kirjandus- ja kunstistiilid ning valitsusviisid. Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur. Märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Kreeklased kaunistasid oma templeid uut laadi, looduslikus stiilis marmorkujude ning reljeefidega. Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: ·Dooria, ·Joonia, ·Korintose. Dooria stiil on vanim. Kreeka kunst Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: ·Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.) ·Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.) ·Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.).
jumalat: Monoteism usutakse ühte jumalat 9. Millist jumalat kummardati Ehnatoni ajal ja kuidas muutus vaarao kujutamine sel ajal?-Atonit, Erinevalt varasemast peeti Atoni kehastuseks nüüd kiirgavat päikeseketast Vana-Kreeka 1. Missugused kunstiliigid olid Vana- Kreeka kunstis esikohal?-Maalikunst, tarbekunst ja modelleerimine. 2. Mis oli Vana-Kreeka kunsti tähtsaim ala?- Tähtsaim ala oli templiehitus 3. Millised stiilid esinesid Kreeka templiarhitektuuris ja mis neid iseloomustab (tunnused)?- Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: Dooria, Joonia, Korintose. Dooria stiil on kõige vanem. 4. Nimeta kolm templit, mis asusid Ateena akropolis ja mille poolest erineb üks teistest? Parthenonist tempel( see oli Dooria stiilis), Erechteioni tempel, Nike tempel 5. Mis on kouros ja kore?- arhailine periood, klassikaline ajajärk 6. Leia kunstnikule õige töö: 1.Praxiteles 3.,,Kettaheitja"
saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); · Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti ei kasutatud. Välisvaates eraldame 3 osa: 1) alaehitis 2) sammastik 3) talastik. Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5. saj. eKr. Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme.Nendest tuntuimad olid(3): · Veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga amfora: · Kolme käepidemega veenõu hüdria: · Lai vee ja veini segamisnõu krateer: Eri tüüpi templite põhiplaanid.
elavamad, vaaraod olid kujutatud alati sama moodi(vasak jalg ees, käsi rusikas) 8. Mida tähendavad sõnad polüteism ja monoteism.1 mitme jumala süsteem 2. Ühe jumala süsteem 9. Millist jumalat kummardati Ehnatoni ajal ja kuidas muutus vaarao kujutamine sel ajal? Kummardati Atonit Vana-Kreeka 1. Missugused kunstiliigid olid Vana- Kreeka kunstis esikohal? Pantomiim 2. Mis oli Vana-Kreeka kunsti tähtsaim ala? Templiehitus 3. Millised stiilid esinesid Kreeka templiarhitektuuris ja mis neid iseloomustab (tunnused)? Dooria(lihtne ja tugev) Joonia (rullid üleval) ja korintose(üleval taimemotiiv) 4. Nimeta kolm templit, mis asusid Ateena akropolis ja mille poolest erineb üks teistest? Nike tempel, Parthenoni tempel( suurim ja tähtsaim) , Erechtheioni tempel 5. Mis on kouros ja kore? Kouros(alasti meesfiguur) Kore( riides naisfiguur) 6. Leia kunstnikule õige töö: Praxiteles ,,Kettaheitja"
ja 20. sajandi vahetusel). Vanakreeka kunsti kujunemise ajalugu on väga pikk, kuna 12. saj. eKr tungisid Kreekasse dooria ja joonia hõimud, kelle rüüsteretked andsid Kreeka-Mükeene kultuurile lõpliku hoobi. Ometi algab just nendega päris-Kreeka ajalugu. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid, mida esialgu tehti puust ja savist, hiljem kivist. Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sammas, mille 3 põhiosa on baas, tüves ja kapiteel. Kreeka templiarhitektuuris vaimustab eelkõige kõikide üksikosade ja suhete vastastikune sõltuvus ja põhjendatus. Üks vanimaid ja paremini säilinud dooria stiilis templeid, mida võib ka nimetada Kreeka üheks vanimaks ehitusmälestiseks, on Hera tempel, mis ehitati umbes 550 eKr. 6. saj eKr kujunes välja aga joonia stiil, mis oli pisut rikkalikum võrreldes lihtsa ja range dooria stiiliga. Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile
Sumerite linnriigid asusid Mesopotaamia kaguosas. Praegu asub seal osas Iraak ja Kuveit. Enamik majad ehitati savi ja pilliroost. Hiljem võeti kasutusele savitellised. Majad olid kas 1-2 korruselised. Sest kõrgel katusel oleks olnud liiga palav, kuna päike paistab lagipähe. 4. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim? Tsikuraat on püramiidjas ehitusega astmeline torn Mesopotaamia templiarhitektuuris. Seda kasutasid preestrid ja linna ülikud. Tsikuraat oli pühendatud kaitsejumalale. Arvatavasti oli kõige suurem tsikuraat Babülonis asunud Etemenanki. Paabeli torni prototüüp. 5. Kirjeldage palun Nebukadnetsar II aegset Babüloni. Kus asus ja milline otstarve oli Ištari väraval, Semiramise rippaedadel? Nebukadnetsari ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega.
rullispagjandist, mis lõppeb teokarpi meenutavate voluutidega, abakus on kaunistatud mitmesuguste motiividega (munavööt, palmett, helmisnöör). Friis tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. KORINTOSE STIIL Erineb jooniast põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on karika- või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taimemotiivid (akantusleht, väädid ja õied), mis kujundavad ülemineku nelinurksele abakusele. Sambad saledad ja kõrged. Kreeka templiarhitektuuris vaimustab konstruktiivne loogika, kõikide üksikosade vastastikune suhe ja põhjendatus. Detailid ei varja tervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust. Tihti kasutati mmodulit ehk algmõõtu (näiteks samba alumise osa raadius), ülejäänud mõõdud olid selle korrutised. Kreeka arhitektid kasutasid ka oskuslikult nn. Optilisi parandusi, et ehitis näiks reeglipärane, pidi mõnelpool reeglistikust kõrvale kalduma.
pKr. lõpetatud Olümpieion Ateenas. Ehituskompleksidest kuulsaim on Ateena Akropol, mille põhilised osad pärinevad 5 saj. eKr. Akropol paikneb kõrgel kaljul, sinna viis lai trepp, mille lõpul asus väravaehitis nn. Propüleed, enne propüleesid NIKE tempel. Akropoli keskel pronksist Athena kuju, lõunaküljel PARTHENON, põhjaküljel ERECTHEION, ehitatud 5.saj.lõpul, tempel joonia stiilis, kuid huvitav on lõunaküljel olev karüatiidide koda (naisekujud, mis kannavad talastikku) Kreeka templiarhitektuuris valitseb konstruktiivne loogika, s.t. templi kandvad (vertikaalsed) ja kantavad (horisontaalsed) osad on tasakaalus.Tasaselt krepidomalt kerkivad vertikaalsed sambad, mille vertikaalset suunatust rõhutavad kannelüürid. Vertikaalse suuna katkestab horisontaalne arhitraav. Tung ülespoole jätkub triglüüfide vaokestes. 3nurkne viil liidab kogu ehitise harmooniliseks tervikuks.Harmoonia valitseb üksikosade ja kogu ehitise vahel detailid ei varjatervikut ja tervik ei
Vana Kreeka arhitektuur Sinagina Jelizaveta 11b Vana - Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. eri tüüpi templite põhiplaanid Kreeka Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili : - Dooria (kõige vanim) - Joonia - Korintose Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Joonia stiili iseloomulikud tunnused. Korintuse stiili iseloomulikud tunnused. Tähtsamad Ehitused Agoraa Agoraa oli Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa Agoraa oli enamasti põhiplaanilt
järgijat, 14% maailma rahvastikust). Indias on suurimad hinduistlikud templid ehk Mandirid ning seal asub hinduistide püha jõgi Ganges. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, ent puudub asutaja, pole ühtset usutunnistust ega ühtset autoriteedi allikat. Hinduismi sümbolid: 1) Aum või ka om, mida kasutatakse mantrana sügavas meditatsioonis , tähed sümboliseerivad brahmanit (jumal absoluut ning igavik), selles sisaldub minevik, olevik ja tulevik. 2) Lootose õis on sealses templiarhitektuuris ja kunstis palju kasutatud loomise, ilu, tervise, pika elu, puhtuse sümbol. 3) Svastika on õnnetoov heaolu sümbol, mille neli suunda sümboliseerivad kosmost ja päikest. Kuigi hindud teenivad erinevaid jumalaid on nad kõik ühe ülima jumala ehk brahmani erinevad tahud. Jumalal on niisiis erinevaid kujusid, lausa miljoneid, kuid kolm tähtsamat on: Brahma, Visnu ja Siva.
arhitektuurse mooduli: poolsammas ehk pilaster, mis ühendas endas kahte vastandlikku konstruktsioonipõhimõtet nii võlv- kui talakonstruktsiooni Laialt olid levinud ümartemplid. Tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Kreeka arhitektuurist sõltumatult kujunes templiarhitektuuris välja kuppelehitis kupliga kaetud silindriline hoone. Rooma Panteon Laeava Vaade ülevalt Vaade küljelt Sisevaade Kuppelehitis, kus tähtsaim ei olnud mitte välis-, vaid sisevaade. Panteoni ringikujulise siseruumi läbimõõt on 43,5 ja sama kõrgusega kupli laes on 9-meetrise läbimõõduga ava ruumi valgustamiseks
pildil) kui kõige toredamad. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehitisosa. Nad muutusid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Väga peetakse lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonulise katusega. Templiarhitektuuris kujuneb kreeka arhitektuurist sõltumatult välja kuppelehitus - kupliga kaetud silindriline hoone. Ehitustehnikas paistsid roomlased silma oma tähelepanuväärsete insenerioskustega. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased talakonstruktsioonide kõrval kasutusele võlvkonstruktsiooni ja kaaristu. Teistest Roomas levinud ehitistest on tuntuimad basiilikad, amfiteatrid, termid, akveduktid, triumfikaared ja - sambad, teedeehitus:
Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 2) Klassikaline ehk õitseaeg 3) Hellenistlik ehk hiline periood Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur. Märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus (põhiline on, et sammastest koosneb) Kreeka templiarhitektuuris esimeb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on vanim. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5.saj ekr Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntumad olid : · veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga AMFORA · kolme käepidemega veenõu HÜDRIA · lai vee ja veini segamisnõu KRATEER 6. saj ekr kujunes kõikides Kreeka vaasivalmistamiskeskustes lõplikult välja nn mustafiguuriline stiil
Katust piirav liist, mida nimetati simaks takistab vihmavee valgumist viilule. (Remmel, 1989) Sammaste taga asub templi pearuum naos. Paljudes templites asub naosi ees väiksem pronaos ja templi tagaküljel opistodomos. Vastavalt sammaste hulgale ja asetusele eristatakse templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer, pseudodipteer. (Remmel, 1989) 2. Ehitusstiilid Kreeka templiarhitektuuris esineb kolm stiili: dooria, joonia ja korintose. Neid nimetatakse ka orderiteks, sest erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida jälgitakse kõigis üksikehitistes. Dooria stiil on vanim, mida iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid ka kindlana. Stiili iseloomustab lihtsus ja rangus. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik. Viimane
480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Paremal eri tüüpi templite põhiplaanid, all rekonstruktsioon Zeusi templist Olümpias. Kreeka templi – peripteeri (rida sambaid ümber templi) põhiplaan (Pildil Hera templi põhiplaan Paestumis). Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. (pildil rekonstruktsioon Theseuse templist Ateenas) Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Dooria stiili sammas (kannelüürid), kapiteel ja friis . Joonia stiili iseloomulikud tunnused. Joonia templi friis (dekoreeritud hammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõige sagedamini kaunistatud nn. munavöödiga (all). Vana-Kreeka enamlevinud ornamendid: 1-2. meander 3. Munavööt 4
nelinurksest kiviplokis sihvakaid teravatipulisi obeliske (10-32 meetrit). haudhitistest eraldi seisvaid templeid on säilinud peamiselt uue-riigi ajast. tempel oli nelinurkne , kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. templi värav ehitis nimetatakse pülooniks, koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriblokist. püloonid, sambad ja müürid olid samuti värviküllased, sest neid katsid värvilised eljeefid ja hieroglüüfkirja märgid. EGIPTUSE TEMPLIARHITEKTUURIS ARENES PÜSTISE SAMBA JA RÕHTSA TALASTIKU KASUTAMINE PEAMISEKS EHITUSTEHNILISKS VÕTTEKS. suurimad templid asusid KARNAK'is, ja LUKSOR'is. Uue-Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, mis ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue-Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. KUNINGATE ORG. need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks.seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega.
ristlõike ja mitmesuguste kapiteelide ja tüvistega sambad, mis olid tihti kaunistatud värviliste madalreljeefidega või maalingutega, olles jätkuks vastava ruumi kujundamise üldisele kompositsioonile. Sambakapiteelid jäljendasid taimseid vorme – papüürust, lootosõit nii suletuna kui avatuna, palmi. Uue riigi perioodil ilmusid ka jumalanna Hathori näo kujutistega sambakapiteelid. Dekoratiivsetest vormidest pöörati tähelepanu ka ornamentaalse mustriga karniisile. Templiarhitektuuris nii eksterjööride kui ka interjööride kaunistamisel domineeris valitseva vaarao võitude kujutamine. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis, mida nimetatakse egiptuse poosiks. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa ja õlad on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks
suurte pidustuste ajal välja rahvale näha tõid. Peasissekäigu juurest viis sirge tee kõige pühama paiga suunas. Selle tee ääres, sammassaalis olid sambad jämedad ja kõrgemad ning neile toetuv talastik ja katus kõrgemal, kui teiste sammaste kohal. Sammaste vorm eriti ülaosas (kapiteelid), meenutas tihti taimi, kõige sagedamini papüürust, nii, et sammassaalis viibijale võis jääda mulje papüüruse tihnikust. Egiptuse templiarhitektuuris arenes püstise samba ja rõhtsa talastiku kasutamine peamiseks ehitustehniliseks võtteks. Peale taimevormiliste kasutati ka 16-tahulist sammast. Uue Riigi ajal sai peajumalaks Amon. Amon-Ra preestrite arv ja võim oli väga suur ning Amoni templi ehitamine oli kunsti peaülesanne. Suurimad templid asusid Teeba lähedal Karnakis ja sellest 3,5 km kaugusel Luksoris. Samas piirkonnas on ka suure sõjaka vaarao Ramses II matusetempel ja 1 naisvaarao
3) karniis (eenduv ehisliist talastiku ülaosas) Kapiteelid (samba ,,pea") Sambad baas (joonia samba alus) tüves entaas (tüvese paisutus) kannelüürid (tüvese püstvaod) Alus krepidoma (koosneb kolmest astmest) stülobaat (ülemine aste) 8. Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Kreeka templiarhitektuuris vaimustab eelkõige konstruktiivne loogika, kõikide üksikosade ja suhete vastastikune sõltuvus ja põhjendatus, kõik osad on suurepärases tasakaalus, valitseb ka tugev osadevaheline harmoonia detailid ei varja kogu tervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust. 11.PEATÜKK Vanakreeka ehitusmälestised 1. Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks nad seal asuvad? Itaalias 2
ees lehvisid lipud. Püloonid, sambad ja müürid olid värviküllased ja neid katsid hieroglüüfilised märgid. Templi peaosaks oli õu, mida ümbritses katuseda sammaskäik. Õue taga oli sammassaal ja edasi hämarad ruumid. Seal paiknes ka jumalakuju. Peasissekäigu juurest viis sirge tee kõige pühama paiga suunas. Selle tee ääres, sammassaalis, olid sambad kõige jämedamad ja kõrgemad ja katus kõrgemal kui teiste sammaste kohal. Kapiteelid meenutasid taimi nt. Papüürust. Templiarhitektuuris arenes püstise samba ja rõhtsa talastiku kasutamine peaiseks ehitustehniliseks võtteks. Suurimad templid asuvad Teeba linna lähedal Karnakis ja Luksoris. Seal piirkonnas on ka Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatsepsuti matusetempel. Viimane on osaliselt raiutud kaljuseina, mille vormid moodustavad kontastse tausta geomeetriliste vormidega. Ramses II laskis ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mis oleks vee alla jäänud. Selle vältimiseks saeti kalju koos templi ja
äärmiselt pikaksvenitatud põhiplaan. Apolloni tempel Korintoses säilinud rida äärmiselt madalaid ja jämedaid sambaid tugevate kapiteelidega. Üks paremini säilinud templeid on Poseidoni tempel Paestumis säilinud ka sisearhitektuuri. Arhailise ajastu lõppu kuulub suur Zeusi tempel Olümpias kreeklaste pühapaigas. Joonia stiilis nt Apolloni tempel Didymas, mis ehitati varemetest uuesti üles. Templi põhiplaane oli mitu - KT!. Templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Kogu kreeka arhitektuuri välisilmet määrasid 2 tegurit: kreeklastele omapärane mõõdukus ja proportsiooni tunne. Ehitati kiviplokkidest, mis pidasid koos sideaineteta metallklambrite abil. Tempel koosneb kaht liiki osadest: kandvast ja kantavatest. Kadnvad osad: 4-nurkse pikliku kujuga alus, mille ülemine osa on stülobaat, sammaste kõrgus oleneb templi kõrgusest. Kantavad osad: Talastik, mis koosneb toetuvast arhitraavist
.. (Mingi määral ka Olympose mägi Põhja-Kreekas) IX loeng 02.04.2012 Etruskid Apenniini poolsaar Vana-Rooma kultuuri häll Etruskid 8.saj Etruskid polnud indo-euroopa rahvas, tulid väike-aasiast, siis kui sinna jõudsid hetiidid. Etruskid kasutasid foiniikia tähestikku, neid tuntakse seinamaalingutega hauakambrid, skulptuurid jms. Etruskid langesid 3. Saj ema Rooma võimu alla. Etruskide hauakambrite seinamaalingud sarnanevad Egiptuse omadele. Etruskide templid olid sammastega, templiarhitektuuris domineerib ümmarguse põhiplaaniga arhitektuur (roomlased võtsid üle!) Sõjapidamine või peopidamine seinamaalingutel* Etruskide panteoni tähtsamad jumalad: Tinia äikesejumal Turan elujumalanna Voltumna (kultuse)kaitsejumalanna (küllusesarvega) temast sai Roomas fortuuna õnne jumalanna Nethuns merejumal Maris sõjajumal (roomlaste üks tähtsamaid jumalaid Mars) Turms rändurite, lambakarjuste, maismaarännu jumal Charon paadimees
oli joonia hõimu poolt asutatud Väike-Aasia rannik. Artemise tempel Efesoses, Parthenoni tempel Ateenas 437e.Kr, Korintose stiil erineb joonia stiilist peamiselt kapiteeli poolest. Karintose kapiteeli alaosa (ehhiin) on karika- või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taime vormid (õied, väädid), mis kujundavad eriti hästi ülemineku ümaralt enhhiinilt nelinurksele abakusele. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. Kreeka templiarhitektuuris vaimustab eelkõige konstruktiivne loogika, kõikide üksikosade ja suhete vastastikkune sõltuvus ja põhjendatus. Suurepärases tasakaalus on kreeka templi kandvad (s.o vertikaalsed) ja kantavad (s.o horisontaalsed) osad. Harmoonia valitseb ka üksikosade ja kogu ehitise vahel detailid ei varja kogu tervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust. Vana-Kreeka skulptuurist on säilinud vähe originaale, enamikku kuulsatest kujudest
kolmveerandsambad ( pseudoperipteer ). Sambatüüpidest on eelistatumaid korintose sambad ( või komposiitkapiteeliga sammas ). Joonia ja dooria ( ka viimase varianti nn. toskaana sammast, mis oli kanneküürideta ja baasiga ) sammast on suhteliselt vähe. Iseloomulik on sammastele puhtdekoratiivse funktsiooni andmine. Väga peetakse lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Templiarhitektuuris kujuneb kreeka arhitektuurist sõltumatult välja kuppelehitus - kupliga kaetud silindriline hoone. Teistest Roomas levinud ehitistest on tuntuimad basiilikad amfiteatrid, termid, akveduktid, triumfikaared ja - sambad, teedeehitus. Basiilika algidee pärines samuti Kreekast - basiilikaks nimetati basileuse elupaika, Roomas saavutab ta aga oma täiuslikkuse. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on
annaabi.ee 
