TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 1 TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: 07.10.2009 Aruanne esitatud: 11.11.2009 Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Tallinn 2009 1. Töö eesmärk oli määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1=f1(t) ning t1=f2(t). Lisaks tuli arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Töö käik: Pärast ahju katseks valmis seadmist, määrasime ahjule digitaalselt vajaliku temperatuuri. Teades, et temperatuuriregulaator töötab pulseerivas...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKATEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd: Soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: Termopaaride kalibreerimine Üliõpilased: Matrikli numbrid: Rühm: Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 02.10.2009 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Tööks vajalikud vahendid: 1. Elektriahi. 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Termomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride graduleerimistabelid Töö käik: Kõigepealt lülitakse sisse ahi ja automaatregulaator (Om...
nr. Rühm: MAHB-51 Õppejõud: Töö tehtud: Heli Lootus 10.10.2012 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 14.12.2011 Tallinn 2011 Skeem 1 ventiil; 2 - aurutoru; 3 - isolatsioonikiht; 4- mõõtevöö; 5 - termopaarid; 6 äärekaitseribad 7 millivoltmeeter; 8 manomeeter; 9 - termostaat; 10 - elavhõbetermomeeter; 11- ümberlüliti; 12- millivoltmeeter Töö eesmärk: Määrata Schmidti soojusmõõturiga soojuskadu ja arvutada selle põhjal isolatsiooni soojusjuhtivustegur . Kasutatud seadmed: 1. Soojusisolatsiooniga kaetud aurutoru 2. Manomeeter 3. Termopaarid 4
nr. Rühm: Õppejõud: Töö tehtud: 18.09.2009 Aruanne esitatud: 16.10.2009 Aruanne vastu võetud: Tallinn 2009 2 Töö eesmärk Määrata Schmidti soojusmõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal isolatsiooni soojusjuhtivustegur . Töös kasutatud mõõteriistad ja seadmed 1. Soojusisolatsiooniga kaetud aurutoru 2. Manomeeter 3. Termopaarid 4. Schmidti soojusvoomõõtur 5. Termopaaride ümberlüliti 6. Millivoltmeeter 7. Elavhõbedatermomeeter 8. Termopaaride gradueerimistabel Katseseadme ja töö põhimõtte lühike kirjeldus. 1 - reguleerimisventiil 2 - aurutoru 3 - isolatsioonikiht 4 - mõõtevöö 5 - termopaarid 6 - äärekaitseribad 7 mõõtevöö millivoltmeeter 8 - manomeeter 9 külmliite termostaat 10 - elavhõbetermomeeter 11 - ümberlüliti 12 - millivoltmeeter
Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB34 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 18.09.2009 Aruanne esitatud: 16.10.2009 Aruanne vastu võetud: Tallinn 2009 2 Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Anumad 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur 7. Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur 8. Elavhõbetermomeeter 9. Baromeeter 10. Termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid Katseseade ja tööpõhimõtte kirjeldus 1- radiaator 2- ümberlüliti 3- külmliideste termostaat 4- elavhõbetermomeeter 5- millivoltmeeter 6- kondensaadi nõu 7- kondensaadikraan klaastoru otsas 8- manomeeter 9- termopaarid 10- auruventiil
docstxt/1289594386101794.txt
Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 11.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivjustegur Tööks vajalikud vahendid 1. Soojusisolatsiooniga kaetud aurutoru 2. Manomeeter 3. Termopaarid 4. Schmidti soojusvoomõõtur koos millivoltmeetriga 5. Termopaaride ümberlüliti 6. Millivoltmeeter 7. Elavhõbeda termomeeter 8. T-tüüpi (vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel Töö käik Auru rõhk on torus 10 kPa. Katse vältel loeti 5-minutiliste vahedega soojusvoomõõturi näit, termopaaride termopinged ja nende külmliidete temperatuur. Tulemused kanti tabelisse 1 Tabel 1. Mõõtmisandmed
mõõtsime kuni termiliselt statsionaarse olukorra saabumiseni. Lisaks määrasime mõõtevöö keskpinna diameetri dk. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 7.1. Temperatuurid leidsime gradueerimistabelist, arvestades külmliite temperatuuri parandit. Tabel 7.1 Tabel 7.1 E Isolatsiooni all Mõõtevöö all Mõõtevöö peal Termopaarid e t1 t2 t3 külmliide o o o o min mV mV C mV C mV C C mV
Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine. 1. Töö eesmärk Määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivustegur λ. 2. Tööks vajalikud vahendid 1. Soojusisolatsiooniga kaetud aurutoru 2. Manomeeter 3. Termopaarid 4. Schmidti soojusvoomõõtur koos millivoltmeetriga 5. Termopaaride ümberlüliti 6. Millivoltmeeter 7. Elavhõbedatermomeeter 8. T-tüüpi (vask-konstantaat) termopaaride gradueerimistabel 3. Katseseadme skeem 4. Töö käik Katse vältel hoitakse torus auru rõhk konstantsena ligikaudu 10 kPa. Katse vältel loetakse 5 minutiliste vahedega soojusvoomõõturi näit, termopaaride termopinged ja nende külmliite temperatuur
Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 04.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava soojusläbikandeteguri k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Kasutatud seadmed 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad(2tk) 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur(mobiiltelefon) 7. Millivoltmeeter ja elektroonilinetemperatuurimõõtur 8. Elavhõbedatermomeeter 9. Baromeeter 10. T-tüüpi(vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja auru termodünaamiliste omaduste tabelid Töö käik Töö algas sellega,et avati auruventiil ja seejärel kondensaadikraan. Kondensaadiraani all oli ämber, kuhu kondensaat tilkus. Radiaatori sees hoiti rõhku 10 kPa . Peale seda kui aur
1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil. 2. Tööks vajalikud vahendid 1.Elektrilise küttekehaga varustatud läbivoolukalorimeeter. 2.Kolbkompressor suruõhutorustikuga ja reservuaariga. 3. Manomeeter. 4. Gaasi kulumõõtur. 5. Termopaarid. 6. Potentsiomeeter. 7. Autotransformaator. 8. Vattmeeter. 9. Baromeeter. 10. Elavhõbetermomeeter. 11. Ajamõõtur. 12. Termopaaride gradueerimistabel. 3.Tööpõhimõtte kirjeldus: Töö põhineb katseseadmes eraldunud soojushulga Q mõõtmisel, mis tingib seadet läbinud õhu hulga temperatuuri tõusu t 1-lt t2-le. Katseseadme põhiosaks on klaaskalorimeeter. Soojuskadude vähendamiseks on kalorimeeter ereldatud
Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad (2 tk) 3. Kaalud 4. Termopaarid 5. Ajamõõtur 6. Manomeeter 7. Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur 8. Elavhõbetermomeeter 9. Baromeeter 10. T-tüüpi (vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja veeauru terdmodünaamiliste omaduste tabelid Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Soojuslevi auruga köetava keskkütteradiaatori ja ümbrusruumi vahel on komplitseeritud soojusülekandeprotsess, kus esinevad koos nii soojusjuhtivus,
Lugedes suhteliselt inimene pole füüsiliselt võimeline täitma, või pole inimesle vastuvõetavamad. väikese õhupiluga ferromagnetilises süsteemis puistevoo tühiseks, võib mähise Automaatjuhtimisega on tegemist siis kui süsteem talitab pikemat aega ilma induktiivsuse avaldada valemiga inimese sekkumiseta. Automaatjuhtimise süsteem koosneb paljudest Termopaartajurid?- Termopaartajurid ehk termopaarid on samuti elementidest (Elektron võimendi, elmootor, hüdrosilindes jne) Struktuur skeemil elektromotoorjõu generaatorid. Nende temperatuuridiapasoon on väga lai - kujutame neid ristkülikuna(mustkast) Küberneetika on juhtimisteooria ning absoluutse nulli vahetust lähedusest kuni metallide sulamistemperatuurideni. süsteemide teootia .Jaguneb omakorda 3-eks(Automaatide teooria
Radiaatorisse siseneva auru rõhku mõõdetakse peale reguleerimisventiili 10 ühendatud manomeetriga 8. Keskkütteradiaatori välispinnale on kinnitatud 5 vask-konstantaan termopaari 9 selliselt, et nende keskmine lugem võimaldaks arvutada pinna keskmise temperatuuri. Kondensaat juhitakse radiaatorist välja läbi radiaatori allossa kinnitatud klaasist torukese 7, milles on kromell-alumel termopaar mõõtmaks kondensaadi temperatuuri. Radiaatori pinna termopaarid on ühendatud ümberlüliti 2 kaudu millivoltmeetriga 5 läbi termopaaride külmliideste temperatuuri stabiliseerimise ja mõõtmise ploki (termostaadi) 3, mille temperatuuri mõõdetakse termomeetriga 4. Kondensaadi temperatuuri mõõdetakse elektroonilise temperatuurimõõturiga. 3 3 TÖÖ KÄIK Töö alustamiseks asetati ämber kondensaaditoru alla, avati kondensaadikraan ja auruventiil.
1:30.16 119 1:14.34 119 49,84 113,2 22,35 113,2 1:23.53 116 1:11.75 120 44,69 111,6 15,94 118,4 1:26.66 119 1:10.97 119,5 53,31 115,7 23,59 116,4 Keskmin e 1:26.78 118 1:12:35 119,5 49,28 113,5 20,63 116 2.1. Kokkuvõte Termopaarid saavutasid kiiremini maksimumpunktid kui vedeliktermomeetrid. Hülsiga termopaar oli aeglasem kui hülsita. Vedeliktermomeetrid saavutasid kõrgemaid temperatuure. Vedeliktermomeetritest saavutas maksimumpunkti kiiremini peenema kapillaariga termomeeter. Kui ventilaator oli välja lülitatud, siis maksimumpunkti saavutamiseni läks peaaegu kuus korda rohkem aega.
EI W ~22 11 10 0 Joonis 1.1 Õhu erisoojuse määramise seadme skeem: 1 – ventilaator; 2 – gaasikulumõõtur; 3 – manomeeter; 4 – termomeeter; 5 – kalorimeeter; 6 – klaasümbris; 7 – küttekeha; 8 – termopaarid; 9 – millivoltmeeter; 10 – vattmeeter; 11 – autotrafo Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetotiga Tööks vajalikud vahendid 1. Kõrgrõhuventilaator 6. Millivoltmeeter 2. Läbivoolukalorimeeter 7. Vattmeeter 3. Manomeeter 8. Elavhõbetermomeeter 4. Gaasikuluarvesti 9. Autotrafo 5
Avada arvutis ,,PicoLog Recoder", avaneb aken ,,PLW Recorder". Klõpsata ,,File" ja rippmenüüst ,,New settings". Avaneb aken ,,Recording", millel klõpsata midagi muutmata OK. Avaneb aken ,,Sampling Rate", milles saab valida mõõteintervalli (5 sekundit) ja maksimaalse mõõtmiste arvu (intervalli 5 sekundit korral 2000). Seejärel OK. Avaneb aken ,,Converter type". Valida rippmenüüst ,,TC-08 (USB)" ja OK. Avaneb aken ,,TC08 Channels", milles tuleb valida kanalid, kuhu on lülitatud termopaarid (vaata konverterilt). Kanali numbril klõpsamise järel klõpsata ,,Edit" ja valida termopaari tüüp (K). ,,Filter Factor" peaks olema soovitavalt 10, seejärel klõpsata OK. Kui kanalid on valitud, klõpsata veelkord OK. Avaneb uuesti aken ,,PLW Recorder". Nüüd tuleb teha uus fail andmete jaoks. Selleks klõpsata ,,File" ja rippmenüüst ,,New data" ning kirjutada faili nimi (kuupäev ja oma nimi), seejärel ,,save". Nüüd on programm valmis temperatuuri mõõtmiseks
EI W ~220 11 10 Joonis 1.1 Õhu erisoojuse määramise seadme skeem: 1 ventilaator; 2 gaasikulumõõtur; 3 manomeeter; 4 termomeeter; 5 kalorimeeter; 6 klaasümbris; 7 küttekeha; 8 termopaarid; 9 millivoltmeeter; 10 vattmeeter; 11 autotrafo Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetotiga Tööks vajalikud vahendid 1. Kõrgrõhuventilaator 6. Millivoltmeeter 2. Läbivoolukalorimeeter 7. Vattmeeter 3. Manomeeter 8. Elavhõbetermomeeter 4. Gaasikuluarvesti 9
I 1 EI W ~220 11 10 Joonis 1.1 Õhu erisoojuse määramise seadme skeem: 1 ventilaator; 2 gaasikulumõõtur; 3 manomeeter; 4 termomeeter; 5 kalorimeeter; 6 klaasümbris; 7 küttekeha; 8 termopaarid; 9 millivoltmeeter; 10 vattmeeter; 11 autotrafo 2 4. Töö käik Käivitatakse ventilaator ja lülitatakse sisse kalorimeetri küte võimsusega 10 W. Oodatakse kuni temperatuuri tõus kalorimeetris stabiliseerub ning õhukulu jääb püsivaks. Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab katse. Registreeritakse õhu rõhk kalorimeetris p1 , õhu
skaaladega. Manom vedelik-tm-d täidetud elavhõbeda või orgaanilise vedelikuga. 4 Dilatomeetrilised termomeetrid - toru sees on mingist metallist varras, mis pikeneb temperatuuri suurenedes. Põhimõtteliselt töötab nagu manomeetriline termomeeter. 10. Termoelektrilised termomeetrid. Termoelektrilise mõõtmismeetodi füüsikalised alused. Termoelektromotoorjõud. Termopaarid ja materjalid nende valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikomponendid Fe,
skaaladega. Manom vedelik-tm-d täidetud elavhõbeda või orgaanilise vedelikuga. 4 Dilatomeetrilised termomeetrid - toru sees on mingist metallist varras, mis pikeneb temperatuuri suurenedes. Põhimõtteliselt töötab nagu manomeetriline termomeeter. 10. Termoelektrilised termomeetrid. Termoelektrilise mõõtmismeetodi füüsikalised alused. Termoelektromotoorjõud. Termopaarid ja materjalid nende valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikomponendid Fe,
· · Pt ja PM kasutatakse veel väga paljude keemil reaktsioonide · katalüüsimiseks : · - Hüdrogeenimine, dehüdrogeenimine, oksüdeerimine - org. keemias · - 2SO2 + O2 2SO3 - anorg. keemias (H2SO4 tootmisel) · - legeerivad lisandid sulamites · (tõstavad kuumus-, korrosiooni- ja kulumiskindlust) · Os, Ir jt lisandid ülikulumiskindlad sulamid · (täitesulepeade suleotsad, · täppismõõteriistad) · - termopaarid, takistustermomeetrid · (kõrgete temp-de mõõtmiseks) · Pt + Rh, Ir + Ru · - klaasitööstuse vannid ja tiiglid (Pt + 7% Rh), · (eriti optil klaasi sulatamiseks) · ka klaaskiu filjeerid (ligik samast sulamist) · - laboriaparatuur (tiiglid, kausid, traat, võrk - peam) · Pt, Pt + Rh (1-3%) jt · - elektroodides (pH-meetria, elektroforees, elektrokeemia - Pt) · - palju muud (kütuseelemendid, elektrikontaktid,
o. 48... 52 MS/m (p = 0,21... 0,19 Ωmm2/m ). Temast valmistatakse näiteks trollijuhtmeid elektertranspordiks, Enamuses kirjandusallikates eristatakse nelja liiki harju: 1) süsi-grafiitharjad (CK), 2) grafiitharjad (G), 3) elektrografiitharjad (E), milliseid valmistatakse süsiharjadest nende grafiteerimisel kõrgel (-3000 °C) temperatuuril, 4) metall-grafiitharjad (M), kus grafiidile on lisatud juhtivuse parendamiseks metallipulbrit (vask, pronks, hõbe). Termopaaride materjalid Termopaarid on nn. Seebecki nähtustel põhinevad temperatuuriandurid. Nimetatud nähtus seisneb elektromotoorjõu tekkimises erisugusest metallist või pooljuhist koosnevas vooluringis kui ühenduskohtade temperatuur on erinev. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel. Vaske, plaatinat ja konstantaani on vaadeldud eespool juhtmematerjale ja takistussulameid käsitlevas osas.
puhastamisel) ja vedelad jagunevd: neutraalseteks ja agressiivseteks- ei kasutada trükkplaadi koostamisel, tänu happlelisusele. Elektrimaterjalid Liigitatakse: 1. juhtmematerjalid(jutmed, kaablid, kontaktid). 2. Elektrilised isolaator materjalid ehk dielektrikud(juhtme pinna isolaatormaterjalid, tahked). 3.pooljuhid ehk muutuva eritakistusega materjalid(kasutatakse elektrotehnikas) 4.eriomadustega(küttekehade sulamid, milkroobid, romaanid jne) termopaarid, juhtivad polümerid, pieeso elektrikud, ülijuhid Nende liikide määramisel kasutatakse järgmiseid põhilisi elektrilisiparameetred. Elektrimaterjalide Põhiomadused, parameetrid 1)Eritakistus roo- =R*s/l( 2/cm)ehk v- mahu eritakistus s- pinna eritakistus 2)Erijuhtivus =1/ ( *cm-1) 1/ *cm v- mahu erijuhtuvus s pinna erijuhtivus Nede parameetrite abil saame määrata vahemiku kus on materjal kõlbulik juhina: 1. juhid 2.pooljuhid 3.isolaatorid
purunemiskindlates klaasnõudes. Elavhõbedaga töötatakse tõmbekapis ja ruumis, kus põrandad on ilma pragudeta. Bimetallid Värviliste metallide kokkuhoidmiseks ja juhtme mehaanilise tugevuse tõstmiseks sama ristlõike juures, kasutatakse side- ja elektriülekandeliinide rajamisel nn. bimetalljuhtmeid. Bimetallid on 2 liiki: juhtme- ja termobimetallideks 1. Juhtmebimetall: teras kaetud vase või alumiiniumiga - hea el. Juhiga. 2. Termobimetall: kaks erineva joonpaisumisteguriga metalli (termopaarid). Teras on kõige odavam juhtmematerjal, omab suurt mehaanilist tugevust. Puudused: · väike korrosioonikindlus, · suur eritakistus r = 0,10 - 0,14 W × mm²/m (seejuures Al - r = 0,029 W × mm²/m), · takistus suureneb veelgi vahelduvavoolu ahelas, kuna magnetilised materjalid tõrjuvad voolu pinnale ("pinnaefekt"). Terasjuhtmed kaitstakse atmosfääri korrosiooni vastu õhukese tsingikihiga ÷ 0,020 mm - väikese võimsusega õhuliinides ja sideliinides.
c. polünoomide korrutis 10 : 1,00 Kus on kõige rohkem roboteid? : a. Jaapanis b. USA-s c. Soomes d. Hiinas e. Saksamaal 1 : 1,00 Millist materjali alltoodud loetelust tajub induktiivandur kõige paremini (kõige kaugemalt)? : a. Tavaline teras b. Roostevaba teras c. Messing d. Alumiinium e. Vask 2 : 1,00 Miks vajavad termopaarid nn külma koha kompensatsiooni? : a. Järgneva seadmega ühendamisel tekib seal samuti temperatuuride vahe ja elektromotoorjõud. b. Muidu bimetall kaardub väiksema soojuspaisumisega metalli suunas. c. Termopaar kuumeneb vastasel juhul üle. d. Termopaar jahtub vastasel juhul liiga alla. e. Et vältida jootekoha ülessulamist. 3 : 1,00 Kas interdistsiplinaarsete süsteemide projekteerimine on : a
Omadused: äärmiselt passiivsed, korrosioonikindlad; pehmed ja plastilised; kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Ag ja Au on väga suure elektrijuhtivusega.. Kuna ka korrosioonikindlad, siis kasutatakse elektroonikas väi-keste voolude juhtmetena ja kontaktidena jne. Ag õhu käes aeglaselt oksüdeerub . Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid,katalüsaatorina. Pd omab väga suurt vesi-niku neelamisvõimet. Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades. Ni-ga kaetakse elektrolüüsi teel teisi metalle kaitseks korrosiooni eest (nikeldamine). Väga tähtsad on Ni sulamid vasega.Ni on supersulamite põhikomponent ja kuulub ka roostevabade teraste koostisse. Ni ja Cr sulamit kasutatakse vastupidava takistustraadi valmistamiseks kütteelementidele 10.Metallide ja sulamite töötlemine
signaali tekitamisel ning neid võib sellisel juhul vaadelda kui aktiivseid suurusi. Kõik andurid võivad olla kas passiivsed või aktiivsed. Passiivsed andurid muundavad mõõdetava füüsikalise suuruse elektriliseks väljundsignaaliks ilma lisaenergiaallikata, st genereerivad elektromotoorjõudu või voolu. Selliste andurite hulka 1 kuuluvad termopaarid, piesoelektrilised andurid, fotoelemendid jne. Aktiivsete andurite funktsioneerimiseks on vajalik nn ergutussignaal, mille olemasolul anduri väljundis tekib elektrisignaali muutus, mis on seotud anduri parameetriliste suuruste (elektritakistus, -mahtuvus või induktiivsus) muutusega. Andurite ja füüsikaliste suuruste klassifitseerimisel aktiivseteks ja passiivseteks näeme, et aktiivsete suuruste mõõtmiseks kasutatakse passiivseid andureid ning passiivsete
- pehmed ja plastilised; - kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Näit lauahõbe on Ag +7,5% Cu. Ag ja Au on väga suure elektrijuhtivusega, Ag üldse suurimaga. Kuna ka korrosioonikindlad, siis kasutatakse elektroonikas (mikroskeemides) väikeste voolude juhtmetena ja kontaktidena, kõrgsagedustehnikas pinnakatetena jne. Ag siiski õhu käes aeglaselt oksüdeerub (tumeneb). Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid. Pt on ka üks olulisemaid katalüsaatoreid paljudele reaktsioonidele. Pd omab väga suurt vesiniku neelamisvõimet. 7.4.5 Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades, eriti aluselistes. Ni-ga kaetakse teisi metalle kaitseks korrosiooni eest ja ka ilusa välimuse saavutamiseks (nikeldamine). Katmine toimub galvaaniliselt elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulamid vasega. Konstantaanist oli juttu
- pehmed ja plastilised; - kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Näit lauahõbe on Ag + 7,5% Cu. Ag ja Au on väga suure elektrijuhtivusega, Ag üldse suurimaga. Kuna ka korrosioonikindlad, siis kasutatakse elektroonikas (mikroskeemides) väikeste voolude juhtmetena ja kontaktidena, kõrgsagedustehnikas pinnakatetena jne. Ag siiski õhu käes aeglaselt oksüdeerub (tumeneb). Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid. Pt on ka üks olulisemaid katalüsaatoreid paljudele reaktsioonidele. Pd omab väga suurt vesiniku neelamisvõimet. 7.4.5 Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades, eriti aluselistes. Ni-ga kaetakse teisi metalle kaitseks korrosiooni eest ja ka ilusa välimuse saavutamiseks (nikeldamine). Katmine toimub galvaaniliselt elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulamid vasega. Konstantaanist oli juttu
Termopaarides võib kasutada mitmed erinevad traatide kombinatsioonid: Pt Pt10 %Rh sulam, W Mo, kromel alumel (FeCr ja FeAl sulam) ja mitmed teised. Plaatina termopaari eeliseks on selle kõrge töötemperatuur kuni 1300 0C, kuumusdikindlus õhus ja EMJ sirgjooneline temperatuurne sõltuvus, mida ei ole termopaaridel mitteedelmetallidest, joon 15.2. Plaatina termopaarid kauaaegsel kasutusel õhus ei vaja sellepärast individuaalset gradueerimist. Täpsema temperatuuri mõõtmiseks termopaari külmad otsad vaja termostateerida so. hoida 0 0C juures, vastasel juhul selle näidule tuleb lisada külma otsa temperatuur. Suuremõõtmeliste või liikuvate detailide kuumutamisel leiavab kasutamist kontaktivaba temperatuurimõõtmise meetod optilise püromeetriga, joon. 15.1b
- pehmed ja plastilised; - kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Näit lauahõbe on Ag + 7,5% Cu. Ag ja Au on väga suure elektrijuhtivusega, Ag üldse suurimaga. Kuna ka korrosioonikindlad, siis kasutatakse elektroonikas (mikroskeemides) väikeste voolude juhtmetena ja kontaktidena, kõrgsagedustehnikas pinnakatetena jne. Ag siiski õhu käes aeglaselt oksüdeerub (tumeneb). Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid. Pt on ka üks olulisemaid katalüsaatoreid paljudele reaktsioonidele. Pd omab väga suurt vesiniku neelamisvõimet. 7.4.5 Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades, eriti aluselistes. Ni-ga kaetakse teisi metalle kaitseks korrosiooni eest ja ka ilusa välimuse saavutamiseks (nikeldamine). Katmine toimub galvaaniliselt elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulamid vasega. Konstantaanist oli juttu. Väga tugev ja vastupidav
- pehmed ja plastilised; - kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Näit. lauahõbe on Ag + 7,5% Cu. Ag ja Au on väga suure elektrijuhtivusega, Ag üldse suurimaga. Kuna ka korrosioonikindlad, siis kasutatakse elektroonikas (mikroskeemides) väikeste voolude juhtmetena ja kontaktidena, kõrgsagedustehnikas pinnakatetena jne. Ag siiski õhu käes aeglaselt oksüdeerub (tumeneb). Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid. Pt on ka üks olulisemaid katalüsaatoreid paljudele reaktsioonidele. Pd omab väga suurt vesiniku neelamisvõimet. Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades, eriti aluselistes. Ni-ga kaetakse teisi metalle kaitseks korrosiooni eest ja ka ilusa välimuse saavutamiseks (nikeldamine). Katmine toimub galvaaniliselt elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulamid vasega. Konstantaanist oli juttu.
(sellised on antud programmis mnemokoodidega LXI, MVI ja JZ algavad käsud, mis masinakoodis salvestatakse kahte või kolme järjestikku baiti, kusjuures listingus tuuakse ära ainult madalama baidi aadress). 118 2.5. Signaaliprotsessorid 2.5.1. Signaaliprotsessorite ehituse iseärasused Tööstusprotsessid jagunevad pidevatoimelisteks ja diskreetseteks. Nende kulgu kontrollivad analoogandurid nagu termopaarid, tahhogeneraatorid, mõõtepotentsiomeetrid, tensoandurid jms on pidevatoimelised seadmed, mille väljundsignaaliks on alalispinge. Mõõtereleed, teekonnalülitid, impulsi- ja koodiandurid on diskreetsed seadmed, mille väljundsignaaliks on erinevalt kodeeritud impulsid. Juhtimissüsteemis kasutatakse diskreetse toimega kontrollereid ja juhtraale, mille väljundiks on kahendarvuna esitatud juhtsõna. Paljud täiturid nagu elektrimootorid on jällegi pidevatoimelised. Seega tuleb
annaabi.ee 
