Tartu Ülikool Haridusteaduste instituut 10 võimalust, kuidas tegevusi integreerida teiste valdkondadega/ 5 võimalust teatmekirjandust lasteni viia Kodune töö aines lapsekesksed tegevused ja mäng Koostaja: Jaak Timberg Tartu 2012 10 võimalust, kuidas tegevusi integreerida teiste valdkondadega 1. Kunstis puhul oleks võimalik välja lõigata värvilisest paberist erinevaid looma kehaosi (pea, jalad, saba) ja need omavahel kokku kleepida. Kasutada saaks nii paberit kui ka pehmemat pappi. 2. Kõne/keele ja looduse integreerimise jaoks võib printida või äärmisel juhul joonistada teatud loomad pildid, millele omakorda kirjutada juurde nimed (mitmus ja ainsus). Seejäral peaksid lapsed viima kokku õige pildi vastava nimetusega. 3. Kunsti saaks loodusega integreerida näiteks nii, kui laps voolib s...
Ühel ilusal kevadhommikul otsustasime minna loomaaeda. Mõtetes toimus koheselt reprodutseerimine, mis on mälus säilinu taastamine, et meenutada millal viimati loomaaias käisin. Loomaaiaväravas suunasin oma tahtliku tähelepanu piletimüüjale, lülitasin enda jaoks välja kõrvalised asjad ning keskendusin ainult piletite ostmisele. Piletid ostetud, liikusime edasi loomade suunas, samal ajal kuulsime selja tagant kõrgendatud heli, koheselt toimus fikseerumine ehk tardumine ühele objektile (ühte punkti fikseerunud vaade). Pärast seljataha vaatamist tuli mõistmine, et see probleem meid ei puuduta, küll aga toimus kausaalne atributsioon ehk põhjuslikkuse omistamine, mille käigus üritasin eelkõige häält tõstvat inimest mõista ning tema käitumist tõlgendada, põhjuseid leida. Jalutasime loomade vahel ringi ja kuna minu kaaslane on väga suur loomade huviline siis kasutas ta kohe oma semantilist mälu, mis koosneb erinevatest teadmistest ja faktidest ...
Tallinna Ülikool Referaat KARU Õpilane : Juhendaja: Aleksei Turovski Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 VÄLIMUS.................................................................................................................................. 3 ELUPAIK....................................................................................................................................3 ELUVIIS..................................................................................................................................... 4 TOITUMINE.............................................................................................................................. 4 SIGIMINE...................................................
Teema: Irbis ehk lumeleopard Referaat Sisukord 1 1.1 Lumeleopardist...........................lk 1 1.2 Toitumine..................................lk 2 1.3 Paljunemine................................lk 2 1.4 Irbis ja inimene............................lk 3 1.5 Kasutatud kirjandus.......................lk 3 1.6 Pildid.......................................lk 3-4 Lumeleopardist Irbise ehk lumeleopardi täpsem liigi nimetus on panthera uncia. Ta on isepäine jahimees, kes asustab maailma kõrgemaid mägesid. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad ning seetõttu läbib irbis oma saaklooma kannul pikki vahemaid. Ta kuulub suurte kaslaste sugukonda. Irbise pikkus võib olla kuni 150 sentimeetrit ning saba pikkus koguni 100 sentimeetrit. Tema kaal on tavaliselt 25-75 kilogrammi vahel. See kiskja elutseb Aasia mägistes osades, nagu ...
Heini K. P. Hediger (1908–1992) Heini K. P. Hedigerist Heini Hedigeri oli lapsepõlvest saadik huvitanud loomadega suhtlemine ning tema suurimaks sooviks oli teise liigiga vestlemine inimtasemel. Seetõttu veetis noor Hediger suure osa oma ajast loomade seltsis, kogudes enda hoole alla mitmeid erinevaid liike ning jälgides nende käitumist. (Faverau 2010: 237) Hedigeri huvi loomade vastu viis ta õppima zooloogiat, botaanikat, psühholoogiat ning ka etnoloogiat. Oma õppe ajal osales ta välitöödel, mille käigus avastas ta uusi liike ning tegeles põhjalikult signaalkrabide käitumise uurimisega. Täpsemalt uuris Hediger ka signaalkrabide põgenemiskäitumist. Krabide põhjal kirjutatud uurimus oli teerajajaks etoloogia vallas ning neuropsühholoogid Graziano ja Cooke on maininud, et krabide põgenemise uurimine viis hiljem inimese personaa...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia ôppetool Moonika Marana LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST Bakalaureusetöö Juhendaja: Aleksei Turovski Autor: ..................... "...."......2004. a Juhendaja: .......................... "...."......2004. a Lubatud kaitsmisele "......."......2004. a Ôppetooli juhataja dots. M. Harak ........................... Tallinn 2004 SISUKORD: SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................... 5 1.1. Lesta ökoloogia E...
KERGU PÕHIKOOL-LASTEAED 8. KLASS HENDRIK VARBLANE HÜLGED UURIMUSTÖÖ JUHENDAJA: LAINE KÄGU KERGU 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 3 Hüljeste elupaigad...............................................................................................................................4 Levila ja alamliigid..............................................................................................................................4 Alamliigid............................................................................................................................................4 Hülge liigikirjeldus..........................
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Jaanus K. KAPIBAARA JA TA KÄITUMINE Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Aleksei Turovski Tallinn 2008 SISUKORD Tallinn 2008............................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 ÜLDINFO.................................................................................................................................. 3 Kapibaara ehitus......................................................................................................................3 Levik ja kaitse........................................................
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
............... LASTERAAMATUTE ANALÜÜSID Lugemispäevik Tallinn 2018 SISUKORD LASTERAAMATUTE ANALÜÜSID...........................................................................3 1. raamatu analüüs......................................................................................................3 2. raamatu analüüs......................................................................................................4 3. raamatu analüüs......................................................................................................5 4. raamatu analüüs......................................................................................................5 5. raamatu analüüs......................................................................................................6 6. raamatu analüüs..............................................................................................
Etoloogia Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade ...
annaabi.ee 
