Kalifaadi (araablaste) väed ja peatasid araablaste edasitungi Lääne-Euroopas. Frangi riigi piirid ulatusid nüüd Hispaaniani. Seal kasutati esimesena raskeratsaväge. Pippin Lühike (elas 714-768;majordoomus 741-751; kuningas 751-768) 751 saatis ta viimase Merovingist kuninga kloostrisse ja lasi aadlikel end kuningaks valida. 754, 756 tegi ta rünnakud Itaaliasse Langobardide riiki ja sundis neid andma paavstile mõningaid maavaldusi, nii tekkis Kirikuriik. Vastutasuks kroonis paavst Pippini Frangi riigi kuningaks. Tekkis liit paavstivõimu ja Frangi riigi vahel. Hiljem võitles ta veel araablastega ja alistas lõplikult Akvitaania. Majordoomus-Merovingidkloostrisse-langobardideltKirikuriik-kroonitikunniks Karl Suur (elas ; valitses 768-814)768-771 jagas trooni oma venna Karlomaniga. Rajas peaaegu kogu katoliiklikku maailma ühendava suurriigi ja pani aluse Lääne-Euroopa feodaalkorrale.
see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, milles hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Pippin Lühike (714-768) Kuulutas end Frangi riigi kuningaks 751, kroonis end ise 752. Frangi riigi majordoomus. Karl Martelli poeg. Saavutas osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk- Euroopas ja tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi riigi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist. Karl Suur- oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Tema sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774); avaaride; vastu, kelle ring'i ta väev purustasid
patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb välja paavsti ülemvõim kiriku üle. 680 kuues oikumeeniline kirikukogu - paavst kaotab oma ülemvõimu. 747 Frangi riik allub paavstile. Alates Kirikuriigist saab paavst ülemvõimu tagasi toetudes Lääne-euroopa monarhiale. 869-870 ametlik tunnustus paavstile kui kirikupeale. Varakeskaja usuliikumised Juba antiikajal levib kristlus kaugele väljapoole impeeriumi piire. See on alles kujunemas, nii et katoliikluse kõrva tekkib ka muid suunasid, nt ariaanlus. Ariaanlus on nime saanud 4. saj Aleksandrias elanud preestri Ariuse järgi. Ta õpetas, et
Karlmanniga 768. aastast ja pärast tema surma 771. aastal ainus valitseja. Suri 814. aastal. 1) sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774) avaaride vastu, kelle ring'i ta väev purustasid (795) sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike (774-799) bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga (788) muhameedlike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi 2) Keisririik: Taastati 800. aastal, kui paavst Leo III kroonis ta Roomas keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga, ja ta taotles Konstantinoopoli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist. 3) Seadusandlus: (kapitulaarid) ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss), mis katsid kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega. Ta oli kogu keskaja jooksul legendaarne kangelane.
Paljud talupojad olid ennast feodaalide võimu alt vabaks ostnud. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. Ka kõrgkeskajal nii kindlana näinud paavstide autoriteet hakkas nüüd nõrgenema ja Saksa õpetlase Martin Lutheri eestvedamisel lõid terved piirkonnad Euroopas, teiste seas ka eesti, katoliku kirikust lahku. 2) Katoliku kirik kõrgkeskajal ( 21 ) Aastal 1054. toimus suur kirikulõhe, kuna paavst ja patriarh läksid tülli. Kirik jagunes kaheks. Läänes on paavstile kuuluv katoliku kirik ja idas patriarhile kuuluv õigeusu kirik. 13. sajandi alguses oli paavstil kõige suurem võim. Innocentus III. Oli paavst kelle valitsemisajal oli paavstidel kõige suurem võim.( Paavst on jumala asemik maal, kes allub ainult Jumalale ) Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst. Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst
Kroonika lisab, et Meinhard käis misjonitöö jaoks luba küsimas Polotski vürsti juures, sest liivlased olid maksukohustlased. Arvatavasti see luba puudutas ka Üksküla kiriku ja linnuse rajamist Meinhardi eestvõttel (1/5 alast kuulus talle). 1186. aastal pühitseti Meinhard liivlaste piiskopiks (Bremeni peapiiskopi poolt). Paavstid andsid oma heakskiidu läänemeremaadest pärit ristisõjataotlustele, ainuüksi preester Theoderich käis kuurias vähemalt kuus korda. Paavst Innocentius III soovis pigem koondada ristisõdijat Jeruusalemma vallutamiseks. Enne kerjusordude (dominiiklaste ja frantsisklaste) loomist polnud Katoliku kirikus ka tööjõudu misjonitööks. Meinhardi rajatud piiskopivõim põrkus varem või hiljem kokku liivlaste juhtide vastupanuga. Meinhardi konfliktid liivlastega olid tõsised, rahulolematus arenes konfliktiks ja piiskop lasi hankida paavsti toetuse ristisõdijate värbamiseks, et liivlasi jõuga kuulekusele sundida. Meinhard suri 1196
a Riia linna (ta oli Bremeni toomhärra), temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht Riiast sai piiskopi eluase ja ühtlasi kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati edaspidi Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks 1202. a rajas Albert erilise vaimuliku rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, mille liikmeteks olid elukutselised sõjamehed; neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega, seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks; ordu juhiks oli ordumeister 1208. a algas võitlus Eestimaa pärast, esimesena rünnati Ugandit, eestlased tegid vasturünnaku, selleks ajaks olid läti ja liivi hõimud ristitud 1210. a toimus järjekordne vasturünnak, Võnnu piiramine Ümera (Koiva lisajõgi) lahing (võit, mis andis jõudu edaspidiseks) Võnnu linnusest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte 1211
eriti Pauluse kirjadele, keskendudes inimese ja Jumala vahekorrale. Ta hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimese õndsakssaamisele. Üha enam süvenes Lutheris arusaam, et inimese õndsakssaamine sünnib mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid inimene saab õndsaks ainult usu läbi. Praktilises tegevuses asus nüüd Luther indulgentside müügi vastu. Et sellest laekuvat raha kasutati ka Rooma Peetri kiriku ehituse finantseerimiseks, väitis Luther: ,,Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse (Peetri) peakiriku mahapõlemist." Pärimuse kohaselt lõi 33-aastane Martin Luther 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid selgitavat ladinakeelset teesi. Tegelikult saatis ta need kuurvürstikoja eesistujale Mainzi peapiiskopile ning Brandenburgi piiskopile, hiljem veel ka oma kolleegidele ja sõpradele, kes lasid need trükkida ja ka saksa keelde tõlgituna avaldada
Ta saadav korda kangelastegusid ning sellel teel tabavad teda suured katsumused. ,,Rolandi laul". Eepos võib olla sündinud 10. sajandi lõpul ja saanud lõpliku kuju esimese ristiretke (1096-1099) aegadel.Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aasta 15. augustil Roncevaux' kuristikus Püreneede mäestikus toimunud Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide kuninga Karl Suure Hispaania sõjaretkelt tagasipöörduva armee järelväge. ,,Rolandi laul" jutustab frankide võimsa kuninga Karl Suure truu vasalli Rolandi võitlusest mauridega. Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
4 kuningate esimesest eluasemest, paleest, mis on vanem kui Louvre ja mis juba Phi-lippe Ilusa * ajal oli nii vana, et siit otsiti nende toredate ehituste jälgi, mida oli lasknud püstitada kuningas Robert* ja mida on kirjeldanud Helgaldus *. Peaaegu kõik on kadunud. Mis on jäänud kabinetist, kus Louis Püha «oma abielu sõlmis»*? Aiast, kus ta õigust mõistis, «seljas kamlotist tuunika, jämedast riidest käisteta ülekuub ja selle peal mantel mustast sandalriidest, kui ta oma sõbra Joinville'iga * vaipadel pikutas»? Kus on keiser Sigismond'i * tuba? Ja Charles IV * oma? John Maata * oma? Kus on trepp, millelt Charles VI * oma armuedikti välja kuulutas? Kus kiviplaat, millel Mar-cel dofääni juuresolekul mõrvas Robert de Clermonti ja Champagne'i marssali *? Kus jalgvärav, mille juures vastupaavst Benedictuse bullad puruks kisti * ja mille kaudu nende toojad pilkeks mitrasse ja
Parajal köhal, elumajast vähe eemal, raius ta metsa maha ja hakkas suuresti põldu harima. Sakstest ei hoidnud ta Vahuri käsu vastu ennast mitte eemale, vaid hakkas juba varakult nende keelt õppima, käis sagedasti Tallinnas ning Lodijärve lossis kauplemas ja endale tarvilikku kraami toomas. Oma poja Jaanuse pani ta kohe pärast Vahuri surma Tallinna Mustmunga kloostrisse õppima. Tema nõu oli poega täieks saksaks ja kirjatargaks kasvatada. Vahuri viimse manitsuse unustas ta hoopis. Aga Jaanus pidas seda meeles. Sest üksikud 14 juhtumused, mis lapse südant põhjani on põrutanud, helisevad läbi mehepõlve järele ja hõljuvad üksinduse tundidel rõõmsaid ja kurbi mälestusi äratades veel hallide juuste aegadelgi. Kui Jaanus esimest korda läbi kitsa, pimeda Harjuvärava Tallinna sisse sõitis, vahtis tema, roheliste metsade vaba poeg, pool-kohkunult, pool-kurvalt ilmatu kõrgeid kivist hooneid, mille
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Tema on kuningapoeg Reini alamjooksult. Veendub Wormsisse jõudes, et Kriemhild on tõesti kaunis ja soovib abielluda. Selleks on vaja Guntheri heakskiitu. Esmalt aitab Siegfried kuningat sõjakäikudes. Siis esitab Gunther tingimuse: kuningas tahab endale naist Islandilt – Brünhildi. Brünhild on väga tugev ja et ta naiseks saada, peab teda võitma. Gunther üksi ei tuleks toime ja Siegfried peab aitama. Siegriedi on tapetud lohe veri haavamatuks muutnud. Seljal, abaluu all on tal nõrk koht (Achilleuse kand). Siegfriedil oli ka aare, nähtamatuks tegev müts. See aitas Brünhildi võita. Siegfried taltsutas Brünhildi. Toimusid pulmad. Siegfried ja Kriemhild abiellusid, Gunther ja Brünhild abiellusid. Hiljem tekib intriig: Siegfried röövis Brünhildilt vöö ja sõrmuse. Aastaid hiljem lähevad daamid omavahel vaidlema – kes on 1. leedi? Rivaalitsevad. Brünhild näeb Kriemhildi laekas oma ehteid, tekib kuri kahtlus. Mis on toimunud
" Perikles Ateena ülemvõimust ja selle langusest: ateenlased on küll ülimuslikud, sest on valmis kannatama Ateena impeeriumi laiendamise nimel; kui Ateena kedagi valitseb, valitsetakse neid väärikate meeste poolt, mistõttu Ateena vallutused on õigustatud, ateenlased on väärt valitsema teisi rahvaid; Ateena langus tulenes sellest, et peale Periklese surma lahknesid erahuvid ja Ateena huvid (väejuht Nikias viib armee hukatusse, sest kardab taganemisega kaasnevat ateenlaste hukkamõistu; Diodotus on sunnitud ateenlastele valetama, et ta on motiveeritud linnahuvist, mitte omahuvist). 2) Ateenlaste ja meloslaste dialoog jõust ja õiglusest. Rahvusvaheliste suhete ja realismi klassika: ,,tugevad teevad seda, mis on nende võimuses teha ning nõrgad lepivad sellega, millega neil tuleb leppida" · Õiglus lähtub omahuvist (linna huvist) ja jõust
Kristlased, sel ajal väike juudi sekt, võtsid seda kui jumala märguannet teistele juutidele ja kõigile juutidele osaks saavaid kannatusi kui jumala tahet. Algas juutide massiline väljarändamine (diasporaa) Palestiinast ümberkaudsetesse maadesse. 1096 – Algas Esimene ristisõda. Teel Pühale Maale tapsid ristisõdijad kolmandiku Saksa- ja Põhja-Prantsusmaa juutidest. 1215 – Toimus neljas Lateraani kirikukogu, kus paavst Innocentius III tutvustas märki, mida juudid pidid teistest eraldumiseks kandma hakkama. See oli tavaliselt ümmargune kollane märk, mille värv sümboliseerib reeturlikkust ja argust. 1348 – Katkuepideemia Must Surm Euroopas. Katku levitamises süüdistati juute, kes olevat kaevud ära mürgitanud. Selle tulemusena tapeti üle Euroopa kümneid tuhandeid juute. 1492 – Likvideeriti suurim juutide kogukond Hispaanias. Juute sunniti valima ristiusku astumise ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
