arheoloogilisi jälgi, mis on säilinud osaliselt või täielikult, ajutiselt või pidevalt vee all. Veealused leiukohad on näiteks vee-, õhu- ja muude sõidukite vrakid, muistsed asulakohad, kalatõkked, sillad, sadamakohad, samuti mitmesugused töö- ja tarberiistad, savinõud, ehted, relvad jm. Veealust leiukohta ei saa lahutada selle arheoloogilisest ja looduslikust ümbrusest, mis omab informatsiooni edasikandjana sama suurt tähtsust kui leiud ise. Samuti on märjas keskkonnas head säilimistingimused (Veealune kultuuripärand). Keskkond mõjutab kultuuripärandit. Kui meie ümber ei oleks sellist keskkonda, siis me ei saaks omada ka selliseid kultuure ja meil Eestis ei oleks säilinud ka nii palju kultuuripärandit. Inimesed kogumaailmas kui ka Eestis peavad õppima austama ümbritsevat keskkonda kui ka kultuuri, sest me kõik oleme osa sellest. Kui inimesi ei oleks ei saaks meil olla ka sellist kultuuri ja keskkonda. Kasutatud kirjandus. 1. Ü. Jukk, Toidupärand, http://www
põhjaveelademest. Samast ammutatakse Häädemeestel ja Värskal mineraalvett. Ordoviitsium Ordoviitsiumi lademe avamused paiknevad PõhjaEestis, Vormisel ja Hiiumaa põhjaosas. Ordoviitsiumis moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmisel 160180m. Ordoviitsiumi ajastul oli Eesti ala jälle mere all. Mereelustik oli eelmistest rikkalikum ja fossiilide säilimistingimused olid lubjakivis soodsamad. AlamOrdoviitsiumi rannalähedase mere olustikku iseloomustab liiva ja massiline brahhiopoodide fosfaatsete karpide kuhjumine. Nendest rikatunud setendid on tundut oobolusfosforiidina. Fosforiidirikka liivakivikihi katkendina esinevas pruunikashallis argiliidis nn. diktüoneemakildas on leitud graptoliite. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad. Kukersiidi orgaanilise aine
kulutusperioodi. Neid kihistuid ei leidu vaid Kagu-Eestis. Kesk- ja Hilis-Kambriumis valdasid Eestis peamiselt kulutusperioodid, mistõttu neid kihistud on väiksemal alal. Ordoviitsiumi lademe avamused paiknevad Põhja-Eestis, Vormsil ja Hiiumaa põhjaosas. Ordoviitsiumis moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmiselt 160-180 m. Ordoviitsiumi ajastul (480 – 435 milj. a. t.) oli Eesti ala jälle mere all. Ordoviitsiumi mereelustik oli Kambriumi omast rikkalikum ning ka fossiilide säilimistingimused olid lubjakivis soodsamad. Alam- Ordoviitsiumi rannalähedase mere olustikku iseloomustab liiva ja massiline brahhiopoodide fosfaatsete karpide kuhjumine. Nendest rikastunud setendid on tuntud oobolus-fosforiidina. Fosforiidirikka liivakivikihi katkendina esinevas pruunikashallis argiliidis nn. diktüoneemakildas on leitud graptoliite (peajalgseid). Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad
annaabi.ee 
