Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toiduidee koostamine arvutis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaalika, õuna, sealiha, porgand, kaalikas, bruto, neto, maitsest, hautatud, porgandi, toorjuust, kastmes, lõika, pearoog, vormiga, dijoni, puding, filee, pipar, estragon, õunad, puljong, riivsai, maitseained, teeninduskool, kahekäiguline, iseseisevtöö, juhendaja, menüü, magusroog, jook, sidrunivesi, toiduidee, pearoaks, tehnoloogilised, puhastaMai 2006 Eksamijuhendi lisa nr 4 TOIDU NIMETUS Guljass sealihast tilli kartulitega ja porgandi salatiga portsjoni kaal 130/500/30 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 18% ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind 25 abasealiha tükk kg 0,113 0,085 0,227 0,170 16 Koorega sibul kg 0,021 0,018 0,043 0,036 Toiduõli l 0,005 0,005 0,010 0,010 Nisujahu kg 0,006 0,006 0,012 0,012
salatiga Järelroog: Leivavorm õuntega Eesti köögist rääkides peetakse tavaliselt silmas 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Alates põlluharimise levikust on tähtsaimaks toiduks kujunenud teraviljatoidud. Tähtsaim on hapendatud taignast tume rukkileib. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit. Eestile omane teraviljatoit oli kama, mida tavaliselt söödi hapupiimaga. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Kapsast söödi tihti hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Joogiks tarvitati ka kalja. Pühade ajal joodi ka õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane
peekonikrutoonidega portsjoni kaal 150 g valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Hind 20% Retsepti kaal Valmistamise kaal ta Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto hind h 10 mugulsibul kg 0,023 0,010 0,046 0,020 5,95 kr 0,14 kr 2 või kg 0,006 0,005 0,012 0,010 80,81 kr 0,48 kr 1 valge vein kg 0,011 0,020 0,022 0,040 75,76 kr 0,83 kr 0 vesi kg 0,080 0,100 0,160 0,200 0,00 kr 0,00 kr
3.1 Eelroog Köögivilja TOIDU NIMETUS segasalat portsjoni 0,15 kg kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Hind Retsepti kaal Valmistamise kaal 18% ta Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto hind h 20 porgand kg 0,025 0,020 0,050 0,040 14,50 kr 0,36 kr 25 naeris kg 0,011 0,008 0,021 0,016 6,00 kr 0,06 kr 20 nuikapsas kg 0,010 0,008 0,020 0,016 22,00 kr 0,22 kr 10 lehtsalat kg 0,009 0,008 0,018 0,016 10,00 kr 0,09 kr 30 juurseller kg 0,011 0,008 0,023 0,016 15,00 kr 0,17 kr
3 2. TEHNOLOOGILISED KAARDID JA HINNAKALKULATSIOONID 2.1 Eelroog: Mee-ja sinepimaitseline lõhe salatipadjal portsjoni 0,150 kaal valmistatavaid portsjoneid Kokku 2 Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto hind h 20 Radicchio salat kg 0,019 0,015 0,038 0,030 15,00 kr 0,57 kr 20 Frisee salat kg 0,019 0,015 0,038 0,030 48,00 kr 1,82 kr 10 Virsik kg 0,017 0,015 0,033 0,030 15,00 kr 0,50 kr 12 Õun kg 0,017 0,015 0,034 0,030 15,00 kr 0,51 kr
TOIDU NIMETUS Porgandi-apelsinisupp 1. ports. väljatulek (ml/g) 130 valmist.portsj. arv x (tk) 5 kasumi % 67,6 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta ühiku koguse TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto hind hind porgand kg 0,055 20 0,046 0,275 0,230 5,50 0,30 apelsin kg 0,030 40 0,021 0,150 0,105 15,50 0,47 mugulsibul kg 0,014 17 0,012 0,070 0,060 13,58 0,19 õli l 0,002 0,002 0,010 0,010 22,42 0,04
ettevõte VKHK kuupäev 11.11.2008 omahind 16,83 väljatulek 1,000 l/kg/tk müügihind kasumi % koostaja nimi Triin Tammik brut TOORAINE/KOMPONENDID o ühik kao % neto Bruto X-le Neto X-le Ostuhind Hind Suitsukalafilee 0,010 kg 0 0,010 0,10 0,10 80,30 8,03 Muna 0,004 kg 0 0,004 0,04 0,04 19,24 0,77 Õun 0,004 kg 12 0,004 0,04 0,04 5,80 0,23 Värske kurk 0,004 kg 2 0,004 0,04 0,04 19,40 0,78
Valisin soolalõhe, sest see on väga maitsev ja sisaldab rohkesti omega-3 rasvhappeid, mis on inimesele väga vajalikud. Lõhe fileerisin ise ning jahvatsin peale soola ja pipart. Saiast lõikasin ringikesed soolalõhe rooside jaoks. Kastme jaoks riivisin õna, värskekurgi ja konservkurgi, segasin majoneesiga ning maitsestasin soola, pipra ja suhkruga. Kaunistuseks lisasin soolalõhe roosidele frisee salatit. Prae põhi tooraineks valisn sealiha. Põhjuseks, miks ma valisn sealiha on see, et see jääb õigesti küpsetades alati väga maitsev ja mahlane. Kuna kasutan sea välisfileed, siis paneerin liha jahus, munas ja juustus, nii saavutab see ilusa välimuse ning jääb mahlane. Lisandiks pakun kartulirosetti paprika ja murulauguga. See jääb prae kõrvale väga ilusa ja isuäratavana. Köögivilja lisandiks pakun roheliste ja valgete ubade hautist tomati kastmes. Minu arust on oad väga maitsvad ja sobivad hästi tomatikastmega, samas on nad ka tervislikud kuna on
..........................................................................................7 Kalkulatsioonitabel ,,Õuna-ja porgandisupp pähklirulliga".......................................................8 Kasutatud materjalid...................................................................................................................9 KANASALT SINIHALLITUSJUUSTUGA Valmistusained 150 g sinihallitusjuustu 100 g täisteraleiba 100 g kõva juustu 2 õuna 100 g grillitud kanafileed 1 dl vahukoort 1 spl praetud purustatud metsapähkleid valget pipart rohelisi salatilehti maasikaid Valmistusviis Lõika täisteraleib kuubikuteks ja prae kergelt läbi. Lõika juust, õun ja kanafilee ribadeks. Lisa sinihallitusjuustutükid ja praetud leivakuubikud. Aseta taldrikule salatilehed ja säti salatiained peale, kaunista maasikatega. Klopi vahukoor pisut paksemaks, lisa sellele pähklid, maitsesta pipraga ning vala salatile. Portsjone 3-4 Toidu nimetus
Kõrvitsa püreesupp röstsaiaga Portsjoni kaal 196/25 Valmistatavaid portsjoneid kokku 2 tk Retsepti Valmistamise kaal kaal Hind 1 1 Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik bruto neto x bruto x neto hind hind 30 kõrvits kg 0,150 0,105 0,300 0,210 6,8400 kr 1,02 kr 16 sibul kg 0,040 0,034 0,080 0,067 9,3972 kr 0,37 kr 100 vesi kg 0,050 0,000 0,100 0,000 0,00 kr aedvilja puljongi pulber kg 0,005 0,005 0,010 0,010 78,4800 kr 0,39 kr
Paljude minu jaoks oluliste komponentide puudumise tõttu töötasin välja lausa oma retsepti pearoa jaoks. Eelroa ja järelroa retsepte täiustasin enda maitse järgi. Kliendiks on mul vanaema ning temaga koos arutledes panime kokku maitsva ja tervisliku menüü. See on sobilik kõikidele inimestele ja söökide temaatika sobib paljudeks erinevateks puhkudeks. Eelroaks on mahedamaitseline lahja püreesupp, mille põhikomponendid on brokkoli, porgand, kartul ja sibul. Erilise maitse sellele annab basiilik. Kliendi sooviks oli saada soe eelroog, ning eriti maitsevad talle supid. Arvestades ka viimase aja söögitegemistrende, kus on moes just nimelt püreesupid, siis saigi valik selline. Püreesuppi valisin kõige sobilikumad ja vitamiiniderohkemad koostisosad. Pearoaks on kanafilee riisi ja aedviljadega. Kanafilee ma tükeldan väikesteks tükkideks, mida on pruunistatud pannil kuumas võis
Mida? Praeks valisime kanarullid toorjuustu-aprikoosi täidisega. Leidsime, et selle juurde võiks väga hästi sobida riis köögiviljadega. Toorsalatiks valmistame punase kapsa-majoneesi salatit, mis lisab toidule värvikust. Kastmeks pakume sidruni-karri kastet, mis on huvitava ning meeldivalt hapuka varjundiga. Kastet pakume ka oma taimetoidu juurde, milleks on kaalikavorm kartuliga. Kaalika- kartuli vormi kasuks otsustasime just seetõttu, kuna kaalika toite ei pakuta just kuigi tihti koolis ja vorm on magus-soolaselt hea maitsega. Supiks otsustasime valmistada tomatipüree supi, ka seda pole kuigi tihti märganud kooli menüüs ja see supp maitseb suurepäraselt. Supile annab peenemaitselise varjundi sinna lisatud värske basiilik. Selleks, et tuua meie menüüsse väheke eesti köögile omast maitset, valmistame magustoiduks kamavahu, millele lisame juurde maitseid elavdava maasika toormoosi.
4 Toidud Koorene lõhesupp TOIDU NIMETUS Koorene Lõhesupp portsjoni kaal g 200 valmistatavaid portsjoneid kokku 30 Valmistamise Hind km- Retsepti kaal kaal ta 1 Kao 1 x x Ühiku Retsepti Toiduained Ühik bruto % neto bruto neto hind hind Porrulauk kg 0,030 24 0,028 0,900 0,840 0,863 0,026 Porgand kg 0,025 25 0,019 0,750 0,570 0,573 0,014 Kartul kg 0,055 20 0,044 1,650 1,320 0,450 0,025 Või 22% kg 0,001 0 0,001 0,018 0,018 5,950 0,004 Oliiviõli L 0,003 0 0,003 0,090 0,090 7,140 0,021
SPINATI-RUKOLA SALATI PADJAL Tehnoloogiline kaart Portsjoni kaal 130 / 30 Valmistatavaid portsjoneid kokku 2 tk Valmistamise Retsepti kaal kaal Hind Ühi 1 1 Ühiku Retsepti Kao % Toiduained k bruto neto x bruto x neto hind hind Bruschetta 10 Baguette sai kg 0,050 0,045 0,100 0,090 0,219 0,011 3 Kirsstomat kg 0,040 0,039 0,080 0,078 3,378 0,135 Mozzarella juust kg 0,040 0,040 0,080 0,080 6,772 0,271 16 Basiilik (värske) kg 0,005 0,004 0,010 0,008 14,600 0,073 22 Küüslauk kg 0,001 0,001 0,002 0,002 2,315 0,002
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku: 0.000 0.000 Mise en place: 1. Valmistamine 1. Serveerimine: 1. TOIDU NIMETUS Waldorfi salat portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 150 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto
riisiga. Sojaoad ja kurk kasvavad põliselt Hiinas. Puuviljadest kasvasid apelsinid, sidrunid, virsikud ja aprikoosid. Põhilised maitseained on ingver ja aniis, millest mujal maailmas nüüd ka likööri tehakse. (. Chinese cuisine). Erilistel juhtudel, kindlasti mitte igapäeva toidus, pandi riisi sisse väikeseid liha tükke. Alates 5500 e.m.a hiinlased sõid kodustatud kanu, kes tulid algselt Taist. Paar tuhat aastat pärast seda hakati sööma ka sealiha. Umbes samal ajal jõudis Hiinasse ka lambad ja kariloomad mida hakati ka kasvatama ja kasutama, samuti Lääne-Aasiast. Kuna liha oli väga kallis ja budistid ei söönud liha, siis alates Sungi dünastiast , 1000 e.m.a, hakati toidu sees kasutama proteiini allikana tofut. Kuna Hiinas ei ole suuri metsi, siis oli alati raske leida materiali millega tuld teha, hiinlased õppisid toitu väga väikesteks tükkidest hakkima, et see küpseks kiiresti ka väga väiksel tulel. (Suitsu 2002)
leidub 31 A Piim, muna, maks Vajalik kasvuks, silmanägemiseks, organismi kudede taastamiseks jne D Merekalad, maks Soodustab kaltsiumi imendumist, mis vajalik luude ja hammaste moodustumiseks jne E Porgand, kapsas Pidurdab rakkude vananemist, kaitseb organismi, varustab seda hapnikuga jne B1 Jahud, leib, pärm Vajalik energia loomisel jne B2 Leib, juust, piim Vajalik toitainete ainevahetuses, organismi kasvamises jne B6 Kala, maks, jahud Vajalik süsivesikute, valkude ja rasvade lõhustumises
annaabi.ee 
