Nurmetalo 10B Rudolf Tobias Rudolf Tobias elas aastatel 1873-1918. Orelit õppis mängima 6-aastaselt ning komponeeris 9-aastaselt. Tartusse kolis Tobias 1904 aastal ning töötas seal pedagoogi, pianisti, organisti, helilooja ja dirigendina. Samuti oli ta kriitik ja muusikaelu orgniseerija. Organiseeris kontsertelu A. Lättega. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumist, osales rahvaüritustel ja kirjutas muusikast artikleid. Tobiase loomingus on uued ja julged helikeeled, dramaatiline ja sügav sisu, klassikaliste traditsioonide ühendumine isikupärase ütlemislaadiga, vaimuliku muusika suur osakaal ja polüfooniline väljenduslaad. Oratoorium „Joonase lähetamine“ põhineb piibli alusel, aluseks prohvet Joonase teekond. Teos sai Berliinis valmis 1909.aastal. Esiettekanne kukkus läbi, sest selle esitlemiseks oli vähe raha, koosseis oli väike, tagasihoidlikele esitajatele oli keerul...
Heino Eller (1887-1970) Elulugu Helilooja, kompositsiooniõppejõud Sündis 1887. Aastal Tartus. Kodus mängiti palju pilli ja tegeleti muusikaga 12.aastaselt alustas viiuliõpinguid Noorena olid põhihuvid joonistamine ja muusika Otsustavaks teguriks eriala valikul sai kohtumine Rudolf Tobiasega, kellelt Eller sai mõned muusikateooria tunnis. 1907.aastal astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Õpingud viiuliklassis aga lõppesid üsna varsti käe ülemängimise tõttu Pärast seda õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust, kuid siis taas astus konservatooriumisse, kuid seekord Vassili Kalafati kompositsiooniklassi. Õppis iseseivalt ja käis konservatooriumis vaid eksameid tegemas.
"Kallis kolleeg, te ei teagi, mida teie poeg oskab". • Õpingud konservatooriumis kulgesid edukalt, ning Kapil polnud ka materiaalseid probleeme nagu paljudel tema kaasmaalastel, kellel polnud Peterburis lähedaseid sugulasi. Artur Kapp sai andeka õpilasena kohe ka stipendiumi. • Algul õppis A. Kapp ainult professor Homiliuse oreliklassis, kuid mõne aja pärast hakkas õppima lisaks ka klaverit. • Konservatooriumis tutvus A. Kapp esmakordselt ka Rudolf Tobiasega, kes oli temast viis aastat vanem. • Tobiase eeskujul alustas Kapp komponeerimisega ja 1896. aastal valmis tema esimene suuremõõtmeline heliteos – Orelisonaat f-moll. • 1897. aasta kevadel mängis Kapp seda üleminekueksamil viimasele kursusele, mille tulemusena tegi Nikolai Rimski-Korsakov talle ettepaneku asuda tema juurde õppima erikompositsiooni. • 1898. aastal lõpetas A. Kapp Peterburi Konservatooriumi oreli erialal. • A. Kapp astus N
Esimesed muusikalised teadmised sai oma isalt. Õppis orelit ja kompositsiooni Peterburi Konservatooriumis. Eesti esimene professionaalne helilooja. 1910. aastal kolis ta Berliini. Tema pilt oli 50kroonise peal Artur Kapp 1878 1952 Sündis SuureJaanis. Esimesed oreli ja klaveriõpetused sai ta oma isalt. Ta õppis Peterburi Konservatooriumis. Ta kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Teda peetakse koos Tobiasega Eesti sümfonismi rajajateks. Kuula ja naudi ! https://www.youtube.com/watch?v=VWPACef2_eY https://www.youtube.com/watch?v=CcBGsjPky0c https://www.youtube.com/watch?v=MpUuF6vrLFw https://www.youtube.com/watch?v=X_1yaErB3Do NoorEesti ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" Integreeris uusi kirjanduse suundi, tähistab eestikeelse linnakultuuri algust
12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju. Eller mängis viiulit kooliorkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud ,,Vanemuises". 1907. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumisse. Õppides koos Tobiasega pani Heller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba sama aasta sügisel ta unistus täitus ja ta pääses õppima Peterburi Konservatoorimi viiuliklassi, käevigastamise tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama, ning selleasemel siirdus Peterburi Ülikooli õigusteadust õppima. 1919. aastal astus Eller uuesti Peterburi Konservatooriumisse, seekord kompositsiooni ja muusikateooria erialale. Peterburi rikkalik muusikaelu
kehtestama. Lisaks on noormees keskmisest emotsionaalsem, armub kergesti ning teeb tihti hetkeemotsioonidest ajendatud otsuseid. Catherine Fedden on Nicki sõbra, Tobiase õde. Peretütrel on kalduvused depressioonile, läbi teose on ta üsna ettearvamatu ning veidi ennast täis. Nick tunneb end tüdruku eest vastutavana ning on talle halbadel aegadel suurimaks toeks. Noormees muutub Catherine'ga üha lähedasemaks, saades peagi tüdrukuga paremini läbi kui Tobiasega. Catherine on väga julge ning otsekohene, talle meeldib pidudel käia ning vastutustunde puudumise ja elukommete tõttu on tal tihti probleeme vanematega. Lisaks ei meeldi talle suhelda Faddenite peretuttavatega. Gerald Fadden on vastne konservatiivist parlamendiliige, ta on enesekindel, edumeelne ning uhke. Mida aeg edasi, seda seda rohkem hakkavad need iseloomuomadused aga talle probleeme tekitama
Konservatooriumiks) Temast sai kooli 1. direktor! -Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. -Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras. Looming : 1) Populaarsem osa koorilauludel, mitmed kuuluvad meie kooriklassikasse. "Koit", "Kiigelaul", "Põlismetsa järv" jt; 2) Avamäng - fantaasia nr.l (1906 Vanemuise avamiseks); 3) Süit "Lembitu"; 4) Sümfooniline pilt "Jaaniöö" NB! Sümfoonilised teosed võrreldes Kapi ja Tobiasega nii sisult kui helikeelelt palju lihtsamad! ( Lüürilist laadija laulvad). Mart Saar (1882-1963)- rahvuslikele traditsioonidele alusepanija eesti helikunstis! -Pärit Suure- Jaani lähistelt Hüpassaarest. -1908.a. lõpeta Peterburi kons-i oreli alal. Hiljem täiendas seal end ka kompositsiooni alal (N. Rimski- Korsakovi juures) -Kuni 1921. a. tegutses Tartus. -Õppejõuks Tallinna konservatooriumi -Pedagoogiline tegevus ei ole kunagi tähtsuselt loomingust eespool olnud
sentimentaalsust. Sulemehena kirjutas Tobias artikleid nii eesti kui ka saksa perioodilistele väljaannetele. Ta oli üks eesti esimesi muusika kriitikuid, kes mõtiskles kunsti probleemide, rahvusliku omapära ja kunstniku isikupära üle. Rudolf Tobias oli eesti esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja, organist ja pianist ning ka veel muusika kriitik. Ta oli andekas ja omapärane muusik, keda võiks nimetada geniaalseks. Tobiasega algas uus muusika ajastu eesti muusikaloos muusikazanrite avardumine suurteoste poole ( ta ei kirjutanud sümfooniat ega ka ooperit ). Ta oli uuemeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku kunsti eest ja diletantismi vastu. Ta oli seotud ka " Noor Eesti " rühmitusega. Kokkuvõte Rudolf Tobias, kui eesti instrumentaalmuusika alusenijana on eesti muusika üks suurimaid suurkujusid. Paljulapselisest perest pärit andekas muusik, kes julges välja
loobus Läte kooliõpetaja ametist ning asus Tartusse (tolle aja silmapaistev muusikakeskus) , elatades end edaspidi põhiliselt klaveritundide andmisega ning ajalehe Postimees muusikakriitikuna. Ta üritas hakata välja andma ka muusikajakirja, ent sai äraütleva vastuse oma taotlusele. 1900.aastal moodustas ta kooliõpilastest, üliõpilastest ja õpetajatest esimese eesti sümfooniaorkestri. Esmene kontsert toimus 19.novembril.1900.aastal. Ta asutas Tartus ka sega- ja meeskoori. Koos Rudolf Tobiasega valmistati ette ja esitati mitu vokaalsümfoonilist suurvormi. 1907.aasta paiku halvenes Aleksander Läte tervis ning ta pidi seetõttu aktiivsest muusikategevusest loobuma. Järgnevail aastail pühendus ta rohkem kirjatööle - tegeles muusikateooria probleemidega. Ta oli aastaid palgaline muusikaarvustastaja Postimehe juures. 1932.aastal tema vend suri ning pärast seda võttis ta üle klaveritöökoja. Looming
muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure- Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. Loomingust . . . Artur Kapp on üks markantsemaid isiksusi Eesti muusika ajaloos, kes pani koos Rudolf Tobiasega (1873 1918) aluse Eesti sümfoonilisele muusikale. Tema 1899. aastal loodud avamäng "Don Carlos" (F. Schilleri draama järgi) on üheks esimeseks Eesti sümfooniliseks helitööks. Tema peamiseks väljendusvahendiks sai kontrapunkt ja polüfooniline läbitöötatus. A. Kapi lemmikheliloojaks oli J. S. Bach, kelle loomingut ta hindas ja armastas üle kõige, mis avaldub ka mitmel pool tema loomingus. Suurepärase organisti ja improvisaatorina kirjutas A
rõõmule". 1895.aastal siirdus Läte Saksamaale Dresdeni Konservatooriumi, mille lõpetas kahe aastaga, koorikopmonisti eriala Felix Draeseke klassis. 1900.aastal asutati tema eestvedamisel Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. Orkestri juurde moodustati ka mees- ja naiskoor ning selliste koosseisudega hakati Läte juhatusel andma rahvalikke sümfooniakontserte. Koos Tobiasega valmistas Läte ette mitmete vokaalsümfoonilisete suurvormide ettekandeid, sh J. Haydni "Loomine", G. F. Händeli "Juudas Makabeus" jm. Aktiivse koorijuhina oli Läte mitmete väiksemate laulukooride asutaja ja ka üks IV üldlaulupeo üldjuhtidest. Sageli astus Läte üles klaveri- ja orelisolistina. zizzle Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees".
valmistades ette mitme suurteose ettekandeid. 10. A.Läte sai muusikalise alghariduse Cimze seminaris, töötas kooliõpetajana Puhjas ja Nõos. Küpsemas eas siirdus Saksamaale ja lõpetas 2 aastaga Dresdeni Konservatooriumi, kus sai koorikomponisti diplomi. Suure osa haridusest omandas ta iseõppimise teel. Tartus elatas end klaveritunde andes ja Postimehes muusikakriitikuna. Moodustas eesti esimese sümfooniaorkestri. Moodustas sega-ja meeskoori. R. Tobiasega valmistati ette ja esitati mitu vokaalsümfoonilist suurteost. Looming: u 150 koorilaulu (Kuldrannake, Malemäng, Küla kõrtsis, Pilvedele), 15 soololaulu (Primula veris), kantaadid (Rändajad ja tähed), orkestri- (avamäng Kalevala, Eesti tants), klaveri-, ja viiulipalu. 11. Sümfoonilise muusika sünd on seotud "Vanemuisega", kus aastal 1900 hakkas tegutsema esimene eestlaste sümfooniaorkester, mida alguses juhatas tuntud helilooja Aleksander Läte. 1908
direktor! · Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. · Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras. Looming : · Populaarsem osa koorilauludel, mitmed kuuluvad meie kooriklassikasse. " Koit", "Kiigelaul", " Põlismetsa järv" jt; · Avamäng fantaasia nr.1 ( 1906 Vanemuise avamiseks) ; · Süit " Lembitu"; · Sümfooniline pilt " Jaaniöö" NB! Sümfoonilised teosed võrreldes Kapi ja Tobiasega nii sisult kui helikeelelt palju lihtsamad! ( Lüürilist laadi ja laulvad). 15. M.Saare tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud (1882-1963) rahvuslikele traditsioonidele alusepanija eesti helikunstis! · Pärit Suure- Jaani lähistelt Hüpassaarest. · 1908.a. lõpeta Peterburi kons-i oreli alal. Hiljem täiendas seal end ka kompositsiooni alal ( N. Rimski- Korsakovi juures) · Kuni 1921. a. tegutses Tartus. · Õppejõuks Tallinna konservatooriumi
Rahvalaulu töötlusi on umbes sada. Rahvalaulu seaded jagunevad kolme gruppi. 3 Rudolf Tobias ( 1873 Käina 1918 Berliin ) Rudolf Tobias oli eesti esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja, organist ja pianist ning ka veel muusika kriitik. Ta oli andekas ja omapärane muusik, keda võiks nimetada geniaalseks. Tobiasega algas uus muusika ajastu eesti muusikaloos muusikazanrite avardumine suurteoste poole ( ta ei kirjutanud sümfooniat ega ka ooperit ). Ta oli uuemeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku kunsti eest ja diletantismi vastu. Ta oli seotud ka " Noor Eesti " rühmitusega. Tobias sündis Hiiumaal Käina Köstri peres, kus oli 13 last. Tema muusikaline andekus ilmnes varakult, juba 6 aastaselt olevat ta isaga orelit mänginud. Isa andis talle
Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. · Pärast konservatooriumi jäi Tobias Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse organistiks ja koorijuhiks. · Pani koos Tobiasega aluse Eesti sümfoonilisele muusikale. · 1904. a. asus R. Tobias elama Tartusse. · Tema 1899. aastal loodud avamäng "Don Carlos" (F. Schilleri draama järgi) on üheks esimeseks Eesti sümfooniliseks helitööks. · H. Treffneri gümnaasiumis asutas ta keelpillikvarteti.
varem avatud Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniõppejõuks, aastast 1925 oli professor. A. Kapp rajas oma heliloomingukoolkonna, kuhu kuulusid eelkõige kooriheliloojatena tuntud Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, ka tema poeg Eugen Kapp. Lühemat aega (1920--24) oli Artur Kapp tegev "Estonias" dirigendina, 1920--1921 juhatas ka sümfooniakontserte. Tunnustatud oli ta ka organistina. A. Kapp on helilooja, kes - paralleelselt Rudolf Tobiasega - tõi esmakordselt eesti muusikasse mitmed lääne-euroopa muusikazanrid: avamäng "Don Carlos" (1899), kantaat "Paradiis ja Peri" (1900), mitmed suuremad oreliteosed. Heliloomingus on A. Kapp ennekõike monumentaalsete suurteoste autor, meenutuseks tema oratoorium "Hiiob" (loodud 1929), mis XX sajandi viimastel aastatel on oma võidukäiku alustanud. A. Kapi loomingus on palju veel (taas)avastamata, ka suurteoseid.
ümber Tallinna Konservatooriumiks) Temast sai kooli 1. direktor! Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras. Looming : 1) Populaarsem osa koorilauludel, mitmed kuuluvad meie kooriklassikasse. “Koit”, “Kiigelaul”, “Põlismetsa järv” jt; 2) Avamäng - fantaasia nr.l (1906 Vanemuise avamiseks); 3) Süit “Lembitu”; 4) Sümfooniline pilt “Jaaniöö” NB! Sümfoonilised teosed võrreldes Kapi ja Tobiasega nii sisult kui helikeelelt palju lihtsamad! ( Lüürilist laadija laulvad). 3)Eesti Vabariigi aegsed laulupeod ÕPIK lk. 143-147 (kooride kunstilise taseme tõus). Heliloojad, dirigendid, korraldajad (ELL), Lauljaskonna kasv, repertuaar, laulupeo raames toimunud kontserdid, vabaõhuüritused. Ringhäälingu kaasamine laulupeo korraldamisse. Eesti Vabariigi aegsete laulupidude organiseerijaks ja koorilaulu-harrastuse edendajaks oli 1921
Jäi Venemaale. Tagasi Eestisse 1920. Estonia teatri (teater alustas tegevust 1906) dirigent ja Tallinna Kõrgeima Muusikakooli kompositsioonipedagoog. Looming jõuline, monumentaalne, dramaatiline, täis filosoofilisi probleeme, palju polüfooniat (lemmikhelilooja Bach). Sümfooniad, avamängud, oreliteosed, kantaadid, koorilaulud. Populaarne soololaul Metasateel. Suurejooneline oratoorium Hiiob, aluseks Vana Testamendi prohvet Hiiobi raamat. Koos Tobiasega pani aluse Eesti sümfoonilisele muusikale. PEETER SÜDA (1883-1920) Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli erialal. Üks suuremaid Eesti orelikunstnikke ja heliloojaid. Tema muusikast on säilinud vähe, kuid kõik selle võib nimetada Eesti muusikaklassikaks. ARTUR LEMBA (1885-1963) Lõpetas Peterburi Konservatooriumi väga väljapaistvate tulemustega klaveri ja oreli erialal. Jäi Peterburgi kuni 1920. Tallinnas konservatooriumi klaveripedagoog.Esimene Eesti
perekonda, kus sai oma esimesed klaveri-ja orelitunnid. 1891. aastal asus Artur õppima Peterburi Konservatooriumi, lõpetades 1898. aastal L. Homiliuse oreliklassi, 1900. aastal kompositsiooni eriala Rimski-Korsakovi klassis ning professor Tironi klaveriklassi. 5 Konservatooriumi vanemal kursusel õppis Artur Kapp klaverit F. Cerny juures, kes pani palju rõhku klassikalisele muusikale. Konservatooriumis tutvus ta esmakordselt Rudolf Tobiasega, kelle mõjul alustas ka Artur komponeerimisega. A. Kapp kirjutas viisi Karl Eduard Söödi sõnadele ,,Metsateel", mis on kujunenud väga menukaks. Just sel ajal (1899) valmis Arturil eksamitööna ,,Don Carlos" sümfooniaorkestrile, mis kanti esmakordselt ette 1901. aasta suvel Pavlovskis. ,,Don Carlos" sai suurt tähelepanu kogu Eesti muusikas. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas ta Peterburis õpetajana, samal ajal esinedes
mis ehitati 1935. aasta septembrist - 1937. aasta juunini. Ka rannahotelli tolleaegne Söögisaalimööbel, valmistati Siinmaa kavandite järgi ja valmistati Pärnu Puidutööstuse Artellis. Aastal 1938 sisustati ka eesti toad Kadrioru lossis mööbliga, mis olid valmistatud Siinmaa jooniste järgi. ·Artur Kapp- 1878-1952. Oli eesti helilooja, dirigent ja pedagoog, keda loetakse koos Rudolf Tobiasega eesti sümfonismi rajajaks. Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema
Saart kui hea tehnikaga orelivirtuoosi peab arvustaja "täitsa meistriks" registreerimises ja fraseerimises. Esmakordselt iseloomustatakse siin M. Saare loomingut sõnadega "müstiline", "saladuslik", "modern". Peamiselt need väljendid püsivad, esmajoonelt Saare instrumentaalloomingu suhtes, käibel läbi aastakümnete. Tartus tegutsev laulja, pedagoog, dirigent ja muusikakirjanik L. Neuman väidab, et sõna "modernist" ilmus publiku sekka seoses Tobiasega, kelle laulud läksid "nii oma harmoneerimise kui oma julgemate modulatsioonidega sellest lahku, mis seni oli kuuldud" ja märgib, et "meie juures oli sel 14 sõnal halb tähendus, mis pidi ütlema: otsitud, inetu, meie rahvale võõras muusika". Ei ole kahtlust, et tolleaegsele kuulajale M. Saare "modern" väljenduslaad oli ühtlasi salapärane ja müstiline.
annaabi.ee 
