1)Tunnustatud Eesti Maitse 2)Ökomärk 3)Eestis Kasvatatud 4)Aus Kaup 5)Mahe Märk Tunnustatud Eesti Maitse Toiduainete erimärgistus on Eestis kasutusel juba mitu aastat. Selliste märkide eesmärk on aidata tarbijal orienteeruda kireval toiduturul, tõstes esile heade ja kvaliteetsete Eesti toodete konkurentsieeliseid. See teeb tarbija ostuotsuse tunduvalt lihtsamaks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda alustas toiduainete kvaliteeti tähistava märgi väljatöötamist 1997.aastal, mil EPKK koostöös Saksa Põllumajandusühendusega sai alguse Eesti toiduainete kvaliteedi hindamise ja märgistamise projekt. Esimesed Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärgid (ristikumärgid) anti välja 1998. aasta sügisel. 2000. aastal tuli kasutusele ka eestimaist päritolu ja kõrget kvaliteeti tähistav märk Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukesemärk. Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt muutub 2004-nda aasta sügisest Tunnustatud Eesti Maitse ristikumärgi nimetus Tunnustatud Maitseks.
Pärnu 2008 TUNNUSTATUD EESTI MAITSE Toiduainete erimärgistus on Eestis kasutusel juba mitu aastat. Selliste märkide eesmärk on aidata tarbijal orienteeruda kireval toiduturul, tõstes esile heade ja kvaliteetsete Eesti toodete konkurentsieeliseid. See teeb tarbija ostuotsuse tunduvalt lihtsamaks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda alustas toiduainete kvaliteeti tähistava märgi väljatöötamist 1997.aastal, mil EPKK koostöös Saksa Põllumajandusühendusega (Deutsche Landwirtshafts- Gesellschaft - DLG) sai alguse Eesti toiduainete kvaliteedi hindamise ja märgistamise projekt. Esimesed Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärgid (ristikumärgid) anti välja 1998. aasta sügisel. 2000. aastal tuli kasutusele ka eestimaist päritolu ja kõrget kvaliteeti tähistav märk Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukesemärk. Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt muutub 2004-nda aasta sügisest Tunnustatud Eesti
......................................................................4 3. ,,EESTIS KASVATATUD"..............................................................................5 4. ,,MAHEMÄRK"...........................................................................................6 5. ,,AUS KAUP"...............................................................................................7 ,,Tunnustatud Eesti Maitse" Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. Kvaliteedi- ja päritolumärgi väljaandmise eesmärgiks on: väärtustada Eestimaist toodet Eesti turul; toetada Eesti toiduainete kodumaist müüki ja eksporti; pakkuda eeliseid konkurentsis;
......................................3 4. Parim toiduaine.....................................................................................4 5. Mahemärk.............................................................................................5 6.Öko........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Tegin selle uurimustöö selleks, et saada teada mida tähendavad kindlad märgid, mingisugustel toodetel. TUNNUSTATUD EESTI MAITSE 1. Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. 2. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. 3. Hindamise esimeses etapis vaatab EPKK läbi kõik esitatud toodete
· Märki võib kasutada võidutootel ajaliste piiranguteta, kuid tingimuseks on märgi kasutamine koos vastava aasta numbriga ning eeldusel, et toote pakendit pole muudetud. Eesti parim toiduaine 2010 · Eesti Parim Toiduaine on Fazeri Must seemneleib · Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2010 Põltsamaa Premium Õunamahl · Eesti Parim Köögiviljatoode 2010 Küüslaugukur Tunnustatud Eesti maitse · Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. · Kvaliteedi- ja päritolumärgi väljaandmise eesmärgiks on: väärtustada Eestimaist toodet Eesti turul toetada Eesti toiduainete kodumaist müüki ja eksporti pakkuda eeliseid konkurentsis Kui kaua märk kehtib? · Sügisel välja antavad märgid kannavad väljaandmisaasta numbrit ja kehtivad järgmise aasta lõpuni.
Tallinna Tööstushariduskeskus Puhastusõpetus MÄRGISTUSED Christie Kitsing 306 MRA Tallinn 2011 Toidu ja öko märgistused. Rahvuslipu märk toote hinnasildil näitab, et see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Millised tooted saavad õiguse kanda lipumärki ? Tooted, mis kannavad kauplustes lipumärki, on toodetud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes. Eestis toodetud toiduainetes on kasutusel nii kodumaine kui importtooraine, ent suurim
Eliis Valtna TeP10 Toiduainete märgistused Tunnustatud Eesti Maitse: · Näitab põhitooraine Eestimaist päritolu · Märki saavad taotleda vaid Eestis registreerunud ettevõtted, kes suudavad 100% tõestada tooraine kodumaist päritolu · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki annab välja ning kontrollib Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda Tunnustatud Maitse: · Näitab toote kõrget kvaliteeti · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki saavad taotleda kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted · Märk antakse Eestis toodetud toiduainele, st
........................................................................lk 25 2 Toidukaupade märgistus Tunnustatud Maitse · Näitab toote kõrget kvaliteeti · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki saavad taotleda kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted · Märk antakse Eestis toodetud toiduainele, st. tooraine päritolu antud märgi puhul oluline ei ole · Tunnustatud Maitse märki annab välja ning tooteid kontrollib Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda Tunnustatud Eesti Maitse · Näitab põhitooraine Eestimaist päritolu · Märk saavad taotleda vaid Eestis registreerunud ettevõtted, kes suudavad 100% tõestada tooraine kodumaist päritolu · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise
Toidukaupade märgistus Kvaliteedimärgid Tunnustatud maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud EL-is Tunnustatud Eesti maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud Eestis ning mille põhitooraine on 100 %-liselt eestimaist päritolu; Eesti parim toiduaine - märk antakse uuele Eesti tootele, mis on läbinud oma tootegrupi aastakonkursi; Aus Kaup - märk antakse toodetele, mille valmistamisel ei ole kasutatud mehhaaniliselt konditustatud lihamassi; Eesti lipumärk - see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades Mahe(öko)märgid
teenuste arendamisele. Luik adresseerib tähtsatele keskkonna aspektidele: energia/kliima, toorained, ohtlikud kemikaalid, ohtlikud heitveed, pakendamine, kasutusjuhendid, riiklikud nõudmised. Näiteks on märgistatud tooted: kosmeetikavahendid, puhastusvahendid ,pesuvahendid, mänguasjad. SININE INGEL - on esimene ja vanim keskkonnaga seotud märgis toodetele ja teenustele. See loodi 1977. aastal Saksamaal. See oli kavandatud kui keskkonnapoliitika vahend, mis harmoniseeriks turgu ja viiks toodete ja teenuste vabatahtliku märgistamiseni. Ligikaudu 3700 toodet ja teenust 80 tootekategoorias omavad Sinine Ingel märgist. Kui parimad tooted keskkonna seisukohalt on saanud standardiks, siis on Sinine Ingel saavutanud oma eesmärgi
samaväärne märgiseta toode või teenus. Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon jagab keskkonnaga seotud märgised kolme tüüpi: · I tüüp: ökomärgised · II tüüp: isedeklareeritavad märgised · III tüüp: keskkonnateatised Ökomärgist (I tüüp) peetakse kõige rangemaks keskkonnamärgiseks. See on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav märgis. Teave toote või teenuse keskkonnasõbralike omaduste kohta antakse edasi sümbolina, mida võib kasutada tootel, toote pakendil, etiketil, tootega kaasnevates dokumentides, reklaamis. Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis vastab kehtestatud kriteeriumidele, ökomärgise andmise otsuse langetamisel lähtutakse toote või te enuse olelusringist. Praegu eksisteerib üle maailma umbes 40 ökomärgiseskeemi. Kõige tavalisemad on
energiakulu, ladustatava prügi hulka jne. · parandab majanduse efektiivsust: tootmine saab areneda ilma ettekirjutusteta, mis tehnoloogiat kasutada. Turule tullakse uute efektiivsemate, ökonoomsemate ja loodust säästvamate tootmisprotsessidega, mis vastavad ökomärgistuses nõutavatele kriteeriumitele: · turu areng kiireneb: kui järjest enam klient valivad ökomärgisega toote, siis on sellel otsene mõju tootjatele. Sellel, kellel on märgis ehk kes toodab loodussõbralikumalt on eelis selle tootja ees, kes on jäänud truuks vanadele tehnoloogiatele, mis vastavad küll keskkonnanõuetele, kuid mitte ökomärgiste nõuetele. · toodete pidev areng: kuna kliendid on järjest keskkonnateadlikumad ja hakkavad ajapikku rohkemat nõudma, siis tuleb pidevalt arendada ka toodete. keskkonnamärgiste pidev areng: klientidelt saadav vastukajad aitavad parandada
2000.a. tuli kasutusele ka eestimaist päritolu ja kõrget kvaliteeti tähistav märk (pääsukesemärk). EL nõuetest tulenevalt muutust 2004. aastal Tunnustatud Eesti Maitse ristikumärk Tunnustatud Maitseks (TM). Tunnustatud Maitse kvaliteedimärk ehk ristikumärk antakse Eestis toodetud toiduainetele, mis läbivad edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise. Peale sensoorse kvaliteedi hinnatakse ka mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate nõuetekohasust. Toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei ole ristikumärgi puhul oluline. Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse tootele, mille põhitooraine* on 100%-liselt eestimaise päritoluga ja on edukalt läbinud sensoorse ja laboratoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. 10. Selgitada: adekvaatsed ja inadekvaatsed ärritajad
parandab majanduse efektiivsust: tootmine saab areneda ilma ettekirjutusteta, mis tehnoloogiat kasutada. Turule tullakse uute efektiivsemate, ökonoomsemate ja loodust säästvamate tootmisprotsessidega, mis vastavad ökomärgistuses nõutavatele kriteeriumitele (loe: Puhtam tootmine kui eduka äri alus). turu areng kiireneb: kui järjest enam klient valivad ökomärgisega toote, siis on sellel otsene mõju tootjatele. Sellel, kellel on märgis ehk kes toodab loodussõbralikumalt on eelis selle tootja ees, kes on jäänud truuks vanadele tehnoloogiatele, mis vastavad küll keskkonnanõuetele, kuid mitte ökomärgiste nõuetele. toodete pidev areng: kuna kliendid on järjest keskkonnateadlikumad ja hakkavad ajapikku rohkemat nõudma, siis tuleb pidevalt arendada ka toodete. keskkonnamärgiste pidev areng: klientidelt saadav vastukajad aitavad parandada
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina Tö11MK Kaubarühmade märgistus Juhendaja: Viive Siitan Tallinn 2010 SISUKORD 1. Eestis kasutatavad toidumärgised 2. Rahvusvahelised märgistused toodetel 3. mee märgistusel ja muul viisil antava teabe kohta 3.1Mee märgistamine 3.2Mee märgistusel tuleb esitada järgmine teave (kohustuslik teave) 3.2.1 Toidu nimetus 3.2.2 Toidu koostisosad ehk ,,Koostis" 3.2.3Netokogus 3.2.4Minimaalne säilimisaeg ja toidupartii tähistus 3.2.5Päritolumaa 3.2.6Valmistaja, pakendaja 3.2.7Säilitamistingimused ja tarvitamisjuhis 4. Märgistusel esitatav lisateave (st mitte kohustuslik teave) ja teabe
...............................................................23 4.2Tartu Annelinna Prisma: Põnn tooted..................................................................25 4.3Tartu Eedeni Maksimarket: Vilma tooted............................................................26 4.4Tartu Eedeni Maksimarket: Põnn tooted.............................................................27 2 5KASUTATAV TOORAINE........................................................................................29 5.1Salvest Põnni tooraine.........................................................................................29 5.2Vilma tooraine.....................................................................................................31 5.3Toorainete kirjeldused.........................................................................................32 6PAKENDIMÄRGISTUSED.....................
26 kaubanduse märk, mis tagab, et arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest väärilist tasu, mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut. Lisaks annab märgistus tunnistust, et tootmisprotsessis ei kasutata orja- ega lapstööjõudu, istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ja töötavad inimlikes tingimustes. (Bioneer, 2013) UTZ märgis näitab, et Teie kakao ja kohvi teekonda on võimalik jälgida kasvatajast lõpptarbijani jõudva tooteni. Sertifitseerimise süsteem põhineb rangel käitumiskoodeksil – hõlmates sotsiaalseid ja majanduslikke kriteeriume vastutustundlikus põllumajanduses ja kasvatamistavades – koos tarneahela nõuete ja jälgimissüsteemiga, mis seob tooted sertifitseeritud kasvatajatega. (BM TRADA, 2012) KRAV märki kasutatakse mahepõllumajanduslikult toodetud toiduainete märgistamiseks
Soola põhiliseks koostisosaks on naatriumkloriid Naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb soola puhtusastmest Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori Soolade liigitamine Tootmisviisi järgi jagunevad soolad: Meresool Jämesool Peensool ehk keedusool Tuntakse veel mitmeid lisanditega soolanimetusi (nt jodeeritud sool) Meresool Saadakse peamiselt merevee aurutamisel päikeseenergia toimel Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse Kuna tooraine ja energiaallikas (merevesi ja päikeseenergia) on väga odavad, siis on meresoola tootmiskulud suhteliselt madalad Puhtuseaste sõltub ümbritseva merevee koostisest ja puhtusest Jäme- ehk kivisool Saadakse enamasti maa-aluste soolalademete kaevandamisel Vajadusel peenestatakse, sõelutakse ja pakendatakse Jämesoola tootmine on suhteliselt odav eriti odava tööjõu puhul Tootmisel ei puhastata, seda tehakse vaid mehaaniliselt Peen- ehk keedusool
1liitris merevees on umbes 30 g soola). Meresoola võib saada suurema soolasisaldusega sisemeredest või soolajärvedest (Punane meri, Surnumeri, Suur soolajärv). Meresoola saadakse peamiselt merevee aurutamisel, päikeseenergia toimel, spetsiaalsetes vannides või tiikides. Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel ka sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse. Päikese ja tuule toimel aurustub vesi ja järgi jääb sool. Meresoola tooraine ja energiaallikas - vastavalt merevesi ja päikeseenergia - on väga odavad ning seega on selle soola tootmiskulud suhteliselt madalad. Samas on meresoola tootmine odav vaid soojemates piirkondades ning seetõttu hakkavad soola hinda, soola transportimisel päikeseenergia vaesematesse piirkondadesse, tugevalt mõjutama logistikakulud. 1.4.4 Lisanditega soolad. Soolale antakse täiendavaid omadusi erinevate lisandite nagu näiteks joodi, fluori ja nitriti abill
Tööstusomandi kaitse objektideks on kaubamärk, patent, kasulik mudel, tööstusdisanilahendus, geograafiline tähis ja mikrolülituse topoloogia, taimesort või põllumajanduslooma tõug ning ärinimi. Lisaks kuulub tööstusomandi alla ka kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, juhul kui see on vastuolus ausa tööstusliku ja kaubandusliku tegevusega. Tööstusomandi varalised õigused on näiteks õigus leiutist valmistada, müügiks pakkuda ja müüa, kasutada kaubamärki oma toodetel ja teenustel, tööstusdisainilahendust reprodutseerida. Tööstusomand tekib vastava registrikandega. Eestis on vastavad registrid Eesti Patendiameti hallata. (kaubamärkide andmebaas- sisaldab endas 1.oktoobrist 1992.a. registreeritud kaubamärkide, esitatud kaubamärgi registreerimise taotluste ja rahvusvaheliste registreeringute andmeid kaubamärgiseaduses sätestatud mahus. Rahvusvahelise registreeringu all mõistetakse
aastal läks Rakvere Lihakombinaat HKScan kontsrni kuuluva Talleggi alluvusse, mida juhtis Teet Soorm. 2014. aasta 30. mail muutus ettevõtte nimi Rakvere Lihakombinaat AS-st HKScan Estonia AS-ks. (ibid) 2015. aasta augustis täitus ettevõtel 125. tegutsemisaastat. (ibid) Joonis 5 Rakvere logo aastani 1991. (Vikipeedia, s.a.) Aastast 1991 oli kasutusel valge punasega Rakvere logo, mida kasutati 12 aastat. Logo sümboliseeris kutrinoaga liha lõikamist (peenestamist kutris). Lisaks oli toodetel erinevad värvikombinatsioonid, vastavalt hinnaklasside lõikes, mis oli liiga kirju ja keeruline tarbijale. (ärileht.ee, 2003) Kuna ettevõte ja Eesti ühiskond oli peale taasiseseisvumist kiirelt edasi arenenud, tuli edasi uueneda. Põhjus, miks uuendati kaubamärki oli see, et vana jäi firma arengule jalgu ning ei andnud edasi kaubamärgi Rakvere jaoks olulisi väärtusi. (ibid) 11 Joonis 6 Rakvere logo aastast 2003. (RLK, s.a.) Aastal 2003
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
