Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toomas Uba". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
olümpia, olümpiamänge, jooks, ekraanil, tennis, käsitleva, kogunes, ekraanile, suusatamise, lahtis, infarkti, isale, mall, tarmo, suusatamine, ujumine, paljuid, võrkpallis, filoloogia, pooleli, meeldivam, öeldud, hakul, sober, ruudi, toomsalu, koolipoiss, saigi, juhina, aprillil, spordiprisma, 1069, võistlused, tuleku, kohapealt, moskva, barcelonaAndrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.Ta õppis Rääma põhikoolis ja Otepää spordiinternaatkoolis. Trennikaaslased imetlesid Veerpalu meelekindlust Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja töövõimega. «Kui teised jätsid vahel mõne ringi jooksmata, siis Andrusega ei juhtunud seda kunagi,» meenutab Eiko vend Eido Tasalain .Jõulumäe tervisekeskuse juhataja asetäitja spordi alal
koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist.
Vähi. 2008. Aasta suvel sündis paaril tütar, kes nimetati Victoria Krisiks. Ta on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. 1993. aastal võeti ta vastu Eesti Suusakondisesse. Hetkel kuulub ta Otepää suusaklubisse, ent on olnud liige ka Tartu suusaklubis. Eestis on ta saanud 22 kulda ja 5 hõbedat. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal sai Kristina oma suusatamise eest tunnustada lausa presidendilt endalt Arnold Rüütel kinnitas tema rinnale Valgetähe I klassi teenetemärgi. KRISTINA JA SUUSATAMINE Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu. Enne Kristina Smiguni Juuniorite MM'i debüüti oli ta võitnud mitmeid Eesti Meistrivõistluste tiitleid. 1995. aastal võitis Juuniorte MM'l kaks hõbedat. Samal aastal saavutas ta ka häid tulemusi täiskasvanute MM'il Thunder Bay's. Kõigi jaoks tuli üllatusena 5
Häädemeeste Keskkool ORIENTEERUMISPÄEV II KOOLIASTMELE Loovtöö Kalev Seilmaa ja Rando Klein 8B. klass Juhendaja: Epp Lorents Lubatud kaitsmisele Õppealajuhataja ......................................... "....."..................2013 Häädemeeste 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Sisupeatükid..............................................................................................................................4 Meie orienteerumispäev......................................
koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist.
Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14
rott ning isane labradorikoer. Koera nimi on Forest van Dunga. Sportlikud saavutused Maailmameistrivõistlused Andrus Veerpalu on osalenud seitsmel korral maailmameistrivõistlustel. 1993 Falunis: · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 15. koht 4 x 10 km teatesõidus · 31. koht 30 km klassikas · 49. koht 10 km klassikas 2001 Lahtis: 1995 Thunder Bay's: · 1. koht 30 km klassikas · 5. koht 50 km klassikas · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 8. koht 4 x 10 km teatesõidus · 30. koht 30 km klassikas 2003 Val di Fiemmes: 1997 Trondheimis: · 4. koht 30 km klassika ühisstardist · 11
koht 10 km klassikas o 57. koht 15 km jälitussõidus · 1995 Thunder Bay's: o 11. koht 4 x 10 km teatesõidus o 30. koht 30 km klassikas · 1997 Trondheimis: o 11. koht 4 x 10 km teatesõidus o 32. koht 10 km klassikas o 39. koht 50 km klassikas · 1999 Ramsaus: o hõbemedal 50 km klassikas o 14. koht 10 km klassikas o 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2001 Lahtis: o maailmameister 30 km klassikas o 7. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2003 Val di Fiemmes: o 4. koht 30 km klassika ühisstardist o 8. koht 15 km klassikas o 8. koht 4 x 10 km teatesõidus · 2005 Oberstdorfis: o 4. koht 50 km klassikas o 9. koht 4x10 km teatesõidus o 19. koht 15 km klassikas +15 km vabastiilis · 2009 Liberecis:
Teatesõidus olid Parve partneriteks Venera Tsernitsova ja Jelena Golovina. Edukal 1985. aastal kuulutati Parve ka NL teeneliseks meistersportlaseks, samuti tunnistati ta sel aastal ka eesti parimaks naissportlaseks. 1986. aastal, kolmandatel naiste maailmameistrivõistlustel Rootsis Falunis oli jällegi põhjust heameeleks, sest koju tuli nii 10 km kui ka teatesõidu kuldmedalid. Taaskord tunnustati Parvet ka Eesti parima naissportlase tiitliga. 1987. aastal Lahtis peetud maailmameisrivõistlustel tuli leppida kõigest 10 km distantsil teiseks jäämisega, kuid nagu oli juba traditsiooniks saanud, tuli NL-i naiskond jällegi teatesõidus esimeseks, seekordseteks võistkonnakaaslasteks olid taas Jelena Golovina ja Venera Tsernitsova. 1988. aastal toimunud viiendad naiste laskesuusatamise maailmameistrivõistlused peeti taas Prantsusmaal Chamonix's, kuid seekord suutis
Jaapanis Maebashis 7. märtsil 1999 saadud 6374 punkti. Selle tulemusega tuli ta Maebashis 7. kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel teiseks. Andrus Veerpalu Kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Ta on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys kuld 15 km klassikasja hõbe 50 km klassikas. 1999 Ramsaus: hõbe 50 km klassikas. 2001 Lahtis: kuld 30 km klassikas. 2009 Liberecis: kuld 15 km klassikas. Ta on 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Aasta meessportlane 1999, 2001, 2002, 2006 ja 2009 Kristina Smigun-Vähi Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2010 Vancouveris: hõbe 10 km vabastiilis. 1999 Ramsaus: hõbe 15 km vabasõidus ja pronks 30 km klassikas. 2003 Val di Fiemmes: kuld topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km
8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus 2010 Vancouveris: Hõbe medal 10 km vabastiilis Maailmameistrivõistlustel 1993 Falunis: 31. koht 10 km vabastiilis 35. koht 5 km klassikas 1995 Thunder Bays: 5. koht 5 km klassikas 20. koht 10 km vabastiilis 1997 Trondheimis: 8. koht 15 km vabastiilis 9. koht 10 km vabastiilis 28. koht 5 km klassikas 1999 Ramsaus: Hõbemedal 15 km vabasõidus Pronksmedal 30 km klassikas 6. koht 10 km vabastiilis 9. koht 5 km klassikas 2001 Lahtis: 12. koht 10 km klassikas 19. koht sprindis 41. koht 15 km klassikas 2003 Val di Fiemmes: Kuld maailmameister topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis) Hõbemedal 10 km klassikas Hõbemedal 15 km klassikas (ühisstart) Pronksmedal 30 km vabastiilis 2005 Oberstdorfis: 4. koht 10 km vabastiilis 14. koht 30 km klassikas 2007 Sapporos: 6. koht 30 km klassikatehnikas ühisstardist 9. koht 10 km vabastiilis 10. koht 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidus
Avinurme Gümnaasium Suustatmine Referaat Koostaja: Joanna Fjodorova Juhendaja: Riina Väät 2014 Sisukord 1. Suusatamine 2. Sõidustiilid 3. Suusatamise maailmameistrivõistlused 4. Võistlusalad 5. Ajalugu 6. Eesti suusatajad Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks
veebruaril teele. Üle kuu intervjuude andmisest hoidunud Kristina tunnistas Tallinna lennujaamas: "Piiriks on valu. Võistlen vaid juhul, kui ihuliikmed vastu ei karju." Kristina osales ainult 30 km vabasõidus ja sai 63 osavõtja seas 46. koha. 2. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi suusaneiu parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus. Kristina enda arvates tegi ta vea, kui täielikult tervenemata tahtis kiiresti vormi jõuda. "Uskusin tõesti, et suudan pärast haigust võistelda samamoodi kui enne, kuid eksisin," kinnitas Kristina. 3. 23. jaanuaril 2002 saabus Eesti Suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Smiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12. detsembril 2001 maailmakarikavõistluste etapil
1) Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Olümpiamängud Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Erki Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Ateena 2004 Sai 8. koha. Teised tiitlivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Edmontonis (Kanadas) saavutas Erki Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on ka tänaseni Eesti rekord. Üksiktulemused olid: 10.60/1.5; 7.63/2.0; 14.90; 2.03; 46.23; 14.40/0.0; 43.40; 5.40; 67.01; 4.29.58. Kergejõ
Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid. Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane Alevtina Koltsina (7 kuldmedalit) ja norralane Gjermund Eggen (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt). Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus. 1982. aasta maailmameistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel. Võistlusalasid Murdmaasuusatamine
km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal Garmisch-Partenkircheni taliolümpial osales murdmaasuusataja Vello Kaaristo (Vassili Krassikov). Olümpiadebüüti ei saa sugugi ebaõnnestunuks lugeda. Kaariksoo sai 23. koha maratonis ning 30. koha 18 km distantsil. Kaaristo oli ka sõjaeelse Eesti suusatamise suurim täht, kelle töökusest räägiti legende. Kuid kelle tegelikud võimed jäid paraku erinevatel põhjustel siiski lõpuni avanemata. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. 1930-ndate keskel käivitatud organisatsiooniline töö (märginormid, teatesuusatamised, Eesti Talimängud), hakkas Teise maailmasõja eel esimesi tulemusi andma ning murdmaameeste kõrval hakkasid märku andma
Elmo Nüganen Elmo Nüganen on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja ,kes on sündinud 1962 aastal Jõhvis. Aastal 1982 lõpetas Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 198283 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 13nda lennu näitlejana. Aastatel 19881992 töötas Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Aastatel 19982002 oli ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud, XX lennu kursuse juhendaja. Alates 1992. aastast on Tallinna Linnateatri peanäitejuht. Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Peres kasvab kolm tütart. Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses "Soo" (Teleteater 1994), teleseriaalis "Vabariigi valvur" (ETV 19941995) ning filmides "Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja "Suflöör" (Freyja Film 1993). Mängufilmi "Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor (Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastu
CONTRA (Margus Konnula) Elust Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 19811984,Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004 2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Looming Contra kirjutab väga paljudel erinevatel teemadel. Mõn
Päts Elulugu 23.02.1874-18.01.1956 Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist Eesti esimene president. Oli 4 korda Eesti riigivanem Oli 2 korda Eesti president (Konstantin Päts) Meri Elulugu 29.03.1929-14.03.2006 Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992– 2001. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aas
Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM- võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale. Suusatamise tervislike mõjusid Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid
...........................................................12 5.3. Ühisstardiga kahevõistlus.......................................................................................................12 6. Vigursuusatamine...........................................................................................................................13 6.1. Ajalugu....................................................................................................................................13 7. Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis...............................................................................14 8. Eesti suusasportlased......................................................................................................................15 8.1. Eesti murdmaasuusatajaid.......................................................................................................15 8.2. Eesti mäesuusatajaid.........................................................................
kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). 4 SÕIDUSTIILID Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni
Eesti laskesuusatamine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldine ajalugu......................................................................................................................... 3 Eesti ajalugu............................................................................................................................ 4 Eesti suusa ajalugu.............................................................................................................. 4 NL meistersportlase nimetus on omistatud ajavahemikus 1944-1989. a 294-le Eesti suusatajale, kusjuures 13 neist on kahekordsed meistrid. Laskesuusatamises on need järgmised:........................................................................................................................ 6 Eesti laskesuusatajate medalivõidud maailmameistrivõistlustel ajavahemikus 1968-
televisioon. Uurimistöö ülesehitus 1. Elulugu 2. Saavutused 2.1. Torino olümpiamängud 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 2.2. Vancouveri olümpiamängud 2.2.1. Kristina konkurendid Vancouveri olümpial 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid 4. Ebaõnnestumised 5. Kristina suusatiim 6. Kristina ja ajakirjandus 1. Elulugu ü Sündinud 23.02.1977 Tartus ü Ema Rutt, isa Anatoli ja õde Katrin ü Huvi suusatamise vastu tekkis 2. klassis ü Esimene suusatreener: Herbert Abel ü Eesmärk: olla alati esimene, mitte lihtsalt medaliomanik! ü Lõpetanud Tartu Kommertsgümnaasiumi ü Abielus Kristjan Thor Vähiga, tütar Victoria Kris 2. Saavutused ü 1. medal Eesti meistrivõistlustelt 13- aastasena ü 15-aastaselt Eesti MM-i koondises ü 16-aastaselt võistles Lillehammeris olümpial ü 1997. aastal võitis neidude MM-il 2 kuldmedalit ü 2003
annaabi.ee 
