13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus nüüd! Ressursse ei jätku! Materjalide ja energia tarbimine kasvab elanikkonna kasv! Loodusvarasid üha raskem kätte saada. · Tarbeasjad üha materjalimahukamad: hambahari `kaalub' ligikaudu 1,5 kg mobiiltelefon 75 kg kohvimasin 298 kg arvuti 1 500 kg · Veetarve kasvab: - 1 tass kohvi = 14 ämbrit vett http://www.ejkl.ee/content/files/Kriipsalu30112011.pdf 13.10
keskkonna taluvusvõimet ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Keskkonnaruumi leidmiseks jagatakse ressurssideks ümberarvutatud aineringete isetaastumisvõime piirid neid ressursse kasutavate inimeste arvuga 24. Mis on ökoloogiline defitsiit - Ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikus. Mida suurem on puudujääk, seda jätkusuutmatum on riik. 25. Mis on ökoloogiline jalajälg - Bioloogoiliselt tootliku ala suurus, mida on vaja ühe riigi või elaniku tarbitavate loodusvarade taastootmiseks ning tekkinud jäätmete ohutuks muutmiseks. 26. Mis on ökoloogiline seljakott - Tarbitavast materjalist tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. 27. Mida uurib elutsükli analüüs - Hinnatakse toote täielikku keskkonnamõju kogu selle elutsükli jooksul. Selleks summeeritakse ressursi- ja energiakulu ning mõju
majanduslikult kui ka esteetiliselt · Mürgiresistentsus(Kohastumus taluda kahjurite ja umbrohtude tõrjeks kasutatavaid mürke) üle 500 putuka- ja puugiliigi, rotid Umbrohud herbitside suhtes · Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. · inimkonna ökoloogiline jalajälg (I) = tarbijate arv (T)x keskmine kogus tooteid ja teenuseid keskmise tarbija kohta (K) x ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine (R) (ühik on ha/inimese kohta) · Osoonikihti lõhuvad Kloori..(CFC, broom, haloonid) · Probleemi lahendamine:Vee säästmine Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine Abinõud vee reostuse vähendamiseks Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul.
Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................... 3 Jätkusuutliku arengu tagamine...............................................................................................................4 Ökoloogiline jalajälg.................................................................................................................................5 Kokkuvõte..................................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus
Koolinimi õppetool Õpperühma kood () Ökoloogiline jalajälg Iseseisev ainetöö Juhendaja: Linn (aasta) 1 Sisukord SISUKORD.................................................................................................................................2 ,,KELLELE ON VAJA KESKKONNAARUANNET?"............................................................3 1. KESKKONNAARUANDE KOOSTAMINE.........................................................................4 2
määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega Näitab kasutaja kasutuses olevat maksimaalset ressurssi, mille puhul ühine ressursikasutus ei ületa aineringete isetaastumisvõimet 24. Mis on ökoloogiline defitsiit? ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. 25. Mis on ökoloogiline jalajälg? Bioloogiliselt tootliku ala suurus, mida on vaja ühe riigi või elaniku tarbivate loodusvarade taastootmiseks ning tekkinud jäätmete ohutuks muutmiseks. 26. Mis on ökoloogiline seljakott? Ökoloogiline seljakott (ecological rucksack, ecologischer Rucksack) tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud ,,nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog 27. Mida uurib elutsükli analüüs? Hinnatakse toote täielikku keskkonnamõju kogu selle elutsükli jooksul
Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 1. Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjektikeskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda and
aastas. Ei arvestatud uute ressursside kasutusele võtmisega, tehnoloogia arengu ega reservide tegeliku suurusega, mistõttu mitmete toorainete lõppu ennustati juba enne 2000 aastat. Pessimistide arvates tõuseb reostuskoormus kiirelt ja pöördumatult, toitu inimese kohta on kordades vähem, seega väheneb kriitilisest punktist järsult populatsioon peamiselt saaste tõttu. Realistide arvates vähenevad ressursid pidevalt, mistõttu väheneb ka toit/inimese kohta. Reostuskoormus väheneb inimeste endi tegevuse tõttu. Populatsiooni vähenemine on tingitud ressursside vähenemisest. Eeldatakse, et 21 saj keskpaigaks on enamik ressursse ammendunud. 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Optimistid lähtuvad järgmistest eeldustest. Kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid. Suurem nõudlus tõstab hinda.
ka edaspidi. Põhjuseks on kalavarude vähenemine, mis omakorda on tingitud kalade elu- ja kudemispaikade hävinemise tagajärjel. Toiduainetööstuse kasvutempo on tunduvalt aeglustunud ning ei suuda enam sammu pidada maakera rahvaarvu kasvuga. Diagrammid ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Toidu raiskamine Toidu raiskamise eest on vastutavad ka supermarketid, kus enamik toitu on pakitud neljaliikmeliste perekondade jaoks, kuigi ligikaudu üks kolmandik eurooplastest elab üheliikmelises leibkonnas, ning kehvad ladustamistingimused ja toidu säilivuskuupäevade ebaselge märkimine äravisatava toidu hiigelkoguseid. Meie enda igapäevased toitumisharjumused annavad lähenevale toidukriisile tuult tiibadesse ja põhjustavad prügimäele ladustatuna omakorda ökoloogilisi probleeme
development, in both developing and industrialised nations, that meets the needs of the present without compromising the ability of future generations to meet their own needs" Roheline eluviis - ehk ökoloogiline elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Tasakaalukas elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja kestmise. Majanduslik aspekt - optimaalne loodusressursside kasutamine Taastumatud ressursid Taastuvad ressursid Sotsiaalne aspekt - inimene oskab väärtustada teisi inimesi ja oma keskkonda. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive tulevastele põlvedele. SA probleemid Kuidas kõikide ressursside kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Ületootmine ja ületarbimine Looduskaitse maailmas 1806 metsa kaitsealad Saksamaal 1864 Looduskaitse mõiste esmakordne kasutamine "Man and Nature" George Perkins Marsh
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Mario Madisson Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed. Juhendaja: Aino Juurikas Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. ...............................3 1.Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed..........
Miks on tarbimine nii meeletult kasvanud? Aina kasvav inimpopulatsioon ja tarbimine on 21. sajandi alguseks jõudnud sinnani, et me kombime planeedi ökosüsteemide kandevõimet kogu selle ulatuses. Inimkond on viimase 50 aasta jooksul kulutanud rohkem loodusvarasid ning tootnud rohkem saasteaineid ja jäätmeid kui kunagi varem kokku. Seejuures tarbib ÜRO inimarengu aruande kohaselt rikkam 20% elanikkonnast Maa kõigist kasutatavatest ressurssidest ligi 88%. 4. Mis on ökoloogiline jalajälg? Kuidas seda väljendatakse? Tõhus loodusvarade tarbimise arvesti on ökoloogiline jalajälg. Üksiku inimese põhjustatud ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, hoonestatud maad, merd ja fossiilse energia tootmiseks kasutatavat maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamise jaoks vaja on. 5. Mis on ökoloogilise jalale piirnorm? Kui suur on see Eestis?
Tooge näited. Ühisvara tragöödia - jagatud ressursi ammendumine olukorras, kus erinevad osapooled saavad seda kasutada sõltumatult (ja mitte ratsionaalselt), lähtuvalt enda isekatest huvidest, hoolimata sellest, et ühisressursi ammendumine on vastuolus grupi pikaajaliste huvidega. Nt tursa ülepüük Atlandi ookeani põhjaosas 1960-ndel; avaliku ranniku kasutamine; võimsa autoga sõitmine 15. Mis on suhteline ja absoluutne vaesus? Miks ülemaailmset vaesust vaadeldakse säästva arengu piirina? Suhtelise vaesuse indikaatorit: vaeseks peetakse seda, kes teenib oma riigi keskmisest sissetulekust kaks või enam korda vähem (Eestis alla 60%). Absoluutse vaesuse indikaatorit: vaene on see, kes ei saa endale osta minimaalset ostukorvi ega lubada baastenuseid, nagu eluruum, transport ja arstiabi. 16. Kyoto protokolli põhimõte. Miks sel protokollil ei õnnestunud
Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt, kaduv loodusvara, liikide kadumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine; RIO leping- looduse mitmekesisuse kaitseks ja Eesti Riiklik Seireprogramm energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine, tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht,
Majanduslikud tulud: alanevad juhtimis- ja tootmiskulud hoitakse kokku energiat, vett, auru vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: paraneb konkurentsivõime suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks paraneb avalikkuse suhtumine 2) Mis on ökoloogiline jalajälg ja kui suur on Eesti ökoloogiline jalajälg? Mõõdab kogu maa-ala, mis läheb vaja ühe inimese toote, linna vee, toidu, energia ja jäätmete viskamise vajaduste rahuldamiseks. See on parim indikaator, mis näitab majandustegevuse mõju keskkonnale. Iseloomustab inimese survet keskkonnale. Seda arvestatakse arvestuslikes pinnaühikutes inimese kohta.Eesti ökoloogiline jalajälg on 6,5 ha/a, 2006a seisuga. 3) Mis on müra? nimeta enim levinud mürakaitse/tõrje vahendid.
tavapärasel poliitilisel skaalal ning selle liikumise teoreetilised ideed pärinevad 1960- ndatest. Üks esimesi niinimetatud ökoloogilisele kriisile tähelepanu juhtivaid raamatuid oli Rachel Carsoni "Hääletu kevad," mis ilmus 1962 aastal. Kuni selle ajani vaatlesid poliitilised mõtlejad loodust kui lihtsalt majanduslikku ressurssi. Rohelised väidavad, et majanduse arenguga kaasnev loodusressursside talitsematu raiskamine toob kaasa hävingu ning tänaseni on see toimunud mõtlematult ja hoolimatult ökoloogilise tasakaalu suhtes. Roheline ideoloogia rajaneb ökoloogial (teadus organismidest nende elukeskkonnas). Vastandades arvamust, et inimene on looduse peremees, hoiatab ökoloogia, et inimtegevus võib looduslikku tasakaalu häirides hävitada ökosüsteemi, mis omakorda teeb inimtegevuse võimatuks. Mõned rohelise liikumise esindajatest on tekitanud sellest
Poodidel toidukadu vähendaks kindlasti ,,parim enne" toodete annetamine toidupankadele. Eesti riigis võib seda teha ainult üks poekett, milleks on Rimi. Toitlustusasutustel aitaks toidujäätmeid vähendada jääkide kasutus järgmise päeva menüüs. Meie kooli kohvikus nimega Amps kasutatakse eelmise päeva jääke järgmise päeva toidus. Samuti tuleks järgida portsjonite suuruseid, et inimesed jõuaksid oma söögi lõpuni süüa [6]. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võin öelda, et toidu raiskamine on tänapäeva ühiskonnas väga aktuaalne probleem. See on probleem, millele inimesed pidevalt ei mõtle. Paljud viskavad igapäevaselt toitu ära, paljud nälgivad. Me ei mõtle hamburgerit käes hoides, et kuidas see minu kätte on jõudnud. Hamburger koosneb väga mitmed koostisosast ning igal koostisosal on oma lugu. Tootmisprotsessist kuni tarbijani, läheb raisku hulgaliselt toitu mitmetel põhjustel. Ühiskond peaks koos aitama sellele kaasa ning vähendama toidukadu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
