koduaedades kui ka suuristandikes eelistada põõsaste tihendatud asetust ridades 0,5-1,0m. Mullastiku suhtes on karusmari üldiselt vähenõudlik. Karusmarja on meie vabariigis edukalt viljeletud nii kamar-leet- kui ka kamarkarbonaatmuldadel. Kõige paremini sobivad karusmarjale nagu teistelegi marjakultuuridele keskmise raskusega saviliiv- ja liivsavimullad. Nendes muldades on võimalik kõige paremini säilitada põõsaste kasvuks soodsat õhu-, vee-, soojus ja toitereziimi. Üsna edukalt võib karusmarja kasvatada ka liiv- ja savimuldadel. Viimastest on paremad liivmullad, kuid mõlemal juhul tuleb hea saagi saamiseks rakendada mõningaid lisakulu nõudavaid abinõusid nagu orgaaniliste väetiste suurte koguste sage kasutamine, niiskustingimuste reguleerimine jm. Aluspõhjaks sobib hästi liivsavi. Parim põhjaveeseis on 1- 1,5m. Tuulekaitse on karusmarjale tingimata vajalik. Tuule mõju põõsaste kasvule on otsene (mehhaaniline)
Kõige rohkem mõjutab mullas toimuvat väetamine, mille käigus viiakse sinna kord füsioloogiliselt happelisi, kord leeliselisi väetiseid. Taim on kohanenud teatud kindlatele keskkonna tingimustele. Järsud muutused kasvutingimustes oleksid kahjulikud. Tegeltikult mulla pH nii järsult ei kõigu, sest muld avaldab ka vastupanu tema reakstsiooni muutustele. Sellist vastupanu võimet nimetatakse puhverdusvõimeks, see on ka loomade veres olemas. Mulla toitereziim Mulla toitereziimi all mõistetakse taimede varustamist liikuvate ja omastatavate toitainetega taimedes on umbes 50 keemilistelementi. Vastavalt sellele kui suures koguses nad seal on, jaotatakse : makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P); Mikroelemendid (Cu, B, Mn,Zn). Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed saavad omastada ainult neid mis lahustuvad vees või üldistes toitainetes. Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3). Happelistel muldadel annavad paremini tulemusi nitraatväetised
Kui aga lagunemine, parasniiske-aeroobsed bakterid, ainult -10%, peamine osa temast on esindatud lumikate on õhuke, siis on muld rohkem märg-anaeroobsed bakterid, 4.Temperatuur-tõus orgaaniliste ühenditena. külmunud ja siis selle sulamisele peab kaasa 10C võrra suurendab lagunemiskiirust 2-3 korda. Toitereziimi parandasime ül on: 1.Luua mullas aitama päikeseenergia. Opt 20-35C, 5.Mullareaktsioon(happesus): soodsas tingimused toiteelementide happelises keskkonnas-seeneline lag, leelilises- akumuleerimiseks ning omastamiseks taimede bakteriaalne lag, 6.CaCO3 sisaldus-liiga poolt, 2.Täiendada vastavalt vajadusele toitainete kõrge(pae pealsd mullad) pärsib varusid mullas ning vältida nende kadusid,
Metsamajanduslikus tegevuses lähtume sellest, mis on tehniliselt võimalik, majanduslikult läbiviidav ja ökoloogiliselt põhjendatud. Kevadsuvised raied. Kevadsuviste raiete puhul peab RMK oluliseks tasakaalu saavutamist äriliste ja keskkonnakaitseliste eesmärkide vahel selliselt, et tagatud oleks: · linnustiku ning loomastiku kaitse tundlikul pesitsus- ja poegimisperioodil · õrnade metsamuldade vee- ja toitereziimi kaitse · võimalikult väike seenhaiguste levikuoht kevadsuvise raietegevuse käigus Kuivendussüsteemid. Eestimaa liigniiske kliima põhjustab maade soostumist, kuna aastane sademete hulk ületab aastase aurumise ligikaudu kaks korda. Pikemas perspektiivis on kestev soostumine põhjustanud mullaviljakuse ja puistute kasvu järjepideva languse ning metsade osalise asendumise soodega. Pikka aega kestnud soostumise tulemusel
Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist 2) mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas 3) mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist 4) mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi 5) mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte 6) mullageograafia muldade leviku seaduspärasusi 7) mulla kartograafia uurib muldade kaardistamise küsimusi Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1) Uurida muldade kujunemist, arenemist, omadusi ja viljakust ja nende parandamise võtteid. 2) Maa on põllumajanduse ja metsamajanduse tootmise põhivahend. Maa ja selle tootmisvahendi kaitse. 3) Maa, kui tootmispõhivahendi invertariseerimine (kaardistamine)
Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte. mullageograafia muldade leviku seaduspärasusi. mulla kartograafia uurib muldade kaardistamise küsimusi 3 põhiülesannet: 1. Uurida muldade kujunemist, arenemist, omadusi ja viljakust (tõstmine) ja nende parandamise võtteid. 2. Maa on põllumajanduse ja metsamajanduse tootmise põhivahend. Maa ja selle tootmisvahendi kaitse. 3. Maa, kui tootmispõhivahendi invertariseerimine (kaardistamine)
25-27%veega ja õhuga ~2%. Mulla toitereziim Selle all mõistetakse taimede varustamist Mulla orgaaniline osa kujuneb Rasvad lagunevad nii aeglustub. Kaltsiumkarbonaadi liikuvate toitainetega. Toitereziimi mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa bakterite kui seente mõjul. Aeroobsetes poolest rikastes muldades seevastu iseloomustamisel väljendatakse taimedele sellest põleb, seda põlevat osa nimetatakse tingimustes tekivad esmalt glütseriin ja neutraliseeriv toime soodustab vajalikke toitainete varusid, dünaamikat ja orgaaniliseks aineks
Metsamajandamis kava sisaldab: metsamaa plaani koos metsa kirjeldusega, metsakasutamise eesmärki ja sellest tulenevat metsa jaotust metsakategooriatesse, kaitse- ja tulundusmetsas uuendamist või hooldamist vajavate metsaoasade loetelu ja sellest uuendamise ja hooldamise käigusraiutava puidu maksimaalset kogust, püsimetsana majandamiseks sobivate metsaosade loetelu ja nendest valikraietega raiutava puidu maksimaalset kogust, metsa uuendamise ja metsamulla vee ning toitereziimi reguleerimise,metsakaitse ja metsateede ehitamise soovitusi, metsakorralduse objekti iseloomustavaid parameetreid,mille saavutamine on metsa majandamise eesmärk
märjad mullad soojenevad palju aeglasemalt kui kuivad ja kerge lõimisega mullad soojusjuhtivus al mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1 cm3 mulla kuubiku. sõltub õhu-vee vahekorrast. õhk halb ja vesi hea soojusjuht. õhk soojendab kiiremini kuna ta liigub või soojendab siis kui toimub õhuliikuvus 44. Mulla toiterežiim, toiteelemendid, toiteained. mulla toitereziimi all mõistetakse omaduste ja tingimuste kompleksi, milelst sõltub taimede varustatus omastavate titainetga. taimetoiteelementideks nimetatakse keemilisi element, mis on vajalikud taimede kasavamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioondie tõttu ühegi teise keemilise elemendiga 16-17(+) hädavajalikku taimetoiteelementi taime koostises on tänapäeval leitud üle 70 keemilise elemendi
biokeemiliste protsesside katalüsaatorite funktsiooni. Vask annab lillele varre pikkuse. Kõige olulisem on hoida tasakaalu Ca, Mg ja K vahel. Toiteelemente leidub mullas erinevates vormides. Üldine sisaldus ei näita veel kättesaadavust taimele. Tähtis on liikuvate ehk taimele kättesaadavate toitainete määramine. N väetistarvet saab hästi siduda muldade huumuse sisaldusega. Mida huumusvaesem muld, seda rohkem vaja lämmastikku. Mulla toitereziimi määravad ära mitte ainult kasulikud vaid ka kahjulikud ühendid mullas. Nt. taandunud ühendid mullas, mulla happesus, liikuv Al jne. Selle tarvis peame rakendama vastavalt võtteid. Nt. liigniiskete muldade kuivendamine, lupjamisega likvideerime happesuse ja liikuva Al mullast. Oskuslik väetamine põhineb muldade väärtustarbel, kasvatatava kultuuri iseärasustes ja plaanitavast saagist.
Kuna mullalahus sisaldab soolasid, siis külmumine toimub madalama kui 0ºC juures. Külmumise sügavus sõltub mulla omadusest, välistemperatuurist ja lumikatte paksusest. Tavaliselt külmub muld 50...100 cm sügavuseni. Sulamine toimub kas alumiste kihtide soojusenergia arvelt või päikeseenergia mõjul. 31 Mulla toitereziim Mulla toitereziimi all mõistetakse omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega. Taimetoiteelementideks nimetatakse keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. Kõikide kõrgemate taimedele on hädavajalikud järgmised mittemineraalsed (C, O, H) ja mineraalsed (N, P, K, Ca, Mg, S, Fe, Mn jt) taimetoiteelemendid.
41. Albeedo- pinnaselt peegelduva (hajuva) ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe 42. Mulla soojusmahutavus ja juhtivus- mulla soojusjuhtivus näitab kui palju soosjust kulub 1g mulla soojendamiseks 1c võrra. Sõltub peamiselt niiskusest. Soojusjuhtivust mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1kuup cm mulla kuubiku.Sõltub õhu ja vee vahekorrast.Õhk halb vesi hea soojusjuht. 43. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Mulla toitereziimi all mõistetakse omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatvate toitainetega. Toiteelemendeks nim. Keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole võimalik asendada talle omaste funksioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. toiteaineteks nim. Ioone ja molekule, millena millena totelemendid taime sisenevad, ta omastab taim ainult lahustunud ühendidtena. 44
metsakategooriate, metsa kasutamise viiside ja neid soodustavate metsa majandamise võtete loetelu ja kirjeldused; 3) kaitse ja tulundusmetsas uuendusraieks lubatud eraldiste loetelu, kusjuures on märgitud uuendusraie pindala maksimaalne lubatav suurus raieliikide ja enamuspuuliikide kaupa; 4) kaitse ja tulundusmetsas harvendusraieks lubatud eraldiste loetelu, kusjuures on märgitud harvendusraie pindala maksimaalne lubatav suurus; 5) metsa uuendamise, metsamulla vee ja toitereziimi reguleerimise, metsakaitse ja metsamaale teede ehitamise soovitused; 6) elustiku mitmekesisuse üksikelementide, potentsiaalsete vääriselupaikade ja pärandkultuuri objektide kirjeldused ning nende säilitamise abinõude kirjeldused; 7) märge metsamajandamiskava kehtivusaja kohta. (6) Kui metsaomanik teeb käesoleva seaduse § 11 lõike 5 punktis 2 sätestatud juhul metsamajandamiskava
Eh logaritmiline suurus, mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentrat- sioonide vahekorda (mõõdetakse millivoltides). Kui Eh on üle 400 siis on mullas ülekaalus hapendustingimused. Kui Eh on alla 200 siis ülekaalus taandumis tingimused. Meie taimedele on sobivaim 400-600. Üle 700 on taimedele kahjulik. Mulla toitereziim Selle all mõistetakse taimede varustamist liikuvate toitainetega. Toitereziimi iseloomustamisel väljendatakse taimedele vajalikke toitainete varusid, dünaamikat ja vorme mullas. Taimedes on umbes 50 keemilist elementi. Vastavalt sellele, kui suures koguses elemente taimes esineb jaotatakse nad: 1) makroelemendid C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P 2) mikroelemendid (neid vajab taim väga väikestes kogustes) Cu; B; Mn; Zn; CO; molübeen. Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult
hapendustaanduspotensiaali Eh - logaritmiline suurus, mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentrat-sioonide vahekorda (mõõdetakse millivoltides). Kui Eh on üle 400 siis on mullas ülekaalus hapendustingimused. Kui Eh on alla 200 siis ülekaalus taandumis tingimused. Meie taimedele on sobivaim 400-600. Üle 700 on taimedele kahjulik. Mulla toitereziim Selle all mõistetakse taimede varustamist liikuvate toitainetega. Toitereziimi iseloomustamisel väljendatakse taimedele vajalikke toitainete varusid, dünaamikat ja vorme mullas. Taimedes on umbes 50 keemilist elementi. Vastavalt sellele, kui suures koguses elemente taimes esineb jaotatakse nad: 1) makroelemendid C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P 2) mikroelemendid (neid vajab taim väga väikestes kogustes) Cu; B; Mn; Zn; CO; molübeen. Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel - miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult
Tuntumad on Cu, Mn, Co, boor, tsink, molübdeen. Ka neid ei ole võimalik asendada, sest nad täidavad taimes teatud biokeemilise protsessi katalüsaatori funktsiooni. Mikroelemente jaotatakse veel omakorda mitmeks, näiteks ultraelementideks. Et taim hästi kasvaks, peab kõiki neid aineid olema mullas optimaalses koguses ja optimaalses vahekorras. Vastasel juhul avalduvad taimedel haigusnähud. Pikkust annab vask, tsitrusviljalised vajavad palju rauda. Normis toitereziimi tagamine: 1)taim saab ühte või teist toiteelementi kätte vees lahustunud kujul mingi ioonina. Näiteks NH4NO3 lahustub vees ära ja taim saab kätte nii ammooniumi kui NO3 iooni. See, kumba taim eelistab, sõltub taimest ja tema arengufaasist. NH4NO3 tekib ka laudasõnniku lagunemisel mullas. Taimel peab olema mulla spiisavalt toitaineid ja on vaja täpselt analüüsida muldade liikuvate toitainete varustatust. Vastavalt
Kõige rohkem mõjutab mullas toimuvat väetamine, mille käigus viiakse sinna kord füsioloogiliselt happelisi, kord leeliselisi väetiseid. Taim on kohanenud teatud kindlatele keskkonna tingimustele. Järsud muutused kasvutingimustes oleksid kahjulikud. Tegeltikult mulla pH nii järsult ei kõigu, sest muld avaldab ka vastupanu tema reakstsiooni muutustele. Sellist vastupanu võimet nimetatakse puhverdusvõimeks, see on ka loomade veres olemas. Mulla toitereziim Mulla toitereziimi all mõistetakse taimede varustamist liikuvate ja omastatavate toitainetega taimedes on umbes 50 keemilistelementi. Vastavalt sellele kui suures koguses nad seal on, jaotatakse : makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P); Mikroelemendid (Cu, B, Mn,Zn). Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed saavad omastada ainult neid mis lahustuvad vees või üldistes toitainetes. Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3). Happelistel muldadel annavad paremini tulemusi nitraatväetised
41. Albeedo- pinnaselt peegelduva (hajuva) ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe 42. Mulla soojusmahutavus ja juhtivus- mulla soojusjuhtivus näitab kui palju soosjust kulub 1g mulla soojendamiseks 1c võrra. Sõltub peamiselt niiskusest. Soojusjuhtivust mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1kuup cm mulla kuubiku.Sõltub õhu ja vee vahekorrast.Õhk halb vesi hea soojusjuht. 43. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Mulla toitereziimi all mõistetakse omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatvate toitainetega. Toiteelemendeks nim. Keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole võimalik asendada talle omaste funksioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. toiteaineteks nim. Ioone ja molekule, millena millena totelemendid taime sisenevad, ta omastab taim ainult lahustunud ühendidtena. 44
1) vähendab suure läbimõõduga mittekapillaarsete pooride hulka, mis vähendab mullast difusioonist tingitud veeaurumist 2) parandab kapillaarset poorsust js soodustab kapillaarvee tõusu seemneteni, et vähendada kapillaarvee tõusu maapinnale ja sellega ka veekadu; peale rullimist tuleks seega äestada 3) parandab kontakti seemnete ja mulla osakeste vahel (soodustab idanemist) 4) parandab kontakti mulla ja väetiste vahel (soodustab taimede toitereziimi) 5) loob pindmises kihis optimaalse tiheduse Rullimine annab suurt efekti parasniisketel muldadel, märgade muldade rullimine tekitb koorikut. Kuiv muld tiheneb rullimisel vähe; neil tuleb kasutada raskemaid rulle. Vaid kerge lõimisega muldi võib rullida optimaalsest kõrgema mullaniiskuse juures. Silerull toimib peamiselt tihendavalt, kuid mõnevõrra purustab ka mullapanku ja tasandab mulda ning kevadel võib silerulliga mullast üleskerkinud taimejuuri mulda vajutada
annaabi.ee 
