SISEJUHATUS.......................................................................................................... 4 1. TOIDUPÄEVIK................................................................................................... 5 Kolmapäev, 24.02.2016.......................................................................................... 5 Hommikusöök: muna praetud õliga 87g, suitsuvorst 42g, kohv suhkruta 320g.....5 Lõunasöök: hakklihakaste segahakklihast (õliga) 40g, kartul keedetud soolata 128g....................................................................................................................... 5 Õhtusöök: kapsarull riisi-segahakklihatäidisega 336g, vinegrett 75g, majonees 10g, kapsapirukas pärmitaignast 116g, kaneelirull pärmitaignast 84g, kohv suhkruta 150g, kohvikoor 10g................................................................................ 5 Neljapäev, 25.02.2016..................................................................
oleks 2-3 päevas, kas eraldi ootena või magustoiduks. Kui on soov puuviljade osa suurendada, tuleb vähendada vastavalt leiba ja kartulit. Soovitav on vältida loomsete ehk kõvade rasvade kasutamist ja nende asemel kasutada taimseid rasvu. Loomsete rasvade hulka kuulub ka piimatoodetes sisalduv rasv, s.h. või. (Vesingi 2011). II tüübi diabeetikutele tuleks soovitada süüa 3-5 toidukorda päevas, kindlatel kellaaegadel ning väikestes kogustes. Tavaline on hommikusöök, lõuna, õhtusöök, vajadusel lisatakse 1-2 ootekorda. Ooteks sobib suurepäraselt üks puuvili või dieetjogurt (mitte rasvane pirukas). Kindlasti peab diabeetiku menüüsse kuuluma üks soe söök päevas. Sobivad supid, ühepajatoidud, vormiroad jne (Tammer 2012). 3. TOIDUAINETE MÕJU Dieedi valikul peab arvestama toidu mõju veresuhkrusisaldusele. Veresuhkru sisaldus sõltub eelkõige toiduga saadud süsivesikutest. Seega on toitumise põhieesmärgiks sobiva koguse süsivesikute tagamine
lisama. · harjuta maitsmismeelt pikkamööda magedama toiduga. 3 EELISTA NAATRIUMIVAESEID VÄLDI NAATRIUMIRIKKAID TOIDUAINEID TOIDUAINEID sink, suitsuvorst, pasteedid, peekon, keeduvorst, sardellid, viinerid, suit- kartul, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, sutatud või grillitud broiler, soolaseened, oliivid, hapukapsas, pool- redis, kurk, arbuus, kõrvits, paprka, pirn, tooted, valmissalatid, soolalõhe, soolaheeringas, soolakala, kalakonser- ploomid, maasikad, mustad sõstrad, vid, rukki-nisuleib, sai, juust, ketsup, puljongikuubikud, soolapähklid, kar- apelsin, greip, sidrun, mahlad, makaro- tulikrõpsud, soolane või, soolatud margariinid, konserveeritud köögiviljad,
Õhtusöök 30 % Toitumine vastupidavusaladel · Suur toiduenergia vajadus seoses suure treeningmahu ja kõrge intensiivsusega · Tähtsaim energiaallikas on süsivesikud · Piisav süsivesikukogus on 500-600g päevas · Arvestada tuleb nii manustamisaega kui glükeemilist indeksit · Valguvajadus 1,2 1,4g/kg, jõutreeningu perioodil ka 1,8 2,0. · Väga tähtis on vedeliku tasakaal Toidu kalorsus vastupidavusaladel · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode · 25% 1125kcal · 5% 225kcal · 25% 1125kcal · 10% 450kcal · 20% 900kcal · 15% 675kcal · KOKKU 4500kcal Toitumine jõualadel · Spordialadel on kesksel kohal lihasmassi arendamine, siit suurem valguvajadus · Suurem valgutarbimine võib põhjustada vajaduse teatud vitamiinide (B6) järgi,
süsivesikuid (kilokaloreid). Eriti hea on toiduks tarvitada värsket kapsast, mis takistab süsivesikute kiiret imendumist teistest toitudest. 6. Teraviljatooteid ja kartulit süüa mõõdukalt nende suure süsivesikutesisalduse tõttu. Võrreldes teiste tangainetega tõstab manna kõige kiiremini veresuhkrut (süsivesikud imenduvad kiiremini verre). 7. Janu korral võib juua vett, mineraalvett või teed, mis ei anna süsivesikuid. Naturaalne mahl (100%list ilma suhkruta) tuleb lahjendada veega. Naturaalsest mahlast saadud süsivesikud tuleb arvestada kogu päeva toidust saadud süsivesikute arvestuse hulka. 8. Diabeetik ei pea täielikult loobuma suhkrust ja magusast. Kui veresuhkur ja kehakaal on normaalne, siis võib natuke süüa ka magusat. 9. Kui veresuhkur ja kehakaal on kõrged, siis tuleb suhkru asemel kasutada suhkruasendajaid. Suhkruasendajaid on kahesuguseid:
äriideedest. Äriidee Kliendid Tooted/teenused Teeninduse Imago Näited korraldus (mulje, mille jätab teistele) Hotelli- Hotelli kliendid, -Hommikusöök, -Buffet-lauast Hotelli restoran konverentsidest -lõunamenüü, hommikusöök, Radisson osavõtjad, -á la carte -osaline SAS restoran. ärilõunate menüü, teenindus .............. korraldajad, -peolauamenüü, (lauas .............. -grupimenüü teenindus), .............. -täielik teenindus Esindus- restoran 2. Rühmatöö
· Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool o Linnuliha,toored kartulid · Friipraadimine o Spetsiaalses seadmes e fritüüris või pliidil potis o Toiduaine ujub rasvas vabalt o Rasva temperatuur 180 kraadi(NB! Isesüttimine) o Kuldkollane koorik o Rasv nõretatakse(köögipaberil) o Kartul,köögivili taingas ja kala · Röstimine o Kuival pannil,pliidil või ahjus TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Rösteris o Röstitav toiduaine on kokkupuutes kuuma pinnaga o Leib,sai, pähklid · Grillimine Grillseadmes,sütel,ahjus restil või vardas Temperatuur 200-300 kraadi Soojendajaks kuum õhk Peale tekib koorik Liha,kala, köögivili PANEERIMINE
Tagajärjeks võib olla hüpoglükeemia sagenemine. Kui kombineerida kõrge ja madala GI-ga toite/ toiduaineid, on tulemuseks mõõdukas GI. Näiteks: maisihelbed serveeritakse piimaga. Kõrge GI (70 ja üle selle) Keskmine GI glükoos (55-70) suhkur rosinad ahju- ja friikartul sepik kiirkaerahelbed noor värske kartul lühiteraline kleepuv riis pudruriis maisihelbed GI mõjutavad tegurid 13 1. Süsivesikute ehituslik tüüp (basmati riis tõstab veresuhkrut vähem kui valge riis, sest basmati riis sisaldab lisaks kiudainetele tärklisena enam amüloosi, mis lõhustub seedekulglas aeglasemalt). 2. Kiudainete sisaldus. 3.Toiduvalmistamise meetodid ja töötlemisastmed.
portsjonis 140 150 g. hautatakse koos riisiga. Lisatakse köögiviljad (paprika, mais, porgand, küüslauk) · Pilaff Lambaliha (labatükk/rinnatükk), Kuubikud massiga 20 30 g, portsjonis 140 150 g, hautatakse, lisatakse sibul, tomatipasta ja porgand. 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5 · Kartulipuder kartul keedetakse pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks. Lisatakse kuum piim ja või ning segatakse hoolikalt. Serveeritakse iseseisva roana mitmesuguste kastmetega, praetud sibulaga, sulavõiga, maitserohelisega või lisandina teiste roogade juurde. · Küüslaugukartulid - kartulid tükeldatakse kuubikuteks ja praetakse rasvas, lisades ka tükeldatud sibul. Pruunistunud kartulitele lisatakse koor,
Köögiviljade täitmiseks, kapsarullides, pannkoogides, pagari- ja kondiitritoodetes. 10. MUNAROAD 1. Kuidas mune eeltöödeltakse? Kontrollidakse munade värskust, munad pestakse, lüüakse 5 kaupa lahti eraldi nõi kohal. 2. Kuidas keedetakse koorega mune? Võetakse 1- 1,5 h enne keetmist külmikust välja. Mikropragude esinemise korral munakoores pannakse keeduvette soola või äädikat. Pannakse ettevaatlikul keevasse vette ja munad peavad olema täielikult vees. 3. Kuidas keedetakse kooreta muna? Kasutatakse värskeid mune, vesi kuumutatakse keema ja sellele lisatakse äädikat. Muna lüüakse ettevaatlikult kulbi sisse lahti ja lastakse järsu liigutusega keeduvette. Munavalge äär tõstetakse vahukulbiga muna peale ja keedetakse 3-4min. Peale keemist pannakes korras vahukulbiga muna külma vette. 4. Kuidas valmistatakse munahüübeid? Munadest ja piimast või veest valmistatakse segu, mis maitsestatakse soola ja valge pipraga. 1 muna kohta võetakse 1 dl piima
Küügiviljad, maitsetaimed ja seened. Köögiviljakonservid. Kartul, koorega, toores (0.86) 58 1,5 0,09 0,03 0 12,6 0 1,3 1,1 0 0,04 0,18 0,02 0,9 0,39 0 0,32 9,5 0,95 1 430 4,8 20,6 38,7 0,18 0,58 Kartul, kooreta, toores 78 1,7 0,1 0,03 0 17,2 0 1,8 1,3 0 0,05 0,21 0,02 1,1 0,44 0 0,37 11 1,1 1 500 5,6 24 45 0,2 0,67 Kartul, koorega keedetud (0.9) 69 1,3 0,1 0,03 0 15,4 0 1,3 1,2 0 0,05 0,05 0,02 1,6 0,32 0 0,34 9 0,99 0,9 450 5,1 22 41 0,2 0,6
Soolapähklid 637,8 2668,5 1,9 24,5 53 7,35 5,54 Kookoshelbed 707,3 2959,5 2,3 5,6 62 53,7 5,3 Päevalilleseemned 630 2635,8 4,4 19,8 49,5 5,21 2,79 Köögiviljad, maitsetaimed ja seened. Köögiviljatooted. Kartul, koorega, toores (0.86) 58,1 243,12 68 1,5 0,09 0,02 0,02 Kartul, kooreta, toores 77,7 325,1 79 1,7 0,1 0,02 0,02 Kartul, koorega keedetud (0.9) 68,8 287,7 69 1,3 0,1 0,03 0,02 Kartul, koorega keedetud 76,5 320 77 1,5 0,1 0,03 0,02 Kartul, kooreta keedetud 76,9 321,7 77 1,6 0,1 0,02 0,02
seda sportlastele mõeldud jookides. Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole küll tuntavalt magus, kuid seda lisatakse mitmetele valmistoitudele, toomaks nende maitset esile. Toiduainetööstuses kasutatakse ka linnasesuhkrut (maltoos), mis tekib tärklisest otrade idandamisel. Linnasesuhkrut kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. Täistoor-roosuhkur Täistoor-roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Selle saamiseks pressitakse suhkruroost välja mahl, mida keedetakse, et vesi välja aurustuks ning lõpuks kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks. Tänu sellele on melassilt pruuni värvuse saanud, aromaatses ja veidi niiskes suhkrus säilinud vitamiinid, mineraalid 5 ja muud toitained. Tervislikkuse seisukohast on parim, kui tarbida just täistoor- roosuhkruid. Hinnalt on need erinevatest suhkrutest kõige kallimad. Täistoor-roosuhkrud liigid on:
0,1 0,25 2 10,3 0,3 - 0 0 9- 0,8 - 0,5 - 1,5 0 1,9 3,5 37 3 543 690 26 116 90 355 206 700 - - - - 3,32 6,8 2,75 2,2 2,01 5,1 796 2,27 - - - - - 310 - 3,2 - - - - 3 49 - S Kartul, koorega, Kartul, kooreta, Kartul, koorega, Kartul, koorega, toores (0,86) toores keedetud (0,9) keedetud ENERGIA, kcal 58,1 77,7 68,8 76,5 ENERGIA, KJ 243,12 325,1 287,7 320 VESI, g 68 79 69 77 VÄLGUD, g 1,5 1,7 1,3 1,5
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Kergkülmutatud liha saadakse lühiajalisel hoidmisel miinustemperatuuril. Omab temperatuuri 1... - 3°. Omadustelt sarnaneb jahutatud lihale, kuid säilib paremini. Külmutatud liha temperatuur ei tohi olla üle 18°. Liha on kõva konsistentsiga ja ilma lõhnata. . 2.3. Liha kvaliteet ja säilitamine Liha pind peab olema puhas ja kuiv ning kattunud roosaka või punaka koorikuga. Värske lõikepind kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Värvus iseloomulik antud looma liigile. Liha mahl peab olema läbipaistev, konsistents tihke ja elastne. Sõrmega vajutamisel tekkiv lohk peab kiiresti täituma. Lõhn peab olema meeldiv. Rasva värvus vastavale looma liigile iseloomulik, hapendumistunnusteta. Keetmisel saadud puljong peab olema selge ning meeldiva aroomiga. Külmutatud liha värvus on jahutatud lihaga võrreldes heledam. Sõrmega vajutamisel tekib helepunane plekk. Konsistents on kõva ja koputamisel annab selge heli. Jahutatud liha hoitakse temperatuuril 2..
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
