Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Termokeemiline töötlemine ja tsementtiitimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karastamine, noolutamine, rikastamine, raskelt, koormatud, hammasrattad, nitreerimine, hoiame, 25mm, kolmes, etapis, normaliseerimine, 180cfaasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel aeglane jahutamine koos ahjuga B. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel aeglane jahutamine õhus C. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur D. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel kiire jahutamine Score: 2/2 7. Mis on noolutamine? Student Response Feedback A. Karastamise järgne operatsioon, mis seisneb kuumutamises ja seisutamises alla faasimuutusjoont Ac1 B. Karastatud terase kuumutamine nõutud temperatuurini (lähtudes süsinikusisaldusest), mis ei ületa faasimuutuse piiri Acm ja seal hoidmine C. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel karastatud terase sitkus väheneb ja kõvadus kasvab D. Karastatud terase kuumutamine
seejärel aeglane jahutamine õhus c. Terase termotöötluse viis, mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur d. Terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri Ac1 või Ac3, seisutamine ja seejärel kiire jahutamine Score: 2/2 Küsimus 7 (2 points) Mis on noolutamine? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Karastamise järgne operatsioon, mis seisneb kuumutamises ja seisutamises alla faasimuutusjoont Ac1 b. Karastatud terase kuumutamine nõutud temperatuurini (lähtudes süsinikusisaldusest), mis ei ületa faasimuutuse piiri Acm ja seal
kiiresti kuni 240C Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600C- 500C kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18C ja 20C vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas - temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400C-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik- ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga - kasutatakse tavaliselt kõrgsagedusvoolu mille sagedus on vahemikus 8000...16000 Hz
kasva. Selle põhjuseks on jääkausteniit, mis tekib kõrgsüsinikterases, kui kuumutada seda terast karastamisel üle temperatuuri A 3 , siis jääkausteniidi pärast kõvadus langeb veel rohkem. Vastavalt Fe- Fe 3C faasidiagrammile, kõigi üleeutektoidsete teraste kuumutamine temperatuuril AC1 + 30 0C lahustab austeniidis võrdne süsinikuprotsent, karastamisel see annab ühesama jääkausteniidi hulga ja tulemusena ka võrdne kõvadus. Noolutamine on termotöötlemise lõppoperatsioon, mis fikseerib terasdetailis tema tööomadused. Üldtendents seisneb terase kõvaduse ja tugevuse (Rm, Rp) languses temperatuuri kasvuga koos plastsuse (A, Z) kasvuga. Kõrgsüsinikuteraste kõvaduse kasv madaltemperatuursel noolutusel 100 150 0C on seotud jääkausteniidi osalise üleminekuga noolutusmartensiiti. Noolutus 300 0C
240C Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600C - 500C kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18C ja 20C vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400C-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik - ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga Karastamiseks kasutatakse tavaliselt kõrgsagedusvoolu mille sagedus on
(faasipiiride), sellel temperatuuril hoidmises ning olenevalt järgnevas jahutamise kiirusest, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse protsessi: · lõõmutamine (kuumutamine GSK jooneni 700 ~8000 C , hoidmine ja aeglasel jahutamisel faasimuutused toimuvad täielikult, struktuur ühtlustub ja sisepinged materjalis vähenevad minimaalseteks). · karastamine (kuumutamine FSE jooneni 750 ~9000 C, hoidmine ja kiire jahutamisega faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt, tekivad peeneteraline struktuur ja sisepinged ). Lõõmutamine Karastamine Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevad Tugevus Survetöödeldavus suurenebKulumiskindlus suure paranebStruktuur neb peenenebLõiketöödeldavus Sitkus väheneb
jahutuskeskkonda.Niimodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik ja lekeerterastest valmistetud detaile Karastamine kõrgsagedusvooluga.karastamiseks kasutatakse tavaliselt kõrgsagedusvoolu mille võnkesagedus on 8000-16000Hz.Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda.Seega kuumendatakse ainult pinnakihti kui seda kiirelt jahutada siis saadakse pindkarastus.Niimodi karastatud pinnad on väga kulumiskindlad ja töötavad hästi pained ja väände oludes. Noolutamine.Selleks et anda karastatud detailile ekspotatsioonilist tugevust tuleb karastatud pinnad noolutada.Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt. Madalnoolutus,kuumutus temp 250C niimodi noolutatakse tööriistu mis ei tööta löögile(viil kaabits õõrits). Keskmine noolutus temp 300-350C niimodi noolutatakse tööriistu mi töötavad löögilistele koormustele ja konservatiivseid detaile mis töötavad kulumisele
1) Lõõmutamine 2) Kuumutatakse detaili 750-860o, hoitakse sellel temperatuuril ühtlase läbikuumenemiseni ja jahutatakse maha koos ahjuga. Lõõmutamisega muudetakse jämedateraline struktuur peeneteraliseks, mille tulemusena paraneb lõike töötlemine ei tohi aga metalli üle kuumutada, siis vähenevad terase mehaanilised omadused. Väga tugevasti karastatud terast soolvees, nõrgemini vees, keskmiselt soojas vees ja õlis, mida rohkem on terases süsinikku, seda aeglasem peab olema karastamine. Jahutamine algus peaks olema kiire ja lõpu osa aeglasem. Karastamise eriliik on pind karastus. Kuumutatakse karastatava detaili pindmist 1-3mm kihti. Detaili sisemus aga jääb karastamatta. Detaili kuumutamine peab olema kiire, sest muidu leviks soojus liiga sügavale. Karastus defektideks on praod, kõverdumine, pehmete kohtade tekkimine, süsiniku sisalduse vähenemine pinna kihis. Noolutamine On karastusjärgne operatsioon, mis kõrvadab liigse hapruse ja vähendab sisepingeid. Terase
· parendatavad terased (0,3...0,6% C) - saadakse sorbiitstruktuur, kõrge voolavuspiir, sitke materjal, pingete kontsentratsiooni suhtes madala tundlikkusega. Põhiline nõue - suur läbikarastuvus · nitriiditavad ja tsementiiditavad terased (0,1...0,2 või 0,3...0,4% C) - suur tugevus- ja voolavuspiir, suur pinnakõvadus Tsementiitimine - pinnakihi rikastamine süsinikuga ja seejärel karastamine -> kõva ja kulumiskindel pinnakiht ja pehmem südamik Parendamine - karastamine + kõrgnoolutus (kuumutamine kõrge temperatuurini, seisustamine ja aeglane jahutus) 6.2. Alaeutektoidterase (C45) struktuur ja k6vadus HRC peale karastamist, optimaalset noolutamist? A -> M, kõvadus 60 HRC 6.3. Uleeutektoidterase (C110) struktuur ja k6vadus HRC peale karastamist, madalnoolutamist? A -> M+T, kõvadus umbes 45...65 HRC 6.4
Seega pinnakihis saate tööriistaterase struktuuri, aga südamikus jääb 0,2 edasi). Tsementiitimisele järgneb karastamine. Pind on üleeutektoid, südamik on alaeutektoid. Saate hea kombinatsiooni väga kõva ja kulumiskindel pinnakiht ja sitke südamik. Tavaliselt käib siia juurde ka madalnoolutus. See on tüüpiline termotöötlus tsementiiditavatele terastele. Ts+K+MN Teine grupp on 0,3-0,6% C-d, mille tüüpiline termotöötlus on karastamine. Kohe vahetult teete detaili valmis ja kohe karastate. Kuid sinna karastamisele käib otsa veel kõrgnoolutus. Seda protsessi karastamine+kõrgnoolutus nimetatakse parendamiseks. Neid teraseid nimetatakse parendatavateks terasteks, sest see on nende puhul tüüpiline. Esiteks karastamine, et saada suur tugevus ja siis suhteliselt kõrge noolutus 550 kraadi juures, et saada sitkust. K+Kõ. On veel kolmas grupp - nitriiditavad terased. Nitriitimine on pinnakihi rikastamine lämmastikuga
2) 16 Mn Cr B 5, milles C = 0,14-0,19%, Mn = 1-1,3% (5 : 4), Cr = 0,8-1%, B = 0,0008-0,005% 3) 18 Cr Ni Mo 7-6, kus C = 0,18%, Cr = 1,5-1,8% (7 : 4), Ni = 1,4-1,7% (6 : 4), Mo = 0,25 – 0,35% Parendatavad legeerkonstruktsiooniterased – EN 10083-3 (0,3-0,5%C), millest valmistatud detailide termotöötlus seisneb tavaliselt karastamises järgneva kõrgnoolutusega. Neist terastest valmistatakse mitmesugused raskkoormatud detailid – veovõllid, hammasrattad, tigud jne. Näiteks: 1) 28 Mn 6 (C=0,28%, Cr=1,3-1,65%) 2) 34 Cr Ni Mo 4 (C=0,34%, Cr=1%, Ni=1%, Mo= 0,15-0,3%) 3) 50 Cr Mo 4 (C=0,5%, Cr=1%, Mo=0,15-0,3%) Nitriiditavaid legeerkonstruktsiooniteraseid EN 10085 (0,3-0,4% C) kasutatakse detailide valmistamiseks, mille pind allub intensiivsele kulumisele kõrgendatud temperatuuridel (kuni 500 kraadi) – kepsud, spindlid jm. detailid karastatakse ja nitriiditakse, milleks on oluline Mo ja Al sisaldus terases, näiteks:
Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril Terased ja teraste termotöötlus (TT) Termotöödeldavuse eeldused ning TT liigutus TT eeldused: struktuurimuutus tardolekus; lahustuvuse muutus või faasimuutus tardolekus. TT liigitus: protsessitermotöötlus – terase lõõmutus (rekristalliseeriv, tavalõõmutus); tugevdav TT – terase karastamine (+noolutus). TT põhimoodused Lõõmutus - terast kuumutatakse üle faasimuutuste temperatuuride Ac1, Ac3 (Acm) või üle Trekr järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine lõõmutamisel peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane TT viis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada eelmiste kuumtöötluse operatsioonide defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks.
Keragrafiitmalm 350-1000 140-360 22-2 Pesagrafiitmalm 300-800 100-320 12-1,5 Tugevusnäitajate tõus ei põhjusta kõvaduse olulist suurenemist, kuna see sõltub metalsest põhimassist. Malmide termotöötlus 1) Lõõmutamine - tempermalmi saamiseks - saadakse ferriit- või perliitstruktuur. 2) Normaliseerimine - grafiitmalmide omaduste parandamiseks 3) Karastamine - P, F+P struktuuriga malmid, kõvaduse ja kulumiskindluse tõstmiseks 4) Noolutamine – analoogselt terastele karastuspingete kõrvaldamine, sitkuse tõstmine Malmide termotöötluste liigid ja nendest saadavad kõvadused: Metalne põhimass Termotöötlusliik Saadav kõvadus (HB) Ferriit Lõõmutamine, 100 - 160 normaliseerimine
Brinelli kõvadus HB(F,D,aeg) d=(d1+d2)/2 --> saadakse tabelist HB323 HB=F/S SFÄÄR [N/mm2]; Rockwelli kõvadus HRe HRa HRb kuni 60; Vickersi kõvadus HV püramiidi otsaga surutakse metalli jälg ja jälje diagonaali järgi saadakse kõvaduse väärtus tabelist. TERMOTÖÖTLUSE PÕHIPROTSESSID 9. Kirjeldage materjalide karastamise, tsementiitimise ja lõõmutamise protsessi ning milline on nende protsesside teostamise eesmärk? Karastamine - toimub rahuliku kuumutamisega kriitilisele temperatuurili umbes 1000°C ja olenevalt materjali suurusest, massist hoidmise kestvus, sellele järgneb kiire jahutamine õli või vee (emulsiooni) vanni. Tulemusena saadakse kõrge pinna kõvadus HB ja tugevus Rm mitte voovil tekivad sisepinged. lõõmutamine mõõdukas kuumutamine erinevatele temperatuuridele (kõrge, keskmine madal), järgneb hoidmine ning seejärel aeglane jahutamine (koos ahjuga). Tulemus
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi 5 % vga optimistlik hinnang. Hetkel hinnatakse bak
(C>0,5%) sisepingete kaotamiseks, kõvaduse vähendamiseks ja plastsuse suurendamiseks. Tööristateraste poollõõmutust nim ka sferoidiseerivaks lõõmutuseks, millega saadakse teraja tsementiidiga sferoidaalne struktuur, mis tagab hea lõiketöödeldavuse. Kuumutatakse 2…4h kestel, T=740-800˚C ja siis järgneb aeglane jahutamine ~ 20˚C/h T-ni 600˚C, edasi õhus. Madallõõmutus - kui terase algstruktuur on sobiv aga soovitakse vähendada sisepingeid; kuumutatakse 1 h 25mm paksuse kohta T-l 500-650˚C, jahutamine toimub aeglaselt koos ahjuga. Üheks liigiks on rekristalliseeriv lõõmutus, millega kõrvaldatakse terase kalestumine pärast külmsurvetöötlust. KuumutusT=650-700˚C, mis tagab esialgse struktuuri taastumise, jahtus aeglane. Normaliseerimine - täislõõmutuse eriliik, mille puhul kuumutatud ja seisutatud detaile jahutatakse seisvas õhus 16. Tavakarastus, karastuskeskkonnad
Süsinikteraste tasakaalustruktuur koosneb toatemperatuuril alati ferriidist ja tsementiidist. Sitke ferriit ja habras tsementiit struktuuriosadena mõjutavad rauasüsinikusulamite omadusi, eriti mehaanilisi. Faasidiagrammist (C-sisaldusest lähtudes) jaotatakse rauasüsinikusulamid kahte suurde gruppi: 1) terased (C<2,14%) 2) malmid (C>2,14%) 3. Terase termotöötlus: eesmärk ja põhimõte (milles seisneb?). Põhimoodused: lõõmutamine, normaliseerimine, karastamine, noolutamine. Terase TT eesmärk: metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise või pinnakihi keemilise koostise ja struktuuri muutmise teel. TT teel saab muuta terase mehaanilisi, tehnoloogilisi ja talitusomadusi. Terase TT temperatuuride valik tehakse Fe-Fe 3C faasidiagrammi alusel. Terase TT seisneb kuumutamises üle faasipiiride ja järgnevas jahutamises, mil faasimuutused toimuvad kas täielikult, osaliselt või üldse mitte. Sellest tulenevalt eristatakse kahte peamist terase TT moodust:
metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. Pinnakihi rikastamine vesinikuga (näiteks galvaan-pindamisel) soodustab samuti terase haprumist; eriti ohtlik on see terase tööta misel kontaktis vesinikuga kõrgetel rõhkudel. Sellist nähtust tuntakse vesinikhaprusena. 2) Rauasüsiniksulamid ja legeeribate elementide mõju sulamile. Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid legeerivaid elemente - Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt., sealhulgas ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab
tunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks masina- ja aparaadiosade ning metalltarindite haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja valmistamiseks kasutatavaid teraseid. Keemiliselt sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel koostiselt jagunevad konstruktsiooniterased nagu mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja terased üldiselt mittelegeer- ja legeerterasteks. keevismetallis. Pinnakihi rikastamine vesinikuga Süsinikkonstruktsiooniterased sisaldavad harilikult (näiteks galvaan-pindamisel) soodustab samuti kuni 0,6% süsinikku ja need liigitatakse omakorda terase haprumist; eriti ohtlik on see terase tööta- tava- ja kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniterasteks. misel kontaktis vesinikuga kõrgetel rõhkudel. Sellist Esimesi kasutatakse profiilmetallina eelkõige metall- nähtust tuntakse vesinikhaprusena
(faasipiiride), sellel temperatuuril hoidmises ning olenevalt järgnevas jahutamise kiirusest, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse protsessi: · lõõmutamine (kuumutamine GSK jooneni 700 ~8000 C , hoidmine ja aeglasel jahutamisel faasimuutused toimuvad täielikult, struktuur ühtlustub ja sisepinged materjalis vähenevad minimaalseteks). · karastamine (kuumutamine FSE jooneni 750 ~9000 C, hoidmine ja kiire jahutamisega faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt, tekivad peeneteraline struktuur ja sisepinged ). Lõõmutamine - Plastsus suureneb Sisepinged vähenevad, Survetöödeldavus paraneb, Struktuur peeneneb, Lõiketöödeldavus paraneb Karastamine - Kõvadus tõuseb, Tugevus suureneb, Kulumiskindlus suureneb,Sitkus väheneb,Tekivad sisepinged Terase lõõmutus
muu ruumilise geomeetrilise kujundi (6 tahuga prisma). Põhilised kristall võred oleksid järgmised:1) mahuliselt tsentreeritud ehk ruumtsentreeritud.n=9 2) tahktsentreeritud n= 14 3) heksagonaalne n=17 Olenemata materjali aatomite arvust kujuneb välja materjali tugevus. Puhta raua aeglasel jahutamisel tekivad kriitilised temperatuurid 1410C, 910C, 786C, millede vahemikus esinevad ruumvõrede struktuurid. Termo töötlemine Põhiprotsessid on järgmised: 1) karastamine 2) Lõõmutamine 3) Noolutamine Protsessid koosnevad etappidest: 1) kuumutamine 2) hoidmine(peatamine) 3) jahutamine Karastamise kiirel jahutamisel säiliatakse tahksentreeritud ruumvõre suure aatomite arvuga, mille tulemusena suureneb pinna kõvadus ja tugevus, puuduseks on jahutamisel tekivad sisepinged. Selleks et sisepingeid vähendada ja ühtlustada teostatakse noolutamise protsess. Noolutamisel toimub kuumutamine umbes 700C piirideni ja aeglane jahutamine, mille tulemusena vähenevad metalli sisepinged
mõju detaili omadustele. Üldjuhul on need ebasobivad, kutsudes esile purunemist, mis on avariide põhjuseks. Selliste pingete vältimiseks kasutatakse madaltemperatuurset lõõmutust ehk madallõõmutust. Sellist lõõmutust kasutatakse tavaliselt siis, kui terase algstruktuur on sobiv ja puudub vajadus faasilise ümber kristalliseerumisega lõõmutuse järele. Terast madallõõmutatakse allpool faasipiiri AC1 tavaliselt temperatuuril 500-650 kraadi kestuseda 1h - 25mm läbimõõdu kohta ja jahutatakse seejärel aeglaselt tavaliselt koos ahjuga. Sisepinged alanevad pikaajalise lõõmutuse tagajärjel ja seda põhjalikumalt, mida kõrgemal temperatuuril lõõmutus toimub. 650 kraadi + täheldatakse perliidi terastumist ja terase pehnenemist, temperatuuril AC1+ leiavad aset faasimuutused ja tekivad struktuurid kooskõlas raua faasidiagrammiga. Aeglane jahtumine tagab sisepingete vältimise. Paksuseinaliste
hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240ºC Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600ºC- 500ºC kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18ºC ja 20ºC vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas . Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400ºC-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik- ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga. Karastamiseks kasutatakse tavaliselt kõrgsagedusvoolu mille
hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240ºC Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600ºC- 500ºC kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18ºC ja 20ºC vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas . Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400ºC-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik- ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga. Karastamiseks kasutatakse tavaliselt kõrgsagedusvoolu mille
hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240C Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600C- 500C kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18C ja 20C vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas . Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400C-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik- ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga. Karastamiseks kasutatakse tavaliselt kõrgsagedusvoolu
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Keevitustööd Hapnikku transporditakse teras balloonides rõhu all 15 MPa ja atsetüleeni balloonides on rõhk 1,6 MPa ettevaatust Õliga kokkupuutudes võib hapnik plahvatada,atsetüleen on plahvatus ohtlik segunenult õhu või hapnikuga,balloonide hapniku ja atsetüleeni ventiilid on erineva ehitusega et vältida ekslikult hapniku reduktori paigaldamist atsetüleeni balloonile.AS Eesti AGA tarnib keevitus hapnikku halli alaosa ja valge ülaosaga teras balloonides atsetüleeni balloonid on kirsipunast värvi standardi GOST tähistus värvid on erinevad hapniku balloon on helesinise värvuse ja musta pealmisega atsetüleeni balloon on valge värvuse ja punase pealmisega ja vedelgaas punases balloonis.Hapnikku tarbitakse balloonis rõhuni 0,05-0,1 mpa jääkrõhk võimaldab balloone täitval tehasel kontrollida mis gaas seal varem oli.Atsetüleen on suure rõhu korral plahvatus ohtlik rõhu madaldamiseks on balloonid täidetud atsetoonise pimps kivi või aktiviseeritud
Referaat: Keevitamine Koostaja: Õpperühm: Tallinn 2008 1 Sisukord: Sisukord:....................................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 2. Kaarkeevitus..........................................................................................................................................3 2.1 Kaarkeevituse seadmed...................................................................................................................6 3. Kaitsevahendid......................................................................................................................................6 4. Keevituselektroodid...................................................................................................
Normaliseerimise tulemusel muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse 7. Jõupaari moment (skeem, arvutamine). parandamiseks ning sageli karastamise eeloperatsioonina. Karastamine eeldab järgmisi etappe: - terase kuumutamine üle faasipiiride; - seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava
katalüsaator), tihti kõvenevad kuumutamisel. Mõningaid liime kasutatakse ka pinnakatetena. Modifitseeritud klaasid (tooge näiteid koos iseloomulike omadustega). karastatud klaas klaasi kuumutatakse natuke üle klaasistumistemp-i ning jahutatakse kiiresti, kuid ühtlaselt õhuvoolus. Kuumutamisel kaob suur osa esialgseid pingeid, kiirel jahtumisel tekib küll uusi, kuid need on nüüd jaotunud ühtlasemalt. Karastamine kordistab vastupidavust, purunedes tekivad nüride servadega killud. Liites 2 karastatud klaasi plastmassi kihi abil saadakse tripleksklaas, mille pragunemisel ei lenda klaasikillud laiali. Klaaskeraamika (sitallid) 30-95% on kristallilises olekus, valmistamisel kuumutatakse lähtematerjali tükk aega allpool sulamistemp-i, viiakse kristallisatsioonitsentrid(nukleaatorid) eraldi sisse(nt Cu, Ag,Au, fosfaadid, TiO2 jne). Tegemine vajab mitmeid tunde ning sitall on
elektrikaar. Kaare temperatuur on väga kõrge +4000...6000°C. Sulas olekus põhi- ja elektroodimetall segunevad keevitusvannis ja tardudes moodustavad keevisõmbluse. Metallelektrood on kaetud erilise kattekihiga, mis sulades tekitab gaase ning räbu, kaitstes sellega keevitusvanni pinda ning elektroodimetalli tilkasid hapniku ja lämmastiku kahjuliku mõju eest. Keevituselektroodi valmistatakse metallvarrastest läbim al. 1,5 kuni 25mm ja enam. Elektroodi pikkuse määrab voolu juhtivus (nt roostevaba teraste puhul on elektroodi pikkus väiksem). Kaarkeevitusel kasutatavad elektroodid liigituvad: sulavad elektroodid, sulamatud elektroodid. Keevituselektroodid liigitatakse euronormide järgi nelja rühma: EN499- legeerimata ja madallegeerterastele, EN 1599 kuumustugevatele terastele, EN 757- kõrgtugevatele terastele, roostevabadele ja kuumuspüsivatele terastele.
kergemini metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine, - muutub kristalli orientatsioon ja seega libisemispind.Seetõttu on väikeste kristallii-tidega metallid tunduvalt tugevamad. Üheks lihtsaks võimaluseks terade mõõtmete vähendamiseks on karastamine. 2) Tahkete lahuste kasutamine.Selleks legeeritakse metalli lisanditega, mis lähevad põhiaine kristallvõresse. See takistab dislokatsioonide liikumist ja suurendab metalli tugevust 3)Külm-töötlemine. Plastilised materjalid tugevnevad külmtöötlemise käigus. Tugevneb, sest tekib palju dislokatsioone, nende vahekaugus on väike ja nad takistavad üksteise liikumist. 6.Faasidiagramm Fe C
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Referaat Keevitus Koostaja: Allan Raukas PM1 26.05.10 Sisukord: 1 Kaarkeevitus · 1.1 Keevituselektroodid 2 Terase keevitamine · 2.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases o 2.1.1 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.2 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis o 2.1.3 Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.4 Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.5 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases · 2.2 Süsinikuvaeste teraste keevitamine · 2.3 Süsinikteraste keevitamine · 2.4 Legee
annaabi.ee 
