Tõde ja õigus (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Suvitajad, Siin me oleme

meesterahvad, kes pidevalt teineteisega tülitsevad ning nõuavad õigust. Kui Andres Vargamäele kolis, siis polnud tal aimugi, et ta peab ka tegelema peremehe Pearuga. Andres sõlmis Pearuga kraavilepingu, mis oli Pearu huvides. Aga Andres ei osanud isegi arvata, et naabertalu peremees võib seda enda kasuks ära kasutada. Andres alustas ausa mehena, aga mida rohkem ta Pearuga kokku puutus, seda rohkem hullemaks olukord muutus. Pöördutakse kohtu poole, et õiguseni jõuda. Andrus uskus, et tõde päästab tema kui ka Vargamäe, aga Pearu valelik ja petlik iseloom võitis lahingud. 2. Andrese kahe abielu võrdlus – Andrese esimene abielu oli koos Krõõdaga. Ta armastas Krõõta väga, aga Krõõt oli väsinud. Pidev laste sünnitamine, et Vargamäele uus pärija saada ning töötamine väsitas ta ära. Ta oli väga töökas naine ja hell ning heasüdamlik. Lõpuks sündis neil siiski poeg, kuid kahjuks suri Krõõt pärast enda poja sünnitamist. Andrese teine

10. - 12. klassi kirjandus

2

docx

Tõde ja õigus

Ta ise peab küll ennast ausaks meheks, kuid elab pigem „eesmärk pühitseb abinõu“ järgi. Raamatu lõpu poole on ta isegi valmis vanduma, et tema on teinud kõike puhtast südamest ja õigluse nimel. See näitab, kui pimestatud ta on oma vihast, mis sündis ebaõiglusest, ja kuidas ta on ise muutunud selliseks nagu Pearu – isegi hullemaks, kuna tema tagamõtted on ratsionaalsed, kuid Pearul irratsionaalsed. Andrese jaoks on ainult üks tõde – see on tema enda oma. Ma arvan, et Pearu ei hooli tõest ja õiglusest nii nagu Andres – Pearu jaoks on need vaid praktilised ja omakasupüüdlikud vahendid, ta ei usu oma südame puhtusesse ega tõesse kui millessegi ülemasse. 2. Andrese kahe abielu võrdlus Andrese abielu Krõõdaga oli armastusest, Mariga praktilisusest. Andrese ja Krõõda abielu sai abieluõnne mõõdupuuks kogu Vargamäe rahvale. Olgugi, et nende aeg oli täis tööd ja

10. - 12. klassi kirjandus

3

odt

"Tõde ja õigus I" hindeline töö.

Ingrid Lembavere "Tõde ja õigus I" hindeline töö. 1.Võrdle Andrese ja Pearu arusaamist tõest ja õigusest Nad on kaks kanget tegelast, kes üksteisele vingerpusse korraldavad ja teineteist üle proovivad trumbata. Seda teevad nad pidevalt, kuna nad on naabrid, siis mõlemal on omad huvid ja kumbki ei taha alla anda. Mõlemad arvavad, et neile peab jääma õigus. Sellepärast pöörduvad ka paljude tülidega kohtu poole, kuid alati ei õnnestu kohut võita, kuna juhtub erinevaid äpardusi ja takistusi 2.Andrese kahe abielu võrdlus. Esimene abielu oli Andresel, Krõõdaga. Krõõt oli liigagi töökas ja neil sündis pidevalt lapsi. Krõõda töökus ja laste saamine, aga väsitas teda, kuna neile sündisid pidevalt tütred, siis Andresel ja kõigil oli kurb, et koha pärijat ei sünni. Lõpuks, aga sündis poeg, peale mida Krõõt ka suri.

Kirjandus

3

doc

Meheda nendevahelised suheted

Tihti pidi ta enda peale tõmbama joobnud mehest tuleneva viha. Kaitstes lapsi peksu eest, lasi Oru perenaine end peksta, et aga mees rahuneks. Samuti pidi Pearu naine väga palju muretsema. Tihti veetis ju Pearu nädalapäevad kõrtsis. Kuna sagedasti tahtis Pearu naisele näidata oma vägevust, siis pidi naine teda teenindama ja tegema selliseid asju, millega Pearu ise oleks väga edukalt toime tulnud. Selline oli Vargamäe naiste elu, mis oli tihedalt põimitud raskuse ja murega. Tõde ja õigus Keskne teos A. H. Tammsaare loomingus on 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" (1926-33), avar läbilõige Eesti ühiskonna arengust 1870-ndaist aastaist kuni 1930-ndate aastateni; selles on esitatud lai eepiline panoraam taluelust ja linnaühiskonnast. Autori ideelise põhikontseptsiooni järgi polnud tollal valitsevates tingimustes võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda, mispärast peategelase tõeotsingud ei viigi sihile. Romaani laia eepilist haaret mitmekesistavad huumor, satiir

Kirjandus

5

doc

Tõe ja õiguse I osa kokkuvõte

XIII Uued kambrid valmis, teine laps on tütar, Andres jälle pettunud, Andrese esimene Krõõda sõimamine rukki koorma pärast, Krõõt nutab valgel kirstul, sest see ainuke asi, mis meenutab talle oma isa kodu. Kadedus Pearu rikkuse ja laiskuse üle, Jussi ja Mari pulmajutt XIV Sauna-Madis läks Pearule üle, karjapoiss Mart koos koeraga tammi hävitamas, Pearu viha XV Matu koera tapmine, Pearu oma maale tassind ta , I kohtuasi, Andres ei saanud tõde jalule seada ja õigust kätte, lõpuks tegi endale uue kraavi, Madis oli Andrese poolt, kuigi oli Orus XVI Jussil ja Maril poeg, Krõõdal tütar. Pearu tugeva sulase Jaagupi kius kuna too Pearu naise peksmise vahele läks. Kohtuasi, Pearu peksasaamine. Pearu oma naise mõrvakatse, naine Eesperesse põgenes, Pearu tuli pussnoaga, Andres ajas ta minema, Pearu vihane Andrese peale, et tema naine end seal varjab. XVII Uus talitee, Mari sai tütre, Krõõt poja ja pärast sünnitust suri

Eesti keel

2

docx

Miks Vargamäelased õnne ei leidnud?

Pearu ei suutnud leppida Eespere uute elanikega ning tahtis kogu Vargamäed oma valdusesse, ning ta oli kindel, et ega Andres siia kauaks elama ei jää, kuna ta oli juba varem suutnud kaks peret Vargamäelt nii öelda välja lüüa, kuid Andres osutus sitkemaks, kui Pearu oli arvanud. Selle eesmärgi nimel oli ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusas Andrest nii, nagu jaksas. Algas pidev kohtu vahelt käimine, Pearu ajas oma jonni ja Andres tõde ja õigust taga ja uusi probleeme aina tekkis ja tekkis juurde. Pearu oli kade Andrese peale, kuigi Eespere ja Tagapere talud olid loodud nii, et kõik oli soodsam Tagapere talule. Võiks siis arvata, et Pearu oleks oma õnne leidnud, siis kui Andres oleks Vargamäelt ära kolinud. Ka Krõõdal oli Vargamäel väga raske oma õnne leida. Õnne jaoks polnud lihtsalt aega. Koguaeg oli vaja teha rasket ja kontimurdvat tööd, kuid ta oli hea perenaine, kuid nukker ja

Eesti keel

10

doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist

Kirjandus

2

odt

A.H.Tammsaare „Tõde ja õigus“ I osa

A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa 1. Kirjuta maad mis kuulus Vargamäe Andrese talu juurde. Missugune oli see maa alguses ja kuidas Andres seda muutis? Maa oli alguses täielikult soine ja vesine, loomad jäid sinna pidevalt kinni. Põldude all oli samuti väga palju kive, mis lõhkusid Andrese tööriistu, nad korjasid neid väga palju kuid igal aastal ilmusid uued kivid nähtavale. Andres tahtis teha sinna põllu, millel kasvaks hästi vili ja soovis kraave kaevata, et vesi jõkke suunata. Ta plaanis ehitada korraliku talu, et ta naisel ja tulevastel lastel oleks seal hea elada. 2. Kirjelda ostetud taluhoonete seisukorda. Need hooned vajasid väga palju remonti. Endine peremees ei kandnud nende eest erilist hoolt. 3. Iseloomusta Andrest (välimus, päritolu, suhted abikaasaga, suhted Pearuga, suhted lastega, suhted tõe ja õigusega). Andres on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutn

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)