II H, i ja j 1. h kirjutamine nõuab teadmist, sageli häälduses ei kajastu hahetama - ahhetama haruharva, uudishimu, hüsteeria 2. Eestikeelsete sõnade lõpus on üks h aitäh, oih, ah, jah 3. i ja j kirjapildis · i kirjutatakse silbi lõpus, j silbi alguses Maias Maia osutus miniaks. Üks variant oli varieerida orienteerumisel orienti puudutavaid küsimusi varjatult. · ij tegijanimedes või liitsõnades fantaseerija, ootaja, meteoriidijärv *+ paratamatud erandid, nt. tegija, olija · üi olemas ainult kahes sõnas: rüiu, süit · ji ainult mõnes võõrsõnas: projitseerima, jidis III KAASHÄÄLIKUÜHEND Reegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse tähed ühekordselt. lõplik, bors, metalne *See reegel ei kehti neljal erineval juhul: erand 1: liitsõnad: tippsportlane, kammtehnika erand 2: l, m, n, r järel ülipikk s: valss, marss
1.Mida ta arvab? Mina arvan, et Nipernaadi tahab veeta oma suve võimalikult muretult ning talve üleelamiseks energiat koguda. Ta käib ukselt uksele, küsib ulualust ning sehkendab naistega.Esineb kord maamõõtjana, kord sookuivatajana, pärlipüüdja või sulasena. Arvan, et ta tahab inimesi otsekui unest äratada, tekitada neis igatsust millegi ilusama järele. 2.Mis takistab või soodustab tema soovi täitmist? Seda soodustab kindlasti see, et Toomas on väga osav luiskaja ja fantaseerija, kes oskab rääkida kõigest nii ilusti, et tuleb teda kuulama ning uskuma jääda. Minu arvates ka see, et ta tihti oma asukohta vahetab- ta ei jää ühe naise juurde kunagi liiga kauaks.Nipernaadi unistuslik maailm vastandub inimeste tavalisele rutiinilisele maailmale. Seal valitseb rumalus, väiklus, upsakus, põikpäisus ja vaikelu.Aga nii on inimesed harjunud elama ja olema, harjumusi on raske muuta. 3.Sõnasta tegelase probleem.
kirjutama hakates. Oma teosesse fantaseerib ta iseenda mitmel erineval moel, mitme erineva isiksusena. Vahe reaalsusega on selles, et oma tegelasi ja nende hirme suudab ta erinevalt omaenda reaalsusest kontrollida. Vähemalt esialgu. Raamatu tegevustiku hargnedes muutub kontroll tegelaste üle üha enam küsitavaks ja lõpuks muutuvad tegelased sedavõrd reaalseteks, et materialiseeruvad Ericu ellu. Tekib küsimus, kas fantaasia on reaalsem kui fantaseerija? Romaani lõpus arenevad tegelikkuse ja väljamõeldise suhted veelgi kaugemale, nii et senist lugu raamistanud peategelase Ericu reaalsus muundub väljamõeldiseks. Seda ilmselt tükkis romaani pärisautori Heiki Vilepi endaga. Raamatu kirjutamise käigus leiab peategelane endale nii töö kui elu mõtte. Hirmude põhjused on leitud, pahupidi pööratud, puust ette tehtud ja punaseks värvitud. Raamatu tegelased võivad kaduda. Nende hävitamisega autor romaani
rahule jätaks. Toomas rääkis Maretile, et ta tädi Katarina Jee elab Peipsi ääres Mustvee rannas ja tal on uhked laevad, võrgud, lodjad. Toomas oli tõsisemaks muutunud, ei rääkinud palju. Ütles, et ühel päeval peab ta minema, aga tuleb aasta pärast kindlasti tagasi. Ta kutsus Maretit kaasa, kuid too keeldus. Maret lootis, et meri kannab ühel päeval rannale hunniku pärleid. Ta oli samasugune fantaseerija nagu Toomaski. Maret ei uskunud Toomast. Toomas ei tahtnud kauaks jääda, sest arvas, et tädi ootab teda. Jaanus Roog saabus uhke daamiga, kes oli pealinnast pärit. Daam esitles end Toomase naisena, Inriid Nipernaadina. Nad olid abielus olnud 16. aastat. Naine oli teda nädal aega otsinud. Oli tee peal tema rännakutest kuulnud. Jaanus rahustas Maretit. Nipernaadi olevat suviti vaba, rändavat ringi. Talvel kuuluvat ta aga oma naisele. Toomas ootavat ikka veel oma Seeba kuningannat.
Brand hukkub, surres mõistab ta, et tema valitud tee oli väär. Brand on romantiline tegelane, kes astub vastu kogu maailmale ja jääb lõpuks täiesti üksi, sest kogu tema võitlus oli olnud individualistlik. Järgmine teos on maailmakirjanduse üks poeetilisemaid ja kütkestavamaid draamasid ,,Peer Gynt", kus segi on lõbusus, sümbolism ja traagika. Peer Gynt on Brandi täielik vastand: kergemeelne, tahtejõuetu egoist, kelkija ja fantaseerija, kes rändab seigeldes läbi kogu maailma. Ta ei tee kellelegi head ega saavuta ka ise midagi. Peeri elu eesmärk on ,,olla tema ise". Ibseni loomingu eesmärgiks on tugeva, tahtejõulise, ühiskonnale vajaliku inimese otsingud. Peer on sellise inimese antipood, sest mitte kunagi ei jää ta iseendaks, tal polegi oma ideaali. Arutu kiitlemine on ta nõrkuse tunnuseks. Peeri elu koosneb vaid kompromissidest ja alistumistest, temasse on koondatud kogu inimlik nõrkus.