Bach kirjutas Leipzigis viis aastakäiku kantaate (kirikuaasta pühapäevadeks ja pühadeks), millest on tänaseni säilinud umbes 200. Lisaks muidugi muud kiriklikeks vajadusteks nii leina-, pulma- kui muuks tarbeks mõeldud muusikat. Muusikadirektorina hoolitses Bach eelkõige pühapäevase peajumalateenistuse kujundamise eest, mis tähendas ka, et pidevalt tuli leida häid tekstikirjutajaid, kellega nii muusikaliselt kui teoloogiliselt korrektseid teoseid toota teksti eest vastutas ju kantor. Teose valmides pidi helilooja laskma nii lauljatele kui mängijatele viisid välja kirjutada (selleks kasutas ta nii palgatud kopiste kui oma perekonnaliikmeid) ja muidugi selle kõik koos koori, solistide ja instrumentalistidega selgeks harjutama. Pühapäevase kantoritöö juurde kuulus enesestmõistetavalt laulude valimine ja liturgia ettevalmistus. Tempereeritud
mugavamaks. Lisaks EELK Konsistooriumi arhiivile on kirjalike materjale alles hoitud ka koguduste juures. Töös kasutatavad statistilised andmed on samuti leitud peamiselt EK vahendusel ja nende allikaks on EELK Konsistoorium (Konsistooriumis on arvandmed arvutisse sisestatud alates aastast 1996 Lea Jürgenstein, EK 15/99). Viimase aastakümne jooksul on oluliste allikatena lisandunud internetiportaalid Meie Kirik ja Kirik & Teoloogia, mis esindades teoloogiliselt erinevaid (isegi vastakaid) positsioone, kajastavad kirikumaastiku uudiseid ning arvamuslugusid. Eesti usulis-kiriklikul ajakirjandusmaastikul ei ole "Meie Kiriku" nimi sugugi tundmatu. Aastatel 19201931 ilmus pastor Harald Põllu toimetamisel konservatiivne luterlik nädalaleht "Meie Kirik". Ka tänane "Meie Kirik", olemata otseselt toonase väljaande järeltulija, peab väga oluliseks luterliku kiriku usutunnistusliku aluse teadvustamist ja
Bach kirjutas Leipzigis viis aastakäiku kantaate (kirikuaasta pühapäevadeks ja pühadeks), millest on tänaseni säilinud umbes 200. Lisaks muidugi muud kiriklikeks vajadusteks nii leina-, pulma- kui muuks tarbeks mõeldud muusikat. Muusikadirektorina hoolitses Bach eelkõige pühapäevase peajumalateenistuse kujundamise eest, mis tähendas ka, et pidevalt tuli leida häid tekstikirjutajaid, kellega nii muusikaliselt kui teoloogiliselt korrektseid teoseid toota teksti eest vastutas ju kantor. Teose valmides pidi helilooja laskma nii lauljatele kui mängijatele viisid välja kirjutada (selleks kasutas ta nii palgatud kopiste kui oma perekonnaliikmeid) ja muidugi selle kõik koos koori, solistide ja instrumentalistidega selgeks harjutama. Pühapäevase kantoritöö juurde kuulus enesestmõistetavalt laulude valimine ja liturgia ettevalmistus. Tempereeritud
lugema harjutas. Vanematelt sai ta kaasa veel mitmeidki juudi kombeid, mille hiljem kristlusesse mugandas. Õpinguid jätkas ta Jeruusalemmas Gamalieli käe all, kuni algas esimene kristlaste tagakiusamine. Gamaliel tegutses Jeruusalemmas rabide kooli juhatajana ja oli tollal ka variseride juht, samuti kuulus Paulus enne pöördumist variseride hulka. Nende ülesandeks oli jägida, et kõik inimesed ikka ilusti Moosese käske täidaksid. Teoloogiliselt põhinesid variserid Vana Testamendi raamatutele ja oma suulisele traditsioonile mõlemad olid võrdselt autoriteetsed usu ja praktika aluseks. Nende usk Jumalasse oli sarnane deismile, nad uskusid ingleid, vaimolendeid, pidasid oluliseks palvetamist, usku ja häid tegusid. Nad ootasid Messia tulekut ja viimset kohtupäeva sellega seoses, variserid uskusid hinge surematust. Palju sellest, mida variserid uskusid, sobis ka algkristlastele. Jeesus oli variseride kohta öelnud: ,,Kõike nüüd,
gioosse liikumise peavaenlaseks oli kindlasti vana peajumala Amoni preester- kond. Ta laskis Karnakki ehitada Atoni templi, kus erakordselt ilmekalt aval- dub uus kunstistiil, mille järgi kujutati vaaraod naturalistlikult, koos tema kehaliste iseärasustega, mis oli seninägematu. Kunstiliselt laskis ta Atonit nüüd kujutada päikesekettana, mille ainsateks antropomorfseteks tunnusteks on inimkäed päikesekiirte otstes. Teoloogiliselt tähendas see universaalse maa- ilmareligiooni ideed, mille kohaselt oli Aton jumal, peale kelle ei ole kedagi teist (Stadnikov 1998a: 317). Etniliselt ilmneb see samuti ennekuulmatus idees, et Atoni silmis on kõik rahvad ja keeled (vt Assmann 1975: 218219), nii egipt- lased kui ka võõramaalased, samaväärsed (vt Hornung 1978: 99), sest nad kõik on Atoni lapsed. Võib siiski olla üsna kindel, et Ehnaton ei jutlustanud kõikide
"Kuid seadused jäävad ikkagi vaid n-ö nähtumuse tasandile ning ei pretendeerigi infole asjade olemuse kohta. Loobutakse selliste probleemide uurimisest nagu: kuidas tekkis maailm?, milleks tekkis maailm?, sest neile ei saa kogemusele tuginedes vastust anda.Mainitud kolme staadiumi ei läbi inimmõistus mitte kõigis valdkondades üheaegselt. Comte'i arvates seletavad inimesed (XIX sajandil) sotsiaalseid nähtusi ikka veel teoloogiliselt ja metafüüsiliselt, kuid nt astronoomia ja füüsika on jõudnud juba positiivse staadiumini. Ta klassifitseeris teadused järgmiselt:Matemaatika (siia kuuluvad aritmeetika, geomeetria ja mehaanika), Astronoomia, Füüsika, Keemia, Bioloogia, Sotsiaalne füüsika (sotsioloogia)Selles teaduste klassifikatsioonis avalduvad kolm seaduspärasust: Esiteks, iga järgnev teadus on keerukam eelnevast ning tugineb eelnevale. Astronoomia nt pole võimalik ilma matemaatikata jne
Esimese kahe ristisõja ajal pöördusid Saksamaa juudid riigivalitseja poole, et tema käest abi saada. Keiserliku abi asemel tehti neist hoopis "keisrikoja orjad". Juutidelt nõuti selle "privileegi" eest suuri rahasummasid ning nad said lõpuks keiserliku riigitulu tegelikeks allikateks. Nad kuulusid kuningavõimule ja neid võis osta, laenata ja müüa, et tasuda võlga võlausaldajatele. See komme levis ka muudesse maadesse. Kirikujuhid õigustasid seda staatust teoloogiliselt varakoguduse õpetusega - kuna juudid olid Kristuse risti löönud, siis said naad seeläbi alatise orjaseisuse osalisteks. Muud tegurid aitasid sammuti kaasa juutide alaväärtustamisele. Juutide jaoks keelustati enamik ameteid ja gilde, kuhu võisid kuuluda vaid kristlikud liikmed. Juute sunniti otseselt rahalaenutajateks hakkama, kuna nad olid feodaalsest ühiskonnast välja arvatud. Sel moel imasid nad endasse otsekui käsnad kogu maa likviidse
Kohalikud sinodid ei olnud enam vaid vaimulike koosolekud, vaid sinna kutsuti ka kuningas ja teisi ilmikuid. Võeti üle maakiirkutüüp. Maakirik kuulub vastava maa omanikule ja mitte Roomale. Kärbitakse vaimulike autoriteeti ja tekib kuninga vahetu suhe oma piiskoppidega. 7. sajandiks oli Frangi kirikumudel muutunud peaaegu bütsantslikuks sümfooniaks, kus riigivalitseja on ka kiriku tegelik valitseja. Läänes ei püütudki sellist võimusüsteemi teoloogiliselt seletada ja sellega ei kaasnenud ka sakramentaalset hiilgust. Samas säilis kiriku soov ühiskondlikult kaasa rääkida, näiteks nõuti kuningalt kiriku asüülipiirkonna õiguse tunnustamist, et sinna võiksid tulla kõik need, kes on sunnitud oma olude eest põgenema ja vajavad sotsiaalset kaitset. Frankide ajal hakkab välja kujunema ka ilming, mille järgi saab rahalise annetuse eest hüvesid osta (indulgentsid), samas ei tähenda see hinge päästmist, vaid kõigest patukaristuse
Rangelt keelati enne jumalateenistust õlut või viina müüa. Võimalik, et Dubberch külastas eranditult kõiki Eestimaa kihelkondi ja mitmeid abikogudusi, aga kahjuks on säilinud andmed väga lünklikud. Visitatsioonide käigus osutusid ebasõbralikuks Dubberchi suhtes kohalikud aadlid ja ka mõned riigivõimu esindajad. 1595. sasta Voose maapäeva järel alles hakkas aadel rohkem osa võtma kirikuelust. Suurim tõke kiriku autoriteedi tõstmisel oli teoloogiliselt ja kõlbeliselt kõrgetasemeliste vaimulike vähesus. Kui Dubberch kokkuvõtteid tegi oma visitatsioonidest, siis saja talupoja hulgas leidus vaevalt üks, kes jumalast ja ristiusust midagi teadis. Luteri kiriku positsioon Dubberchi tegevuse tulemusel tugevnes ja ka aadlil tuli sellega leppida. Ta pani aluse kirikuraamatute pidamisele. Visitatsioonidel tõusid esile majanduslikud küsimused, usuline külg jäi tagaplaanile. Kantslist ette loetud ähvardused ja trahvimäärad aitasid
vibulaskmine, kohtumõistmine, usudogmad. Vibukütid ja sõjavankrid. Vibukütid surmasid pea iga vastused, sõjavankritel vinge manööverdamine. Pärslased kandsid pükse, kergeid kuubi, madalat peakatet (tiaarat); kolmekordne tiaara võis olla kuningal. Pärslased võtsid kasutusele sõjavankritega ühe asja.. kinnitati sirbid, mis võis vastasele vigastusi tekitada. Headuse ja kurjuse võitlus lõpeb viimse kohtupäevaga. Ideed, et teised religioonid polnud endale teoloogiliselt dogmatiseerunud.. Maailma lõpu eel ilmub lunastaja. See lunastaja sünnib neitsist. Partenogenees neitsist sündimise õpetus, mille kristlus kõige tõenäolisemalt on üle võtnud ükskõik millisel kombel (üle võetud muistste Pärsia religioonist). Viimses kohtumõistmises Angra Manyu riik purustatakse lõplikult ja põrgu hävitatakse. 2 saj. e.m.a. oli kreeka päritoluga kirikuisa Origenes, kes õpetas, et põrgu on karistuseks
VII Religioon ja reformatsioon John Wyclifi tegevus ja seisukohad, lollardid, Wyclifi piibel. Oli protestantismi protoideede levitaja. Sarnanesid väga Martin Lutheri ideedele. Suhted Rooma paavstiga ei olnud 14.sajandil harmoonilised (alates Johnist): Avignoni vangipõlv, Suur skisma. Wyclif oli Oxfordis dialektika professor ning oli ka ise antud kooli lõpetanud. Teda häirisid kiriku suured rikkused ja Rooma kiriku õigus sekkuda Inglismaa asjadesse (poliitilised küljed). Teoloogiliselt pani kahtluse alla armulaua sakramendi; Jumalasõna allikaks ei ole kirik, vaid selleks saab olla ainult piibel. Lõpuks kuulutas Inglismaa parliment tema seisukohtade levitamise vangistusega lõppevaks patuks. Piibel: Enne surma asus ta tõlkima inglise keelde piiblit, mis oli vastumeelt Roomale. Piibli mõned osad olid tõlgitud inglise keelde ka varem, kui tema eesmärk oli täistõlge ja 23
Mees ikkagi vaatab ja näeb, et tema isa põleb ja keeb tõrva sees. Tilgutas vett pähe, sai isa rinnustsaadik välja. Kristus tuleb tagasi, poeg tunnistab üles, et vaatas, aga Kristus on cool sellega, mingit hirmsat karistust ei tulegi. Poeg läheb tagasi koju ja saab väga õnnistatud, kuna andis Kristusele süüa. Setumaal pole vastuolu animistliku, paganliku ja kristliku traditsiooni vahel. Kristus on sõber. Jeesus pole taevane jumalapoeg, nagu ta teoloogiliselt peaks olema, aga ta on ka allilma valitseja, tal on põrgu võti. Baba Yaga, kanajalgadel tare. Mulgi muinasjutt: Ennemuistne aeg. Jeesus rändab mööda ilma. Maarja (kosmiline paariline) ei anna talle ega ta hobustele süüa. Jeesus sureb ära. Lõpeb teatud mõttes teoloogiline maailm. 1927 Anne Vabarna. Peko - kunagine viljakusjumal, keda puunuku kujul hoiti viljasalvedes, aeg-ajalt viidi põllu äärde, et viljaõnne oleks
Analoogmeetod - reeglid, mis iseloomustasid ühe autori stiili, nt. Homerose stiil, hilisema päritoluga laulude eristamine Pergamoni koolkond - tekstide allegooriline tõlgendamine, teksti erinevad tähendustasandid. Keskaeg: Augustinus, Jerome - lähtudes kristluse positsioonilt, taaselustasid Platoni argumendid luule vastu, sh kirjandusliku kujutlusvõime kriitika. Antiigi kultuuripärand mängis keskaja kultuuris olulist rolli, põhiliselt teoloogiliselt allegoriseeritud vormis Uuriti kristluse-eelsete teoste ja Vana Testamendi kristlikku mõõdet. Renesanss: Antiigi kultuuripärandi taasavastamine, Giorgio Valla Aristotelese Poeetika tõlge ladina keelde (1498), tõlge itaalia keelde (1549) Rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, Lodovico Castelvetro, Aristotelese "Poeetika" kommentaarid (1570), fookus draamateose korrastatud struktuuril
Analoogmeetod - reeglid, mis iseloomustasid ühe autori stiili, nt. Homerose stiil, hilisema päritoluga laulude eristamine Pergamoni koolkond - tekstide allegooriline tõlgendamine, teksti erinevad tähendustasandid. Keskaeg: Augustinus, Jerome - lähtudes kristluse positsioonilt, taaselustasid Platoni argumendid luule vastu, sh kirjandusliku kujutlusvõime kriitika. Antiigi kultuuripärand mängis keskaja kultuuris olulist rolli, põhiliselt teoloogiliselt allegoriseeritud vormis Uuriti kristluse-eelsete teoste ja Vana Testamendi kristlikku mõõdet. Renesanss: Antiigi kultuuripärandi taasavastamine, Giorgio Valla Aristotelese Poeetika tõlge ladina keelde (1498), tõlge itaalia keelde (1549) Rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, Lodovico Castelvetro, Aristotelese “Poeetika” kommentaarid (1570), fookus draamateose korrastatud struktuuril
Inglismaa pääses suurtest rahutustest, Saksamaal algas talurahva sõda. Protestantide ja katol vahel prantsusmaal kodusõda. Reformatsioon langeb kokku LE renessanssi haripunktiga. Reformatsiooni taust talurahvas ja ka väikeaadlid olid rahulolematud. Loodeti, et Luther on nn vabastaja. Lutherit aga tõukas tagant kat kiriku moraalne langus ja patukustutuskirjad, mida sai raha eest osta. Paavsti õukonna toretsev elu, samas kui paljud olid kitsikuses. Teoloogiliselt, religioosselt oli tal oma platvorm olemas . nõudeks oli kahandada kiriku vahendavat osa in ja Jumala suhtes. Usk peab olema isiklik asi. Jumalaga peab ka ise suutma suhelda. Ei tahtnus kirikut kaotada, aga vahendavat rolli vähendada. Põhirõhk nihutati pühakirjale, Piiblile. Kirkuelu käis ldn keeles, võõrdunud laiemast elanikkonnast. ML võttis ette Piibli tõlkimise saksa keelde. Tema peamine kltrline saavutus ja panus saksa rahva vaimsesse arengusse. 1520-st 30ni tegeles sellega
mõistet määratleda kujutlusena sotsiaalselt või empiiriliselt saavutatavast, siis ei ole tasumisideel põhineval karistusel tõepoolest eesmärki; kui aga eesmärgi all mõista idee teostamist, siis muidugi on absoluutse karistusteooria järgi karistuse eesmärk õiglane tasumine, süüteoga kahjustatud õigluse taastamine või ka õiglustunde rikkumise heastamine. Eesmärk tähendab lõppseisundit, ideaalseisundi saavutamist. Teoloogiliselt on absoluutsed karistusteooriad põhjendatud arusaamaga maisest maailmast kui Jumala loomingust ning jumaliku ja maise olemise kooskõlast. Filosoofiliselt tuginevad absoluutsed teooriad Kanti ja Hegeli seisukohtadele. Kanti arvates kujutas kriminaalseadus endast kategoorilist imperatiivi, st kõigist eesmärgikaalutlustest, kaasa arvatud ülepreventsioonist vaba õigluse käsku. Karistus on tasu süü eest, see peab õiglus ja on juba seetõttu õiglane. Hegel põhjendas karistust
albilaste ristisõdade käigus, aga üksikud rühmad püsisid ka veel 14. saj. Valdeslaste sekti rajas Lyoni kaupmees Valdes 12. saj , algus dateeritud 1173. a. Ühel pühapäeval lasi Valdes endale piiblit seletada ning hakkas selle ideaale ise järgima loobus varast, saatis tütred kloostrisse, andis naisele vara ja jättis ta maha.Ta ei tahtnud ise olla ketser, aga õpetus balansseeris sotsiaalse vastuhaku piiril teda manitsetakse rohkem mitte jutlustama, sest kiriku arvates on see teoloogiliselt kahtlane. Valdesi, tema kaaslaste, järelkäijate tegevus laieneb ja kirik kuulutab selle keterlikuks. Nad lubavad ilmikutel jutlustada, leiavad, et oluline on preestri väärikus. Sarnased liikumised kerkivad omade nüanssidega esile veel mitmel pool. 13. saj jooksul hakkab selliste rühmade tähtsus kaduma, seda kerjusmunkade töö tõttu. Mõned sektid nagu 13. saj lõpul Parma lähedal esile kerkinud Apostelvennad tuli ka jõuga maha suruda. Nad olid
Järgmisel korral kohates lammast, mõtleb ta: ,,Sina oled see määgija." Ning määgimise häälitsusest saab lamba nimetus. (Herder 2002: 3334) 8 eesmärgi ja võimalikkuse tingimuste järele pärimine. Ajalugu käsitleti tervikuna, mida valitsesid kindlad seaduspärasused. Kuni 18. sajandi keskpaigani oli valitsevaks teoloogilis-universalistlik kontseptsioon, mis seisnes ajaloo põhjendamises jumaliku ettemääratusega. Valgustusfilosoofia esile kerkimisega lisandus teoloogiliselt põhjendatud pildile mõistusekeskne kontseptsioon, mis toetus ajaloole kui lineaarsele protsessile, mille püsivaks elemendiks oli muutumatu inimloomus. Samuti muutus 18. sajandil ajaloo eesmärk. Ajaloost sai moraalse juhatuse vahend. Sellist ajaloo instrumentaliseerimist on täheldada näiteks Diderot', D'Alembert'i, Voltaire'i ja Iselini töödes, kuid ka Rousseau' loomuseisundi käsitluse võib sinna hulka asetada. Ka Herder käsitles ajalugu tervikuna, milles peituvad seaduspärasused
selle kohta, mis toimub tulevikus. Kuid seadused jäävad ikkagi vaid nö nähtumuse tasandile ning ei pretendeerigi infole asjade olemuse kohta. Loobutakse selliste probleemide uurimisest nagu: kuidas tekkis maailm?, milleks tekkis maailm?, sest neile ei saa kogemusele tuginedes vastust anda. Mainitud kolme staadiumi ei läbi inimmõistus mitte kõigis valdkondades üheaegselt. Comtei arvates seletavad inimesed (XIX sajandil) sotsiaalseid nähtusi ikka veel teoloogiliselt ja metafüüsiliselt, kuid nt astronoomia ja füüsika on jõudnud juba positiivse staadiumini. Ta klassifitseerib teadused järgmiselt: 1.Matemaatika (siia kuuluvad aritmeetika, geomeetria ja mehaanika) 2.Astronoomia 3.Füüsika 4.Keemia 5.Bioloogia 6.Sotsiaalne füüsika (sotsioloogia) Selles teaduste klassifikatsioonis avalduvad kolm seaduspärasust: Esiteks, iga järgnev teadus on keerukam eelnevast ning tugineb eelnevale. Astronoomia nt pole võimalik ilma matemaatikatajne
annaabi.ee 
