Lõikeriistad Lõikeriistad on noad, puurid, tangid, peitlid, saed, ketaslõikurid, käärid jne. Lõikeriistade teritamiseks kasutatakse masinaid, aga vahel teritatakse ka käsitsi. Teritusmaterjalid, vahendid ja seadmed http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/5_likeriistade_teritamine.html Joonis 5.1 Teritamise viis (http://www.youtube.com/watch? v=XIe9tbTngCI&feature=results_main&playnext=1&list=PLCAFBF5E282080836) Tööriistade teritatamiseks kasutatakse lihvimismeetodit.
nurk, ülemise plaadi lõikenurk ja sügavuspiirajaga seatav lõigatava laastu paksus. Need näitajad võivad varieeruda sõltuvalt sae tüübist ning ka puu sordist ja välistemperatuurist. · Pinguta saeketti enne teritama asumist. See tagab kindlama ja täpsema töö. · Et viili mitte lõhkuda, tõmba viil iga kord rahulikult tagasi ja lükates vajuta õrnalt viilile peale. · Jälgi, et viil oleks vastu lõikeplaadi tera kogu viiliga lükkamise aja. · Et teritamiseks oleks saekett kuiv ja puhas, lase sael enne teritama asumist tühjalt joosta. See teeb teritamise efektiivsemaks. 1. Ülemise plaadi teritusnurk See nurk on automaatselt õige, kui ülemise ja külgmise plaadi nurgad on teritatud õieti, kasutades õige suurusega viili. Et saavutada teritusnurk 35° aseta teritusabinõu nii, et märgitud laiend oleks paralleelselt ketiga. Et saada 30°-ne teritusnurk, pane teritusabinõu teises asendis keti peale. 2. Lõikehamba serva nurk
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Nuga ja veekeetja Lenne Lõiv ja Riina Treumuth referaat Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2009 Sisukord: 1)Nuga 2)Veekeetja Sissejuhatus Nuga Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust Nugade ostmisel on tähtis noa käepideme sobivus kasutaja käega ning turvalise ja tugeva haarde saavutamine. Ärge ostke ühtki nuga enne, kui olete selle kätte võtnud. Terav nuga on hea ja kuulekas tööriist, kuid teravusel on ka piir. Laserteraga nuga võib viilutamisel väga käepärane olla, koorimisnoa puhul aga võiks seda vältida. Veekeetja
seiskub, siis ei pea ta tõenaoliselt ka kaua vastu. Kvaliteetsed mikserid on mitme-kiiruselised - osadel seadmetel vahetatakse kiiruseid käsitsi, veelgi paremad on anduritega kahes või isegi enamas reziimis juhitavad seadmed. 4 Elektrita töötav mehhanism Kööginuga Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust. Vanimad nugade leiud osutavad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta noaks, saadi suurema kivitüki lõhkumisel, kui sellise tegevuse tulemuseks oli kättesobiv plaatjas kivitükk, mille vähemalt üks serv oli terav. Sobivaks toormeks on moonde- ja sette- ning vulkaanilised kivimid nagu kvarts, ränikivi, obsidiaan või basalt.
peab olema karedapinnalisest plastmassist. Kirvesnuga Suure ja tugeva teraga nuga võimaldab lõigata suuri lihatükke ja tükeldada peenemaid konte. Kaunistusnuga Sakilise teraga nuga võimaldab aedviljadest lõigata erinevaid dekoratiivseid kaunistusi. 2 Praekahvel kasutatakse kuumtöödeldud liha tükeldamisel liha kinni hoidmiseks. Terituspulk Seda ei saa kasutada väga nüri noa teritamiseks, vaid töötamise ajal teravuse säilitamiseks. Teritamiseks kasutatakse luisku ja erinevaid noateritajaid. Nugade teritaja Palettnuga ühtlase laia teraga nuga kasutatakse kreemide, taignate, täidiste silumiseks ja ka toodetele kuju admiseks ( kotlettide vormimine ). Juustulõikur traadiga kasutatakse kõvade juustude lõikamiseks Juustunuga 2- käepidemega Juustunuga 3 Juustunuga ja võinuga
....................... lk 7 Teritamine ; Nugade kott .................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................... lk 10 Merilin Jürine Noad Sissejuhatus Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestimiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Nuga koosneb kahest osast- noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust. Nugadega puututakse kõige enam kokku, kui valmistatakse toitu. Nuge on palju erinevaid. Õiget nuga kasutades hoian kokku aega ja seda on lihtsam kasutada. Merilin Jürine Noad Ajalugu Vanimad nugade leiud osutuvad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta
....................... lk 7 Teritamine ; Nugade kott .................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................... lk 10 Merilin Jürine Noad Sissejuhatus Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestimiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Nuga koosneb kahest osast- noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust. Nugadega puututakse kõige enam kokku, kui valmistatakse toitu. Nuge on palju erinevaid. Õiget nuga kasutades hoian kokku aega ja seda on lihtsam kasutada. Merilin Jürine Noad Ajalugu Vanimad nugade leiud osutuvad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta
Kuidas kasutada pliiti? · Ärge puutuge sisselülitatud pliidiplaati! Võite ennast kõrvetada ka potte või panne pliidilt maha tõmmates. · Lülitage pliidiplaadi keedutsoonid sisse alles siis, kui olete poti pliidile asetanud. · Jääksoojuse indikaator süttib põlema, et anda märku keedutsooni kasutamisest või sellest, et pliidiplaat on pärast väljalülitamist ikka veel kuum. · Ära kasuta pliidiplaati töölauana. · Toiduvalmistamisel ei tohi pliidiplaati jätta valveta. · Pliidiplaadi kuumale pinnale ei tohi sattuda suhkrut (ei tahket ega vedelat). Pliidile pudenenud suhkur tuleb eemaldada kaabitsaga ajal, mil pliit on veel kuum ja enne, kui jäänused on hangunud. · Kaitske käsi! · Pliidiplaadi kriimustamise vältimiseks kasuta ainult lameda põhjaga potte ja panne, millel ei ole teravai...
_t_e_r_i_t_a_k_s_i_t_e_ _o_m_a_ _s_a_a_g_i_._ _S_i_i_s_ _l_äh_e_k_s_ _t_öö _k_i_i_r_e_m_i_n_i_._” _ “E_i_ _o_l_e_ _a_e_g_a_,_” _v_a_s_t_a_b_ _m_e_e_s_ _k_i_n_d_l_a_l_t_._ _“M_u_l_ _o_n_ _s_a_a_g_i_m_i_s_e_g_a_ _l_i_i_a_l_t_ _p_a_l_j_u_ _t_e_g_e_m_i_s_t_._” _ SEITSMES HARJUMUS TÄHENDAB AJA MAHAVÕTMIST sae teritamiseks. See harjumus, mis teeb võimalikuks kõik ülejäänud harjumused. Sae teritamine tähendab uuendada ennast kõigis neljas meie olemuse dimensioonis: FÜÜSILISES-‐ -‐ kehalised harjutused-‐ “ mul pole aega trenni teha”-‐ lollus. Kui sajab, mine ikka jooksma.
·Värviüleminekud kriidi küljega tõmmatakse iga järgnev värv ka pisut üle eelmisest ·Erinevad jooned erinevad jooned kriidi otsaga ja küljega ·Murtud värvid tõmmatakse eri värvi jooni ·Heleda ja tumeda üleminekud tumeda kriidiga tõmmatakse mõned jooned, nendevaheline pind tõmmatakse üle tumedama värviga siis tõmmatakse tumedam pind üle valgega ja hõõrutakse värvid vatitupsuga laiali Õlipastellid Õlipastellid on rasvased Teritamiseks kasutatakse paberinuga Joonistamiseks sobib kare paber Harjutused õlipastellidega ·Hõõru värvid segunema kata lisapaberile kaks värvi üksteise peale ja hõõru sellega valget paberit ·Lühikesed jooned üksteise kõrval ·Lühikesed katvad jooned ·Tärpentiniga katmine hõõru valmis pilt lõhnata tärpentiniga (või toiduõliga) üle, tekib maaliline tulemus ·Sümmeetriliste kujundite saamine joonista pool kujundist, murra paber pooleks, hõõru üle ja tee lahti
ja kuivatate need käsitsi. Palisandri poleeritud pind muutub masinpesus tuhmiks ja värv luitub; sama juhtub pikapeale ka käsitsi pesemisel. Kui õlitate puidust noapidemeid linaseemneõliga, taastuvad nii läige kui ka kaunis värv. Tuleb silmas pidada, et linaseemneõline kangas võib prüginõus iseeneslikult süttida! Järgige täpselt õli kasutusjuhendit. Nugade teritamine Tuleb pidada silmas, et teised valmistajad pakuvad ka selliseid nuge, mida ei tohi üldse teritada ja nuge, mille teritamiseks on alati tarvis spetsiaalseid teritajaid. Kasutage alati valmistaja soovitatud teritusmeetodeid. Teritamine terituspulgaga. Nii nuga kui ka teritusvahend peab olema teritamisel puhas. Professionaal teritab noad terituspulgaga iga kasutuskorra järel. Kodus on üks kasutuskord sedavõrd lühike, et noad vajavad teritamist harvemini. Kõige enam kasutusel olevaid nuge võiks teritada umbes üle kuu. Rasvane nuga määrdunud terituspulgal teravaks ei lähe. Teritamine terituspulgaga sobib
Peaaju arenedes kujunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ning inimeste vahel. Kui vara- jaste inimahvide luid on leitud mitmest maailmajaost, siis australo- piteekusi tuntakse vaid Aafrikast. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Teritamiseks löödi kivi küljest mõni kild ära. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esi- vanemad. Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus'te ehk sirginimestena. Sirginimese liike tuntakse juba päris palju ja nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast
Peaaju arenedes kujunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ning inimeste vahel. Kui vara- jaste inimahvide luid on leitud mitmest maailmajaost, siis australo- piteekusi tuntakse vaid Aafrikast. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Teritamiseks löödi kivi küljest mõni kild ära. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esi- vanemad. Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus'te ehk sirginimestena. Sirginimese liike tuntakse juba päris palju ja nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast
kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoolne alakülg kujundatakse paksemana tagamaks metallivaru kulunud tera lõikeserva teritamiseks. Nokkteral on selline paksend vaid tera ninaosas. Põskteral on nina külgserval tugiplaat (tugevdusplaat). Peiteltera on niisugune, mille ninaosa on kujundatud vahetatava plaadina (plaatpeitel) (joonis 1.9) või nihutatava varvana (varbpeitel, nihkpeitel). 3. Adra saha geomeetriline iseloomustus. Adra saha töö tehnoloogilist protsessi võib kujutada teostatuna kolme elementaarse kiilu poolt (joon. 3.3, a), mis liiguvad x-telje sihis. Esimene kiil töönurgaga (xz-tasapinnal)
perekonda kuuluv teravili.Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt (541 tuhat km²) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. -Päike (lk 510)- Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Tema näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutn tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aasta -Nuga (lk 509)- Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust. -Jõgi (lk 511)- Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veegavooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängimerre, järve või teise jõkke, aga mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all XIV Raamat: Püha sõda
linnriigid ja rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Keskmine kiviaeg Eestis Arheoloogiline kultuur. Kunda kultuur: asulakohad, töö-ja tarberiistad, elatusalad. Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviiside sarnasust. Kunda kultuur (9000-5000 eKr) Asukohad- siseveekogude kaldad Töö-, tarberiistad- kivi, luu, sarv, puit. Tulekivi riistade servade teritamiseks kildude lõhestamine. Elatusalad- kalastus, küttimine, korilus PILET 8 Mesopotaamia religioon ja kultuur Assürioloogia. Sumerite leiutised. Kiri ja haridus. Religioon: panteon, templid, surmajärgsus. Teadus, kangelaseepika, Assurbanipali raamatukogu. Assürioloogia-teadus, mis uurib kiilkirja kasutanud rahvaste ajalugu, keelt ja kultuuri. Sumerite leiutised- ratas, vanker Kiri- kiilkiri, mis on vanim teadaolev kiri.
Tselluloosi- ja paberitööstus põhineb suuresti ligniini struktuuri lõhkumisel, sest see on tselluloosi kõrval teine puidu tähtsaim komponent. Pilet 7. Abrasiivmaterjale on vaja, et töödelda kõvu materjale(klaas, kivimid), kus siis abrasiiv koosneb peeneteralisest, kristalsest kõvast ainest, mille tervate servadega teraksesed kraabivad töödeldava materjali pinnalt ühe uusi osakesi lahti. Tundtumad rakendused on käiade ja luiskude kasutamine terariistade teritamiseks. Tähtsaim omadus on kõvadus, mida määratakse tavaliselt teemantpüramiidi abil. Harva kasutatakse kvartsist pehmemaid abrasiive. Samuti on tähtsad osakeste teravus ning kui tugevat survet osutab. Abrasiivsed omadused ehk kui palju tehib mahalihvitud materjali ajaühiku kohta. Oluline on ka keemiline stabiilsus hapete, leeliste, vee ja solventide suhtes ning ka termiline stabiilsus, sest hõõrdumisel võib soojeneda väga kõrge termperatuurini ning materjal võib hakata sulama
Pulbrilisi abrasiive kasutatakse eeskätt metallide ja ehitusmaterjalide pindade puhastamiseks. Saab ka saagida kivimeid, kui niisutada traati abrasiivi poolvedela seguga. Abrasiivide segusid vee, õlide, rasvade või vahadega kasutatakse pindade lihvimisel. Abrasiivliitmaterjalides on abrasiivi teraksed jaotunud ühtlaselt ja nad on maatriksmaterjaliga jäigalt seotud. Nendest tooted on enamasti kettakujulised lõike- ja lihvkettad, kuid valmistatakse ka näiteks luiske lõikeriistade teritamiseks. Abrasiivkattega materjalides on abrasiiviteradega kiht kantud painduva lehtmaterjali või kanga pinnale ning kasutatakse näiteks lihvimisel või poleerimisel. Korrosioonivastased pinnakatted. Rauarooste kiht on hõreda struktuuriga ja ei takista hapniku ja vee tungimist pinnale, roostekiht ei ole raua küljes kõvasti kinni ja värv koorub koos roostega maha. Mitmekomponentsed värvid (nt Hammerite) võivad sisaldada roostemuundeid (roostekiht muundatakse keemiliselt),
kujunes tasane nn löögipind. Luuteravikuga selle pinna äärele surumisel eraldusid nukleuse külgedelt õhukesed lamedad sileda pinnaga killud ehk laastud. Moustier kultuurile iseloomulikuna olid need killud kolmnurkse kujuga, lühikesed ja laiad. Neil kildudel oli tulekivile omane terav serv, mida kasutati lõikamiseks ja kaapimiseks. Töötamisel see serv läks nüriks ja seetõttu seda teritati uuesti. Teritamiseks eraldati lõikeservast väikesed killukesed (retusiti). Töötlemisel muutus ka killu kuju ning nii saadi üheks või teiseks otstarbeks sobilik tööriist. Eristatakse kahte Moustier kultuurile iseloomulikku kildterariista. Neist esimeseks oli teritatud tipuga kolmnurgakujuline teravik. Teine oli kas kolmnurkne või ovaalne ning sellel oli teravaks retuseeritud üks serv ning niimoodi saadud kaapimiseks sobiv ese, kaabits
annaabi.ee 
