stören- segama, stricken- kuduma, weinen- nutma, wünschen- soovima, aufräumen- koristama, kohale jõudma, anrufen- helistama, antworten- vastama, arbeiten- töötama, aussteigen- väljuma, vorspielen- ette mängima, buchen- broneerima, besuchen- külastama, reisen- reisima, mieten- üürima, beginnen- algama, bitten- paluma, danken- tänama, bringen- tooma, denken- mõtlema, dürfen- tohtima. wandern- matkama, interessieren- huvituma, spielen- mängima, warten- ootama, öffnen- avama, Oleviku pööramine: Ich-mache, hebe, fahre, nehme. Du- machst, hast, fährst, nimmst. Er/Sie- macht, hat, einkaufen- sisseostma, laufen- jooksma, kochen- keetma, suchen- otsima, fragen- küsima, spazieren- fährt, nimmt. Wir- machen, haben, fahren, nehmen. Ihr- macht, habt, fahrt, nehmt. Sie-machen, haben,
Ebareeglipärased: Beginnen- begann- hat begonnen- algama, bleiben- blieb- ist geblieben- jääma, bringen- brachte- hat gebracht- kandma, treffen- traf- hat getroffen- kohtuma, trinken- trank- hat getrunken- jooma, vergessen- verga- hat vergessen- unustama, viima /tooma, denken- dachte- hat gedacht- mõtlema, dürfen- darf- hat gedurft- tohtima, einladen- lud ein- hat eingeladen- külla verlieren- verlor- hat verloren- kaotama, waschen- wusch- hat gewaschen- pesema, wissen- wusste- hat gewusst- teadma, werden- kutsuma, essen- a- hat gegessen- sööma, fahren- fuhr- ist gefahren- sõitma, fallen- fiel- ist gefallen- kukkuma, finden- fand- hat wurde- ist geworden- kellekski saama. Mineviku pööramine(reeglipärane): Ich- lernte, habe gelernt. Du- lerntest, hast gelernt. Er/Sie-
beginnen begann hat begonnen algama IE/I A E Liegen lag hat gelegen asuma bitten bat hat gebeten paluma Sitzen saß hat gesessen istuma Unregelmäßige Verben ebakorrapärased Modalverben Können konnte hat gekonnt võima, saama, tohtima, oskama Müssen musse hat gemusst pidama Mögen mochte hat gemocht võima, tahtma, soovima, meeldima Dürfen durfte hat gedurft tohtima Sollen sollte hat gesollt pidama Wollen wollte hat gewolt tahtma Wissen wusste hat gewusst teadma
Paluma-bitten,bat,hat gebeten Jääma-bleiben,blieb,ist geblieben Põlema-brennen,brante,hat gebrannt Viima-bringen,brachte,hat gebracht Mõtlema-denken,dachte,hat gedacht Tohtima-dürfen,durfte,hat gedurft Sööma-essen,a,hat gegessen Sõitma-fahren,fuhr,ist gefahren Leidma-finden,fand,hat gefunden Lendama-fliegen,flog,ist geflogen Andma-geben,gab,hat gegeben Meeldima-gefallen,gefiel,hat gefallen Minema-gehen,ging,ist gegangen Omama-haben,hatte,hat gehabt Peatuma-halten,hielt,hat gehalten Rippuma-hängen,hing,hat gehangen Kellegi nimi on-heien,hie,hat geheien Aitama-helfen,half,hat geholfen Tundma-kennen,kannte,hat gekannt Tulema-kommen,kam, ist gekommen
Modalverben (modaaltegusõnad) können oskama, võima, saama müssen pidama ich kann ich muss du kannst du musst er/sie/es kann er/sie/es muss wir können wir müssen ihr könnt ihr müßt sie/Sie können sie/Sie müssen dürfen tohtima wollen tahtma ich darf ich will du darfst du willst er/sie/es darf er/sie/es will wir dürfen wir wollen ihr dürft ihr wollt sie/Sie dürfen sie/Sie wollen wissen teadma möchten tahaksin ich weiß ich möchte
MODALVERBEN. Präsens MÜSSEN (sunnitud olema) Ich muss Su musst Inf. Er,sie,es muss lernen Wir müssen Ihr müsst Sie müssen KÖNNEN(oskama, võima, saama) Ich kann Du kannst Er,sie,es kann Klavier spielen. Wir können Ihr könnt Sie können DÜRFEN (tohtima) Ich darf Du darfst Er,sie,es darf heute nicht schwimmen gehen. Wir dürfen Ihr dürft Sie dürfen MÖGEN (armastana) Ich mag Du magst Er,sie,es mag Tiere Wir mögen Sport Ihr mögt Sie mögen -tingiv kõneviis (tahaksin). SOLLEN (kohustatud olema) Ich soll Du sollst Er,sie,es soll das Buch durch lesen Wir sollen Ihr sollt Sie sollen WOLLEN (tahtma) Ich will DU willst Er,sie,es will schlafen. Wir wollen Ihr wollt Sie wollen Präteritum (lihtminevik)
Ma- ja da-infinitiiv Da-infinitiiv Da- : 1. Modaalverbid. . Saama - saada (saan, sain, saanud) ( - ) Võima võida (võin, võisin, võinud) ( - ) Tohtima tohtida (tohin, tohtsin, tohtinud) ( , - ) Julgema julgeda (julgen, julgesin, julgenud) Proovima proovida ( proovin, proovisin, proovinud) , Katsuma katsuda (katsun, katsusin, katsunud) , Üritama üritada (üritan, üritasin, üritanud) , Suutma suuta ( suudan,suutsin, suutnud) ( , - ) Jaksma jaksata (jaksan, jaksasin, jaksanud) ( ) Jõudma jõuda (jõuan, jõudsin, jõudnud) ,
Sich Unterhält sich Unterhielt sich Hat sich Vestlema unterhalten unterhalten Eintreten Tritt ein Trat ein Ist eingetreten Sisse astuma Lesen Liest Las Hat gelesen Lugema Sich streiten Streitet sich Stritt sich Hat sich tülitsema gestritten Dürfen Darf Durfte Hat gedurft Tohtima Lassen läBt lieB Hat gelassen Laskma Verstehen Versteht Verstand Hat Aru saama verstanden Sehen Sieht Sah Hat gesehen Nägema Fliegen Fliegt Flog Ist geflogen Lendama Gehen Geht Ging Ist gegangen Reiten
hausaufgabe-kodune ülesanne, das referat-referaat, der termin-tähtaeg, brauchen-vajama, warten-ootama, dauern-kestma, schaffen-hakkama saama, geht es..? kas sobib?, unser-meie oma, euer-teie, lange-kaua,erst-alles, vielleicht-võib-olla, frei-vaba, also-niisiis, bis-kuni, einen augenblick-üks hetk, wunderbar-imetore, was hast du heute vor?-mis täna plaanis on, vorhaben-ees olema, schlafen-magama,können-saama,dürfen-tohtima, wollen-tahtma,müssen- pidama, schreiben-kirjutama,einkaufen-sisseoste tegema,spielen-mängima, freihaben- vabaolema, aufstehen-ülestõusma,früstücken-hommikust sööma, essen-sööma, lessen-lugema die klassenarbeit-kontrolltöö,die gro3mutter-vanaema, das geschenk-kingitus, der abend-õhtu, am abend-õhtul, der vormittag-ennelõuna, der nachmittag-pärastlõuna, das mädchen-tüdruk, der junge- poiss, die musik-muusika, die zeitung-ajaleht, denn-sest, bald-varsti-alle-kõik,
Feodaaltsivilisatsioon langes, kuna kuningavõim Frangi riigis oli aja jooksul langenud ning lõpuks olid käes kodusõjad. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased. Peale Frangi riigi langust säilisid veel iseloomulikud tunnused üpris kaua, näiteks pärisorjus. Mina arvan, et feodaaltsivilisatsioon oli negatiivne, sest inimesed polnud võrdsed ja sõduritele palka ei makstud. Iga inimene peaks tohtima ikkagi uskuda seda, mida ta soovib ja tahab. Aga ta oli parem kui absolutism, sest ei olnud ainuvõim.
algama beginnen-begann-hat begonnen hammustama beiBein-biss-hat gebissen tõestama beweisen-bewies-hat bewiesen pakkuma bieten-bot-hat geboten siduma binden-band-hat gebunden paluma bitten-bat-hat gebeten jääma bleiben-blieb-ist geblieben praadima braten-briet-hat gebraten murdma brechen-brach-hat gebrochen põlema brennen-brannte-hat gebrannt tooma bringen-brachte-hat gebracht mõtlema denken-dachte-hat gedacht tohtima dürfen-durte-hat gedurft soovima empfehlen-empfahl-hat empfohlen tundma empfinden-empfand-hat empfunden otsustama sich entschieden-entschied sich-hat sich entschieden ilmuma erscheinen-erschien-ist erschienen hirmuma erschrecken-erschrack-ist erschrocken sööma essen-aB-hat gegessen sõitma fahren-fuhr-ist gefahren kukkuma fallen-fiel-ist gefallen püüdma fangen-fing-hat gefangen leidma finden-fand-hat gefunden
tragen trug getragen kandma wachsen wuchs ist gewachsen kasvama waschen wusch gewaschen pesema ei ie ei heiBen hieB geheiBen kutsuma sein war ist gewesen olema haben hatte gehabt omama werden wurde ist geworden saama,muutuma können konnte gekonnt oskama,võima müssen musste gemusst sunnitud olema dürfen durfe gedurft tohtima wollen wollte gewollt tahtma sollen sollte gesollt pidama mögen mochte gemocht meeldima,taluma wissen wusste gewusst teadma
1. Lektion die Karte,-n - kaart der Betreuer,-;die Betreuerin,-nen giid, juhendaja, grupijuht der Name,-n nimi dürfen, ich darf tohtima,võima der Österreicher,-; die Österreicherin,-nen austerlane der Sänger,-;die Sängerin,-nen laulja ich möchte ma tahaksin darf ich? kas ma tohin? wer? kes? was? mis? wo? kus? woher? - kust? wohin? kuhu? die Stadt,-"e linn wieviel? kui palju?, mitu? die Bank,-en pank der,die Deutsche,- n sakslane der Este,-n, die Estin,-nen -eestlane der, die Bankangestellte,-n pangaametnik (teenistuja) der, die Postbeamte,-n postiametnik die Hauptstadt,-"e pealinn
A Umlaut Ä Besuchen - külastama Als -kui Buchstabieren täht haaval ütlema Also - niisiis Dürfen - tohtima Etwas - natuke Essen sööma Doch vastad eitavale küsimusele Fehlen puuduma jaatavalt Geben andma Gern - meelsasti Geboren sein sündima Gleich kohe Gehen minema Ins - -sse(sisseütlev) Glauben - arvama In der Mitte - keskel Haben omama Kein(e) eitus nimisõnade puhul Kosten maksma, väärt olema
Du Magst Mochtest Er/es/sie Mag Mochte Wir Mögen Mochten Ihr Mögt Mochtet Sie mögen Mochten Olevik Minevik dürfen Durfte tohtima Tohtis Ich Darf Durfte Du Darfst Durftest Er/es/sie Darf Durfte Wir Dürfen Durften Ihr Dürft Durftet Sie dürfen Durften können Konnte
Freihaben – Vaba olema Schlafen – Magama Schreiben – Kirjutama Frühstücken – Hommikust sööma Das Frühstück – Hommikusöök Zu Mittag essen – Lõunat sööma Essen – Sööma Die Klassenarbeit, -en – Klassitöö Das Geschenk, -e – Kingitus Der Abend, -e – Õhtu Der Vormittag – Ennelõuna Der Nachmittag – Pärastlõuna Die Musik – Muusika Die Zeitung, -en – Ajaleht Bald – Varsti Modalverben Können – Saama, Võima, Tohtima, Oskama Mögen – Võima, Tahtma, Meeldima, Soovima Kann Mag Kannst Magst Kann Mag Müssen – Pidama (Tungivam) Sollen – Pidama (leebem) Muss Soll Musst Sollst Muss Soll
Soome-volga tüved (81-158, volga keeltes: mari ja mordva, 3000 eKr, osa tüvedest võivad olla vanemad) Somaatiline sõnavara: - Selg (kehaosa) - Kevad, täht (loodus) - Haab, juur, saar, vaher (taim) - Lehm, ott, siga, sääsk (loomad) - Jumal, vaim, lell (ühiskondlik) - Töö, uhmer, vene (riistad) - Pett, jahu (toit) - Kümme (arvsõna) - Aher, lämmi (omadussõnad) - Jahvama, pesema, tohtima (verbid) 4. Laensõnad eesti keeles Indoeuroopa ja indoiraani laenud, umbes 30 sõna: mesi, sada, põrsas, vars, vasar, viha Balti laenud, umbes 150 sõna eesti keeles: hammas, kael, reis, loodus, hall:halla, mets, loomad, hani, heid, harakas, herilane, härg, oinas, vähk. Toit: hernes, seene Ehitus: sein, sild, esemed, kirves, ratas Perekond: hõim, mõrsja, sõber Usund: põrgu Adj: lahja, laisk, tühi Verb: rõhuma Arv: tuhat Määrsõna: veel
bita biter bet bitit hammustama, närima bjuda bjuder bjöd bjudit pakkuma bli(va) blir blev blivit saama, hakkama brinna brinner brann brunnit põlema bryta bryter bröt brutit murdma bära bär bar burit kandma böra bör borde bort pidama, tohtima dra(ga) drar drog dragit tõmbama dricka dricker drack druckit jooma dö dör dog dött surema falla faller föll fallit langema, kukkuma finna finner fann funnit leidma finnas finns fanns funnits leiduma flyga flyger flög flugit lendama
Üldkoosolek otsustas esitada pankrotiavalduse. Aga: Koosolekul otsustati (umbis tgm) esitada pankrotiavaldus. da-tegevusnime sihitise kääne: Kui da-tegevusnimi laiendab (tulemuseta, jätkuvat tegevust väljendavaid) tundeverbe (kartma, armastama jne) – osastavas. Ta kartis sõlmida lepingut. (Ta sõlmis lepingu/lepingut.) Soovimist, tahtmist või kavatsemist väljendavate verbide (jõudma, kavatsema, laskma, lubama, soovima, suutma, tahtma, tohtima jt) puhul – mõlemad. Soovin osta seda raamatut ~ selle raamatu. Tahan saata sõbrale pakki ~ paki. Eitus: Ma ei soovi osta seda raamatut. Sihitise vorm mõningate asesõnade puhul: 1. ja 2. isiku isikuliste asesõnade (mina, sina, meie, teie) ning enesekohaste asesõnade (enese ~ enda, iseenese ~ iseenda) puhul kasutatakse nimetava asemel alati osastavat. Mind jäeti maha. Peeter jäeti maha. Pese ennast ~ end puhtaks. Pese kael puhtaks. 3
Sich Unterhält sich Unterhielt sich Hat sich Vestlema unterhalten unterhalten Eintreten Tritt ein Trat ein Ist eingetreten Sisse astuma Lesen Liest Las Hat gelesen Lugema Sich streiten Streitet sich Stritt sich Hat sich tülitsema gestritten Dürfen Darf Durfte Hat gedurft Tohtima Lassen läBt lieB Hat gelassen Laskma Verstehen Versteht Verstand Hat Aru saama verstanden Sehen Sieht Sah Hat gesehen Nägema Fliegen Fliegt Flog Ist geflogen Lendama Gehen Geht Ging Ist gegangen Reiten
. ( Hansson, J. , Oscarsson, C. , Õnnelikud lapsed, Tallinn, Varrak, 2006, lk 69-70) 1.3 Beebi tulek Kui perekonda on tulemas uus laps, peavad vanemad aru saama sellest, et suurema lapse jaoks muutub isa nüüd eriti oluliseks. Suurem laps näeb pidevalt, et beebi on koguaeg emaga koos ja tema rinnaotsas. Ta reageerib sellele, et näidata oma vajadusi ema lähedusele. See on muidugi hea, et laps oma tundeid väljendab. Laps peab tohtima oma tundeid ja viha väljendada, kuid sealjuures on oluline see, et ta väljedab neid vanemate vastu, mitte beebi vastu. Suuremat last ei tohiks jätta mitte mingil juhul kõrvale, vaid tuleb leida võimalus, 8 kuidas saaks ka suurem laps emaga aega veeta. . ( Hansson, J. , Oscarsson, C. , Õnnelikud lapsed, Tallinn, Varrak, 2006, lk 63)
järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna · verb tegusõna · adjektiiv omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema) · konjunktsioon (ja, või, nagu) · numeraal arvsõnad · partikkel abisõna, muutumatu mittetäistähenduslik sõna, hüüd- ja rõhusõnad · klassifikaator nimisõnale lisatav sõna või morfeem Sõnaliikide liigitusalused · Morfoloogiline: vastavalt sellele, millised kategooriad sõna kasutab. Kasutu muutumatute sõnade osas.
eesti tingiv imperatiiv – direktiiv (käskiv) optatiiv – soov Modaalsus: Modaalsus on grammatiline kategooria, mis väljendab kõneleja suhet tegelikkusesse, eriti tegusõna kõneviiside abil. Modaliseerijad on nt partiklid (vist, võib-olla, küllap), modaalverbid (võima, saama, tohtima), grammatilised vahendid (kõneviisid). Klassikaliselt 3 modaalsust: - episteemiline (asja tõenäosus) - deontiline (väidetu on seotud käsu või keeluga) - dünaamiline (subjekt on võimeline midagi tegema) 31. Evidentsiaalsus. Evidentsiaalsus on seotud episteemilise modaalsusega tuyuca keele näitel:
ihr müsst peate mögt armastate sollt peate sie müssen peavad mögen armastavad sollen peavad Sie müssen peate mögen armastate sollen peate WOLLEN väljendab kindlat soovi. DÜRFEN väljendab luba, loa andmist. KÖNNEN väljendab võimet, oskust või võimalust. wollen tahtma dürfen tohtima können suutma ich will tahan darf tohin kann suudan du willst tahad darfst tohid kannst suudad er/sie will tahab darf tohib kann suudab wir wollen tahame dürfen tohime können suudame ihr wollt tahate dürft tohite könnt suudate
21 vormist. Näide: olen õppinud, olin õppinud, ei õpi, ei ole õppinud. Lihtöeldiseks on aga sellised vormid, mis koosnevda mitmest sõnast, aga moodustab ühtse tähenduse terviku. Lihtöeldisi on kolme liiki: 1. Ahelverbid ehk ahelsõnad, mis on vormid, kus üheks osiseks on modaal tähendusega tegusõnad (näima, võima, tohtima, saama, pidama). Teiseks osiseks on tegusõna tegevusnimi (-ma/-da vormi kujul). Näide: võib vaadata, peab tulema, tohib minna. 2. Ühendverbid on tegusõna ja määrsõna ühendid, mis omavahel moodustavad tervikliku tähenduse. Näide: üles ronima, mahakirjutama, ette hüppama, läbi sõitma. 3. Väljendverbid koosnevad tegusõnast ja ühest või kahest käändsõnast (sellised tegusõna ühendid, mis on ülekantud tähendusega)
(ebareeglipärane)tegusõna lihtminevikus,mitmuse pöörded on "normaalsed". Modaalverbide tähendusest: KÖNNEN (A), konnte, gekonnt - võimeline olema; teadma / oskama; luba / õigus; Der Kranke konnte nicht gehen Haige ei saanud käia Er kann Französisch Ta oskab prantsuse keelt Sie können anrufen Te võite helistada DÜRFEN (A), durfte, gedurft tohtima, luba/õigus; eitavas vormis keeld; võimalik olema; Darf ich hier bleiben? Kas ma tohin siia jääda? Man darf hier nicht rauchen. Siin ei tohi suitsetada Sie dürfte Recht haben. Tal võib õigus olla MÜSSEN (U), mußte, gemußt - füüsiline või objektiivne vajalikkus; kindlusega oletus; Er muß sich erholen Ta peab puhkama
arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Lisaks ei saa nt teadusvabadus olla piiramatu juba sellepärast, et inimesi ei tohi vastavalt PS § 18 lg-le 2 allutada teaduskatsetele nende vaba tahte vastaselt. Samuti ei saa kunstivabadus olla piiramatu, sest ka kunstiteosega võib teotada teise isiku au või head nime (§ 17). Nagu neist näidetest nähtub, on iga õigus millegagi piiratud. Ka ilma piiriklauslita tagatud põhiõigusi peab tohtima piirata. Sellele on õigusega viidanud ka Riigikohus (alates RKKKo 26.08.1997, 3-1-1-80-97, p I; vrd RKÜKo 03.07.2012, 3- 3-1-44-11, p 72). See tõdemus ei anna veel vastust küsimusele, millal ilma piiriklauslita põhiõigust piirata tohib. PS teksti autorite sihiks oli garanteerida mõned põhiõigused veelgi kõikehõlmavamalt kui kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigused. Selleks jäeti vastavas sättes mainimata sekkumisvõimalus
põhimõtte sisu avamiseks tuleb avada privaatautonoomia põhimõtte sisu. 2 Privaatautonoomia põhimõte tähendab, et üksikisik peab saama oma õigussuhteid kujundada enesemääramise teel ja omavastutuslikult ning selleks peab õiguskord andma isikule privaatsetes eluvaldkondades võimalikult suure vabaduse, mida peab isik saama vabalt teostada. Seega lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt peab üksikisik tohtima vabalt otsustada kas ja kellega ta lepingu sõlmib (lepingu sõlmimise vabadus) ning millise sisuga lepingu ta sõlmib (lepingu sisu määramise vabadus), samuti vormivabadus (millises vormis isik lepingu sõlmib). Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et lepinguvabaduse põhimõte ei ole piiramatu. Seadusandja esmaseks ülesandeks on läbi seadusandluse kaitsta võlasuhte nõrgemat poolt, kelleks üldjuhul on tarbija
põhimõtte sisu avamiseks tuleb avada privaatautonoomia põhimõtte sisu. Privaatautonoomia põhimõte tähendab, et üksikisik peab saama oma õigussuhteid kujundada enesemääramise teel ja omavastutuslikult ning selleks peab õiguskord andma isikule privaatsetes eluvaldkondades võimalikult suure vabaduse, mida peab isik saama vabalt teostada. Seega 2 lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt peab üksikisik tohtima vabalt otsustada kas ja kellega ta lepingu sõlmib (lepingu sõlmimise vabadus) ning millise sisuga lepingu ta sõlmib (lepingu sisu määramise vabadus), samuti vormivabadus (millises vormis isik lepingu sõlmib). Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et lepinguvabaduse põhimõte ei ole piiramatu. Seadusandja esmaseks ülesandeks on läbi seadusandluse kaitsta võlasuhte nõrgemat poolt, kelleks üldjuhul on tarbija
annaabi.ee 
