Tõde ja õigus (0)

1. Võrdle Andrese ja Pearu arusaamist tõest ja õigusest Teose alguses on Andresel väga sirgjooneline ja aus arusaamine tõest. Ta ei valeta, ilusta ega jäta midagi rääkimata, lootes sellega saavutada õiglust. Pearu aga kasutas igasuguseid krutskeid, et kohtumõistjaid enda poolele kallutada. Ta tunnistas   iseendale,   et   ei   räägi   alati   tõde,   kuid   pidas   kohtus   käimist   justkui mänguks, kus vastane tuleb üle kavaldada ükskõik milliste vahendite abil. Aja möödudes   jäi   Pearu   muutumatuks,   samas   kui   Andres   hakkas   järjest   rohkem vassima. Endale kinnitas ta siiski, et on aus mees ja jätab tõe rääkimata vaid selleks, et ka kohtunikud näeksid Andrese tõde.  2. Andrese kahe abielu võrdlus Andrese abielu Krõõdaga  oli  keeruline,  kuid  siiski  asjaolusid arvestades üsna õnnelik. Andresel puudus võime mõista Krõõda haprust ning Krõõt ei hädaldanud ka.   Sellest   hoolimata   armastasid   nad   üksteist   ning   elasid   koos   üsna harmooniliselt ning Krõõda surm oli Andrese jaoks kohutav kaotus. Abielu Mariga oli   rohkem   mugavusest   kui   armastusest   ning   nemad   ei   olnudki   koos   kunagi õnnelikud.   Mari   tundis   pidevalt   mineviku   pärast   süümepiinu   ning     Andres   ei võinud seda kannatada.  Nii elasidki nad koos justkui võõrad. 3. Andrese suhted lastega, kuidas need teose jooksul muutuvad? Andres suhtub oma lastesse suhteliselt ükskõikselt, erilist armastust ta nende vastu   ei   tunne.   Ainukeseks   erandiks   on   vaid   tema   esimene   poeg,   noorem Andres, kuid ka seal on tegu rohkem uhkustundega kui reaalse isaarmastusega. Mida suuremaks lapsed sirguvad, seda kehvemaks lähevad nende suhted isaga. Eriti hapuks kisub läbisaamine vanima lapse Liisiga, kes tahab minna mehele naabertalu   Joosepile.   Kui   noored   Andreselt   õnnistust   ei   saa,   otsustavad   nad koos lapse saada, et isal muud üle ei jääks, kui lasta neil abielluda. Andres aga vihastab selle peale veel hullemini ja viskab tüdruku kodust hoopis välja. See


vahejuhtum teeb mehe aga teiste laste suhtes natuke pehmemaks ja rohkem nii suuri tülisid ei ole.  4. Krõõda roll Vargamäel enne ja pärast surma. Elades oli Krõõda roll Vargamäel nagu väiksemates taludes ikka – pidi jõudma kõik tööd valmis, vajadusel kas või une arvelt. Samas oli ta ka ainukene inimene, kes suutis Pearut ja Andrest natukenegi lepitada, Krõõda ees tundis Pearu oma tegude pärast häbi ning jättis niimõnigi kord suurema kahju tegemata.  Ka   pärast   surma   pidas   Pearu   Krõõta   meeles   kui   väärt   inimest,   kuid   paljas mälestus   ei   hoidnud   teda   enam   tagasi.   Mari   ja   Andrese   jaoks   oli   Krõõda mälestus   aga   koguni   negatiivse   mõjuga,   kuna   Andrest   häiris,   et   Mari   tundis pidevalt süümepiinu Krõõda asemel perenaiseks tulemise pärast.  5. Jussi roll Vargamäel enne ja pärast surma Juss oli Vargamäe esimene sulane ning jäi sellele kohale mitmeks aastaks. Ta oli osavate töökätega ning kuigi ta kirus Andrese poolt antud töökoormat, meeldis talle Mäe talus sellegipoolest. Kui Mari Vargamäele tüdrukuks tuli, tekkis Jussis kohe kiindumus, kuigi Mari seda alguses millekski ei pidanud. Lõpuks hakkas tüdruk aga Jussi teise pilguga vaatama ja otsustas ikkagi talle mehele minna.   Jussi ja Mari abielu oli kuni Krõõda surmani üsna õnnelik. Peale Krõõda surma tegi olukord aga kannapöörde – Mari jäi elama tallu,et olla väiksele Andresele ammeks ja aidata peremeest talu üleval pidada. Juss aga tahtis oma naist tagasi sauna,   kuid   see   keeldus   tulemast.   Ühel   hetkel   ei   suutnud   mees   enam   naise keeldumisest tulnud häbi kannatada ja poos ennast kuuse otsa üles.  See  sündmus  vajutas  Mari   ja   Andrese  läbisaamisele  aga  pitseri  ning   Mari  ei suutnudki kunagi endale andestada Jussi surma. 


6. Miks Mari perenaisena õnnelikuks ei saa? Mari   ei   saa   Vargamäe   perenaisena   õnnelikuks,   kuna   tema   elu   varjutavad minevikukummitused, peamiselt süümepiinad Jussi saatuse pärast. See häirib Andrest ja nii ongi nende abielu üsna õnnetu. Lisaks muutub Andres ajaga järjest karmimaks   ning   koguni   vägivaldseks.   Oma   raskuse   lisab   Mari   õlgadele   ka Vargamäe talukoha keerukus – seda majapidamist üleval hoides tiritakse kõigist justkui rõõm välja.  7. Mis paneb sinu arvates tegutsema Pearut?  Pearule meeldib kõigiga, eriti aga naabrimehega võistelda. Kuna rammu poolest on Andres Pearust selgelt üle, üritab Pearu üleaedset võita nutikusega. Ta ei kiusa   Mäe   talu   rahvast   õelusest,   vaid   selleks,   et   saaks   jälle   Andresega vaidlusesse laskuda. Ka kohtus käimist näeb ta selle mängu osana – tema jaoks positiivsed   kohtulahendid   näitavad   Pearu   jaoks   seda,   et   tema   mõistus   käib Andrese omast üle.  8. Probleemid tekivad, kui ideaalid ja tegelikkus pole vastavuses. Võrdle Andrese unistuste Vargamäed ja tegelikkust. Mis takistas tema unistuste teostumist? Andrese   unistuste   Vargamäe   oli   justkui   ideaalse   talupidamise   musternäidis. Reaalsus oli aga vastupidine – põllud olid täis kive, metsaalused ja karjamaad liigse   vee   tõttu   pehmed,   majad   aga   vanad   ja   väsinud.   Kuigi   Andres   kohe esimesel aastal üritas olukorda parandama hakata, edenes see visalt. Andresel jäi puudu töökätest, rahast ja ajast. Lisaks oli loodus ise tema vastu. Oma süü on ka   naabritevahelisel   vaenujalal,   kuna   Andrese   energiast   kulus   palju   Pearuga kaklemisele ja kohtus käimisele. 


9. Raamatu kuulsaim tsitaat on "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus!" Kellele Andres nii ütles ja millise vastuse ta sai? Kas sinu arvates on Andresel õigus?  Andres   ütles   nii   oma   vanimale   pojale,   kui   too   mainis,   et   ei   pruugi   enam Vargamäele tagasi tullagi. Noor Andres aga leidis,et hoolimata tehtud tööst ja nähtud   vaevast   polnud   siiani   Vargamäele   armastust   tulnud.   Mina   arvan,   et mõnikord   tuleb   armastuse   nimel   tõepoolest   tööd   teha,   kuid   samas   vaeva nägemine   ei   tohiks  vajalik  olla  –  ennast   armastuse   nimel  ohvriks  tuua  ei  ole mõistlik.   10.Sinu põhjendatud hinnang teosele? Kuigi Tõde ja Õigus on sujuvalt kirjutatud ning selle lugemine ei olnud kurnav, tekitas see teos minus kahetisi tundeid. Esimene pool või isegi kaks kolmandiku romaanist olid kaasahaaravad, tegelaste motivatsioonid mõistetavad ning, mis seal salata, nende elu keerdkäikudele kaasa elades sai nii mõnigi pisar poetatud. Raamatu lõpus oli Andres muutunud aga nii negatiivseks tegelaseks, et talle oli raske kaasa elada. Nii mõneski kohas muutsid tema teod mind nii vihaseks, et edasi lugemine tekitas tõesti raskuseid. Ma ei lugenud Tõde ja Õigust esimest korda, kuid loodan siiralt, et rohkem ma 1. osa lugema ei pea. Samas aga on plaanis ülejäänud osad vaikselt ette võtta ja läbi lugeda, sest teksti ülesehitus oli mulle sobiv. Kokkuvõtteks võin öelda, et ma soovitaksin seda raamatut kindlasti kõigile, kuid vaid ühe korra lugemiseks.