Hüperaktiivsus Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), ka tähelepanu defitsiidi sündroom, üliaktiivsus, hüperkineetilisus, ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder), ADD (Attention Deficit Disorder) Tunnused Raskused keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. Toimetulekuraskused õppimises, suhtlemisel, huvialategevusel. Tähelepanu puudulikkus. Motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus, hajameelsus, unustamine. Puudulik ja ebapiisav keskendumine. Halb organiseeritus ning aja ja tegevuste planeerimine. Kannatamatus, kärsitus. Kiire ärrituvus Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed. Poisse on hüperaktiivsete hulgas kordades rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi. Jaguneb kolmeks:
pulgakommi,seejärel naeratas väga pehmelt ja siiralt. Ma mõtlen tihti oma lapsepõlvele ja leian, et sellist minevikku ei sooviks ma kellelegi. Ometi elan koos lastega, kes on emata. Siin turvakodus on meil kõigil oma lugu. Vähestel on ligimesed surnud,nendest on tõeliselt kahju. On ka juhtumeid, kus ema loovutab pärast sünnitust imiku ,või ise põgeneb,jättes lapse ilma hooleks. Kõige sagedasem probleem on perekonna toimetulekuraskused või vägivallatsemine. Viimane variant on alkoholilembelised,narkomaanid,töötud ja seadusega pahuksis olevad isikud,kes lõpuks asotsiaalistuvad. Lüües oma elule käega ,seejuures kõige nõrgematele-oma lihastele lastele. Olen teadlik oma bioloogilise isa seisundist ja eksisteerimisest. Kuid me ei suhtle,ma ei otsi kontakti ja tema samuti mitte.Ma pole iial tundnud oma isa lähedust ja ei oskagi teda igatseda. Mäletan vaid koledusi ja vägivalda tema poolt. Kuid emaga oli teisiti
tunduvalt aeglasemalt ning on seotud lapse üldise vaimse arenguga, seega jäämäe alumise osaga. Mõtlemiskeeles läheneb laps täiskasvanu tasemele alles 15-16 aastaselt. Samasugune areng toimub ka teise keele puhul (Rannut 2003: 73). Kakskeelsete laste põhilised raskused eesti koolis on õpetajate hinnangul motivatsiooni ebaselgus, arusaamisraskused, vajaliku sõnavara puudumine ja kartus rääkides vigu teha. Teises keeles õppivate laste põhilised arusaamis- ja toimetulekuraskused: 1. Õpilane ei oska reageerida. Paljud eesti koolide õpetajad on kurtnud, et muukeelsetele õpilastel, eriti siis, kui nad ei ole käinud eesti lasteaias, on suuri arusaamis- ja toimetulekuraskusi, sest nad loodavad ainult tõlkele ega püüagi öeldu tähendust aimata konteksti abil. 2. Õpilane jääb teadmisteta. Teises keeles õppiv laps ei saa kõigist aru, probleem tekib aga siis, kui õpilane seeläbi jääb teadmisteta
.........................................................................................3 Muutused psüühilistes protsessides Vananemine ja taju · Taju nõrgenemist on võimalik kompenseerida käitumismuutustega · Aistimistegevuse nõrgenemine võib põhjustada inimese aktiivsuse vähenemist valgustus, prillid jne. · Psühholoogilised tegurid mõjutavad seda, kuidas inimene tajub ümbritsevat · Üksindus, toimetulekuraskused võivad olla söömishäirete põhjuseks · Aistimistegevuse nõrgenemine lisab vanurile eraldumist ja toimetulematust Nägemine Max noorem kooliiga. Märgatav langus 50 a.: Pupilli ahenemine, akkomodatsiooni halvenemine Muutused värvustundlikkuses. Max 2735 a. Eriti langeb siniste ja punaste toonide puhul. Hallkae kõigil üle 80 a. Nägemisväli 5172 a. ki hulgas 3% kellel nägemisväli üle normi. Neurasteenikutel ja hüsteerikutel kitsam. 70 a
EAKATE TRAUMAD, OSTEOPOROOS, REIELUUKAELA MURD Vananemine on protsess, mis ei sõltu inimese tahtest. Me võime küll tahta, et kõik inimesed vananevad rõõmsalt, kuid ometi sagenevad vanusega ka haigused ja toimetulekuraskused. Inimene, tehes valikuid mängib ise otsustavat rolli oma organismi kulumise osas. Tema kehaline aktiivsus, suhtumine ning eluviis määravad
samamoodi nagu Euroopa pered. Noorte hulgas on ülekaalus vabaabielu, ent hinnatakse siiski kõrgelt peresuhteid. Kuigi majandus olukord on aegade jooksul paranenud, on erinevatel peretüüpidel erinevad mured. Noortel peredel on probleemiks eluaseme kõrge hind ja samas pole saadaval odavamaid üürikortereid. Lasterikastes peredes ja üksikvanematega peredes on probleemiks madal sissetulek ja üsna suured ülalpeetavate kulud. Eakate mureks on toimetulekuraskused ja sotsiaalhoolduse teenuste nappus. Maal elavatel peredel on probleemiks tööpuudus, kui ka kehv infrastruktuur, et kaugemal tööl käija. Kõik need mured näitavad, et Eesti vajab süsteemset, järjepidevat ja tõhusat sotsiaalpoliitikat. Käsitletud artikel seostub loengu sotsiaalse ebavõrdsuse teemaga. Muutuva Eesti perekonna teemalist artiklit lugedes hakkasin rohkem mõtlema sellele milliseks kujunevad perekonnad tulevikus, kuidas mõjutab majanduskriis erinevaid leibkondi
Kliendiga suheldes pakub sotsiaalalal töötaja oma kliendile parimaid võimalikke lahendusvariante ehk siis kliendikesksus ongi see, kui sotsiaaltöötaja aitab oma klienti parimate kättesaadavate ja võimalike viisidega ning on kliendile nõustamise, rahalise ning konkreetsete probleemide puhul ka füüsiliselt toeks. Kuid sotsiaaltöötaja ameti teeb raskeks ka see, et kliente on palju ning sellest tulenevalt on olemas ka palju erinevaid probleeme, nagu näiteks toimetulekuraskused(töötus, eluaseme puudumine, majanduslikud raskused, väärkohtlemine/vägivald, haigused, puue) ja kõigi probleemide jaoks tuleb leida aega ning lahendused. Siin kohal on oluline ka see, et klient teeks sotsiaaltöötajaga koostööd ning pingutaks oma olukorra muutmiseks ka ise, sest vastasel juhul võib tekkida olukord, kus klienti saab iseloomustada õpitud abitusega ehk ta loodab, et tema probleemid laheneksid nii, et ta selleks ise midagi tegema ei pea.
joodava hulga ja oma käitumise suhtes. Alkoholi tarbimise tõttu tekivad sageli tülid, kokkulepete eiramised, vägivaldsus, hoolimatus ja ükskõiksus töö ja lähedaste suhtes. Alkoholi mõju all olev lapsevanem ei suuda vastutada lapse eest, olla temaga emotsionaalselt adekvaatses kontaktis. Kasvades peres, kus sageli tarvitatakse alkoholi, tekivad lastel püsivad ja elukestvad psüühikahäired ja toimetulekuraskused. 60% suitsiidi sooritanutest on alkoholi kuritarvitajad või sõltlased. On üsna tavaline, et joomisest ja sellega seonduvatest probleemidest sugenevat halba enesetunnet püütakse omakorda alkoholiga parandada. Ajutiselt võib isegi tunduda, et see õnnestub edukalt. Tegelikkuses on leevendus aga illusioon ja probleemid ainult süvenevad. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltla sed
häireteks on kalduvus kirjutada olematuid sõnu või kasutada õigeid sõnu valedes seosetes. Kõnes võib esineda ka väljendusi, mis meenutavad küll sõnu, kuid millel ei ole tähendust. Kergemal juhul asendatakse häälikuid või lihtsustatakse neid, raskematel juhtudel aga ei moodusta kõne grammatilist ega mõistetavat tervikut. Patsient kordab kuuldud või öeldud fraase, mida nimetatakse perseveratsiooniks. Afaasia raviks kasutatakse kõneteraapiat. Muukeelse lapse toimetulekuraskused Muukeelne laps on nagu erivajadustega laps. Ta võib olla eriti andekas, kuid võib ikkagi sattuda oma puuduliku keeleoskuse tõttu riskirühma. Kui teist keelt kõnelev laos ei saa kõigest aru, tunneb ta end kaaslastega võrreldes keeleliselt ebavõrdsena. Laps kaotab julguse omi mõtteid väljendada, ehkki need võivad olla sisukamad kui kaaslastel. Ohud, mis kaasnevad teise keele õppimisega liiga varajases eas
64-aastatel maameestel, linnameeste kõige suitsiidiohtlikum iga on 45-54. Suitsiid on välispõhjustest tingitud surmade hulgas esikohal, ületades isegi liiklusõnnetustes hukkunute arvu ligi poole võrra. 15-34-aastaste hulgas moodustab suitsiidisurm viiendiku surmajuhtudest ning rohkem kui veerandi välispõhjustest tingitud surmadest. Psüühika- ja käitumishäirete ning suitsiidide riskifaktoriteks on alkoholi tarvitamine, narkomaania, vägivald, stress ja sotsiaalne seisund töötus, toimetulekuraskused, samuti puudulikud teadmised toimetulekuks stressi ja kriisisituatsioonis ning oskamatus abistada suitsidaalse käitumise korral. Ka keskkonnafaktorid on olulised psüühika- ja käitumishäirete ning suitsiidide ennetamisel, nende hulgas sotsiaalsete probleemide lahendamine, aga ka suitsiidi teostamise vahendite, nagu tulirelvad, tugevatoimelised kemikaalid ja ravimid, kättesaadavuse piiramine. Suitsiidi provotseerivad psühholoogilised, sotsiaalsed ja bioloogilised tegurid kompleksselt.
- Bioloogilised, psühholoogilised, käitumuslikud Lapse arengu riskifaktorid - Pärilikkus - Sünnielsed ja -järgsed kahjustused - Haigused sündroomid, kromosoomi muutused - Temperament - Võimed ja enesehinnang - Atributsioonid Downi sündroom - Vanemate vanus riskieguiks - Levikus 1:800 - Aeglasem areng: kognitiivne, keel, sotsiaalne areng - Mahajäämus motoorikas - Toimetulekuraskused igapäevases elus algklassides võivad teistega koos olla, hiljem jäävad maha - Füüsilised anomaaliad, südamehaigused ja lühem eluiga Mehed haavatavamad häiretele Inimese areng täisiga - 20-44 varane täisiga ehk noorus - 45-64 keskmine täisiga ehk keskiga - 65... hiline täisiga ehk vanadus Noorem täiskasvanuiga - Noorus autonoomsus vs sotsiaalne hõivatus
liiki:1)saavad abi need, kes kuuluvad mingisse riskigruppi. 2)ettaotleja tõestaks oma abivajadust ehk kehva majanduslikku seisu, mis ei võimalda tal toime tulla. Niisugust laadi sotsiaaltoetus ehk toimetulekutoetus on enamasti seotud riigis kehtiva vaesuspiiri ehk toimetulekupiiriga. Abiraha makstakse vaid inimesele, kelle sissetulek jääb alla selle piiri. Sotsiaaltoetuse ja -hoolekande sihtrühmad on lastega pered ja vanurid,need, kel on toimetulekuraskused. Nüüdisaegne sotsiaalpoliitika püüab tagada täisväärtusliku elu pikemaks perioodiks, mitte leevendada vaid ajutiselt rahalist puudust Sagedamini satuvad siia gruppi pikaajalised töötud, üksikvanemapered, üksi elavad süvavanurid. Kui neil lisaks sissetulekule puudub ka eluase või vajavad nad toimetulekuabi, on võimalik kasutada mitmesuguseid hoolekandeteenuseid. Lisaks varjupaikadele, hoolekodudele ja öömajadele korraldatakse ka avatud
· Enam pandi rõhku sotsiaalkindlustusele, tunduvalt vähem hoolekandele · Abi anti teatud gruppidele, teised jäid abist ilma · Raskete liikumis- ja vaimupuuetega inimesed ning puuetega lapsed olid tabuteema - need saadeti silma alt ära suurtesse hoolekandeasutustesse · Kurdid ja pimedad olid eelistatud invaliidid . Nõukogudeaegse pärandi peamised poliitilised järelmid SP-s on järgmised: · sotsiaalsete probleemide eitamine (puuetega inimesed, toimetulekuraskused jpm.) · teenuste osutamine riiklikult tsentraliseeritud, mis jättis varju kohalikud vajadused ja huvid · töökoht lõi eeldused kollektiivseks "rikkuste" ümberjaotamiseks ning a/ü oli jaotusprotsessi administraatoriks · nõukogude sotsiaalkaitse süsteemi põhimõte - hüvede diferentseeritud jaotamine lähtuvalt parteilisest ideoloogiast (nomenklatuur) 1990-aastate SP valikud Otsingud on kulgenud kahes suunas:
televisioonis ja raadios. 5.3. Meetmed võlgadega toimetuleku toetamiseks Kiirlaenuturu korrastumine reguleerimise tulemusel aitab ära hoida uute probleemidesse sattujate lisandumist, kuid ei kergenda märkimisväärselt juba võlalõksu sattunud isikute seisukorda. Teiseks oluliseks (osaliselt kattuvaks) sihtgrupiks, kelle vajadustele tuleks tähelepanu pöörata, on toimetulekuraskustes laenuvõtjad, kes turu korrastumise tulemusel tulevikus loodetavasti enam kiirlaene ei saa, aga kelle toimetulekuraskused selle tulemusel kuhugi ei kao. Kuna õigeaegselt tasumata võlg jõuab lõpuks sissenõudmiseks kohtutäituri kätte, arestitakse võlgniku pangakonto, mis toob kaasa surve elada ja töötada sularaha eest, makse maksmata, või üldse töölkäimisest loobuda. Võlgade sissenõudmisega täitemenetluses võib kaasneda võlgniku vara sundmüük, halvemal juhul elamispinna kaotus. Võlanõustamine Võlgnevusse jäänud isikuid saab aidata professionaalne võlanõustamine, mille käigus
Taotletakse mitte enne laiali minna kui põhiseadus on välja töötatud. Suvel hakkab rahvas mässama. Ning algab kolm erinevat revolutsiooni: eliidi revolutsioon Versaille's (valgustuse mõju) proletariaadi revolutsioon linnades, põhjuseks nappus ja ikaldusaasta, Pariisis algavad rüüstamised 12.7. 14.7. ründab rahvas Bastille' kindlust kui despotsimi sündmust. Algab Prantsuse revolutsioon. Talupoegade revolutsioon maal, põhjuseks toimetulekuraskused Prantsuse revolutsiooni neli faasi: 1. liberaalne faas: 1789 suvest kuni 1792 septembrini; märksõnaks on vabadus. Revolutsioon on populaarne. Asutava kogu esmärgiks on uue põhiseaduse kehtestamine ehk konst monarhia. Usuti et uus põhiseaduslik riigikord annab võimu rahvale ja garanteerib kodanikuvabadused. Perioodi saavutused: 1 ) aug 1789 otsutati likvideerida kõik vanad eesõigused ja feodaalkoormised; seisulikust riigist
!! Võivad mõjutada igaüht, kuid eri viisil ja määral Mõjuvad teatud juhtudel suurema tõenäosusega o HAAVATAVUS Lapse arengu riskifaktorid Pärilikkus Sünnieelsed ja –järgsed kahjustused Haigused Temperament Võimed ja enesehinnang Atributsioonid Downi sündroom levimus 1:800 -8,32:10000 vanemate vanus riskiteguriks aeglasem areng o kognitiivne, keel, sotsiaalne areng mahajäämus motoorikas toimetulekuraskused igapäevases elus füüsilised anomaaliad, südamehaigused, hüpotoonia o lühem eluiga Klinefelteri sündroom lisakromosoom XXY (ema vanus riskiteguriks) levimus 1:500-1:1000 sotsiaalsed ja käitumisprobleemid o ärevus, impulsiivsus, agressiivsus, kohanemisraskused, enesessetõmbumine, häbelikkus kognitiivsed probleemid (EF defitsiit) o tähelepanu o kõne-keeleprobleemid kuni 85%
põhiseaduslik monarhia. 2) Proletariaadi revolutsioon linnades (põhjuseks ikaldusaasta ja toidunappus). Rüüstamised Pariisis algasid 12.07.1789. Despotismi sümboli Bastille poliitilise vangla ründamine 14.07.1789 (Prantsusmaa rahvuspüha). 36 3) Talupoegade revolutsioon maal (põhjuseks toimetulekuraskused). Rahvarevolutsioonid päästavad eliidi revolutsiooni. 37 (19.12.07) 19.saj uued suured ideoloogiad neli suuremat: liberalism, natsionalism, konservatism, sotsialism. Oluline ideeline ja poliitiline mõju, mis hakkas ümber kujundama Euroopa riikide kaarti ja ühiskonnastruktuure ning majandust. Nende tekkimist mõjutas oluliselt Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni vallutused koos järgnenud vabastussõdadega.
tõstis tippu kodanl. päritoluga mehi (Vab.aadlist) - Provints. riigihalduses kõrvuti: I Vana feidaalne kord II Tsentraliseeritud riigihaldus (intendantid) - Uus alam teenisaadel (kod.päritolu): Ostis endale riigiameti, sai maksuvabaduse - Kehtib vana seisuslik korraldus, vaid pol. õigused puuduvad. - Nõrkus: Maksupoliitikat ei reform. I Aadel ja vaimulik seisus maksudest vabad II Kodanlus kosus (merkantilism) III Talupoegade tuludest maksudeks 60-70%, - Toimetulekuraskused! · Maksudekogumine efektiivsemaks PUUDUV OSA ! -Riik juhtis ja valvas väliskaubandust!Manuf. ja kompaniide riiklik subsideerimine - Colbert kahekordistas riigi sissetulekud ilma maksureform. - Sissetulekud vaja: sõjaväe,halduse ja õukonna jaoks 5.Sõjaväereformid - Tulemus: Prantsusmaa sõjavägi on suurim Euroopas - Eesmärgiks: Prantsusmaa hegemoonia mandri-Euroopas Vallutuspoliitikia teostamine - Prantslasi 18milj. kellest alalise armee ridades 200 000 meest (300 000).