Pottsepatöö põhireeglid 1. Punaseid ahju telliseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida. Kuiv punanae tellis imeb savimördist ahnelt vett endasse , mis tõttu kuivatab mördi enne aegselt, mille tõttu telliste ja mördi vaheline seos jääb nõrgaks. Samott-telliseid enne paigaldamist ei leotata, need loputatakse veega üle, et eemaldada nende pinnalt tolm, mis nõrgendaks sidet. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugi vahelt välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savi mört vuukidest välja. 3. Ahju müüritis tuleb laduda seotises. 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale. Tahutud pinnal on alati nähtamatuid praokesi, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb. 5. Küttekolde ja lõõride sisepindu ei tohi mördiga määrida, sest mört ei püsi kuumade kivide pindadel
astmele asetatakse lahtine nael, nn. tuginael, nii et selle pea ulatuks paar millimeetrit üle seina pinna. Lahtine tuginael kaetakse tellisega. Üle tuginaela pingutatakse suundnöör, mis peab ulatuma üle järgmisel majakal asuva tuginaela ja mille ots seotakse madalamalasuvasse vuuki löödud naela külge. Pikkade seinaosade (üle 8 m) ladumisel asetatakse seina keskosas suundnööri alla mördile majaktellised. Ka võib nööri õigele kõrgusele seadmiseks asetada tellisele vuugipaksuse pulga. Iga kord pärast nööri pingutamist tuleb silma järgi kontrollida nööri sirgjoonelisust ja kinnitada nöör majaktellise kohal pealepandava tellisega . Ladumisel tuleb telliste välimised ülemised servad hoida pingutatud suundnöörist 2...3mm kaugusel ja nii, et tellise pealmine pind oleks suundnööri alumise äärega samal tasemel. Tellist ei tohi ladumisel lükata vastu suundnööri ;suundnöör peab olema alati vaba. Müüritisekihtide horisontaalse suuna
Pliiats Märknöör Nöörlood Meislid VUUKIMISTÖÖDE VAHENDID Vuukimis raud(pikad vuukimisrauad ja lühikesed vuukimisrauad) Horisontaalvuugi plekk Vertikaalvuugi tops MÜÜRITÖÖDE ÕIGE JÄRJEKORD 1. Töökäega võetakse tugvastu kellust kinni 2. Tellis võetakse kätte õige võttega 3. Kellule võetakse otsamört(vajalik hulk) 4. Otsamört lüüakse tellisele nõu kohal, et võimalikud pritsmed satuks nõusse 5. Kellu võetase mörti täis 6. Mört asetatakse müürile 7. Müürile kummutatud mört aetkse kellu otsaga eelmisest tellisest eemale nii et mördi keskele moodustub soon 8. Tellis paigaldatakse mördiga ots ees suundnööri jälgides laialiaetud sängmördile 9. Tellis surutakse suundnööri poolt näidatud kohale 10.Tasapisi lükatakse koguaeg püstvuuki kinni 11
1 12,03 10 120,3 150 25000 207,81 20,39 2 11,97 10,7 128,1 154 25667 200,40 19,66 18,1 3 11,87 11,7 138,9 121 20167 145,21 14,25 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetatakse katsekeha kahele toele, mille vahekaugus on 20,0 cm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskele. Katsetulemus toodud tabelis 4.4. Paindetugevus arvutatakse valemiga: (5) kus Rp proovikeha paindetugevus, N/mm²; F purustav jõud, kgf; l tugiava, cm; h proovikeha kõrgus, cm 3 Tabel 4.4 Paindetugevus
kujuteguriga. Laius - 120 Kõrgus - 88 Kujutegur - 0,9685714 Survetugevus N/mm2 19,2 23,2 21,7 19,8 32,9 20,7 Keskmine Kuiv Survetugevus: 21,4 Immutatud Survetugevus : 20,2 4. Paindetugevuse määramine Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm. Paindetugevuse määramiseks asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 20,0 cm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutatakse valemi 3.5 järgi: Tellisepartii paindetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetuse tulemustest, täpsusega 0,1 N/mm² . Keskmise paindetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus paindetugevuse kõrvalekaldumine on üle 50% keskmisest paindetugevusest. Tabel nr 2 - Paindetugevuse määramine Purustav jõud
Toote partii survetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevus läbi kujuteguriga. Rp = FS (Valem 4) Kus, F- purustatav jõud [kgf] S- proovikeha ristlõike pindala [cm2] 4.4 Paindetugevuse määramine Proovikeha mõõtmed määratakse ning seejärel asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 20cm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskele. Iga üksiku proovikeha paindetugevus [N/mm2] arvutatakse valemi 5 järgi. Tellisepartii paindetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest. Rp = k 3F l2 (Valem 5) 2bh Kus, F-purustatav jõud [kgf] l- tugedevaheline kaugus [cm] b- proovikeha laius, cm h- proovikeha kõrgus [cm] k- ülemineku koefitsient 5. Tulemused 5.1 Tiheduse määramine
Lühike ja pikk vuukraud kuuluvad müürsepa põhitööriistade hulka. Lisaks läheb tarvis rõhtvuukide vuuk- plekki. (Müüritööd, 2001) 2.2. Müüritööde õige järjekord 1. Töökäega võetakse tugevasti kellust kinni. 2. Tellis võetakse teise kätte õige võttega. 3. Kellule võetakse otsamört. Otsamörti võetakse kellule vaid vajalik hulk, nii et liigset mörti poleks vaja nõusse tagasi libistada. 4. Otsamört lüüakse tellisele nõu kohal. Võimalikud pritsmed satuvad nõusse. 5. Kellu võetakse mörti täis. 6. Pööratakse müüritava seina poole ja mört kummutatakse kellult müürile umbes ühe tellise ulatuses. 7. Müürile kummutatud mört aetakse kelluotsaga eelmisest tellisest eemale tõmmates laiali nii, et mördi keskele moodustub soon. 8. Teises käes olev tellis paigaldatakse mördiga ots ees suundnööri järgides laialiaetud sängimördile. 9. Tellis surutakse suundnööri poolt näidatud kohale. 10
Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3 järgi. Valem 3: Rs = F/S , kus Rs proovikeha survetugevus, [kgf/cm2]; F purustav jõud, [kgf] S proovikeha ristlõikepind, [cm2]. 3.4 Paindetugevuse määramine Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm. Paindetugevuse määramiseks asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 20,0 cm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutatakse valemi 4 järgi. Valem 4: Rp = (3*F*l) / (2*b*h2) Rp = proovikeha paindetugevus, [kgf/cm2]; F purustav jõud, [kgf]; l tugiava, [cm]; h proovikeha kõrgus, [cm] Tellisepartii paindetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetuse tulemustest, täpsusega 0,1 [N/mm2]. Keskmise paindetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus paindetugevuse kõrvalekaldumine on üle 50% keskmisest
3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 3.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi. Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4. Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] 4. Katse tulemused 4.1 Katsetatud proovikehade tihedus Tabel 4.1 Proovik
3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi. Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4. Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] 5. Katse tulemused 5.1 Katsetatud proovikehade tihedus Tabel nr 1 Tiheduse määramine Proovike
V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] Näide: m = 4980 [g] m1 = 5524 [g] V = 2556 [cm3] v = 1 [g/cm3] Wv = (5524 4980) / 2556 * 100 = 21,28 [%] 3.3 Paindetugevuse määramine Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm. Paindetugevuse määramiseks asetatakse telliskivi kahele toele, mille vahekaugus on 20,0 cm. Koormus rakendatatakse tellisele tugiava keskel. Purustav jõud arvutatakse valemiga 4. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutatakse valemi 5 järgi. Valem 4: F = H * 5000 / 300 F purustav jõud [kgf] H manomeetri näit Näide: H = 77 F = 77 * 5000 / 300 = 1283 [kgf] Valem 5: Rp = (3 * F * l) / (2 * b * h²) Rp proovikeha paindetugevus [kgf/cm²] F purustav jõud [kgf] l tugede vaheline kaugus [cm] b proovikeha laius [mm]
enam kui 40 % keskmisest survetugevuse. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevuse kujuteguriga, kujutegur leitakse interpoleerimise teel. [1] Normaliseeritud survetugevused on arvutatud valemiga 5. Valem 5: RSN normaliseeritud survetugevus [N/mm2] RS survetugevus [N/mm2] k kujutegur [0,91] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 200 mm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskele. Proovikehade paindetugevus arvutatakse valemiga 6. Valem 6: RP proovikeha paindetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N/mm2] l tugiava [mm] h proovikeha kõrgus [mm] b proovikeha laius [mm] Keskmise paindetugevuse arvutamisel ei võeta neid tulemusi, kus paindetugevus ületab enam kui 50 % keskmise paindetugevuse. 5. Katsetulemused 5.1 Tiheduse määramine Tabel nr 1 Tiheduse määramine Proovike ha Maht
Vaaderpass- kasutatakse seinte, nurkade vertikaalsuse ja horisontaalsuse kontrolliks Suundnöör- kasutatakse pika seina ladumisel Nivelliir- kasutatakse kõrgusmärkide andmiseks Mõõtelint- kasutatakse mõõtmete märkimiseks Rihtlatt- kasutatakse sirgjoonelisuse kontrolliks Töövõtted 1.Töökäega võetakse tugevasti kellust kinni 2. Tellis võetakse kätte õige võttega 3. Kellule võetakse otsamört(vajalik hulk) 4. Otsamört lüüakse tellisele nõu kohal, et võimalikud pritsmed satuks nõusse 5. Kellu võetakse mörti täis 6. Mört asetatakse müürile 7. Müürile kummutatud mört aetakse kellu otsaga eelmisest tellisest eemale nii et mördi keskele moodustub soon 8. Tellis paogaldatakse mördiga ots ees suundnööri jälgides laialiaetud sängmördile 9. Tellis surutakse suundnööri poolt näidatud kohale 10. Tasapisi lükatakse koguaeg püstvuuki kinni 11. Seejärel lõigatakse kellu servaga vuugist väljapressitud mört 12
Katsel saadud tulemused märgiti kuivade kehade puhul tabelisse 4.3 ning veega immutatud katsekehade puhul tabelisse 4.4. Normaliseeritud survetugevus arvutati tabeli 4.5 järgi. RS=F/S (4) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] S proovikeha ristlõikepind [mm2] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi. Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4. Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] 5. Katse tulemused 5.1 Katsetatud proovikehade tihedus Tabel nr 1 Tiheduse määramine Proovike
0,1 N/mm². Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab enam kui 40% keskmise survetugevuse. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevus kujuteguriga. Vaata Tabelid 5.3.1.1 ja 5.3.2.1. 4.4. Paindetugevuse määramine Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed. Paindetugevuse määramiseks asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 200 mm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutatakse valemi järgi: 3𝐹𝑙 𝑓𝑝 = (Valem 5) 2𝑏ℎ² Kus: 𝑓𝑝 – proovikeha paindetugevus [N/mm²] F – purustav jõud [N] l – tugiava [mm] h – proovikeha kõrgus [mm] b – proovikeha laius [mm] Paindetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetuse tulemustest,
V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] Näide: m = 2221,6 [g] m1 = 2470,8 [g] V = 1227,99 [cm3] v = 1 [g/cm3] Wv = (2470,8 2221,6) / 1227,99 *100 = 20,29 [%] 2.3 Paindetugevuse määramine Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm. Paindetugevuse määramiseks asetatakse telliskivi kahele toele, mille vahekaugus on 20,0 cm. Koormus rakendatatakse tellisele tugiava keskel. Purustav jõud arvutatakse valemiga 4. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutatakse valemi 5 järgi. Tellisepartii paindetugevus arvutati kui aritmeetiline keskmine 3 proovikeha katsetuse tulemustest, täpsusega 0,1 [N/mm²]. Keskmise paindetugevuse arvutamisel ei võetud arvesse neid tulemusi, kus paindetugevuse kõrvalekaldumine on üle 50% keskmisest paindetugevusest. Valem 4: F = H * 5000 / 300 F purustav jõud [kgf]
· Plokki tõstab üks tööline: alla 30 kg. · Tellisseinad liigitakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatet materjalidest (kergbetoon, puistematerjal, soojusisolatsioon). Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidade seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellisele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda telliste mõõdu vead. Telliste vahed - vuugid - täidetakse mördiga. Sõltuvalt vuukide asetusest müüritises nim. neid kas rõht- või püstvuukideks. Viimased omakorda nim. nende asetuse järgi piki- ja põikvuukideks. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12 mm, püstvuukide paksus 10 mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6 mm ja üle 15 mm.
Telliseid võib olla nii paaris kui paaritu arv. Kui kiilsilluseid on palju märgime vuugikohad raketisele sablooni järgi Et kiilsillus paremini püsiks paigaldame igasse kolmandasse püstvuuki 4-6 mm traadist ankru mille toetame raudbetoonsillusele Kiil- ja kaarsilluseid ei tohi laiemake avale kui 2 m teha. Kalduasetsevad(kannakivid) kivid proovime kõigepealt kuivalt. Et silluse pealne vuuk ei jääks hambuline taome tellise otsa pist kaldu. Laotame tellisele mördi ja laome paika, et tellis tagasi ei langeks asetame tema serva alla kivikillu. Samuti paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast võrdselt. Viimasena paigaldame lukikivi. Kiilsilluseid hoitakse raketisel vähemalt 1 nädal Kaarsilluse ladumine Vastavalt projektis antud kaarsilluse raadiusele valmistame raketise KT Küsimused Püstjaotuse Rõhtjaotus Jaotuslatt ja selle kasutamine
Potsepatöö põhireeglid 1. Punaseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida (kuni 10 sec), kui punane tellis imeb savimõrdist ahnelt vett endasse mistõttu kuivatab mördi enneaegselt, mille tõttu telliste ja mördivaheline seos jääb nõrgaks. Rasksulavaid ja tulekindlaid telliseid enne paigaldamist ei leotata, vaid kastetakse korraks vette, et eemaldada nende pinnalt tolm. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugivahel välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savimört vuukidest välja. 3. Ahjumüüritist tuleb laduda seotises 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale, sest tahutud pinnal on alati märkamatuid pragusid, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb 5. Küttekolde ja suitsulõõri sisepindu ei tohi mördiga määrida 6
tuginael, nii et selle pea ulatuks paar millimeetrit üle seina pinna. Lahtine tuginael kaetakse tellisega. Üle tuginaela pingutatakse suundnöör, mis peab ulatuma üle järgmisel majakal asuva tuginaela ja mille ots seotakse madalamalasuvasse vuuki löödud naela külge. Pikkade seinaosade (üle 8 m) ladumisel asetatakse seina keskosas suundnööri alla mördile majaktellised. Ka võib nööri õigele kõrgusele seadmiseks asetada tellisele vuugipaksuse pulga. Iga kord pärast nööri pingutamist tuleb silma järgi kontrollida nööri sirgjoonelisust ja kinnitada nöör majaktellise kohal pealepandava tellisega . 10 Ladumisel tuleb telliste välimised ülemised servad hoida pingutatud suundnöörist 2...3mm kaugusel ja nii, et tellise pealmine pind oleks suundnööri alumise äärega samal tasemel. Tellist ei
tellisega. 4.7.1 Telliste lõikamine Tänapäeval lõigatakse ehituskohal telliseid täpselt, kasutades selleks ketas-, lint- või mootorsaage. Kõigepealt tuleb tellise suurus märkida (pööra tähelepanu tööohutusele. Vt ka moodul 1) Kui piisab silmaga mõõtmisest, võivad kogenud asjatundjad ka müürsepa haamri teravat otsa kasutades telliseid lõigata: · võta mõradeta tellis · hoia seda vasakus käes, soovitava lõikejoone alt · tee tellisele süvend ettemärgitud lõikejoont mööda müürsepa haamriga ümber kogu tellise, seda käes vastavalt pöörates · lõika tellis seda teravalt vertikaalselt lõikejoont pidi lüües ETTEVAATUST !!! Sihi lööke täpselt! Harjuta mitu korda juhendaja käe all! 4.7.2 Telliste ladumine 1.) Võta tellis, lõika vajaliku suuruseni, kontrolli kvaliteeti 2.) Niisuta tellist 3.) Pane kelluga mörti ülemise rea tellise otsmisele vuugikohale 4
25 cm paksune betoonsein summutab heli 56 dB (kaal 600 kg/m2), 5 cm paksune puitsein tapeetitult summutab heli 34 dB (kaal 30 kg/m2). Seetõttu kasutatakse teda sellegi poolest rohkelt ehituses, sest kergem, lihtsam ja odavam vastavalt vajadusele kasutada, hingab. Soojusjuhtivus- puit on poorse ehituse tõttu halb soojusjuht. Nt eriti halvasti juhib meie puudest soojust haab, seega saab temast hea saunalava. Ja seega eelistatakse maja ehitusel puitu tellisele, sest nende soojusjuhtivuse vahe on 4 kordne, mis on aga oluline talvekülma või suure põuaga. Soojuspaisumine- puidu om soojenemisel paisuda, jahtumisel kahaneda. Puidu soojuspaisumine võrreldes niiskuspaisumisega väike. Kütteväärtus- soojusenergia hulga vabanemine 1 mahuühiku kohta puitainest põlemise teel. Elektrijuhtivus- kuiv puit on hea isolaator, niiskuse suurenedes aga suureneb ka elektrijuhtivus.
annaabi.ee 
