Võõrdesigalas on põrsad kuni 4 kuu vanuseni ehk 120 28 = 92 päeva Keskmine ööpäevane massi-iive võõrdepõrsastel on 0,400kg. 4 kuu vanuselt kaaluvad kesikud keskmiselt 92 x 0,400 + 9,14 = 45,94 kg Nuumsigade keskmine ööpäevane massi-iive on 0,82 kg Varavalmivus ( 100 kg ) saavutatakse 100 kg 45,94 kg = 54,06 kg : 0,82 kg + 120 = 186 päeva Realiseerimismass 104 kg saavutatakse 104kg 45,94 kg = 58,06 kg : 0,88 kg +120 = 191 päeva 4. Seakohtade vajadus. Tiinete ja vabade emiste sigalas 1659 kohta Poegimissigalas. Ühte kohta kasutada iga 39 päeva järel ( 28 päeva imetamist, 7 päeva võõrutatakse ja 4 päeva puhastamist ja desinfitseerimist. Aastas saab ühe koha peal 365 : 39 = 9,4 poegimist. Seega on tarvis 4147 : 9,4 = 441 kohta poegimissigalas 441 : 0,84 = 362 paaritan Võõrdesigalas Ühte kohta saab kasutada iga 92 päeva järel ( 120 28 - 4 = 92 ) ehk 365 : 92 = 3,9 korda aastas. Seega on tarvis 42 556 : 4 = 10 639 kohta
Samuti on kesikuid odavam suvel ülal pidada. Sügisel nad nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. SUUREMATES SEAFARMIDES lastakse emistel poegida VOORUDENA. Voorpoegimisel seemendatakse/paaritatakse 1-2 nädala jooksul võimalult palju emiseid. Tiinestunud emised viiakse 1 nädal enne poegimist poegimissigalasse, kus neid hoitakse kuni võõrustamiseni (1 nädal, et siga saaks uue keskkonnaga harjuada ja teha pesa). Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete sigalasse ja põrsad võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigalat kasutatakse ainult poegimiseks ja see alati enne uusi emiseid puhastatakse. SIGADE PIDAMINE *Normaalne põrsas kaalub sündides 1,2-1,5 kg. *Kahe kuuga 16-18kg- sellistel sigadel rohkem tailiha ja vähem pekki ja lihtsam nuumata, läheb vähem sööta. *Noorte põrsaste ainevahetus kiirem. Emisepiim-põrsaste peamiseks söögiks, kust saab kõik vajaliku peale raua ja vee.
Tööstuslikult toodetakse hapestajaid, mida kasutatakse söödaratsioonis. Terveid põrsaid võib sööta juba võõrutamisperioodil ilma suuremate piiranguteta, kuid tuleb jälgida, et liiga suured söödakogused ei koormaks seedetrakti üle. Probleemide tekkimisel tuleb põrsaid sööta tagasihoidlikumalt. Möödalaskmised võõrutusperioodil vähendavad põrsaste jõudlust ja sead saavad realiseerimisküpseks hiljem. 18. Emiste söötmine reproduktsioonitsükli jooksul 19. Vabade ja tiinete emiste söötmine ja pidamine Tiinete emiste söötmisel tuleb lähtuda nende kehamassist ja konditsioonist. Rühmasulus pidamisel tuleb valida ühte sulgu enamvähem ühesuurused- ja rasked emised. Söötmistase tiinetele emistele tuleks määrata lähtuvalt nende toitumisskoorist. Imetamisel tugevasti lahjunud emiseid tuleks sööta tiinuse ajal tugevamini, nende emakavälise kehamassi juurdekasv peaks olema 40 kg. Võõrutusjärgselt keskmises
Juba esimesel elunädalal tekib põrsal rauavaegusest tingitud aneemia. Põrsa nahk kaotab roosaka varjundi, muutub kahvatuks, halliks, karv on sassis. Aneemilised põrsad liiguvad vähe, imevad loiult ja on isutud. Tugevalt väljakujunenud aneemiaga kaasneb tihti kõhulahtisus, põrsad hingeldavad, muutuvad haigustele vastuvõtlikuks ja hukkuvad. Haiguse läbipõdenud põrsaste areng aga pidurdub. Aneemiat süvendab ka tiinete ja imetavate emiste söötmine ühekülgse ratsiooniga, mis ei rahulda nende proteiini, mineraalelemendi ja vitamiinitarvet. Peab aga mainima, et ka emise normidekohasel söötmisel ei suurene emisepiima rauasisaldus sedavõrd, et see tagaks põrsaste täieliku rauatarbe. 30 Põrsad kasvavad kiiresti ja seega on nende rauatarve suurem kui teiste liikide noorloomadel. Rauatarbe rahuldamiseks süstitakse põrsastele 2.–4
Kaltsium % 0,65 0,75 Fosfor % 0,45 0,5 Allikas: Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabeliteha, 1995. Vabariiklik söötmisalase uurimistöö koordineerimise komisjon Noorloomade eest hoolitsemine peaks algama juba hulk aega enne põrsaste ilmaletulekut. Selleks tuleb kõigepealt korraldada tiinete emiste õige söötmine (tabel 6), aga ka hooldamine ja pidamine. Samamoodi peab tähelepanu pöörama ka imetavale emisele, kelle tervisest ja piimakusest sõltub suurel määral kogu põrsapesakonna eluvõimelisus ja tugevus. Imetavad emised vajavad palju rohkem sööta kui tiined emised, sest lisaks oma ülelpidamisele on neil vaja ka piima toota. Tabel 6. Tiinete emiste kuivsööda näide Söödad Kogu päevas,
PSE-ja DFD- liha esinemissagedus on tingitud peamiselt pärilikkest teguritest ( tõug). Tapaeelsest pidamisest, tapmise tehnoloogiast, liha tapajärgsest säilitamisest jt.teguritest. Põrsas sünnib siis ta kastreeritakse, hambad tõmmatakse välja, süstitakse raua preparaati ja vitamiine (emise piimas pole rauda piisavalt) PSE-liha tähendab, et pärast tapmist pH langeb kiirelt. 15. Kontrollnuuma metoodika. 16. Emiste söötmine reproduktsioonitsükli jooksul. Tiinete ja imetavate emiste söötmisnormid. EMISTE SÖÖTMINE REPRODUKTSIOONITSÜKLI JOOKSUL 6 1. Emise reproduktsioonitsükli perioodid: Tiinusperiood keskmiselt 115 (111-117) päeva. Imetamisperiood 28-56 päeva. Vaba periood keskmiselt 5 (2-14) päeva. 2. Tiinete emiste söötmisnormid (Tartu, 1995)
tavaliselt energia- ja teiste toitefaktorite tarvet tunduvalt ületavate ratsioonidega. Tiinus- ja imetamisperiood on aga omavahel integreerunud, st tiine emise söötmistugevus mõjutab tema söödatarbimist ka imetamise ajal. Tiine emis vajab sööda toitaineid elatuseks, loodete kasvuks ja emakavälise kehamassi juurdekasvuks, imetaval emisel tuleb lisaks elatustarbele arvesse võtta piima tootmiseks vajaminev söödakogus. 7) Vabade ja tiinete emiste pidamine. Vabad emised eelistavad lamada üksteise lähedal lamamisalal. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Emised eelistavad enamiku (80%) magamisajast olla lamamisalal, harvem sõnnikualal. Normaalne lamamisala emise kohta ei tohi olla alla 1,1 m2. Lamamisala hoiavad emised puhta, kui see ei paikne küna ja sõnnikuala vahel. Kuival ja soojal lamamisalal eelistavad emised lamada
Veterinaaria · Vaktsineerimata hobused vaktsineeritakse 2 korda 6 nädalase vahega. Edasi vaktsineeritakse hobuseid iga kuue kuu järel. · Varsad, kes on sündinud vaktsineeritud märast tuleks vaktsineerida pärast võõrutamist 6 8 kuu vanuselt. · Vaktsineerimata mära järglased võib vaktsineerida alates 4 elukuust. · Tiinete märade eriti tõhusaks kaitseks tüüp 1 vastu kasutatakse ka tiinete märade vaktsineerimist 5, 7, ja 9 tiinuskuul. Teetanus · Sageli vaktsineeritakse hobused gripi kompleksvaktsiiniga, millesse kuulub ka teetanusevastane vaktsiin. Sellisel puhul pole hobust eraldi vaja teetanuse vastu vaktsineerida. · Eestis kasutatakse eraldi teetanuse vastu vaktsineerimiseks enamasti vaktsiini Cloteid, mille puhul kasutatakse järgmist skeemi: · Vaktsineerimata hobused vaktsineeritakse 2 korda 6 nädalase vahega. Edaspidi 1 kord 2
rakkudes biokeemilist stressi. · Uuriti, kas mobiilidest pärit kiirgus tõstab vererõhku. Dr Braune koos kolleegidega Saksamaalt pani mobiilid katsealuste kõrva külge ja lülitas neid siis ette teatamata aeg-ajalt sisse-välja. Sellest Tõusis iga kord katsealuste vererõhk 5-10 millimeetrit elavhõbedasammast. Piisavalt,et mõnel riskigrupi inimesel insulti või infarkti põhjustada. · Tiinete hiirte uurimine näitas, et mobiilkiirgus võib muuta loote emakasisest arengut. · Seattle'is leidsid teadlased, et mobiilikiirgusele eksponeeritud rotiajudes oli kahjustanud DNA. · Kaks mobiiltelefonide kahjulikkust uurivat teadlast lõid tulemustest sedavõrd araks, et lõpetasid oma mobiilide kasutamise (Kaasik, Minajeva 1999). · New Yorgis viidi läbi uuring, mis võrdles 470 ajukasvajaga inimest samade kriteeriumite alusel
Eestis tallede võõrutamine 3-4 kuu vanuses. Tallede kaalumine, et määrata nende 100 päeva kehamass (võõrutusmass). Võõrutusejärgselt peavad talled kohanema vaid rohusöötadel põhineva dieediga. Lihaks Karjatäienduseks Kasvatatakse 6-7 kuu vanuseks, Utt-talled paaritatakse: kui kehamass on 40-45 kg. 1) ̴̴̴10-12 kuu vanuses 2) 18 kuu vanuses Tiinete ja imetavate uttede söötmine. 3 punkti (hea toitumus) – lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas. Tiinusperioodil peaks olema uttede söötmine sellisel tasemel, mis tagaks uttedele hea toitumuse (tiinuse kestel 3 punkti ja tiinuse lõpul 3,5 punkti). Suurem uttede toitainete vajadus on tiinuse 4. ja 5 kuul. Siis on vaja utte sööta kvaliteetsete söötadega ja tugevalt. 60 kg raskune utt vajab vabal algtiinuse perioodil 9,4 MJ, lõpptiinuse ajal 14,7 MJ ja
piisavalt viljastumisvõimeliseks küpseda. Uuringu läbiviijad ei leidnud mingeid erinevusi nende naiste vahel, kes sõid kõige enam piimatooteid ja kes ei söönud neid üldse. Erinevused ilmnesid alles siis, kui piimatoodete tarbimist vaadeldi rasvasisalduse järgi. «Meie jaoks oli see suhteliselt üllatavaks avastuseks, et kõrge rasvaprotsendiga piimatooted soodustavad viljakust,» ütles Chavarro. «Selle kohta pole väga ühest selgitust. On võimalik, et piimarasv või näiteks tiinete lehmade hormoonid mõjutavad naiste ovulatsiooni.» 16. Piimatootete hinnad 07.05.2008 Alma Piim 2,5% 1l 11,50 kr Kohupiim 18,90 kr Kodujuust 22,90 kr Alma Keefir 2,5% 1l 12,90 kr Jogurt 400g 10,90 kr Joogijogurt 1l 15,90 kr Harokoor 500g 12,50 kr Pett 0,5% 1l 10,90 kr Andmed võetud AS PRISMA PEREMARKETIST
6.1 Pidamisviisid ja sulu pinna arvutamine Emiste ja kultide, nuumikute ja kesikute lautades ei kasutata allapanu. Emised on kas individuualsugludes või rühmasulgudes, nuumikud ja kesikud on rühmasulgudes, kus ühes sulus on 20-30 siga. Võõrdepõrsaste lautades kasutatakse minimaalselt allapanu, pärast sulu puhastamist visatakse kühvli täis turvast ja natuke põhku ning põrsaid peetakse rühmasulgudes. Kuid poegimislautades kasutatakse allapanu alati, iga emis on oma sulus. Tiinete emiste sulus, kui on teada, et nad hakkavad peagi poegima, visatakse neile suures koguses turvast. Kui põrsad sünnivad, siis on neil pehmem pind ja ka soojem. Ning hiljem kui põrsad sündinud, siis jätkatakse allapanu panemist sulgudesse. Kesikutel peab olema sulupinda 1 m2[3]. Kesiku laudas on sulu pikkus 3,8 m ja laius 4,95 m.Sulu pindala arvutamiseks tuleb laius ja pikkus omavahel korrutada: 3,8 x 4,95 =18,81 m2
Tallede kaalumine, et määrata nende 100 päeva kehamass (võõrutusmass). Kuni võõrutuseni saavad talled emadelt utepiima, kuid võõrutusejärgselt peavad talled kohanema vaid rohusöötadel põhineva dieediga. Valiku tunnus noorlammastel: Lihaks Karjatäienduseks Kasvatatakse 6-7 kuu vanuseks, Utt-talled paaritatakse: kui kehamass on 40-45 kg. 1) ̴̴̴10-12 kuu vanuses 2) 18 kuu vanuses 8) Tiinete ja imetavate uttede söötmine. 0 punkti (kurtunud) – äärmiselt nälginud loom, võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkt (väga lahja) – rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) – õhukese rasvakihiga. 3 punkti (hea toitumus) – nimmelüli ogajätked ja roidejätked on ümarad, tuntavad tasastena, need on tunda vaid tugevamai vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid tugeval surumisel. Lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas.
· Pastorelloos · Klostridioos · Tallede düsenteeria 4. Muud pohjused- 10% 7. Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine Tallede võõrutamine ja võõrdetallede pidamine · Traditsiooniline 3-4 kuu vanuses · Varajane võõrutamine 1-1,5 kuu vanuses edasi jõusöödasegudega, kus toorproteiin 17 %. Võõrdetallede pidamine 1. Lühike nuum ca 2 kuud, seega 3 + 2 kuud, realiseerimine 5 voi 6,5 kuu vanuses 2. Lühike nuum nuumaplatsil või laudas 3. Pikk nuum väljaspidamisel 8. Tiinete ja imetavate uttede söötmine Tiine ute söötmine · tall kasvab viimasel 6 tiinusnädalal 2/3 sünnimassist · jõusööda hulka on vaja suurendada ratsioonis, sest a) energia ja proteiini vajadus kasvab b) loode kasvab ja ruumi kõhuõõnes jääb vähemaks. Kontsentraatide vaene ja rohusöödarikas ratsioon võib põhjustada tupe väljalangemist · jõusööda kogus ute kohta sõltub heina või silo kvaliteedist. Näiteks kui heinal kvaliteet kõrge, siis 250-350 g ute kohta
vanuserühmi peetakse isoleeritult nendele sobivates sigalates. Sigade voorpoegimisel seemendatakse 1-2 nädala jooksul nii palju emiseid, kui neid mahutab poegimissigala (arvestades et kõik ei tiinestu, paaritatakse 20-30% rohkem). Tiinestunud emised viiakse umbes 1 nädala enne poegimist poegimissigalasse, kus nad poegivad ja kus neid peetakse kuni põrsaste võõrutamiseni. Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete emiste sigalasse, kus nad uuesti tiinestatakse. Põrsad viiakse üle võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigala jääb tühjaks ja seal tehakse korralik puhastus ja deso. Paariks päevaks jäetakse sigala kuivama ja siis tuuakse uus voor sisse. Täistsükliga seafarmis on lisaks poegimissigalala veel vabade ja tiinete emiste sigala, kus peetakse ka sugukulte ja oma karja uuendamiseks kasvatatavaid noori sugusigu. Võõrutaud põrsaid peetakse
Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu vajatakse ka rohkem noorloomi karja täienduseks. Kui loomade arvu põhikarjas soovitakse säilitada stabiilsena, siis on tegemist lihtsa taastootmisega. Sel juhul võrdub karja täienduseks vajaminev noorloom. arv praagitud lehmade arvuga. Norm. Loet., kui aastas praagitakse 25% lehmadest. tiineid mullikaid peaks olema karjas sama palju. Kui soovitakse lehmade arvu suurendada, siis peaks tiinete mullikate arv olema suurem kui praagitavate lehmade arv. Seemendusealisi mullikaid peaks olema mõnevõrra rohkem kui tiineid mullikaid (30-35% lehmade arvust), kõik ei tiinestu. Lehmavasik. peaks olema vähemalt mõnevõrra rohkem, kuni 40% lehmade arvust, sest osa vasikaid hukkub erinevatel põhjustel või praagitakse. Pullv. valitakse tervest populatsioonist ainult üksikud suguloomadeks, ülejäänud realiseeritakse lihaks. Kui
· Vähenda sööda kogust 24 tunni jooksul enne ussitõrjet. Ussitõrje eelneval päeval anna loomadele vähe või üldsegi mitte sööta (eriti värsket rohelist sööta) kogu päeva ja öö jooksul; 46 · Tee ussitõrje järgmisel hommikul ja maksimaalse efekti saamiseks ära anna loomadele järgneva 6 tunni jooksul süüa. P.s. Ära piira haigete, tiinete, halva toitumusega loomade sööda koguseid; · Kindlusta kogu aja jooksul loomade jootmine, sest vee joomine suurendab ravimi toimet; · Kasuta ainult ravimifirma poolt soovitatud doose. Need doosid on ette nähtud loomadele, kes sama ravimit ei ole eelnevate töötluste puhul saanud. Kui resistentsed parasiidid eksisteerivad suurenda doosi. Sel juhul anna rohtu kaks korda üksikdoosina, aga 12 tunnisega vahega- see on efektiivsem kui üks topeltdoos
t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu vajatakse ka rohkem noorloomi karja täienduseks. Kui loomade arvu põhikarjas soovitakse säilitada stabiilsena, siis on tegemist lihtsa taastootmisega. Sel juhul võrdub karja täienduseks vajaminev noorloomade arv praagitud lehmade arvuga. Normaalseks loetakse, kui aastas praagitakse 25% lehmadest. Seega tiineid mullikaid peaks olema karjas sama palju. Kui soovitakse lehmade arvu suurendada, siis peaks tiinete mullikate arv olema suurem kui praagitavate lehmade arv. Seemendusealisi mullikaid peaks olema mõnevõrra rohkem kui tiineid mullikaid (30-35% lehmade arvust), sest kõik neist ei tiinestu ja realiseeritakse lihaks. Lehmavasikaid peaks olema vähemalt mõnevõrra rohkem, kuni 40% lehmade arvust, sest osa vasikaid hukkub erinevatel põhjustel või praagitakse. Pullvasikatest valitakse tervest populatsioonist ainult üksikud suguloomadeks, mistõttu praktiliselt kõik realiseeritakse lihaks