nisajuha laiendamine); - raviprotseduurid ja ravimite manustamine (ninaneelusondi kasutamine, rautamine). 5. VASTUNÄIDUSTUSED Mitte kasutada südame- või hingamisteede haigusega loomadel. Mitte kasutada maksa- või neerupuudulikkusega loomadel. Mitte kasutada üldiste terviseprobleemidega loomadel (nt dehüdreeritud loomad). Mitte kasutada tiinuse kolmel viimasel kuul. Mitte kasutada koos butorfanooliga koolikute all kannataval hobusel. Mitte kasutada koos butorfanooliga tiinetel märadel. MANUSTAMISVIIS:Ainult intravenoosseks (i.v.) manustamiseks. Ravimit tuleb süstida aeglaselt. Toime algus on intravenoosse süstimise järgselt kiirem.
Aujeszky esineb endeemiliselt. Sigade herpesviirus-1-ga nakatunud karjades võib infektsioon reaktiveeruda kliiniliste tunnuste ilmnemiseta. Levik: Viirus levib vastuvõtlikus karjas kiirtesti ja põhjustab ilmekat kliinilist pilti, mis sõltub looma vanusest ja füsioloogilisest seisundist (tiinus). Sigade herpesviirus-1 levib otsese kontaktiga oraalselt või intranasaalselt. Haiged sead eritavad viirust sülje, ninanõrega ja teiste eritistega. Kliiniline pilt: Tiinetel emistel pärast nakatumist kuni 50% ulatuses võib tekkida aborte. Tiinuse esimese kolmandikul tekib loodete resorptsioon, alates tiinuse teisest kolmandikust esineb aborte. Tiinuse lõpus nakatunud emistel võivad looted mumifitseeruda, matsereeruda (matseratsioon – pehmenemine). Sagedased on enneaegsed poegimised, järglased võivad olla nõrgad või normaalsed. Erandjuhtudel võib tiinus pikeneda 2–3 nädal võrra.
90 maoni hektaril, kuid sagedamini pole üle 3-8 mao 100 hektari kohta. Rästikud on tavaliselt paiksed ja elavad kogu elu ühel ja samal kohal, paigutuses ümber maksimaalselt 60-100m raadiuses. Rästikud talvituvad allpool läbikülmuvat pinnasekihti, 40cm kuni 2m sügavusel. Temperatuur ei tohi talvituskohtades langeda alla 2-4 kraadi. Rästikute kehatemperatuur kõigub looduses 9-31 kraadini. Optimaalne temperatuur on isastel ligi 25 kraadi, tiinetel emastel 28 kraadi. 37 kraadist kõrgemal saabub rästikutel soojakangestus ja nad hukkuvad. Seega mõjutab rästikute populatsiooni suhteliselt palju temperatuur. Rästik kuulub Eestis looduskaitse alla. Arvukust vähendab inimtegevusest tingitud kultuurmaastiku pealetung, sest sellega seoses väheneb rästikule sobivate elupaikade pindala. Rästiku toit on üsna mitmekesine ja muutub sõltuvalt kohast, sesoonist ja aastati.
Töö tegemine - lihas töötab 30% kasutegurina. Energiabilausi lähteaineks on glükogeen, mis anaeroobes faasis muutub piimhappeeks. Piimhappe tekkel tekib ATP (lihastöö allikas). Toitefaktorite konsendratsioonimäärad. Eergia pole eraldi välja toodud. Hobuse ratsioon ei võ oll liiga mahukas. Töö - ja suguhobuse jaoks - 1kg kuivaine kohta 9mj. Proteiin- tööhobusel kuivaines 7% , imetavatel ja tiinetel märadel 10-15%. Tööhobusete söötmine Vaja palju enegiat - süsivesikuterikas sööt. Juurviljad. Raske töö korral anda süüa iga 4tunni järel, kergel tööl 6tunni järel. Hobust söödetakse pikka aega ühe ratsiooniga. Sugutäkkude söötmine Üle sööta ei tohi. Hein 7-10kg, haljast piiratakse 10-15kg, peeti või porgandit 5 kg, kaera 3-4 kg.
kadakas, saar; harvem kaske või leppa). Suvel on täiskasvanud looma toiduvajadus 20-30 kg, talvel 15-20 kg (varasuvel kulutavad toiduotsimisele päevas 10-13 tundi, talvel puhkavad rohkem). Pärast toitumist peavad põdrad puhkama ja toidu veelkord läbi mäletsema. Suurima lämmastiku, toorproteiini, tselluloosi, suhru ja rasvade summaarse sisalduse poolest on esikohal pajud, neile järgnevad haab ja mänd. Eriti kaltsiumirikkaks peetakse kadakat. Karmide talvetingimuste korral kaasneb tiinetel emasloomadel peale kehakaalu languse ka loodete resorbeerumine või eluvõimetute vasikate sündimine, eemalejäämine järgimse sügise jooksuajast ja suguküpsuse hilinemine lehmamullikatel. Paaritumine Põdrad saavutavad suguküpsuse mullikaeas (1-2. aastaselt) Jooksuaeg kestab üldjuhul augustist oktoobrini. Augusti keskpaigast hakkavad põdrapullid häälitsema (kirjedatakse kui madalat ohet), selle eesmärgiks on peletada teisi isasloomi ja emasloomale teada anda oma asukohast
Kõhukinnisus vaheldub kõhulahtisusega. Hingamiselundite tabanduse korral tekib köha ja düspnoe. Sageli esinevad närvisüsteemi kahjustused: ataksia, pareesid ja krambid. Surm saabub 5-15 haiguspäeval. Põrsaste suremus 100%. Alaäge kulg: Kliinilised tunnused avalduvad nõrgalt, kaasnevad sekundaarsed tüsistused. Enamasti seedeelundite ja respiratoortrakti kahjustused. Krooniline kulg: depressioon, vahelduv isu, palavik ja näiline paranemine, surmlõpe saabub kolme kuu jooksul. Tiinetel emistel embrüonaalne suremus, looted resorbeerivad, mumifitseeruvad, põrsad sünnivad surnult. Kui põrsas peaks sündima on nad väga nõrgad, neil esineb kaasasündinud värisemine. Mõne nädala või kuu jooksul nad känguvad ja surevad. Diagnoosimine: uuritakse tonsille, lümfisõlmi, põrna, neeru, vereproovid. Viiruse isoleerimiseks nakatatakse rakukultuuri, ELISA, immunofloresents Ikosaeedriline
Talvel on see paksem kui suvel. Aluskarva katvad pealis- ehk okaskarvad on pikemad ning varieeruvad valgest mustani ent levinuimad on albiino ja soobel.Tunnustatud on ka muud värvid nagu mitmed valged märgised rinnal, näol ja/või jalgadel. (Bourne, Caley, 2012a) Valguspäeva pikkuse muutumine toob kaasa tuhkru hooajalise karvavahetuse, mis toimub kaks korda aastas: veebruar-märts ning oktoober-november. Kunstliku valguse tingimusel pidades saab karvavahetusaega nihutada. Tiinetel tuhkrutel on karvaajamine põhjustatud hormonaalsetest muutustest ning see toimub umbes 20. tiinuspäeval. Kodutuhkrutel on pärakunäärmed, mis toodavad tugevalõhnalist nõret. Tuhkrud pritsivad seda vaid ohu ja ehmatuse korral, vahel ka väga lõdvestunud olukorras. (Eesti tuhkrusõprade klubi, 2011) 2 Siseehitus Tuhkrutel on 14 või 15 ribi. Osa isenditel on ühel pool 14 ent teisel pool 15 roiet. Neil on viis
Taliuinakus oleval karul aeglustub ainevahetus, mistõttu on karudel võimalik samade energiavarude juures kolm korda kauem söömata vastu pidada võrreldes aktiivse olekuga. Vajalik energia saadakse 90% ulatuses nahaaluse rasvkoe lagundamisest. Erinevalt paljudest talveund magavatest imetajatest täiskasvanud pruunkarudel pruuni rasvkudet ei esine, kogu rasvadest saadav energia pärineb valgest rasvkoest. Kehatemperatuur langeb taliuinaku ajal vaid 35°C võrra. Tiinetel emasloomadel on kehatemperatuur enne poegimist normaalsest kõrgem, poegimisjärgselt see küll langeb, kuid jääb siiski mitteimetavate loomade kehatemperatuurist kõrgemaks. Soojuse kadu aitavad vähendada ka isolaatoritena toimivad rasvakiht ja tihe karvkate; baribalidel on leitud ka preifeerse verevoolu vähenemist. Lämmastiku liigse kuhjumise vältimiseks sünteesitakse osast uurea lämmastikust aminohappeid, milledest osasid kasutatakse glükoosi saamiseks glükoneogeneesi abil
Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Emised eelistavad enamiku (80%) magamisajast olla lamamisalal, harvem sõnnikualal. Normaalne lamamisala emise kohta ei tohi olla alla 1,1 m2. Lamamisala hoiavad emised puhta, kui see ei paikne küna ja sõnnikuala vahel. Kuival ja soojal lamamisalal eelistavad emised lamada üksteise lähedal ja nad on puhtamad. Külm ja libe põrand põhjustab vabadel ja tiinetel emistel traumasid, mis omakorda tekitab aborte ja suurendab embrüonaalset suremust. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes. Individuaalne söötmine tiinusperioodil avaldab mõju emiste piimaproduktsioonile imetamisperioodil. Emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb.
Kinnislehma söödaratsioon peaks olema samasugune kui 8 kg piima päevas lüpsval lehmal, kui on aga tegemist väga hea lehmaga, kellelt loodetakse 30 kg-seid ja suuremaid päevatoodanguid pärast poegimist, siis selliseid lehmi tuleks kinnisperioodil sööta umbes nii nagu 10 kg piima päevas andvat piimalehma.Sööta tuleks kinnislehmi ainult heakvaliteediliste söötadega. Hallitanud, riknenud söötade söötmisel võib tiinetel lehmadel tekkida abort. Ei tohi sööta ka külmunud silo. PIIMAKARJA SUVINE SÖÖTMINE Meie oludes karjatatakse suvel piimalehmi kultuur- või looduslikel karjamaadel. See on kõige odavam piimakarja suvise söötmise viis, kuna jääb ära sööda koristamine ja ettevalmistamine. Karjamaal pidamisel käivad lehmad väljas söömas, kuid lüpstakse laudas ning vajadusel saavad laudas ka lisahaljassööta ja jõusööta. Sellepärast peaksid karjamaad
Aluskarvad koosnevad peenikestest, lühikestest ja pehmetest karvadest, mis kaitsevad looma külma eest, seepärast on see talvel tihedam kui suvel. Aluskarvad moodustavad karvastikust ligikaudu 91%. Karvaajamine on tuhkrutel hooajaline ja toimub kaks korda aastas: veebruaris-märtsis ja oktoobris-novembris. Signaaliks karvaajamisega alustamiseks on valguspäeva pikkuse muutumine ning seetõttu saab tuhkrute kunstliku valguse tingimustes pidamisel karvaajamise tähtaegu nihutada. Tiinetel tuhkrutel toimub karvaajamine umbes tiinuse 20. päeval; sellisel juhul on karvaajamine põhjustatud organismis toimuvatest hormonaalsetest muutustest. Tuhkrutel on paar pärakunääret, mis sünteesivad tugevalõhnalist nõret. Kodustes tingimustes ja rahulikus õhkkonnas elades pritsivad tuhkrud nõret harva, ainult tugeva ärrituse või ehmatuse korral. See lõhn ei ole püsiv ning selle saab kiiresti välja tuulutada.
(Randla 1990, Lk 134) Põhjapõtrade metsikut karja Taimõril peetakse suurimaks geograafiliseks populatsiooniks . Põhjapõder on ainus hirvlane, kel sarvi kannavad mõlemad sugupooled. Päevas sööb 5kg samblikke ,tundrarohtu, pajulehti, seeni, linnumune ja –poegi, koguni lemminguid, lakub uriini ja soolavajaduse leevendamiseks ka ookeanivett , luid. Põdrad peavad pulmi sügisel. Karja liikmeil vahetuvad 1X aastas sarved. Kevadel on sarved tiinetel emastel , et vasikaid kaitsta. Suvel kasvavad sarved pullidele ja pärast jooksuaega aetakse need maha. Talvel kannavad sarvi emased ja noored. Sarved määravad koha karja hierarhias ja nende olukord peegeldab looma tervist ja seksuaalseid võimeid. Soovahekord pullile on 18 põdralehma. Kandeaeg on 192-242 päeva võimaldab hilise kevade korral poegimist edasi lükata. (Randla 1990, Lk 126- 127 ) Poegitakse mais , 1. Kuu toitub vasikas emapiimast, juunis sööb samblikke
viirusinfektsioon. Põhjustab suurt majanduslikku kahju. Veistel: pikaajaline piimatoodangu langus, kaaluiibe vähenemine, kehakonditsiooni halvenemine, suremus noorloomade hulgas, abordid. Sigadel: kaaluiibe kaod. Lammastel, kitsedel: kaod väiksed või märkamatud. Tüüpilised haigustunnused: villid keelel, suu limaskestal, huultel, sõrapiirdel ja vahel, nahal ja udaral. Palavik, isutus, salovatsioon ja longe. Noorloomade müokardiit-surmlõpe. Tiinetel abordid. Viirus: RNA-viirus. Tundlik pH kõikumise suhtes. 8 serotüüpi ja lugematu arv variante. Nakatumise teed: mäletsejad respiratoorne tee; siga respiratoorne ja alimentaarne tee. Kõik liigid läbi limaskestade ja naha. Veis on 7 korda vastuvõtlikum respiratoorsele nakkusele suure kopsumahu tõttu. Viiruse eritumine keskkonda: villide sisu ja epiteel, väljahingatavad gaasid, roe, sperma, piim. Siga
vaheline kaugus peab olema vähemalt 1,8 m, et emised saaksid normaalselt süüa. Emised eelistavad enamiku (80%) magamisajast olla lamamisalal, harvem sõnnikualal. Normaalne lamamisala emise kohta ei tohi olla alla 1,1 m2. Lamamisala hoiavad emised puhta, kui see ei paikne küna ja sõnnikuala vahel. Kuival ja soojal lamamisalal eelistavad emised lamada üksteise lähedal ja nad on puhtamad. Külm ja libe põrand põhjustab vabadel ja tiinetel emistel traumasid, mis omakorda tekitab aborte ja suurendab embrüonaalset suremust. Rühmasulus pidamisel on oluline emiste arv sulus. Üldistades katsete tulemusi, loetakse optimaalseks paigutustiheduseks 4–10 emist sulu kohta. Liialt palju emiseid sulgu pannes ei kujune välja normaalseid alluvusvahekordi ja sead on stressis kogu selle aja, millal neid koos peetakse.
Väga nakkav ja kergesti leviv viirusinfektsioon. Põhjustab suurt majanduslikku kahju. Veistel: pikaajaline piimatoodangu langus, kaaluiibe vähenemine, kehakonditsiooni halvenemine, suremus noorloomade hulgas, abordid. Sigadel: kaaluiibe kaod. Lammastel, kitsedel: kaod väiksed või märkamatud. Tüüpilised haigustunnused: villid keelel, suu limaskestal, huultel, sõrapiirdel ja –vahel, nahal ja udaral. Palavik, isutus, salovatsioon ja longe. Noorloomade müokardiit-surmlõpe. Tiinetel abordid. Viirus: RNA-viirus. Tundlik pH kõikumise suhtes. 8 serotüüpi ja lugematu arv variante. Nakatumise teed: mäletsejad – respiratoorne tee; siga – respiratoorne ja alimentaarne tee. Kõik liigid – läbi limaskestade ja naha. Veis on 7 korda vastuvõtlikum respiratoorsele nakkusele suure kopsumahu tõttu. Viiruse eritumine keskkonda: villide sisu ja epiteel, väljahingatavad gaasid, roe, sperma, piim. Siga eritab viirust hingamisteede kaudu 8x rohkem kui veis
Tänapäeval eelistatakse sageli just külmlautasid, sest lambad on vastupidavad külmale, kuid tundlikud liigse niiskuse suhtes. Külmlautade ehitus on lihtsam ja odavam, sest ehitusmaterjalide kulu on väiksem. Kui laut on soe ja niiske, muutub vill märjaks ja märja villaga lambad võivad külmetuda ja haigestuda erinevatesse hingamisteede haigustesse. Samas võib soojades lautades esineda lammastel kuumastressi ja seda just tiinetel uttedel kevad-talvisel perioodil. Paljudes välisriikides kasutatakse lambalautadena kiletunneleid ehk polütunneleid, mida on kergem ehitada ja püstitada. Külmlautades on seinad soojustamata. Materjalidena kasutatakse mitmesuguseid plaate, laudist jm. Põrandast kuni ca 1,8-2 m kõrguseni peavad seinad olema tuulekindlad, et vältida tuuletõmbuse tekkimist laudas. Kõrgemal asetsev osa seinast võib olla ehitatud avatuna. Külmlautades on hoone sisetemperatuur
sügisest. 10) Lambalaudad. Tänapäeval eelistatakse sageli külmlautasid, sest lambad on vastupidavad külmale, kuid tundlikud liigse niiskuse suhtes. Külmlautade ehitus on lihtsam ja odavam, sest ehitusmaterjalide kulu on väiksem. Kui laut on soe ja niiske, muutub vill märjaks ja märja villaga lambad võivad külmetuda ja haigestuda erinevatesse hingamisteede haigustesse. Samas võib soojustatud lautades, kus temperatuur on kõrge, esineda lammastel kuumastressi ja seda just tiinetel uttedel kevad- talvisel perioodil. 7 Külmlautade puhul on sageli kasutusel pidamisviis, kus lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Jalutuskoplites toimub lammastele koresöötade etteandmine (silo, hein). Teraviljasöötade (teravili, koogid, jõusöödad) ja mineraalsöötade andmine korraldatakse enamasti laudas. Lammaste aastaringne väljaspidamine. Sel juhul peab lammastele kindlustama teatud
Liigselt lahjunud on emised, kelle pekipaksus (P1) on alla 12 mm. NB! Raamatus, ei ole õiged. Tiine emise ülesanne on üles kasvatada looted. 18. Tiinuse anabolism. TIINUSE ANABOLISM Tiinete emiste kehamassi juurdekasv on tingitud: Viljastusproduktide kasvust, Eelneval imetamisperioodil ärakasutatud kehaainete taastumisest, Emise füsioloogilisest kasvust (noored emised), Tiinuse spetsiifilisest mõjust (tiinuse anabolism) Ühesugusel söötmisel on tiinetel emistel võrreldes mittetiinetega kehamassi juurdekasv suurem. Enamjuurdekasv on tingitud reproduktiivorganite suurenemisest ja piimanäärme arengust. 7 Isegi elatustarbelisel söötmisel suureneb emistel lisaks loodete kasvule ka emakaväline kehamass. Katsetes on seda juhtunud ka neg energiabilansi korral. (emised on söödetud alla elatustarbe). Tiinuse anabolismi fenomeni põhjused:
Tänapäeval eelistatakse sageli just külmlautasid, sest lambad on vastupidavad külmale, kuid tundlikud liigse niiskuse suhtes. Külmlautade ehitus on lihtsam ja odavam, sest ehitusmaterjalide kulu on väiksem. Kui laut on soe ja niiske, muutub vill märjaks ja märja villaga lambad võivad külmetuda ja haigestuda erinevatesse hingamisteede haigustesse. Samas võib soojades lautades esineda lammastel kuumastressi ja seda just tiinetel uttedel kevad-talvisel perioodil. Paljudes välisriikides kasutatakse lambalautadena kiletunneleid ehk polütunneleid, mida on kergem ehitada ja püstitada. Külmlautades on seinad soojustamata. Materjalidena kasutatakse mitmesuguseid plaate, laudist jm. Põrandast kuni ca 1,8-2 m kõrguseni peavad seinad olema tuulekindlad, et vältida tuuletõmbuse tekkimist laudas. Kõrgemal asetsev osa seinast võib olla ehitatud avatuna