majanduslikel kaalutlustel sõlmitud sundabieludele. ,,Dekameroni" saja novelli peategelasteks on erinevate ühiskonnakihtide esindajad ja ka nende arusaam moraalist on mitmekesine. Teoses on koomilisi lugusid alama astme kleerikutest, kaupmeestest, jõukatest linnakodanikest, talupoegadest ja õukondlastest. Ei puudu ka traagika, Boccaccio puudutab ka õnnetute armastajate kurbi saatuseid. Novellides väärtustatakse nutikust ja teravmeelsust, naeruvääristatakse armukadedaid, ihneid ja rumalaid. Boccaccio kujutab värvikalt kavalaid armukesi, juhme talupoegi ja leidlikke vembumehi. Pilke objektiks on ka vaimulikud, keda kirjanik ilmselgelt põlgab. Boccaccio ülistab eelkõige armastust ja elurõõmu, imetleb terast mõistust, säästmata pilkest rumalaid ja silmakirjatsejaid. Siiski ei saa alati pahelised inimesed karistada ja ka üllad ning ausad võivad oma elus ebaõnne kohata
Prantsuse klassits alusepanijad Pierre Corneille ,,cid" ja Jean Racine ,,phaidra". Moliere ehk Jean-Baptiste Poquelin. 17-18 saj tuli prants kiranduses moodi aforismikirjandus. Kirjanikud ei loonud romaane ega novelle vaid lühikesi kokkusurutud proosaminiatuure v mõtteteri, mis põh elunähtuste vaatlusel ja mõtisklustel. Aforism eeldab suurt meisterlikkust, mõtlemise originaalsust ja väljendusviisi täpsust ja teravmeelsust. Selle mõtte on sügav ja piiritu, vorm lakooniline. Francois De La Rochefoucauld ,,mõtisklused ehk moraalsed sentensid ja maksiimid". Jean De La Fontaine valmikirjanik
4. Boccaccio ( 1318 1375 ) novell, Dekameron novellikogu ,,Dekameron" 10 päeva 10x10= 100 (10 isikut = 7neidu + 3 noormeest) x 10 päevaga. Igal päeval 10 lühilugu novelli Raam= igal lool= novellil on tutvustav sissejuhatus Iseloomulikud jooned: vaatluse all on kõikide klasside esindajad naeruvääristab silmakirjalikkust, alatus, liiderlikkust, armukadetust, äraostetavust hindab taibukust, teravmeelsust kujutab avameelset intiimelu ja kiidab heaks erootilise armastuse näitab argielu erinevaid tahke 1 Kordamine kirjanduse kontrolltööks 01.dets Tuuli Varik õigustab abielurikkumist ja toob välja selle põhjused
Boccaccio ( 1318 1375 ) novell, Dekameron · novellikogu ,,Dekameron" 10 päeva · 10x10= 100 (10 isikut = 7neidu + 3 noormeest) x 10 päevaga. Igal päeval 10 lühilugu novelli Raam= igal lool= novellil on tutvustav sissejuhatus · Iseloomulikud jooned: · vaatluse all on kõikide klasside esindajad · naeruvääristab silmakirjalikkust, alatus, liiderlikkust, armukadetust, äraostetavust · hindab taibukust, teravmeelsust · kujutab avameelset intiimelu ja kiidab heaks erootilise armastuse · näitab argielu erinevaid tahke · õigustab abielurikkumist ja toob välja selle põhjused · näitab vaimulike silmakirjalikkust · tegelasi tabavad saatuselöögid, kuid nad suudavad rasketest olukordadest välja tulla Shakespeare ( 1564 1616 ) Inglise teater (õp lk 63) · Inglise näitekirjanik, luuletaja · inglise kirjanduse suurkuju
Need on nn. positiivsed tegelased. 6.1 Autor pilab silmakirjalikkust, alatust, kasuahnust, liiderlikkust, äraostetavust novellides 1.5.7.8.10 Neid omadusi peetakse negatiivseks ja halvaks, mis muudavad inimesed halvemaks. Probleem seisnes selle, et inimesed on liialt ahned ja teevad asju ainult kasu eesmärgil. Ning nad ise ei märkagi kui ahned ja halvad nad tegelikult on. Selliste omadustega inimest pilgatakse. 6.2 Autor hindab taibukust, teravmeelsust, leidlikust novellides 2.3.4.6 Need omadused on ainult positiivsed ja head. Selliseid inimesi ei pilgata, vaid ülistatakse ja sellised inimesed peaks uhkust enda omaduste üle tundma tahab autor öelda. 6Esines novellides 1,2,7,8 ja 9. 6.7 Tegelasi tabavad erinevad saatuselöögid, kuid nad suudavad olukorrast välja tulla. Sellest on juttu novellides. 1.3.7 Need olukordadest välja tulekud ei ole tihti kõige ausamad ja paremad. Näiteks Isand
Keskaegne linnakirjandus Linnakirjandusele iseloomulik: ARGIELU KUJUTAMINE (eriti labase ja inetu esile toomine. MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha,
kujutada talupoegade elu. Ka piiblist(piibli teema - sarnasus Düreriga) laenatud teemad esinevad tegelikult kujutistena tolle aja Madalmaade elust. Ja ka just sellel aastakümnel toimus Madalmaades laiaulatuslik vabadusliikumine Hispaania võimu alt pääsemiseks. Pieter Bruegheli maalidel näeme selle ajastu viletsust, tavaliste inimeste halli argielu ja harvu pidupäevi. Brueghel tunneb nende ohjeldamatust, lihtsameelsust, aga ka nende tööindu, rahvatarkust, teravmeelsust. Bruegel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Oma Itaaliasse reisil õppis ta tundma itaalia klassilist kunsti, kuid ei alistunud mitte itaalia mõjudele, vaid sulatas kõik need itaalia elemendid puht-madalmaade looduskäsitusega uueks jõuliseks omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Üksikasjade peene
jäljendasid paljud kuulsad romantikud (nt Byron ja Heine). Victor Hugo nimetas. romansseerot hispaanlaste "Iliaseks", Veel XX sajandi alguses kirju tas suur hispaania poeet García Lorca sürrealistlikest metafooridest sädeleva "Mustlasromansseero". Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja ka lihtrahva seas populaarseks fabIiood - Iühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest (faabula-jutt). Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust seega linnakodanlusel omaseid jooni. Samas piitsutati alpust, saamatust, aga ka ülemäära himusid ja kirgi (rahaahnus, liiderdamine jne). Mõjutusi tuli ohtrasti nii idamaistest juttudest kui ka antiiksetest valmidest, oma kohal oli rahvanaljanditel ja lorijuttudel. Fablioode keel on mahlakas, rikka rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest. Umbes 150 Prantsusmaal säilinud fablioo autoreist on nimekaim RUTEBEUF (1248—1285),
Kirikut peeti vaimse ja sotsiaalse elu peamiseks tõkestajaks. Usundilisi vaateid püüti ümber kujundada loodusteadusliku maailmakäsitluse alusel ja asendada nn loomuliku filosoofilise religiooniga (deism). Võideldi materialistliku metafüüsika eest. Voltaire`i elust Voltaire(1684-1778) oli Prantsuse kirjanik ja filosoof. Voltaire, õigemini Francois Mrie Arouet, sündis. Juba nooreas liikus ta Pariisi kõrgeis seltskonnaringides, kus imetleti tema teravmeelsust ja vaimukust. Ühe satiirilise kuuletuse pärast oli ta a. 1717 1718 Bastille`s vangis, kus võttis endale varjunime Voltaire. Vabanenud vanglast, saavutas ta oma esimese tragöödiaga suure menu ja muutus tunnustatud kirjanikuks. Kaheksa aasta pärast sattus ta kokkupõrkes ühe aadlikuga taas Bastille`sse, kuid ta vabastati tingimusel, et läheb Inglismaale maapakku. Seal viibis aastatel 1726 1729 ning vaimustus Inglismaa vabamast elukorrast, kirjandusest ja teadusest
õhkkonna, rõhutab armastajate tune hellust ja inimlikkust, tunneb kaasa nende kurvale saatusele. Kirjandus keskaegses linnas. 1888 esimene Euroopa ülikool samal ajal oli Aafrikas ülikool 25000 Aquino Thomas - (XIII saj) keskaja suurim teoloog, kes püüdis oma teostes läheneda religiooni ja mõistust. Linnaluule - Fabliood - lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust ja ettevõtlikust, piitsutati aplust, saamatust, aga ka ülemääraseid himusid ja kirgi. vangid - saksamaal fablioodega sarnased, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Novella - väga populaarsed XIII saj anekdootlikud lõbusad rahvajutud Itaalias (sealt sai oma ¾anri nime novell). "Papp Amis" - randlauliku Strickeri poolt loodud terve vankide sari kavala preestri seiklustest. Lugu imemaalist mida näevad ainult seaduslikest abieludest sündinud inimesed.
brosüüride ja raamatute osas. Määrust rikkunud väljaanne võidi raskemal juhul sulgeda, kergemal juhul määrati trahv või arest toimetajale, väikeste pattude puhul piirduti märkuse või hoiatusega. Pandi kinni mitmed ajalehed Postimees, Maaleht. Ajakirjanduse suukorvistamine ning intelligentsi taltsutamine polnud kerge ülesanne. Trükisõna hakkas laialdaselt kasutama allegooriaid, analoogiaid, kavalaid rahvajutte, looritatud pilkelugusid, anekdoote, naljandeid jne. Teravmeelsust ajakirjanikel jätkus. Suure leviku omandas suuline valistusvastane propaganda, mis peale avaliku kirumise ja kuulujuttude oli sageli vaimukas ja leidlik. Jätkusid lahingud vabadussõdalastega, keda ei suudetud vaigistada. Kümnded tuhanded vabadussõdalased, kes 1934. a kevadel jäid ilma oma organisatsioonidest ja tähtsamatest juhtidest, pidid jõudma otsusele, kuidas elada edasi. Suurem osa allus saatusele, jäi lojaalseks valitsuse korraldustele ja käskudele
Kasutati palju metafoore, allegooriat (terve lugu on metafoor) pateetika- pila GRACIAN- hispaanlane. (1601-1658). ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst"- hindas kirjandusloomes vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, PARADOKSE ja ANTITEESE. Konseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna nähtud ühe peastiilina KONSEPTISMI. Tema meelest on teravmeelsus kaasaegse inimese eripärane omadus. Antiikautorid ei olnud veel teravmeelsust käsitlenud. Pidev oli näiliku ja tegeliku vastandamine. Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Kui barokk ühendas vastandid, siis KLASSITSISM lahutas need. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism alles absolutistlikul Prantsusmaal. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidi allutama individualismi ja egoistliku kire. Klassitsistid umbusaldasid tundeid. Maine elu on tühine. Tekkis teadusharu anatoomia.
1954. aasta veebruaris mitmete märkimisväärsete tabelihittidega nii singlite kui albumite hulgas. (,,Young-at-Heart"- pealkiri mida kasutati ka 1955. aasta filmil, kus Sinatra mängis peaosa ). Sellele järgnes kauamängiv ,,Songs for Young Lovers" esimene Sinatra temaatilistest albumitest, kus ta kasutas Porter'i, Gershwin'ite, Rodgers'i ja Hart'i klassikalisi laule, lisades neile omapärase vokaalse tõlgenduse, mis aitas esile tuua nende sõnade teravmeelsust ja elegantsi. Album jõudis top 5 hulka. Juulis sai Sinatral valmis uus edetabeli hitt Styne ja Cahn'i ,,Three Coins in the Fountain". Viiekümnentate keskpaigaks oli Sinatra taastanud oma positsiooni laulja na näitlejana või saanud veelgi tunnustatumaks. 1955. jõudis ta singliga ,,Learnin' the Blues" esikohale ja jõudis ,,In the Wee Small Hours" kauamängiva ballaadikogumikuga Grammy Hall of Fame'i. 15. septembril 1955. aastal esines ta telesaates ,,Our Town" ja laulis ,,Love and
Tayaso Munetake ja Kada no Arimaro: 1742a palus Tayasu Kadal esitada oma arusaamad waka`st. Vastuseks essee Kokka hachiron. Arimaro: waka`l pole ei eetilist ega poliitilist väärtust. Tayasu, Kokka hachiron yogen: toetab luule poliitilist ja moraalset funktsiooni. Mõlemad leidsid, et waka on muutunud lihtsalt üheks lingvistiliseks vormiks. 11)Mida andis edasi paroodiline poeesia ja poeetika? Kibyshi (pildid ja jutt koos)- Nendes oli kyka, senry ja sharebon`i teravmeelsust ja huumorit. Algselt teemadering lõbustuskvartalite keskne, mingi aja pärast hakati pilama kõikvõimalikke ühiskonna valupunkte. Nii shareboni kui kibyshi autorid olid ühiskonnakriitilised ja näitasid eriti teravalt olukorda lõbustusasutustes. Nende lugude teemade hulgas olid litsenseeritud lõbustuskvartalid ja muud tolleagse ühiskonna nähtused.Sõltumata ainest olid need lood tavaliselt pikantsed ja provokatiivsed. Varasemad
1944 asuti elama Pärnusse. 1945 arreteeriti. Heiti ning paar aastat hiljem saadeti Siberisse ning suri seal. 1956 abiellus ta Mart Lepikuga. 50ndatel oli tema jaoks raske aeg ning ta oli haiglas ravil. Alver suri 1989 Tartus, olles 83-aastane. Tema luulet on iseloomustatud meheliku ja mõistuspärasena. Tema luuletusi on tsiteeritud väga palju. 1931. ,,Lugu valgest varesest" poeem 1933 ,,Ulla" poeem 1935 ,,Vahanukk" poeem Tema poeemides oli Voltaire teravmeelsust. 1937 ,,Pähklikoor" Tema esikkoguks oli ,,Tuli ja tolm"(1936), mis sisaldas 62 luuletust. Kogu jagati neljaks tsükliks. Esimesed lüürilised luuletused ilmusid 1931.aastal. 1943 ,,Elupuu" luulekogu 1966 ,,Tähetund" valikkogu, 120 luuletust ja poeemi. J. Liivi nimeline luuleauhind. 1971 ,,Eluhelbed" luulekogu, 48st 31 uut luuletust. sümbolistlikud luuletused ja lühipalad 1979 ,,Lendav linn" luulekogu, sisaldab ka vanu. 1986 ,,Korallid emajões" luulekogu. Täielikult uuslooming
Oskab olla nõudlik (juhile vajalik omadus). Samas pole ta alati vastuvõtlik teiste arvamustele ja tunnetele, kiirustades järelduste tegemisega. LSE, olles hästi kasvatatud ja korralik, jätab endast inimese mulje, kes valitseb iseennast ja võimeline kontrollima situatsiooni, kui on vajalik. LSE on meeldiv, kuigi võib olla mõneti terav ja kiire oma seisukoha välja ütlemisel igas küsimuses, kui teda veidi ergutada. Ta hindab teravmeelsust teistes ja ise on teravmeelne. · IEE Intuitiivselteetiline ekstravert Intuitiivselteetiline ekstravert on entusiastlik uuendaja, kes näeb pidevalt midagi uut ja huvitavat. On suurepärane ajakirjaniku tüüp, kes ei taha "mängust" välja jääda, ei taha, et millestki huvitavast ilma jäetakse. Tal on palju kujutlus ja algatusvõimet uute projektide käivitamiseks ning palju impulsiivset energiat nende realiseerimiseks. Raskused ainult ergutavad teda
Oli demokraatlikum. 46. Svank ja fablioo, üldiseloomustus, peamised tegelaskujud, keelekasutus. Fragmendid lugudest. Svank-prantsuse fablioodega sarnane naljakas lühike värssjutustus, neid hakati hiljem kirjutama proosas. Svank üliõpilane paradiisis. Fablioo oli lühike anekdootlik värssjutustus lõbusatest eluseikadest. keelekasutus mahlakas, rikas rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest. Tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust. Piitsutati aplust, saamatust, aga ka ülemääraseid himusid ja kirgi. Mõjutusi ohtralt idamaistest juttudest ja antiiksetest valmidest. Fablioo poolitatud tekist. 47. Fablioo poolitatud tekist Mees arvas, et vanaisa ülal pidamine on kulukas ja laseb pojal viia vanaisa õue ja anda kaasa hobusetekk tuule vastu. Laps lõikab teki pooleks ning isa läheb sellest marru,
,,Fiometta"- kirjutatud nagu autor oleks naine, naise hingeelust- esimene psühholoogiline romaan Euroopa kirjanduses. 1349-53 ,,Dekameron"- raamjutustus: 7 neidu ja 3 noormeest 1348. aasta katku ajal lahkuvad Firenzest maamõisa. Otsustavad, et igal päeval jutustavad ühe loo. 10 päeva-10 novelli=100 novelli. ,,Novellino"- 100 novelliteost (anonüümsed)- sealt saadi teemasid. Teemadeks: abielurikkumine, nunnade ja munkade liiderlikkus, armastus, seiklused, leidlapsed. Palju on teravmeelsust ja leidlikkust, naerdakse tölpe inimesi. Juttu on kõikidest üh kihtidest. Tegevus toimub enamasti Itaalias. Inimlikkus on loomulik, looduspärane. Naerab moraalide üle, palju on erootikat. Naerab tsölibaadi üle, sunnitud abielude üle- ainus eluseadus on armastus. 1. rühma moodustavad puändi, tabava ütlusega lood, kus see ütlus aitab hädast välja. 2. rühm on lood väga ennastohverdavatest inimestest 3. rühm on saatuse imelikud keerdkäigud (sugulaste imeline leidmine) 4
Kõik tahtsid kõneleda nagu Wilde´i tegelased, pilduda säravaid epigramme, paista silma sõnaosavusega. Suur lavamenu saatis tema näidendeid, nagu ,,Leedi Windermere´i lehvik", ,,Tähtsusetu naine" ja ,,Ideaalne abikaasa". Neid kolme näidendit nimetatakse ka kommetekomöödiateks. Wilde nimetas ,,Tähtsusetut naist" ,,naise näidendiks". Selles on kahtlase minevikuga missis Arbuthtnot, tema vallaspoeg ja aristokraatlik dändi kui kahjutundetu võrgutaja. Näidendis on teravmeelsust ja melodraamat, kõige enam aga vestlust. Wilde tähendas uhkelt, et esimeses vaatuses puudub tegevus, on ainult vestlus Ennetades kõiki teisi tulevasi näitekirjanikke, andis ta vestlusele draama mõõtmed ja tema tegelased paljastavad ibsenlikul moel vähehaaval oma sisemise ilu. ,,Tähtsusetu naine" sisaldab Wilde´i parimaid mõtteteri abielusuhete kohta. ,,Ideaalne abikaasa" on täiskasvanute muinasjutt, kus figureerib maagiline amulett varastatud
Pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal ka moraliseeriti, mistõttu sagedasti kasutati allegoorilist (abstraktseid mõisteid isikustavat) väljendusviisi. Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat. Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseks fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused, milles tõsteti esile teravmeelsust ja taibukust ning piitsutati saamatust ning ahnust. Fablioode keel on mahlakas, täis rahvalikke kõnekäändusid ja vanasõnu. Saksamaal levisid analoogse malliga svangid, mida hiljem kirjutati proosaski. Itaalias kutsuti taolisi jutustusi novelladeks sealt sai oma zanrinime novell. Tähelepanu väärib ka hiliskeskaegsete vagantide (alamamast vaimulikkonnast pärit rändavad laulikud) ladinakeelne luulelooming, mis olid pilkavad kiriku silmakirjalikkuse suhtes, kutsudes üles
Kui varem oli rüütlikirjandus keskendunud ainult armastusele, siis nüüd oli sees ühiskondlik-poliitiline temaatika. Varasemaga võrreldes suurenes ka kirjanduse publitsistlikkus ehk ühiskondlik-poliitiline temaatika. Kasutati paarisriimilist värssi nagu ka rüütliromaanis. 1.1. Linnaluule Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseteks f a b l i o o d- lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust, seega linnakodanlusele omaseid jooni. Samas piitsutati aplust ja saamatust. Mõjutusi tuli nii idamaistest juttudest kui antiiksetest valmidest. Fabliood on rikkad kõnekäändude ning vanasõnade poolest. Nimekaimaks fablioode autoriks prantslane- Rutebeuf, kes viljeles ka veel lühiluulet, kus ta on väga avameelne seoses perekonnaelu hädade, vaesuse, nõrkuste kirjeldamisega. Saksamaal levisid fablioodele sarnased s v a n g i d
Lühikese aja jooksul muutusid põhjalikult seltskonna- tantsud, tantsuorkestrid ja ka tantsumuusika. Täpseid andmeid Eestis tegutsenud lärmidžässi bändide kohta ei ole. Kuna tegemist oli aga valitseva suurmoega, siis tõenäoliselt Tallinnas mõned sellised bändid siiski olid. Sellele võimalusele viitab ka Rahvalehe 64 artikkel “Takt ja trumm, jazzband orkestrid Tallinnas”: “/.../ vahest lähevad need mehed otse narruseni, milles on kõike, ainult mitte teravmeelsust ja vaimurikkust. /.../ Mis sest, et puudub moodsa jazzbandi hing – saksofoon /.../”. Lärmijazzile iseloomulikult mõttetud on ka seal loetletud bändide nimed: “Dodo-band”, “Olala-band”. “/.../ Kõige viimasel astmel on vist mingisugune “Jim-Dandy-band”, /.../ kes õige kahvatu ja vaimuvaese mulje jättis”. Meil ei suutnud lärmidžäss siiski läbi lüüa ja noote keegi ei põletanud, nagu näiteks Soomes ette tuli (Jalkanen 1989: 31)
annaabi.ee 
