pakendi markeerimine: markeerimisega saab tuua välja informatsiooni toote kohta. Markeerimise esmaseks ülesandeks on identifitseerida toode või bränd. Uue toote arendamise etapid: ideede genereerimine ideede sõelumine tootekontseptsiooni arendamine ja testimine toote kujundamine ja testimine toote turule viimine Toote levitamise etapiks ongi toote turule viimine, kus edu tagamiseks on oluline kogu ettevõtte koostöö. Tuleb toota piisav kogus tooteid, et kõik jaotuskanalid oleksid täidetud, samuti tuleb koolitada töötajaid, võib-olla isegi neid juurde palgata. 7. JAOTUSKANALID Jaotuskanal- see on omavahel seotud firmade hulk, kes tagavad tarbijale toote või teenuse kättesaadavuse ja kasutamise.
oluliselt parandanud ja täiendanud pole. 4P mudel on piisav kehtimaks üldiselt, iga eriolukorra jaoks täiendatakse seda juba vastavalt spetsiifilistele vajadustele. Sotsiaalturunduse kontekstis mõistetakse 4P aspekte järgmiselt: Toode/Product Sotsiaalturunduses võib toode olla mittemateriaalne (intangible). Selleks võib olla uskumus, hoiak või käitumine (helkuri kasutamine), mitte-käitumine (ei astu juhuslikku vahekorda ilma kaitsevahenditeta. Tootekontseptsiooni koostamine kujuneb sellisel juhul märksa komplitseeritumaks kui nt. plekieemaldaja puhul.Inimesed peavad tunnetama probleemi ning nõustuma, et lahendus sellele on nende endi muutumine suhtumise või käitumise osas. Sageli ei tunneta just sihtrühm probleemi ning sellest tulenevalt ei jõua ka turundatav toode (muutunud käitumine või hoiak) nende teadvusesse. Sageli on see sotsiaalkampaaniate läbikukkumise põhjuseks. Toode võib olla ka reaalne (tangible) nt
Innovatsioon asjade uutmoodi tegemine 1. Ideede genereerimise etapp otsitakse ideid uue toote jaoks. Sisemised uute ideede allikad on firma oma töötajad. Välised allikad on kliendid, edasimüüjad, konkurendid, tarnijad. Jälgides kliente ja konkurente võib leida tee uue tooteni. 2. Ideede sõelumise faas hinnatakse toote ideid pikaajalises ja lühiajalise plaanis. Oluline sõelumise kriteerium on ROI ehk investeeringu tasuvuse analüüs 3. Tootekontseptsiooni arendamine ja testimine - Uuritakse turundusuuringute kaudu ideede meeldivust klientidele 4. Toote kujundamine ja testimine Tehakse kindlaks toote koostisosad ja väljanägemine. Luuakse mingi partii proovitooteid mida antakse klientidele testida. 5. Toote turule viimine Tuleb teha palju kulutusi selleks, et luua vajalik tootmiskeskkond. Palgata inimesed, seadmed jne Suur kulu ka promotsioonile Peatükk 7 ,,Bränd" BRÄNDI AJALOOLINE TAUST JA DEFINITSIOON
). Kaasatakse ettevõtte töötajaid, tarbijaid ja väliseksperte. Tuleb kasutada ka varustajate ja turustajate teadmisi. b) Ideede valik. Erinevate ideede hindamisel arvestatakse nende sobivust ettevõtte arengukavadega ning mõeldakse läbi iga idee tugevad ja nõrgad küljed. Heidetakse kõrvale ideed, mis ilmselt ei sobi. c) Kontseptsiooni kujundamine ja katsetamine. Idee kirjeldatakse üksikasjalikult tarbijakesksetes terminites. Potentsiaalsetel tarbijatel palutakse tootekontseptsiooni hinnata. Nende suhtumine näitab suuresti ära selle, kas toote vastu on piisav huvi ja kas eksisteerib müügipotentsiaal, mis õigustaks edasisi arenduskulusid. d) Tasuvusanalüüs. Hinnatakse toote oodatavat majanduslikku tasuvust. Arvestatakse tootmiskulusid, konkurentsi tugevust, nõudlust, investeeringute vajadust ja oodatavat rentaablust. e) Toote kujundamine. Toode realiseeritakse materiaalselt, esialgseid mudeleid katsetatakse ja arendatakse. Kavandatakse esialgne turundusstrateegia
hästi defineeritud tootekontseptsioon enne toote reaalse arendusprotsessi juurde asumist. See tähendab, et on hästi määratud ja hinnatud sihtturg, vajalikud nõuded tootele ja tootest saadavad kasud. Kokkuvõtvalt on kaks võimalust: võtta üle toode või arendada ise uus. Uue toote jaoks on tähtis innovatsioon ehk toote omamoodi tegemine Uue toote arendamise protsessis saab välja tuua viis sammu: 1)ideede genereerimine 2)ideede sõelumine 3)tootekontseptsiooni arendamine ja testimine 4)toote kujundamine ja testimine 5)toote turule viimine. 28. Kaubamärgi ja brändi olemus, nende kasu tootjale ja tarbijale Kaubamärk on tootja või jaotaja registreeritud ja seadusega kaitstud brändi osa. Kaubamärk on tähis, mida isik kasutab või kavatseb kasutada majandus- ja äritegevuses oma kaupade või teenuste eristamiseks teiste füüsiliste või juriidiliste isikute samaliigilistest kaupadest ja teenustest.
toodete kvaliteeti ja hinda. Elatustaseme tõusuga kaasneb ka inimeste soovide struktuuri muutus. Tüdinetakse ühetaolistest toodetest ning tekib soov eristuda, omada erinevat. Psühholoogiliselt on see tingitud inimese vajadustega suurema mugavuse, parema kvali¬teedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujunduse järele. Sellises situatsioonis on ettevõtete edukuse aluseks turule pakutavate tootevariantide mitmekesisus. See oli ka aluseks tootekontseptsiooni väljakujunemisele. 3. Müügikontseptsioon (selling concept) eeldab, et tarbijad ostavad ette¬võtte toodangut vaid siis, kui neid müüki toetavate meetmetega ergutatakse. 1920ndatest aastatest alates olid tootjad valmis tootma rohkem, kui turg suutis vastu võtta - Aktiivne müümine = turundus. Lähtuti eeldusest, et tarbijal pole selget kavatsust osta mingit kaupa ja ettevõttel endal on vaja aktiivselt otsida potentsiaalseid ostjaid. 4
kasutada ka varustajate ja turustajate teadmisi; idee valik. Erinevate ideede hindamisel arvestatakse nende sobivust ettevõtte arengukavadega ning mõeldakse läbi iga idee tugevad ja nõrgad küljed. Heidetakse kõrvale ideed, mis ilmselt ei sobi (ideede valikukriteeriumid on toodud tabelis 6.4.); kontseptsiooni kujundamine ja katsetamine. Idee kirjeldatakse üksikasjalikult tarbijakesksetes terminites. Potentsiaalsetel tarbijatel palutakse tootekontseptsiooni hinnata. Nende suhtumine näitab suuresti ära selle, kas toote vastu on olemas piisav huvi ja kas eksisteerib müügipotentsiaal, mis õigustaks edasisi arenduskulutusi; ökonoomsusanalüüs. Hinnatakse toote oodatavat majanduslikku tasuvust. Arvestatakse tootmiskulusid, konkurentsi tugevust, nõudlust, investeeringute vajadust ja oodatavat rentaablust; toote kujundamine. Toode realiseeritakse materiaalselt, esialgseid mudeleid
parandanud ja täiendanud pole. 4P mudel on piisav kehtimaks üldiselt, iga eriolukorra jaoks täiendatakse seda juba vastavalt spetsiifilistele vajadustele. Sotsiaalturunduse kontekstis mõistetakse 4P aspekte järgmiselt: Toode/Product Sotsiaalturunduses võib toode olla mittemateriaalne (intangible). Selleks võib olla uskumus, hoiak või käitumine (helkuri kasutamine), mitte-käitumine (ei astu juhuslikku vahekorda ilma kaitsevahenditeta. Tootekontseptsiooni koostamine kujuneb sellisel juhul märksa komplitseeritumaks kui nt. plekieemaldaja puhul.Inimesed peavad tunnetama probleemi ning nõustuma, et lahendus sellele on nende endi muutumine suhtumise või käitumise osas. Sageli ei tunneta just sihtrühm probleemi ning sellest tulenevalt ei jõua ka turundatav toode (muutunud käitumine või hoiak) nende teadvusesse. Sageli on see sotsiaalkampaaniate läbikukkumise põhjuseks. Toode võib olla ka reaalne (tangible) nt
annaabi.ee 
