Tartu Kivilinna gümnaasium Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus vanas Kreekas Uku Volke Kreeka jumalatest · Lugematu arv jumalaid · Antropomorfsed* · Inimestest eristas surematus ja vägi · Kõik valitsesid mingit osa maailmast Zeus Hera Poseidon * inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Mõned peamised jumalad · Zeus [taeva-, tormi-, ja piksejumal ning jumalate valitseja] · Hera [Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna] · Poseidon [Zeusi vend, merejumal] · Hades [Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja] Rituaalid · Tähtsaim rituaal: vereohver · Igal jumalal lemmikloom mida talle ohverdati nt. Zeusil härg, Poseidonil hobune jne. · Igaastased usupidustused sisaldasid ka meelelahutust [võistlused tantsus, spordis, pillimängus] Pühamu...
nimetada diktaatoriks, tal olid jamad senatiga ning ta tapeti *Augustus vallutas Egiptuse,liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla,võttis endale aunime Augustus-auväärne 5. Kas kultuuri on mõjutand rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Kreeka, sest kõik kreeka- ja etruskipärane ühildati roomapärasega: jumalad samastati kreeklaste omadega; kõnekunstis,teatris,ajalookirjutustes võeti eeskuju Kreekast; religion ja kombed sarnanesid; templiehituse põhijooned; kreeklastelt õppides kujundasid roomlased järk-järgult oma originaalse kirjanduse, ehituskunstis ja tehnoloogias aga jõudsid nad kreeklaste tasemest kõrgemale; teoreetiliste teaduste ja filosoofia vastu ei tuntud suurt huvi ning üritati Kreeka omadest leida juhiseid käitumiseks igapäeva- ja riigielus. 6. Rooma ajalooperioodi sündmused : *kuningriik etruskide valitsus Roomas,rooma linna asutamine *vabariik Caesari valitsusaeg, sõjad Kartaagoga
Ehituskunst-väga arenenud, rajati kivist sildu, teid, monumentaalseid veejuhtmeid(akvedukte), linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades põrandaalused küttesüsteemid. Peamiselt kasutati tellist, kaeti marmoriga, lubjamördi abil saadi teha võlve, kaari, kupleid. Interjööri kaunistas sambad ja poolsambad. Traditsioon ja võõrmõjud-loodi ajalooteemalisi eeposeid. teatris, kõnekunstis, ajalookirjutistes võeti eeskuju kreekast. Kujundati järkjärgult oma originaalne kirjandus. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga etruskildelt. Jumalad-roomlased austasid loodusjõude ja vaime, usuti et igal esemel ja elusolendil on oma hing ja jõud ( nuumen), igal majal oli oma kaitsevaim, laarid, nende kujud seisid pühitsetud nurgas. Maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Tähtsad ka inimesekujulised jumalad, peajumal-jupiter, merejumal-neptunus, ilujumal-venus.
joogiveega; linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon; peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomlased tellist, mis pidulikumate ehitiste puhul kaeti marmoriga 6.Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Teada on väga vähe; hakati looma ajaloolisi eeposeid ; rooma autorid olid algusest peale kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud; võeti eeskuju kreekast; roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega; templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt , linnaehitus tugine pikka aega etruskide eeskujul; Oma jumalad samastati kreeklaste omadega; Jumalad Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad kaitsevaimud(laarid); maokujuline kaitsevaim(geenius; tagas perekonna püsimise); Riik ja religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olilisemaid ülesandeid;
Müt. kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Akt on alasti inimkeha kujutis kujutavas kunstis 5.Nimeta ja kirjelda mõnda ilmalikku ehitist ja monumenti, mida hakati ehitama Antiik-Roomas!) Panteon on ainus täielikult säilinud Rooma-aegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Peamiseks valgusallikaks on tipus olev ava oculus (silm, läbimõõt u.8 m). Siseseina nissides asusid jumalakujud. Templiehituse kerakuju on otseses seoses Rooma kosmoloogiaga: kuppel kujutab taevavõlvi ja selle keskel asuvat valgusallikat Päikest. Kuplit katab nn. kasettlagi. Kassetid (süvendiga paneelid) olid kuni 7. saj. kaetud kullatud pronksist tahvlitega. 6.Mis liiki ehitisi ehitati 9-11.saj; kuidas seda aega nimetatakse? Nimeta romaani stiili põhitunnused. Nimeta 2 romaani stiilis kirikut või katedraali! Ehitati kiviehitisi peamiselt, varakeskaeg. Romaani stiili
ligipääsetavaks. Goethe sai ehituse niisugusest omapärast aru, kui ta Paestumi templi kohta ütles: "Ainult siis, kui kõndida nende ümber, võib tajuda, et neis tõepoolest on elu, võib tunda neist hoovavat seda, mis ehitusmeister kavatses, mida ta sinna kätkes." Juba ammu pandi tähele seost kreeka templi ja inimkeha vahel, mis eriti selgelt väljendub sammaste juures. Ja esmajoones sammaste ehitusviisi poolest erinevadki üksteisest kreeka templiehituse kolm stiili: dooria, joonia ja korintose stiil. Vitruvius võrdles nende stiilide sambaid vastavalt mehe, naise ja tütarlapse figuuriga. Dooria stiilis sambal puudub baas ja ta toetub otse templi alusele. Sammast kattis 16 - 20 püstloodset vaokest - kannelüüri. Keskelt oli sammas natuke jämedam, et vältida korrapärase silindri optilist ahenemist ja ka selleks, et tugevamini rõhutada raske koorma toetamisest tingitud pinget. Samba ülaosa (kapiteel) koosnes mõikakujulisest siilust
· Pompei varemed Lõuna-Itaalias;mattus 79.aastal Vesuuvi vulkaanilise tuha alla; olulised säilmed, sest seal on näha, millised olid teed, millised olid majad ja üldse palju erinevat arhitektuuri on säilinud. · Usk Rooma riigis o varasest religioonist ja vaimukultuurist väga vähe teada o tugevalt on mõjutanud Kreeka kultuur o Homerose eeskujul loodi ajalooteemalisi eeposeid o templiehituse põhijooned kreeklastelt; linnaehitus etruskid o vägi ehk nuumen jõud, mis oli igas asjas või elusolendis (igal asjal oma nuumen) o laarid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi o Janus omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste ja piiride kaitsja; Jupiter = Zeus; Mars = Ares; Vesta = Hestia · Usu seotus riigiga o riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest (seetõttu jumalate austamine riigi
pühendatud oli. Kreeklaste uskumuse kohaselt elas jumal templis ja teda ei võinud seal segada. Altar asus aga templi ees ning pühasid riitusi ja ohverdamisi toimetati väljas. Joonisel on kujutatud enamik kreeka templite põhitüüpe. (Näitlikku pildimaterjali kreeka templitest vaata mõistete dooria, joonia, korintose order all) 1 Rooma tempel. Rooma templiehituse arengut hilise vabariigi ajajärgul mõjutasid ühelt poolt etruski tempel, mis oli terrakotaplaatidega kaetud puitehitis ja teiselt kreeka templid, eriti hellenistliku ajajärgu toretsevad ehitised. Rooma ehituskunstis võib eristada viit orderit (toskaana, rooma-dooria, rooma-joonia, korintose, komposiitne), ent väga valdav oli hellenistlik korintose stiil. Rooma tempel meenutab suures osas kreeka templit, kuid see asub reeglina oluliselt kõrgemal alusel, poodiumil, kuhu viis trepp
Avalikus elus osalesid väga vähe. Vana-Egiptus : üsna kõrge. Võisid oma vara hallata ning mehest sõltumatult oma asju ajada. Naised said ka vaaraodeks. Mesopotaamia : samuti üsna madal. 14) Gladiaatori võitlused, termid, teatrietendused, hobuste võidusõidud. 15) Paljud teosed ja muu kirjanduslik vara plagieeriti ehk kopeeriti, mugandati ning tõlgiti ladina keelde. Jumalad võeti samuti kreeklastelt ning pandi oma nimed asemele. Templiehituse põhijooned võeti kreeklastelt. Filosoofia polnud nii kõrgel tasemel kui Kreekas, kuid tehnoloogia ning ehituskunst oli Roomas rohkem arenenud . 16) Jupiter e. Zeus, Mars e. Ares, Juno e Hera - abielu kaitsja, Poseidon e Neptunus, Hades e Pluto - allmaailma jumal, Ceres e Demeter viljakuse, põllutööde jumalanna, Prospina e Persephone kevadejumalanna, Minerva e Athena tarkuse- ja sõjajumalanna, Apollo e Apollon luule ja muusikajumal,
Alates klassikalisest ajajärgust muutus see üha esinduslikumaks. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile. dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni (näit. Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres). Etruski tempel, terrakotaplaatitega kaetud puitehitis, ja kreeka hellenistlikud ehitised mõjusid Rooma hilise vabariigi ajajärgu templiehituse arengut. Keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid, need väljendasid tolle aja taotlusi muuta Rooma maailmariigiks. Nende templite sise- ja väliskujundus rikastus sajandite jooksul üha ja oli lõpuks ülimalt toretsev (näit. Heliopolises) Judaism Judaismi pühakodasid nimetatakse üldiselt sünagoogideks. Ainsa(te)ks (tõelisteks) templi(te)ks peetakse judaismis Jeruusalemma templeid: Saalomoni templit (10. sajand eKr - 586. a eKr) ja Teist Templit (515
kuulutusi. Enamus majad Pompeis olid ühe- ja kahekordsed, ka veevarustus, termid, foorum ja amfiteater olid olemas. Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suulist. Pärimusi hakati üles kirjutama alles III sajandi eKr. Ka Roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga tugineti pikka ega eeskätt etruski eeskujudele. Jumalad sarnastati kreeklaste omadega. Kui sõjaretke käigus Kreekast hulk sõjasaaki Itaaliasse toodi, suurenes Kreeka mõju religioonile ja kultuurile veelgi. Siiski hindasid roomlased kõrgelt ka omaenda muistseid traditsioone. Kõik kreeka- ja etruskipärane ühitati roomapärasega. Kreeklastelt õppides kujundasid roomlased oma
Peamise ehitusmaterjalina kasutati tellist, mid pidulikemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Lubjamördi kasutuselevõtt lubas konstrueerida kaari, võlve ja kupleid. Religioon ja kultuur Rooma autorid olid algusest peale Kreeka kultuurist tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ümber ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga tugineti pikka aega eruski eeskujudele. 7 Roomlased hindasid ka omaenda muistseid traditsioone kõrgelt. Kreeklastelt õppides kujundasid roomlased järk-järgult oma originaalse kirjanduse, mille parimad saavutused ei jää kreeklaste omadele vähimalgi määral alla. Ehituskunstis ja tehnoloogias jõudsid roomlased kreeklastest kõrgemale tasemele.
minev sammas), mis asus mastaba-sarnasel alaehitisel. Keskmise riigi ajal ei tehtud enam suuri püramiide (riik oli nõrgem). Levinud olid kaljuhauad kuulsaimad Benikassanis. Nende sissekäigule üritati anda fassaadi (esinduslik esikülg) meenutav kuju. Kasutati erineva kujuga sambaid. Tuntuimad kujud papüürus-, lootos- ja palmsambad. Arvatakse, et samba idee pärineb Egiptusest. (Samba ülesandeks oli toestamine ja ilu) Uue riigi perioodil äärmiselt rikkalik arhitektuur. Templiehituse kõrgaeg. Tempel oli äärmiselt lihtne, ei ühtegi akent. Peafassaad oli kitsamal küljel. Templi juurde viis sfinksidega (lõvi keha ja inimese pea) ääristatud tee. Sissekäigu ees oli mastide rida, kus lehvisid pikad ja peened lipud. Nende funktsioon kurjade vaimude peletamine. EGIPTUSE KUJUTAV KUNST Kunst on olnud pikka aega reeglite täpne järgimine. Hea kunstnik tegi seda võimalikult täpselt. Maali- ja reljeefikunst olid hästi sarnased
joogiveega; linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon; peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomlased tellist, mis pidulikumate ehitiste puhul kaeti marmoriga 6.Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Teada on väga vähe; hakati looma ajaloolisi eeposeid ; rooma autorid olid algusest peale kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud; võeti eeskuju kreekast; roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega; templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt , linnaehitus tugine pikka aega etruskide eeskujul; Oma jumalad samastati kreeklaste omadega; Jumalad Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad kaitsevaimud(laarid); maokujuline kaitsevaim(geenius; tagas perekonna püsimise); Riik ja religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olilisemaid
Samal ajal asus Rooma juba varasest ajast alates asukaid võõrsilt ja roomlased olid muistsetest aegadest peale muudest rahvastest oluliselt mõjutatud. Palju võeti üle etruskidelt. Vallutussõdade tagajärjel sattusid roomlased aga kreeka kultuuri tugeva mõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Rooma kunst kujunes algusest peale etruski ja kreeka kunsti mõju all. Üsna varakult võtsid roomlased omaks kreeka templiehituse põhjooned, mugandades neid siiski omaenda ja etruski traditsioonidega. Kui kreeka vallutamise käigus sealt hulk kunstiteoseod sõjasaagina Itaaliasse toodi, suurenesid kreeka mõjud veelgi. Rooma skulptorid valmistasid hulgeliselt koopiaid kreeka skulptuuridest ja ka nende originaallooming piirdus esialgu peamiselt kreeka teoste matkimisega. Kuid sellegipoolest säilitas rooma kunst oma näo, mis avaldub vahest kõige
- VII sajand on tuntud kui orientaalne periood kreeka kunstis. Sajandi keskpaiku valmisid esimesed kivitemplid. Sai alguse monumentaalskulptuur. - VII sajandi keskpaigas tegutsesid varaseimad teadaolevad lüürilised poeedid: Archilochos, Tyrtaios jt, kellele VI sajandil järgnesid Solon, Alkaios ja Sappho, sajandi teisel poolel Anakreon. - U 600 hakkasid kreeka linnad lüüdlaste eeskujul müntima raha. - VI sajandi algul kujunesid välja traditsioonilised templiehituse stiilid: dooria stiil ja ioonia stiil. Sai alguse mustafiguuriline vaasimaal, millest sajandi lõpus arenes Ateenas välja punasefiguuriline stiil. - VI sajandi esimesel poolel pani Mileetose õpetlane Thales aluse Ioonia filosoofiale; sajandi keskpaiku jätkas tema koolkonda Anaximandros. Sajandi teisel poolel tegutses Efesose filosoof Herakleitos. Samal ajal sai filosoofi alguse ka Itaalias, kus selle silmapaistvaimateks esindajateks tõusid Xenophanes ja Pythagoras. Korintos
meetrini. Haudehitiste kompleksi kuuluvad peale mastabade ja hauatemplite ka kolm väikest püramiidi. Egiptuse Vana riigi ajal ehitatud püramiidides saavutas vaaraode kultus oma jõuliseima väljenduse, kõrvutatuna päikesejumala endaga, kes igal hommikul taevavõlvile sõitis ja õhtul sealt ära kadus, ei kadunud vaaraogi kunagi päriselt, vaid loojus kunstliku kivimäe -püramiidi taha. Vana riigi hauatemplites aga kujunesid üldjoontes välja egiptuse templiehituse peamised põhimõtted. Ristkülikukujulise üldplaaniga templis oli kindlasti sammassaal kõikide palvetajate jaoks, 11 selle seinte ääres seisid tavaliselt vaaraode kujud, ( sellest saalist kujunes hiljem sammasõu ), sellele järgnev väiksem sammassaal oli mõeldud ülikute tarvis, kõige pühamatesse saalidesse pääsesid aga ainult preestrid
austavad ainult Jahvet ja teised on ebajumalad. Seaduse kujunemine. Säilinud Vanas Testamendis Moosese raamatutes. Seal on see esitataud kahes kohas- II ja V Moosese raamatus. Seal on esitatud 10 käsku. Käsud langevad kokku, aga seadustes on erinevusi. Kuigi Mooses elutses 12.saj, on käsud raudselt hilisemad, kuna tol ajal juudid olid kirjaoskamatu kõrberahvas. Moosese raamat koosneb kahest osast: lepinguraamat ja deuteronomion. Seda võib samuti seostada Joosiaga. Tänapäeval millalgi templiehituse käigus leiti Moosese kirjarullid, aga ilmselt olid need Joosia kirjutatud ehk pärineb 7.saj II poolest. 10 käsu ehk lepinguraamatuosa on aga ilmselt varasem, umbes 8.saj. Kumbki neist raamtutest ei räägi kuningatest, seega võib järeldada, et tekste on redigeeritud ja juhtroll oli Moosesel. Vana Testament. Koosneb paljudest raamatutest. Seadused ehk Moosese raamat, Juudi varajased ja hilised prohvetid, juudi kirjutised, kus on laulud, õpetussõnad jne
annaabi.ee 
