topoisomeraas II tekitab DNA kaheahelalisi katkeid Topoisomeraaside inhibiitoreid kasutatakse laialdaselt vähivastases kemoteraapias. Telomeerid Telomeerid asuvad kordusjärjestustena kromosoomide otstel ja lühenevad iga kord kui rakk jaguneb. Kaitsevad kromosoome lühenemise vastu. Telomeraas ja telomeeride replikatsioon Telomeraas aitab sünteesida kromosoomide otsasid, telomeere. Telomeraas on RNA-d sisaldav ensüüm. Kromosoomide otsade DNA süntees Telomeraasi valk sisaldab RNA molekuli (inimesel AAUCCC). RNA alusel sünteesib telomeraas 5’-˃3’ suunas kordusjärjestusi, pikendades nii kromosoomi otsa. DNA polümeraas kasutab seda järjestust oma tööks. DNA reparatsioon DNA polümeraasid teevad replikatsioonil vigu (kuigi vähe) ja neid parandatakse DNA reparatsiooni mehhanismide abil. ilma DNA reparatsiooni mehhanismideta raku funktsioon häirub DNA reparatsiooni mehhanisme on mitmeid
Arvatakse, et see on ka kontrollmehhanismiks rakkude ülemäärase jagunemise vältimisel. Samas on teada, et osa rakke on praktiliselt surematud võivad poolduda lõpmatu arv kordi. Sellised on näiteks · gameete produtseerivad haploidsed rakud · tüvirakud (näit vereloome tüvirakud luuüdis) · üherakulised eukarüoodid · osa vähirakkudest On leitud, et sellistel rakkudel telomeer säilub ensüüm telomeraasi abil. Telomeraas on kompleks valgust ja RNAst. Lisab nukleotiide DNA ahela 3' otsale, komplementaarselt telomeraasi RNA nukleotiidse koostisega (AAUCCC). Telomeeri DNA sünteesil on matriitsiks RNA, seega telomeraas on pöörd-transkriptaas. Rakkudes, mis peavad organismis pidevalt jagunema (tüvirakud), on aktiivne telomeraas, et vältida telomeeride lühenemist. Aktiivse telomeraasi sisestamine rakukultuuri ei muuda rakke kasvajarakkudeks (säilub kontaktne pidurdus)
Telomeerne DNA järjestus on 6-8 bp pikk ja tadeemselt korratud mitusada kuni tuhandeid kordi. Inimese telomeeris kordub tandeemselt järjestus TTAGGG. See järjestus on arvatavasti olemas kõigil selgroogsetel kromooomidel. Kuna telomeer lüheneb DNA sünteesil DNA primaasi mõjul, siis kromosoomi pikkuse säilitamiseks on vajalik pidev telomeersete järjestuste lisamine. Pikenemine toimub RNA-d sisaldava telomeraasi ehk telomeeri terminaalse transferaasi abil, mis lisab kordusi 3 ´otsale. Telomeraasi RNA molekulil on telomeerse DNA-ga lühike komplementaarne ala, mis täitab matriitsi rolli telomeersete järjestuste sünteesil. Kõrgematel organismidel hakkab telomeraas represseeruma kohe peale sündi. Nii hakkavad telomeerid lühenema ja see protsess kujutab endast mitootilist kella. Telomeraasi reaktiveerumine võib aga viia vähi tekkele. Telomeeri valke on kirjeldatud kümmekond. Neist osa seaondub vaid telomeerse DNA tipmisele osale, teised aga kogu telomeersele DNA-le
HEK293 inimese embrüonaalsed neerurakud; Cos7 rohepärdiku neerurakud; NIH3T3 hiire embrüonaalsed fibroblastid; ... Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. 5. Miks rakud vajavad kasvamiseks seerumit? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Enamasti kasutatakse veise loote seerumit (FBS (ka FCS) foetal bovine serum) kontsentratsiooniga 10%
Kordamisküsimused 1.prax: · Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest erinevad? Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. · Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei
miski. Telomeerid on väga vastuvõtlikud ka oksüdatiivsele stressile. Põhjustab isegi suuremat kadu kui see viimase RNA praimeri värk. 21. Mis juhtub rakuga, kui telomeerid on raku põlvkondade vältel täielikult kadunud? Hakkab kaotsi minema geneetiline materjal, DNA kahjustuse korral peatub rakutsükkel, rakk ei jagune enam ning sureb. 22. Milline ensüüm pidurdab osades rakkudes telomeeridel lühenemast? Mil viisil see pidurdamine toimub? Telomeraasi RNA on telomeerse DNA'ga komplementaarne ja toimib telomeeri pikendamisel matriitsina. Telomeraas- selle RNA komponent on telomeerse DNAga komplementaarne ja toimib telomeeri pikendamisel matriitsina. 23. Millistes rakkudes on vaja aktiivset telomeraasi? Erinevate organite tüvirakud, naha, soolestiku, vere tüvirakud, sugurakud. 24. Miks prokarüoodi DNA pole nii tihedalt kokku pakitud kui eukarüoodi DNA?
17. Eukarüootsete kromosoomide funktsionaalsed elemendid - replikatsiooni ORId on DNA järjestused, kuhu seondub DNA polümeraas koos valkudega, mis on vajalikud DNA sünteesiks, tsentromeerid on kromosoomi osad, kuhu mitoosi ja meioosi protsessides kinnituvad mikrotorukeste kääviniidid, koosnevad lihtsa järjestusega DNAst, heterokromatiin, väga erineva pikkusega nukleosoomsed piirkonnad, telomeerid on kromosoomi kaks otsa, telomeersete järjestuste lisamine telomeraasi poolt hoiab ära kromosoomide lühenemise, enamjaolt korduvad, oma 3' otsas kõrge G sisaldusega oligomeerid. - struktuur ja tähtsus neid kolme elementi on vaja replikatsiooni ja segregatsiooni korrektseks toimumiseks. 18. Telomeeri replikatsiooni mehanism. Et telomeeride lühenemist ei toimuks, lisab telomeraas, mis on valk-RNA kompleks, iga kromosoomi otstesse telomeerseid järjestusi. Telomeraas-assotsieeritud RNA on matriitsiks, millelt kromosoomi otstesse lisatav DNA-
Kaks peamist rühma: C/D box snoRNA (suunavad 2`O-riboosi metülatsiooni) ja H/ACA snoRNA (suunavad pseudouridüülimist). Peamiselt ühe koopiana. MikroRNA-d (miRNA) osalevad eelkõige geeniekspressiooni regulatsioonis (98% transkribeeritavast genoomist on mittekodeeriv!). Väikesed (~22 bp), tulenevad pikemast (70 bp) eellasmolekulist. Momendiks teada vähemalt 200 miRNA geeni. Ekspressioon sageli kas koe- või soospetsiifiline. Klasterdatud. Osa miRNA-sid katalüütilise aktiivsusega, telomeraasi RNA-d. Mitmed antisense RNA-d (umbes 500 geeni), mis osalevad geeniekspressiooni kontrollis (TSIX). piRNAd koos PIWI valkudega kontrollivad transposonite ekspressiooni. 14. Valke kodeerivate geenide omadused ja funktsioonid. Inimgeenide suurus on väga varieeruv. Geenide ekson-intron struktuur: Vähesed inimgeenid esinevad üheeksonilistena. Keskmine geeni pikkus 27 kb. Geenide vahe 75 kb, Keskmine eksonite suurus 200 bp. (väikseim 3 bp, pikim 10 kb). Keskmine eksonite arv 9
Vaatamata sellele, et vähirakud on stressis (nende homeostaas on rikutud), muteeruva nad niivõrd, et apoptoosi mehhanism ei käivitu. Vähirakkude jagunemine on kiirem kui nende suremine, kusjuures nad pigem surevad nekroosi kui apoptoosi teel. Telomeeride osa vähirakkude tekkes. DNA replikatsioonist tulenev rakkude vananemine (ingl.k. replicative cell senescence) – normaalsetel rakkudel peatub rakujagunemine telomeeride pideva lühenemise tõttu. Vähirakkudes on: 1) telomeraasi aktiivsus pidevalt kõrge, mistõttu nende telomeerid ei lühene või ei kaota katvaid valke; 2) holomooogilise rekombinatsiooni teel pikendavad nad oma kromosoome Vähi- ja stroomarakkude koostoime. Vähirakud kujundavad ümber stroomarakkude füsioloogia ja vastupidi, muutunud strooma rakud hakkavad toetama vähirakke. Seega väljakujunenud vähikolle koosneb paljudest eri tüüpi rakkudest. Angiogenees kui vähirakkude jagunemist ja kasvu toetav protsess.
1) vt tüviräkud sooled – tüviraku nišš, toimub muutus DNAs (nt metülatsioon), Tuumor- supressorgeen muteerub 2) Muteerunud tüvirakk liigub hattude suunas – tekib polüüp 3) Adenoom – mutatsioone tekib juurde, nt onkogeen aktiveerib; angiogenees 4) Kartsinoom – pahaloomuline, kasvab suuremaks 5) Metastaasid? 122. Millised faktorid ja protsessid soodustavad kasvaja teket, arengut ja kasvu? Vähenenud apoptoos, suurenenud jagunemine, telomeraasi sünteesimine (et vältida raku vananemist), et vähendada replikatiivset vananemist (kuna jagunevad väga kiirelt). Tuumori rakkudes pikendatakse kromosoome homoloogilise rekombinatsiooni teel. Kasvaja mikrokeskkond (teda ümbritsev) peab olema toetav, et kasvaja saaks areneda. miRNA (Argonaut, P-keha – RNA lagundamine) o Onkogeeni translatsiooni inhibeeriva miRNA aktiivsuse vähenemine – tekib palju onkoproteiine
Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks telomeeri ülesandeks on rakujagunemiste regulatsioon. Nimelt on rakk jagunemisvõimeline kuni telomeeride kriitilise pikkuseni ning selle pikkuseni jõudes lõpetab rakk jagunemise(kellamehhanism). Telomeeride pikkus sõltub telomeraasi aktiivsusest. Telomeraasi RNA komponent sisaldab telomeerse DNA-ga komplementaarset järjestust, mis toimib nagu matriits vastavate telomeersete järjestuste sünteesimisel. Seega on telomeraas vastutav telomeeride uuenemise eest. RNA sünteesi põhietapid Pre-initsiatsioon Initsiatsioon Promootori vabastamine Elongatsioon Terminatsioon RNA-de tüübid. • mRNA-d - messenger RNA-d e. käskjalg RNA-d • rRNA-d - ribosomaalsed RNA-d
mRNA molekule tsütoplasmas. Posttranslatsiooniline kontroll selleks selektiivselt aktiveeritakse või inaktiveeritakse toodetud valke või transporditakse neid erinevatesse raku osadesse. 26. Vähirakud. Põhjused, miks rakkude jagunemine ei ole enam kontrollitav. Embrüo rakkudes ja mõnedes tüvirakkudes muudab telomeraas telomeeri struktuuri sedavõrd, et rakk saab jaguneda kauem. Ent ka neil juhtudel aja jooksul telomeraasi hulk väheneb ja lõpuks rakkude jagunemine peatub. Vähirakkudes aga jätkab telomeraas telomeeride struktuuri muutmist palju pikema perioodi jooksul kui normaalsetes rakkudes ning rakud muutuvad ,,surematuteks" ehk lõputult jagunevateks, mis viibki kasvaja arenguni. Lisaks toodavad kasvajarakud angiogeneetilisi faktoreid, mis indutseerivad kapillaaride teket, see omakorda tagab kasvajarakkudele pideva toitainete ja hapniku voo, mistõttu kasvajarakud saavad omakorda edasi areneda ja
tasemel selleks lagundatakse selektiivselt mõnesid mRNA molekule tsütoplasmas. Posttranslatsiooniline kontroll selleks selektiivselt aktiveeritakse või inaktiveeritakse toodetud valke või transporditakse neid erinevatesse raku osadesse. 26. Vähirakud. Põhjused, miks rakkude jagunemine ei ole enam kontrollitav. Embrüo rakkudes ja mõnedes tüvirakkudes muudab telomeraas telomeeri struktuuri sedavõrd, et rakk saab jaguneda kauem. Ent ka neil juhtudel aja jooksul telomeraasi hulk väheneb ja lõpuks rakkude jagunemine peatub. Vähirakkudes aga jätkab telomeraas telomeeride struktuuri muutmist palju pikema perioodi jooksul kui normaalsetes rakkudes ning rakud muutuvad ,,surematuteks" ehk lõputult jagunevateks, mis viibki kasvaja arenguni. Lisaks toodavad kasvajarakud angiogeneetilisi faktoreid, mis indutseerivad kapillaaride teket, see omakorda tagab kasvajarakkudele pideva toitainete ja hapniku voo, mistõttu kasvajarakud saavad
Lühikesed dispergeerunud elemendid (SINEs 100-400bp). Ainus aktiivelement e. Alu, ca 1milj. koopiat ja 10% genoomist Transposoonid LTR-dega (long terminal repeats), ca 8% genoomist DNA transposoonid, ca 3% inimese genoomist 89. Telomeraas. Ensüüm telomeraas tagab põhilise järjestuse TTAGGG (5' 3'), mis kordub sadu ja tuhandeid kordi, säilimist. On kompleks valgust ja RNAst. Lisab nukleotiide DNA replikatsioonil mahajääva (lagging) ahela 3' otsale, komplementaarselt telomeraasi RNA nukleotiidse koostisega. Telomeeri DNA sünteesil on seega matriitsiks RNA, seega telomeraas on pöördtranskriptaas. 90. DNA poolkonservatiivse replikatsiooni tõestamine. Tõestati Meselsoni ja Stahli poolt E.Coli rakus 1958.a. Kasutati nn ,,kergeid" ja ,,raskeid" ahelaid. Esimese pooldumise järel saadi hübriidne ahel, teise pooldumisega olid pooled ,,kerged" ja pooled ,,rasked", kolmandal pooldumisel olid aga 1/4 ,,hübriidsed" ja 3/4 ,,kerged". 91
piRNA – piwi-interacting RNA, peamiseks funktsiooniks on transopsoonide kaitse SRP RNA – signaali äratundmis kompleksi RNA komponent. Funktsiooniks ko-translatsiooniline translokatsioon ja post-translatsiooniline transport. IncRNA – pikk mittekodeeriv RNA, reguleerib geenide transkriptsiooni ning osaleb epigeneetilises regulatsioonis TERC – telomeraasi RNA komponent Rnaaside RNA komponent scaRNA – väikesed cajal keha RNAd • • Regulatoorse RNA liigid ja klassifitseerimine 1. miRNA – mikro RNAsid leidub eukarüootsetes rakkudes. miRNAd toimivad läbi RNA interferentsi, kus miRNA efektorkompleks ja ensüümid saavad seonduda komplementaarsele RNAle ja blokeerida mRNA transleerimist või kiirendada mRNA degradatsiooni 2
rakujagunemise kontrollimisel osalevad geenid paiknevad vahetult telomeeride järel. Kuna on teada, et telomeeride kõrval olevad geenid on tavaliselt inaktiivsed, siis on arusaadav, et telomeeride lühenemisel või kadumisel aktiveeritakse need rakujagunemist kontrollivad regulaatorgeenid. Milline ensüüm pidurdab osades rakkudes telomeeridel lühenemast? Mil viisil see pidurdamine toimub? Telomeraas uuendab pidevalt telomeere. Millistes rakkudes on vaja aktiivset telomeraasi? Need rakud, mis peavad koguaeg paljunema. Soolerakud, vereloomerakud, naharakud. Miks prokarüoodi DNA pole nii tihedalt kokku pakitud kui eukarüoodi DNA? Proarüoodi DNA-l on geene tihedamalt kui eukarüootidel ja samas kogusummas vähem kui eukarüootidel, ning selle tulemusena on mingi konkreetne DNA piirkond ilmselt suhteliselt sagedamini ekspresseeritud. Seega võiks eeldada, et bakteri kromosoomi väga tugev kokkupakkimine pole ilmselt nii otstarbekas kui eukarüoodi puhul.
Kuna on teada, et telomeeride kõrval olevad geenid on tavaliselt inaktiivsed, siis on arusaadav, et telomeeride lühenemisel või kadumisel aktiveeritakse need rakujagunemist kontrollivad regulaatorgeenid. 22. Milline ensüüm pidurdab osades rakkudes telomeeridel lühenemast? Mil viisil see pidurdamine toimub? Telomeraas uuendab pidevalt telomeere. 23. Millistes rakkudes on vaja aktiivset telomeraasi? Need rakud, mis peavad koguaeg paljunema. Soolerakud, vereloomerakud, naharakud. 24. Miks prokarüoodi DNA pole nii tihedalt kokku pakitud kui eukarüoodi DNA? Proarüoodi DNA-l on geene tihedamalt kui eukarüootidel ja samas kogusummas vähem kui eukarüootidel, ning selle tulemusena on mingi konkreetne DNA piirkond ilmselt suhteliselt sagedamini ekspresseeritud. Seega võiks eeldada, et bakteri kromosoomi väga tugev
katalüüsib uued järjestused otsa . Kui seda ei toimu, siis kromosoomid lühenevad ja sellega piiratakse rakkude jagunemist. Üks vorm apoptoosiks. Telomeerid on spetsiifilised järjestused. Kui kromosoomid lõppevad telomeeridega, siis nad omavahel enam kovalentselt ei ühine ja selle tulemusena saavad kromosoomid olla kompaktsed. Telomeerse järjestuse järgi moodustatakse rna praimer ja selle alusel moodustatakse samasugune asi neile otsa. Telomeraasi aktiivsus normaalsetes tingimustes on väga madal. Iga kord kui meil DNA paljuneb ning rakk paljuneb, siis telomer lüheneb kuni sinnamaani, et teda enam ei ole, kromosoomid sulavad kokku ja RAKK HUKKUB! Ühinemine on ära määratud rakutsüklite abil, see määrab ära kui kaua üks rakk saab elada ja paljuneda. Nii juhtub kasvaja rakkudega (neil telomeerid ei lühene ning rakud ei allu organismi kontrollile, saavad paljuneda lõpmatult). On ainult eukarüoodsetel rakkudel.
21. Mis juhtub rakuga, kui telomeerid on raku põlvkondade vältel täielikult kadunud? hakkab kaotsi minema geneetiline materjal, DNA kahjustuse korral peatub rakutsükkel, rakk ei jagune enam ning sureb. 22. Milline ensüüm pidurdab osades rakkudes telomeeridel lühenemast? Mil viisil see pidurdamine toimub? Telomeraas- selle RNA komponent on telomeerse DNAga komplementaarne ja toimib telomeeri pikendamisel matriitsina. 23. Millistes rakkudes on vaja aktiivset telomeraasi? Erinevate organite tüvirakud, naha, soolestiku, vere tüvirakud, sugurakud. 24. Miks prokarüoodi DNA pole nii tihedalt kokku pakitud kui eukarüoodi DNA? Prokarüootide geenid on tihedamalt koos, rohkem ekspresseeritud, kogusummas on neid aga vähem. Kokkupakkimine pole nii otstarbekas kui eukarüoodil. 25. Millises rakutsükli faasis on eukarüoodi kromosoomid kõige rohkem kokku pakitud? Mitu korda on DNA selles struktuuris kondenseerunud? Kuidas erineb
Jagunemised päevad 7. Mis on rakkude transformatsioon, transformatsiooni erinevad viisid? · Nn. "transformeeritud rakud" jagunevad lõpmatult ja selliseid ühest rakust alguse saanud immortaliseeritud kloone nimetatakse rakuliiniks · Rakkude transformatsioon võib tekkida iseeneslikult mutatsioonide tagajärjel, selliseid rakke saab eraldada ka nt kasvajakoest või tekitada nt. telomeraasi kodeeriva geeni sisseviimisega rakku · Erinevad rakutüübid transformeeruvad erineva sagedusega, väga suured on ka liikidevahelised erinevused Mõned kultuuri viidud rakud differentsieeruvad ja võivad moodustada koesarnaseid struktuure 8. Rakkude fusioonid, milleks kasutatakse. · Rakud võivad teatud tingimustel liituda- rakkude fusioon. Kui liituvad kaks erinevat rakku, tekib hübriidrakk, mida nimetatakse heterokarüooniks (heterokaryon)
Telomeraas tunneb ära G-rikka järjestuse telomeeri 3' üksikahelalisest otsast ja pikendab seda 5' 3' suunas, kasutades matriitsina kaasas olevat RNA-d. Kui telomeraas on telomeeri otsa piisavalt pikendanud, olles sünteesinud sinna kordusjärjestusi, sünteesib DNA polümeraas pikendatud ahelale komplementaarse ahela. Telomeeride pikkus ja vananemine Erinevalt idurakkudest inimese somaatilistes rakkudes telomeraasi aktiivsus enamasti puudub. Kui inimese rakke kasvatada kultuuris, poolduvad nad teatud arvu põlvkondi (tavaliselt 20 70 rakujagunemist) ja siis surevad. Rakkude vananedes telomeerid lühenevad. Rakud, kus telomeerid on pikemad, jagunevad rohkem arv kordi kui need, kus telomeerid on lühemad. Kuna somaatilistes rakkudes telomeraas ei avaldu, ongi see põhjuseks, miks telomeerid iga replikatsioonitsükli järel lühenevad. Telomeraas on aktiveerunud
RNA praimerit, mis jääb sinna külge. See on omakorda vaja eemaldada Rnaasi poolt – jääb üheahelaline replitseerimata DNA. See koht kromosoomi lõpus tuleb siiski replitseerida. Looduse üks lahendus on telomeraas, mis toimib vaid eukarüootides. 74 Telomeerid sisaldavad paljusid kordusi ja erinevatel rakkudel on eri arv kordusi. Üheahelalise otsaga seondub RNA, polümeeri otsa lisatakse 3 nukleotiidi, pikendatakse teist ahelat. Toimub telomeraasi translokatsioon. Liigub edasi, kuni tema abil sünteesitakse kordusjärjestused – 6-nukleotiidilised kordused. Edasi läheb tavaliselt – sünteesitakse RNA praimer, sünteesitakse kromosoomi ots täis. Tüvirakkudel on telomeerid pikemad, diferentseerunud rakkudel lühemad. Telomeraas (koosneb valgust ja RNA-st) sünteesib telomeere. Inimese telomeraasil on UAACCCUAA kordus, mis on RNA matriits, mille alusel DNA sünteesitakse. Ta liitub
Inimese telomeerid sisaldavad tandeemselt korduvat järjestust TTAGGG. Telomeraas tunneb ära G-rikka järjestuse telomeeri 3' üksikahelalisest otsast ja pikendab seda 5' 3' suunas, kasutades matriitsina kaasas olevat RNA-d. Kui telomeraas on telomeeri otsa piisavalt pikendanud, olles sünteesinud sinna kordusjärjestusi, sünteesib DNA polümeraas pikendatud ahelale komplementaarse ahela. Telomeeride pikkus ja vananemine Erinevalt idurakkudest inimese somaatilistes rakkudes telomeraasi aktiivsus enamasti puudub. Kui inimese rakke kasvatada kultuuris, poolduvad nad teatud arvu põlvkondi (tavaliselt 20 70 rakujagunemist) ja siis surevad. Rakkude vananedes telomeerid lühenevad. Rakud, kus telomeerid on pikemad, jagunevad rohkem arv kordi kui need, kus telomeerid on lühemad. Kuna somaatilistes rakkudes telomeraas ei avaldu, ongi see põhjuseks, miks telomeerid iga replikatsioonitsükli järel lühenevad. Telomeraas on aktiveerunud
annaabi.ee 
