Kunstiajalugu 30.10.12 KT REALISM Puuduvad arhidektuuri teosed, ainult maalikunstis esineb R-s. Kujutatakse ainult reaalsust, ehk käega katsutavat, silmaga nähtavat. Maalitakse ennast ümbritsevat ilma ilustamata, tõde, teaduse põhjal. Loomutruu lähenemine. Teemaks eelkõige loodus, inimesed. Maalitakse otse. 1830. a. peatuvad paljud kunstnikud Barbizonis (koolkond, eesotsas Rousseau) ¤ Francois Millet teemaks talupojad, raske töö. Teda ei saatnud edu, vastuolus akadeemiakunstiga, süüdistati mässu õhutamises. Pärast surma saab kuulsaks. "Viljapeade koristajad" ¤ Gustave Courbet - vastandub ametlikule kunstile, maalib suure formaadilisi teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse "Realism". T: maastik, olustik, portree, natüürmort. " Kivilõhkujad" ¤ Honore Daumier- joonistaja, graafik. Tööd esitati ...
1) Milliseid reforme hakati ellu viima Türgis 19. sajandi lõpul? Loodi sõjavägi, kristlased võrdsustati moslemitega, loodi uued ministeeriumid 2) Kes olid noortürklased? Sultani vägivallareziimi vastased 3) Miks Türgi impeerium lagunes 20. sajandil? osaleti I maailmasõjas kaotajate poolel. 4) Miks ei suutnud India eurooplaste vallutustele vastu seista? Indias oli mitmeusuline ühiskond, kirev rahvuslik kooseis ja range seisuslik kastikord. 5) Kuidas väljendus Indias rahvuslik ärkamine? 1885. rajati India rahvuskongress, 1906. Moslemi Liiga, 6) Milline oli Jaapani traditsiooniline usund ja kes oli selle pea? Shinto, Jaapani keiser, ehk kõrgemvaimulik 7) Kes oli Jaapani kuulsaim valitseja 19. sajandi lõpul ja millisesse dünastiasse ta kuulus? keiser Mutsuhito, Meiji dünastiasse. 8) Millised ümberkorraldused tehti Jaapanis 20. sajandi algul? Kaotati seisused ja nende eesõigused, anti õigused lihtrahvale...
Apolloni neljahobuserakend(versailles, park) Prantsuse varaklassitsismi(luois 14 ajastu)eredaim skulpturaalne komositsioon - ka praegu pühapäeviti ja riigipühadel tegutsev purskkaev Henri de tolouse lautrec Eklektika-erinevate kunstiliikide mehaaniline (1864-1901) liitmine. moulin rouge(afiss) Plagiaat -loomevargus toulouse loutrec on üks suuimaid postimpressioniste(cezanne, gaugi, van gough).Ta oli päit kulsast aadliperekonnast, kuid juba lapsena ta jäi küürakaks
ristvõlv. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav ehk triumfikaar. Siiski oli ka ristvõlv väga raske ja võlvide kandmiseks tuli ehitada väga massiivsed seinad ning jämedad piilarid. Seetõttu jäid aknad väikesteks ja kitsad löövid müürimasside vahel hämaraks. Hildesheimi toomkirik o Saksamaal o Koor oli nii idas kui läänes [keisrile] Saint-Sernini kirik o Tolouse´is (Lõuna-Prantsusmaal) o Palverändurite kirik o Kesklööv on kaetud silindervõlvidega o Viielööviline pikihoone o Kolmelööviline transept o Sisemised külglöövid moodustavad kooriümbriskäigu. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit, mis moodustavad kabelitepärja. o Lagi on silindervõlvidest o Välisvaadet valitseb võimas nelitistorn. Notre-Dame-la-Grande´i kirik o Poiters´is (Lääne-Prantusmaa) o 12. sajand o Rikkalik skulpturaalne kujundus
Georges Seurat, Paul Signac. Paul Cezanne, Paul Gauguin, Vincent van 19. saj lõpp Postimpressionism Püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Gogh, Henri de Tolouse- Lautrec. Suured, igavesed, eksistentsialistlikud teemad, kunst peab olema müsteerium, Gustave Moreau, Odilon Redon, Akseli 19. 20. saj vahetus Sümbolism fantaasia. Süzeekunst. Gallen-Kallela, Gerhard Munthe.
e. naine voodiserval EDGAR DEGAS - Priimabaleriin, Tänu VINCENT van GOGH - Maastik tähe ja publikule, Absint, Kammiv naine küpressidega, Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga, Kunstniku tuba, Päevalilled HENRI de TOLOUSE-LAUTREC - Moulin- Rouge, Aristide Bruant, Salong Rue des Moulin'il, Eksam Pariisi meditsiinifakulteedis ABSTRAKTSIONISM ja ,,Sinised KUBISM FUTURISM KONSTRUKIVISM JA ,,De stijl", DADAISM
kuulunud Ida-Rooma impeeriumile. Ta otsustas, et esitab nõude, millega kõik ristisõdijate juhid peavad talle vasallivande andma. Bütsantsil oli samal ajal aga probleeme ristisõdijatega, kes röövisid ja vallutasid linnu. Peeti isegi lahinguid Bütsantsiga. Lõpuks pidid juhid andma keisrile ikkagi vasallivande. Mõned tegid seda heameelega nt Godefroi de Bouillon, teised suurema või vähema vastuhakkamisega. Ainult Tolouse´i krahv Raimund ei andnud vasallitõotusi. Lõpuks lastigi sõdijad üle Bosporuse väina ning seejärel pühendati peatähelepanu Nikaia linnale. Pärast 45 päevalist piiramist see alistuski. Tee Süüriasse oli vaba. Tee peal sai aga Edessast (1098) esimene ristisõdijate riik 1097. oktoobris jõuti Antiookia alla, kuhu suurem osa väest jäi peatuma. Ristisõdijate piiramine oli aga loid. Pärast toiduvarude täiendamist muutus piiramine hoogsamaks,
Kuressaare Gümnaasium TOLOUSE- LAUTREC Referaat Koostaja: Raine Metsalu klass: 11e Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................3 ........................................................................................................................4 Määratud saatus ja lapsepõlv...................................................................... 4 Maalimine läbi aegade................................................................................10 Need lummavad punapead.........................................................................13 Viimased pintslitõmbed..............................................................................18 Kokkuvõte.........................................................
Toulouse-Lautrecil oli eriline anne kasutada pintslit nagu joonistuspliiatsit. Et oleks võimalik kiiremini töötada, hakkas ta eksperimenteerima lahjemate õlivärvidega, mida sai kergesti pigistuseta alusele kanda ja mis kuivasid väga kiiresti. See töömeetod, mis aitas kunstnikul saavutada seda, mida varem võimaldasid ainult joonistussüsi või pastellkriidid,- kombinatsioon joonistusest ja maalist on Toulouse-Lautreci iseloomulik tunnus. Degas kunstiline eeskuju Tolouse-Lautreci üks olulisemaid mõjutajaid oli maalikunstnik Edgar Degas (1834-1917), kes nagu temagi pärines aadlisuguvõsast. Degas käsitles esimesena figuure altvaates, spetsiaalse valgustuse efekte, muljete katkendlikkust ja linnarahvale omast anonüümsust. Toulouse-Lautreci eriliseks saavutuseks võib pidada Degas'teema- ja motiivrepertuaari edasiarendamist, mis osaliselt oli inspireeritud jaapani puulõigete lihtsustatud esteetikast ja kahemõõtmelisest ruumikäsitlusest
ruumis, rütmilised, liigendatud kompositsioonid, Paul Gauguin (1848 1903) silindrid, kuubid, koonused, ruumiillusioon, Vincent Van Gogh (1853 1890) värvivarjundid, värviastmestik rikas ja Henri de Tolouse-Lautrec (1864-1901) valgusküllane, stiliseeriv tendents, dekoratiivsus, tugevad kontrastid, sünge, tumedad pruunid toonid, kirglik ja siiras kaasaelamine, rahutus, vorm robustne, nurgeline ja jõuline 20
Orjade vabastamist soositi, ka Püha Gregorius vabastas oma orjad teistele eeskujuks. Kuid kirikul ja kloostril orjade pidamine väga tavapärane kogu keskaja vältel. Juudist orjade kaitseseadusi, mis seotud Moosese vangipõlvega. Heebrea võlaori tuli vabastada peale kuut aastat teenistust, anda kaasa stardikapital. Rheini kirikukogu 630 keelas müüa ristitud orje mittekristlastele. 650 Prantsusmaal keelati müüa orje väljaspoole Prantsusmaad. Tolouse ühtegi vaba meest ei tohi sundida orjusesse. 19. sajandil hakkas kirik alles orjust hukka mõistma. 1839 Gregorius XVI esimene paavst, kes nõudis orjade kaotamist, inimsuse tõttu. Leo XIII 1888-1890 mõistis orjuse hukka. 30.09.09. 20. Mis olid pärisorjuse peamised tunnused Prantsusmaal 11.-14. sajandil? Pärisorjadeks peetakse neid, keda kaasaegsed pidasid pärisorjadeks. Kuna 11. sajandi allikad ei võimalda vaadelda Prantsusmaa ja Inglismaa haldussüsteeme. 11
Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida ,,nagu vanasti". Uutele radadele astus Picasso 19. sajandi lõpuaastail, kui ta Barcelonas tutvus juugendlik-sümbolistliku kunstimaailmaga. Peagi siirdub ta Pariisi, kuhu ta jääbki elama. Paaril esimesel aastal on ta vaimustatud Tolouse-Lautreci impressiv-juugendlikust laadist, millest ta peagi loobub. Paaril järgneval aastal maalib ta teoseid, mille peateemaks on inimelu sünged küljed: õnnetud, muserdatud inimesed, keda Picasso maalib hallikas ja sinakas koloriidis. Seda perioodi Picasso loomingus nimetatakse ,,SINISEKS PERIOODIKS" (1901-1904). Peale tingliku värvikäsitluse torkab silma ka vägivaldne inimese anatoomia kujutamine. Juugendlik ja pehme stilisatsioon on kadunud.
kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida ,,nagu vanasti". Uutele radadele astus Picasso 19. sajandi lõpuaastail, kui ta Barcelonas tutvus juugendlik- sümbolistliku kunstimaailmaga. Peagi siirdub ta Pariisi, kuhu ta jääbki elama. Paaril esimesel aastal on ta vaimustatud Tolouse-Lautreci impressiv-juugendlikust laadist, millest ta peagi loobub. Paaril järgneval aastal maalib ta teoseid, mille peateemaks on inimelu sünged küljed: õnnetud, muserdatud inimesed, keda Picasso maalib hallikas ja sinakas koloriidis. Seda perioodi Picasso loomingus nimetatakse ,,SINISEKS PERIOODIKS" (1901-1904). Peale tingliku värvikäsitluse torkab silma ka vägivaldne inimese anatoomia kujutamine. Juugendlik ja pehme stilisatsioon on kadunud.
kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida „nagu vanasti“. Uutele radadele astus Picasso 19. sajandi lõpuaastail, kui ta Barcelonas tutvus juugendliksümbolistliku kunstimaailmaga. Peagi siirdub ta Pariisi, kuhu ta jääbki elama. Paaril esimesel aastal on ta vaimustatud Tolouse-Lautreci impressiiv-juugendlikust laadist, millest ta peagi loobub. Paaril järgneval aastal maalib ta teoseid, mille peateemaks on inimelu sünged küljed: õnnetud, muserdatud inimesed, keda Picasso maalib hallikas ja sinakas koloriidis. Seda perioodi Picasso loomingus nimetatakse „SINISEKS PERIOODIKS“ (1901-1904). Peale tingliku värvikäsitluse torkab silma ka vägivaldne inimese anatoomia kujutamine. Juugendlik ja pehme stilisatsioon on kadunud.
Nende meeleolude väljendamiseks leidis Munch lihtsad ja üldised kujundid, mis mõjuvad siiralt ja kirglikult. Munch taotleb oma töödes vahetut tunnete kujutamist ja käsitleb loodusvorme väga suure vabadusega. Tema piltide mõju aitavad tõsta nende suur formaat, rahutu ja vaba, lohakas pintslitehnika ning kirglikud, leegitsev-heledad värvid. Hiljem, u. aastal 1908 muutub tema stiil rahulikumaks ja voolavamaks. HENRI de TOLOUSE-LAUTREC (1864-1901) FOVISM Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L
Van Gogh pälvis kaasaegsete tunnustust niisama vähe kui Cézanne ja Gauguin. Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: ,,Maastik tähe ja küpressidega" (1890), ,,Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga" (1890), ,,Kunstniku tuba" (1889), ,,Päevalilled" (1888). HENRI de TOLOUSE-LAUTREC (1864-1901) Nagu Van Gogh ja Gauguin, ei sobinud ka Lautrec oma kaasaegsesse ühiskonda, peamiseks põhjuseks oli tema füüsiline puue. Ta oli groteskse kääbusliku välimusega alkohoolik, viimane kahe väga pika ajalooga prantsuse aadelperekonnast, kuid oma lühikese elu ja loometee jooksul lõi ta heroilise legendi, mis on köitnud paljusid järeltulevaid põlvi. 1886. aastast elas ta Pariisis Montmantre'il, kus peale vaesema rahva leidus ka palju boheemlikke kunstnikke.
Van Gogh pälvis kaasaegsete tunnustust niisama vähe kui Cézanne ja Gauguin. Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: „Maastik tähe ja küpressidega“ (1890), „Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga“ (1890), „Kunstniku tuba“ (1889), „Päevalilled“ (1888). ● HENRI de TOLOUSE-LAUTREC (1864-1901) Nagu Van Gogh ja Gauguin, ei sobinud ka Lautrec oma kaasaegsesse ühiskonda, peamiseks põhjuseks oli tema füüsiline puue. Ta oli groteskse kääbusliku välimusega alkohoolik, viimane kahe väga pika ajalooga prantsuse aadelperekonnast, kuid oma lühikese elu ja loometee jooksul lõi ta heroilise legendi, mis on köitnud paljusid järeltulevaid põlvi. 1886. aastast elas ta Pariisis Montmantre’il, kus peale vaesema rahva leidus ka palju boheemlikke kunstnikke.
impressionistide näitus. Seal pani Monet välja pildi ,,Impressioon. Tõusev päike." nimetus kogu suunale. Kunst: püütakse edasi anda põnevaid loodusvärve eredad, kirkad, säravad toonid. Samas paistaks need justkui läbi udu, värvid hajutatud, hägused. Maalid on erksad ja säravad, samas ähmased nagu paistaks kõik läbi uduloori. Oluline looduse kujutamine (palju värvivarjundeid). Meeleolu päikseline, erk. Maalikunstis Monet, Manet, Renoir, skulptorid Rodin, Tolouse-Lautrec. Muusika: Grieg, Sibelius, Rimski-Korsakov, Ravelle; Eestis Eino Eller, Mart Saar. Kirjandus: tekkis 19. sajandi 80-ndatel, Eestis 20. sajandi algul. Loobutakse eluliste, realistlike seikade kujutamisest.. Lugejale püütakse muljet avaldada läbimõeldud kujundliku keelekasutusega. Palju sõnamängu, stiil on mänglev, õhuline ja kerge. Zanritest hakkab domineerima lühivorm: novell, miniatuur ja lühinäidend. Romaanides
annaabi.ee 
