TIIGER Tiigrid on tõenäoliselt pilkupüüdvaimad suured kiskjalised. Samas on nad maailma üheks ohustatumaks liigiks. Eelmise sajandi algul liikus umbes 100 000 tiigrit Kesk- ja Lõuna-Aasia metsades, praeguseks on neid järele jäänud 5000 kuni 7000. Kaheksast alamliigist on säilinud viis, kolm on kadunud igaveseks. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug- Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais
Sürgavere Lasteaed-Põhikool Nimetu Tiigrid Uurimistöö Nimetu Sürgavere 2013 Sissejuhatus Meie räägime tiigritest. Kõik tiigrid on kiskjad ja söövad liha. Tiigreid on palju ja väga erinevaid liike ja me räägime täna mõndadest neist liikidest. Amuuri tiiger Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest. Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja. On
Valge tiiger Jahipidamine Varitsedes läheneb tiiger saagile allatuult ning vahemaa, mille läbimiseks kuluks normaaloludes minut, läbitakse paarikümne minutiga. Tihti peatusi tehes, hindab tiiger vahemaad saagini, enne kui teeb otsustava sööstu. Tiigrid on liiga suured ja rasked, et jälitada avalikult saaki pikal distantsil. Nad peavad jahti hiilides ja varitsedes ning sööstavad saagile kallale siis, kui nad on jõudnud nii lähedale kui võimalik. Tihti armastab tiiger varitseda loomade joogikohtade juures. Erinevate saakloomade suhtes on sageli väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et
AMUURI TIIGER Sisukord 1. Üldine kirjeldus 2. Eluviis 3. Toitumine 4. Paljunemine 5. Erikohastumus 6. Amuuri tiigri iseloomulikumad omadused 7. Suurus 8. Paljunemine 9. Eluviis 10. Lähisuguluses olevad liigid 11. Esinemine 12. Kaitse 13. Huvitavaid fakte 14. Kasutatud kirjandus 1.Üldine kirjeldus SELTS: Kiskjalised SUGUKOND: Kaslased PEREKOND, LIIK JA ALAMLIIK: Panthera tigris altaica Suurim kaasaegne kaslane Amuuri tiiger elab Siberis, kus enamuse aastast katab maad lumevaip. Tiigri territoorium on hiigelsuur, võib ulatuda kuni 1000 m². Kahjuks on ta vabas looduses nii haruldane, et loomaaedades elab palju rohkem tiigreid kui vabaduses. 2.ELUVIIS Amuuri tiiger asustab hiigelsuuri territooriume, mille pindala on isasloomal 800-1000 km², emasloomal tavaliselt 100-400 km². Isikliku territooriumi suurust mõjutab ka seal elavate saakloomade hulk, nende vähesuse korral on ka territoorium suurem
Tiiger Lühitutvustus Ladinakeelne nimetus: Panthera tigris Perekond: imetaja Sugukond: kaslased Elukoht: erinevat tüüpi metsades; mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas Toitumine: pühvlid ja hirved; rahuldub ka ahvide, madude, konnade, kilpkonnade või termiitidega Liigid Bengali tiiger Indo-Hiina tiiger Sumatra tiiger Lõuna-Hiina tiiger Ussuuri tiiger Välja surnud liigid: Bengali tiiger Java tiiger Bali tiiger Kaspia tiiger Eluviisid Öösiti peab jahti Öösel kontrollib ja märgistab oma valduse piire (märgistab uriini ja väljaheidetega) • Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium: kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab järk- järgult. Päeval puhkab Palava ilmaga armastab end vees karastada Jahi pidamine Jahti peavad üksinda Triibud aitavad saaklooma eest märkamatuks jääda
............................................9 2 SISSEJUHATUS Tiiger on maailma suurim kaslane. On erinevaid alamliike. Nad erinevad üksteisest suurus, värvus ja karvkatte poolest. 3 1.TIIGER Tiiger on kõige suurem kaslane ta võib kaaluda ligi 300 kg ja olla üle 3 m pikk. Tiiger on dzungli kõige kardetuim kiskja. Üldiselt on tiiger aeglasem kui tema saakloomad, kuid ta kompenseerib selle kannatliku varitsemise ja välguna rabava rünnakuga. Tiiger on ainuke kaslane, kes näeb värve ning ei karda vett. Isaloomal on ulatuslik jahipiirkond, mida ta raevukalt kaitseb. Tiigril pole vaenlasi, peale inimese. Inimene on teda hävitanud ja seda ainult lõbu nimel. Tänapäeval kaitseb tiigrit seadus,
50...200 looma, kuid sealne alamliik sureb asurkonna väiksuse tõttu ilmselt välja hoolimata rangetest kaitsemeetmetest. Hinnanguliselt elab kogu maailmas 9000 12 000 gepardit. Tiiger Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas elutsev tukkhirv, Siberis ja Põhja-Hiinas maral ja vapiti, Indias sambar ja punahirv, samuti muntjak), aga mõnikord harva ka näiteks kilpkonnad, kalad. Vee-elukaid püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile meeldib supelda.Samuti on tiigrid raipesööjad.Tiigril on niipalju jõudu, et suudab läbi hammustada isegi suure looma (pühvli) selgroo ning seejärel saagi mõnikord mitme kilomeetri kaugusele lohistada.Tiiger sööb umbes 30 kg, liha korraga. Suuremat saaklooma jahib ta keskmiselt kord nädalas.Tiigrite kere on sihvakas ja paindlik, pea ümar, jalad lüheldased, saba pikk ja kogu ulatuses ühtlaselt karvadega kaetud
Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, kahe- kuni kolmeaastastel kahe- või kolmeharulised ja nii edasi. Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5–10 aasta
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
