Eesti otsib lemmiklaulu. Eesti otsib lemmiklaulu on saatesari, kus rahvas valib Eesti läbi aegade kauneima laulu. Populaarsemad laulud valitakse sarja televaatajate pakutud lugude seast ning kõlavad Eesti tipplauljate esituses üheksas säravas telesaates. Saatesarja finaalis valitakse kõigi aegade lemmiklaul telefonihääletusel. Igas saates esitatud lauludest valivad televaatajad telefonihääletuse teel ühe, mis pääseb edasi finaalsaatesse. Lisaks jõuab igast saatest finaali veel üks laul tuntud asjatundjatest koosneva esindusliku akadeemia antud hinnete põhjal. Kaheksa saate jooksul selgub sel viisil kokku kuusteist laulu, mis konkureerivad finaalsaates eestlaste armastatuima laulu tiitlile. Võitjalaulu selgitab finaalis välja televaatajate telefonihääletus. Ühe 8-st koosneva saate salvestusel käisin ka mina ja see toimus Vanemuise kontsertmajas 06.04.2009
Arvustus "Vabariigi kodanikud" Valisin vaatamiseks "Vabariigi kodanikud", mida vaatasin internetist. Tegemist on Aarne Rannamäe juhitava vestlussaatega, kus päevakajalistel teemadel kalkuleerivad sõnakad Eesti inimesed erinevatelt elualadelt. Ka televaatajad saavad e-posti teel või telefonitsi arutelus oma sõna sekka öelda. "Vabariigi kodanikud" seekordseks saate teemaks olid elulooraamatud. Käsitleti selle üle, miks elulooraamatud tänases Eestis nii populaarsed on ja kas raamatul ja raamatul on vahe. Stuudios oli kirjastaja ja raamatute koostaja Enno Tammer, ajakirjanik ja kirjastaja Marii Karell, kirjandusteadlane Janika Kronberg ja hiljuti oma elulooraamatut esitlenud näitleja Anne Veesaar.
pooldajaid. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad/lasevad õpilastel otsustada, kuidas tundi paremaks muuta või mida tunnis teha. Sellises protsessis on võimalik osaleda ka õpilasesinduses kus tullakse välja küsimuste ning arutlustega mis mõjutavad koolitundide ja õpilaste õpihimu parandamiseks. Paljudes telesaadetes kus otsitakse superstaare või andekaid inimesi toimib lihtne demokraatlik hääletus. Televaatajad saadavad sõnumeid või helistavad oma lemmiku poolt. Zürii lemmik aitab kaasa oma lemmiku valimisele, kuid nende sõna ei ole täielik. Televaatajad annavad oma panuse parimale ning keegi ei hakka seda muutma. Ka arutlussaadetes esitatakse inimestele küsimus kus inimesed saavad anda oma panuse tähtsates küsimustes.
pooldajaid. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad/lasevad õpilastel otsustada, kuidas tundi paremaks muuta või mida tunnis teha. Sellises protsessis on võimalik osaleda ka õpilasesinduses kus tullakse välja küsimuste ning arutlustega mis mõjutavad koolitundide ja õpilaste õpihimu parandamiseks. Paljudes telesaadetes kus otsitakse superstaare või andekaid inimesi toimib lihtne demokraatlik hääletus. Televaatajad saadavad sõnumeid või helistavad oma lemmiku poolt. Zürii lemmik aitab kaasa oma lemmiku valimisele, kuid nende sõna ei ole täielik. Televaatajad annavad oma panuse parimale ning keegi ei hakka seda muutma. Ka arutlussaadetes esitatakse inimestele küsimus kus inimesed saavad anda oma panuse tähtsates küsimustes.
väga pühendunud ja suudab saatejuhi rollis oma karismaga kütkestada ka kõiki vaatajaid." Sergo Varesest saab «Kodu keset linna» Henri Teismelist Henrit asub kehastama 24-aastane NO99 teatri näitleja Sergo Vares Paljud teavad Sergo Varest Kodu keset linna Henrina «Kodu keset linna» süzee järgi oli seriaalipere elus vahepeal möödunud viis aastat ning sellepärast pidi realkooli poisi Henri Tamme hakkama mängima Sergo Vares Televaatajad on uue osatäitjaga väga rahul Sergo Vares liitus "Kättemaksukontoriga" Sergo Vares on väga tuntuks saanud kui Kättemaksukontori näitleja Karl Suur noor ja nägus endine välisluure ohvitser, kes suunati ametialase käki tõttu tööle kriminaalpolitseisse Näitlejatega peaks "uuel poisil" küll hea klapp olema, sest Fridat kehastab Sergo kolleeg teatrist NO99, Marika Vaarik Kommentaarid Sergo Varese kohta
10) Kuidas väljendus 60.datel biitmuusika vaimustus? Teismelised leidsid oma muusikalise väljundi; pikad juuksed, isetehtud pillid jms. 11) Nimeta biitmuusika bände & liikmeid Juuniorid Toomas Kõrvits; Tõnis Mägi Virmalised Toivo Kurmet; Ülo Kurmet; Paavo Soots; Kalju Oppi 12) Milliseid stiile hõlmas 60.date estraadimuusika Kõike peale jazz ja biitmuusika 13) Nimeta ETV populaarne telesaade & selle roll estraadimuusikas Horoskoop. Televaatajad said hinnata uuemaid välismaalisi laule Eesti esituses 14) Nimeta heliloojaid (5) Valter Ojakäär; Uno Naissoo; Olav Ehala; Rein Rannap; Tõnis Mägi 15) Nimeta Eesti Raadio meeskvarteti koosseis Uno Loop; Kalju Terasmaa; Arved Haug; Eri Klas 16) Georg Otsa roll estraadis Laulis esimese laulu (,,Saaremaa Valss"), mis sai tuntuks ka väljaspool Eestit. Tänu heale häälemaneerile laulis nii ooperiaariaid kui ka estraadimuusikat
puudutavad streigi varjatumat poolt. Vaatasin saadet ning hakkasin mõtlema sellistele streiki puudutavatele küsimustele, mis enamusele rahvale ehk teemaga vaid pealiskaudselt kursis olevatele inimestele on võõrad. Saate sõnumiks on kaasata vaatajaid meie enda riiki puudutavatesse päevakorralistesse probleemidesse. Olen veendunud, et minu puhul sai saate peamine eesmärk, panna kaasa mõtlema, absoluutselt täidetud. Atraktiivseks muudab saate see, et televaatajad saavad e-posti või telefonitsi arutelus sõna sekka öelda ning oma arvamusi kuuldavale tuua. Stuudiokujundus, mille puhul jäävad eriti silma seinal olevad ruumilised inimnäod, on väga pilkupüüdev ning huvitavalt lahendatud. Miinuseks toon välja selle, et saatejuht katkestab esinejaid, tihtilugu laskmata neil isegi mõtteid lõpuni öelda. Kohati kippus jutt minema liiga keeruliseks ning spetsiifiliseks, mida minul isiklikult oli raske jälgida.
Soomes. 1960. a. jätkasid edukalt oma lauljateed: Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts, Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Heidy Tamme, Marju Kuut . Omaette nähtus 1960. a. algul oli ER meeskvartett (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas), kes pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. 1960. aastate lõpupoole sai populaarseks Eesti Televisiooni saatesari "Horoskoop". Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie lauljate esituses.Tähtis koht 1960.aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontserditel.Idee pakkus välja Arne Oit.Kuna eurovisioonil osalemine oli neil aastatel meie jaoks unistus, sai kohalik võistlus kiiresti populaarseks.Tuntumatest heliloojatest osalesid lisaks Arne Oidile aktiivselt Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Taniel, Kustas Kikerpuu, Viktor Ignatjev, Raimond Lätte, Arved Haug, Hans Hindpere, Olav
Ma ei ole väga hea musikaalse kuulmisega inimene aga selle eristas mu kõrv kohe. Mis veel saatejuhi kohta öelda, Sander ei istunud kordki ühelgi laual. Vähemalt mina seda ei ole näinud aga Jüri Nael istub pidevalt laual ja vehkleb seal elu eest. See on väga häiriv. Kindlasti võiks Naela saates ka muusikud elavat muusikat teha, kas või trianglit mängida, oleks olnud huvitavam ja elavam olnud. Ühiselt positiivseks jooneks võib pidada ekraanil jooksvat teksti, et televaatajad saaksid ka kaasa laulda, kui soovi on. Kokkuvõttes, teen ettepaneku kaaluda uueks hooajaks kindlasti uus saatejuht vaadata või sellise formaadiga saade üldse välja jätta. Või ennistada vaatajate suur lemmik Mart Sander ja ,,Tähed muusika" saate formaat tagasi. Tean palju inimesi, kes neid muusikasaateis on arvustanud, üksmeelne järeldus oli ikka see, et üle Sander Mardi juhitud saate kahjuks kedagi pole.
Mitterformaalne külg: Ema test- tema ei luba oma last süüdistada asjades, mida tõendada pole võimalik. Ema Marina ütleb «Ma mäletan, kuidas ma ise kasvasin. Mul oli keeruline lapsepõlv ja täiskasvanud ei sallinud mind. Ma mäletan, mida ma siis tundsin. See, kuidas Sergei ennast üleval peab, on tema kaitse. Muidugi on tal käitumisega probleeme... Lapsed väljendavad end omal moel! » Sergei eetiline kuid ebaseaduslik käitumine. TV- test Juhtumit kantakse ette televisioonis. Televaatajad arvavad, et miks peavad teised korterite elanikud ja korteriühistu kinni maksma Sergei lõhutud asjad. Korteriühistu peaks välja nõudma lõhutud asjade maksumuse rahaliselt. Juhtum on ebaeetiline ja ebaseaduslik Lõhna test- Situatsioon lõhnab halvasti Turu test - Tartu linna lastekaitse peaspetsialist arvab, et laps vajab pidevat psühhiaatrilist abi, aga jõuga sekkuda ei saa. See on lapsevanema õigus ja kohustus. Ema ei taha aru saada, et laps vajab psühhaatrilist abi.
ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jtkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme. Omaette huvitav nhtus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas. Koos tegutseti aastatel 1960- 1964. Sellele ansamblile jrgnes Collage. 1960 aastate lpupoole sai lipopulaarseks Eesti Televisiooni saatesari Horoskoop .Selle kaudu said televaatajad hinnata ka vlismaise estraadi uuemaid laule meie parimate stuudiomuusikute ja lauljate esituses. Thtis koht 60- ndate aastate eesti estraadimuusikas oli vistluskontsertidel. Idee prineb Arne Oidilt. 1970- ndatel sai biitmuusikast rockmuusika. Koolibndides alustanud pillimehed tahtsid teha midagi muud kui kopeerida lne ansamblite lugusid. Peale oli kasvanud uus plvkond kuulajaid, kes leidsid, et uute ansamblite muusika sobib ka lihtsalt kuulamiseks
Inglismaal jäi see siiski teisele kohale. Aasta jooksul kogus Presley kuus kuldset plaati ja lõppu polnud esialgu nähagi. Mänedzer Elvis Presley mänedzeriks sai vilunud kantrimuusika hai ja kõva ärimees Colonel Tom Parker 1910.aastal. 1955. a. märtsis õnnestus tal esimest korda näidata presleyd teles näidata, vendade Jimi ja Tomi Dorsley etenduses "Lousiana hayride". Midagi säärast polnud televaatajad veel kordagi näinud.Tom ise oli raha pärast kõigeks valmis. Omal ajal oli ta Lõunariikides müünud kanaarilindude pähe kollaseks värvitud varblasi ja demonstreerinud aastalaatadel kuumadele plekkplaatidele pandud "tantsivaid kanu".Ta hoolitses ka aastatel 1958-60 ,et presley nimi ei kaoks ja ajalehtedest. Kui laulja oli Freiburgis, Saksa FVis USA armee reamehena nr. 53310761 aega teenis.Sellel aja etapil ei esinenud ta presley kordagi.Parker proovis teha temast ka filmi näitleja
Üks õpilastest, keda kutsuti Poksijaks, võlgnes jõugule rohkem raha kui ta oleks maksta suutnud ning ta keeldus maksmast, see tähendas vaid üht – kaklust. Jõugu liider Erik võttis koorma enda kanda ning astus Poksijaga kooliõuel vastamisi, kuna keegi teine ei olnud nõus professionaalse poksijaga kaklema. Pealtvaatajad soovisid kaklusega oma meelt lahutada ning õhutasid vastaseid verd valama. Tänapäeva televisioon on peaaegu sama julm kui kaklus internaatkooli poiste vahel ning televaatajad kehastavad kakluse pealtvaatajate rolli. „Naistevahetus“ on Eesti massimeedia poolt edastatav intrigeeriv saade, kus produtsendid panevad osalejad olukorda, millest on pea võimatu konfliktita väljuda. Eesti rahvas aga vaatab seda kaklust pealt ja peab teleekraanidel purunevaid abielusid meelelahutuslikuks. „Paps ise ei saanud vist ka aru, kui veriseks see minema pidi. /../ Erik teadis seda. /../ „Ma nägin, isa, et see olid sina isa.“ /.
Aastal 1997 . aastal sai Eesti Taassünni auhinna . 3 "Olen oma kuulmise pöördumatult ära rikkunud, et ajasin hea helitehnikaga taga loodushäälte peensusi," ütleb Fred Jüssi , kes üksvahe oli peaaegu igale eestlasele üks tuntud ja armastatud loodushääli . Tema raadiosaated loodusest , eriti loodushäältest , olid nii populaarsed , et sundisid kuulajaid oma tegemisi Jüssi eetriajaga sobitama , nii nagu praegu sobitavad paljud televaatajad oma aega mõne teleseriaali ajaga .Mööda Eestit käis Jüssi ringi , salvestades seda , kuidas linnud , konnad , imetajad üksteisega helilainete abil suhtlevad . ,, Kuulmine on kõige vanem meel ," ütleb ta , ,, kõige emotsionaalsem meel . Ma olin kolmkümmend aastat mööda metsi hulkunud , enne kui hakkasin looduses lindistama , ja ometi avastasin just siis enda jaoks uue maailma . " Fred Jüssi on esineja , kelle jutt paneb kuulama kõige hajameelsemad subjektid ja
(oma arvamus domineerib emotsioonide ja teiste arvamuste üle), staatusele orienteeritus (tundlikud teiste arvamusele ning püüd tunnustust saada), tegutsemiskihk (otsitakse kehalist või ühiskondlikku tegevust, vaheldusrikkust, riski) - süsteemi raames moodustatakse hierarhiline struktuur kaheksast peamisest psühhograafilisest tüübist: 1. Kiratsejad. Nad on margilojaalsed, odavale väljamüügile orienteeritud, "reklaamiusklikud", televaatajad, kollase ajakirjanduse lugejad ning naisteajakirjade ostjad. Kõige madalama ressursiga. (16% USA populatsioonist.) 2. Uskujad. Tagasihoidlike ressurssidega põhimõtetele orienteeritud inimesed. Madala haridustasemega, moraali- ja eetikatundega, kivinenud arvamustega, patriootlikkusele kalduvad, harjumuste orjad. Vaatavad TV-d üle keskmise taseme, huvitatud pensioniküsimustest, üldhuviperioodikast, kodu- ja aiatarvetest. (17% USA populatsioonist.) 3. Püüdlejad
" Teisisõnu - jumalus on see, keda või mida austatakse oma elus ülima väärtusena. On neid kelle jaoks on siin elus kõige tähtsam raha, millele ta annab kogu oma südame, kogu oma elu mõtte. Teiste jaoks võib see olla riik, kuulsus, karjäär, võim. On vanemaid, kes jumaldavad oma lapsi. On fänne, kes hullunult jumaldavad oma iidoleid, staare lauljaid, näitlejaid. Või mõelge näiteks sportlasele, kes tahab tippu jõuda, nii et miljonid televaatajad hoiaksid hinge kinni tema sportlikku sooritust vaadates. Ta on valmis aastaid loobuma kõigest, tihtipeale ka tervisest. Eks ole, selle kohta öeldakse: ta on valmis "ohvriks tooma" kõike, et teenida võistlussporti. Ei ole põhjust arvata, et ebajumalad peaksid olema koledad või nende teenimine vastik. Vastupidi, enamik ebajumalaks tõstetust on elus vajalik ja väärtuslik ning justkui ilus ja hea. Inimene võib enesele ebajumala luua millest tahes
Kuult edastada vaid peatustel, kuna antenni tuli piisava täpsusega suunata Maale). Apollo 11 ekspeditsioonil oli televisioonipilt mustvalge, nüüd aga oli neil kaasas värvikaamera. Telesaateid Kuult vaatajad aga kahjuks ei näinud. Kaamerat statiivile kinnitades suunas Bean selle kogemata Päikesele ning piisas vaid hetkest, et rikkuda kaamera vidikon. Nüüd ei saanud jälgida astronautide tegevust ei televaatajad ega ka lennujuhid. Muidugi toimetas Apollo 12 meeskond Maale palju mustvalgeid ja värvifotosid, mille kvaliteet oli telepildi omast palju parem. Avanud kuumooduli teadusaparatuuri sektsiooni, seadsid astronaudid üles seismomeetri, magnetomeetri, päikesetuule spektromeetri ja teisi mõõteriistu ning 16 radioaktiivsetel isotoopidel töötava energiaallika. Pärast astronautide lahkumist töötasid
tihti oma mõtteid seoses Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigiga. Foorumis korraldatakse kõikide valimste eel valimisdebatte, kus käsitletakse erinevaid teemasid ning igas saates on külalisteks erakondade vaateid esitavad poliitikud. Vabariigi kodanikud on samuti debatisaade, kuid alati pole saatekülalisteks poliitikud. Saate formaadiks on võtta mingi problemaatiline teema, ning külalisteks kutsutakse teemat valdavad inimesed. Tegu on otsesaatega, kus televaatajad saavad esitada küsimusi saatekülalistele. Kahekõne on niiöelda poolpoliitiline saade, kus saatejuhi külalisteks on tihti mõni poliitik, keda intervjueeritakse seoses mõne uue seaduse välja andmisega või mõne välispoliitilise teemaga. Saatekülalisteks on peale poliitikute ka muud avaliku elu tegelased. ETV kannab otseülekandena riigikogu infotundi igal kolmapäeval. Lisaks nendele saadetele annavad ERR i uudised mingi ülevaate poliitikute tegevusest.
Kõik on võrdsed, ent samas on kõigi nende väärtus küsitav, kahtluse alla seatav. „Kust me teame, et me teame?” küsib Lyotard. Tõe suhtelisuse kõrval arutlevad sotsiaalteadlased ka virtuaalse (ehk näilise) ja reaalse maailma vahekorra üle postmodernsel ajastu. Televisioonist ja internetist küllastunud argikultuur ähmastab piire reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus. Tuntud postmodernismiteoreetik Jean Baudrillard on kirjeldanud, kuidas televaatajad hakkasid helistama arsti mänginud teletähele, et saada tervisealast nõu. Baudrillard on esitanud ka väite, et USA ja Iraagi vaheline Lahesõda polnudki midagi enamat kui TV ja arvutimängude simulatsioon. Tema sõnul me ei tea, mis Iraagis tegelikkuses toimub, me usume telepildis nähtut ja peame seda tegelikkuseks. 6.3 Inimsuhted postmodernses ühiskonnas Ühiskonda on läbi sajandite koos hoidnud inimeste kooskonnad – pere, naabruskond, kirikukogudus
loodetavast eelisest. - Mahusegmenteerimine- selline segmenteerimisliik, kus on kasutamissagedus, millest reklaamstrateegia sõltub. Tarbimiskäitumise põhifaktorid: 1) Ressursid (nt siisetulek haridustase, tervis). 2) Eneseorientatsioonid ja motivatsioon (nt staatuse orienteeritus). 25 Psühhograafilsed tüüpib: 1) Kiratsejad - margilojaalsed, odavale väljamüügile orienteeritud, «reklaamiusklikud», televaatajad, kollase ajakirja lugejad, naisteasjakirjade ostjad. 2) Iskujad. 3) Püüdlejad - tööklassi tagapõhjaga edasipüüdlikud isikud, kes püüavad jäljendada edukaid. 4) Tegijad - nooremapoolsed, ise endaga toimetulekut hindavad isikud. 5) Rahuldunud - küpsed, vastutustundlikud, kõrgepalgalised, hästiinformeeritud, haritud inimesed. 6) Saavutajad - edukad oma tegevusala, kõrge palgaga, huvitatud töötst ja perekonnast, poliitiliselt konservatiivsemat ja autoriteedikuulekad.
nende psühholoogiliste omaduste alusel, millest esikohal on isiksuse ja elustiiliomadused. Kolmeks peamiseks valdkonnaks on isiksuseomadused, väärtused ja elustiil. Psühhograafilise segmendi väljaeraldamine lood eeldused toote imago ülesehitamisele ning erinevate elementide valikuks ja vormistamiseks reklaamteates. Peamised psühhograafilised tüübid: 1. Kiratsejad. Nad on margilojaalsed, odavale väljamüügile orienteeritud, ,,reklaamiusklikud", televaatajad, kollase ajakirjanduse lugejad ning naisteajakirjade ostjad. Madalaim ressurss. 2. Uskujad. Tagasihoidlike ressurssidega, põhimõtetele orienteeritud inimesed. Madala haridustasemega, moraali ja eetikatundega, kivinenud arvamusega, patriootlikkusele kalduvad, harjumuste orjad. Vaatavad TVd üle keskmise taseme, huvitatud pensioniküsimustest, üldhuviperioodikast, kodu ja aiatarvetest. 3. Püüdlejad. Tagasihoidlike ressurssidega ning staatuse
Tennosaar, Heli Lääts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme. Omaette huvitav nähtus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas. Koos tegutseti aastatel 1960- 1964. Sellele ansamblile järgnes “C ollage”. 1960 aastate lõpupoole sai ülipopulaarseks Eesti Televisiooni saatesari “H orosk oop ”. Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie parimate stuudiomuusikute ja lauljate esituses. Tähtis koht 60- ndate aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontsertidel. Idee pärineb Arne Oidilt. 1970- ndatel sai biitmuusikast rockmuusika. Koolibändides alustanud pillimehed tahtsid teha midagi muud kui kopeerida lääne ansamblite lugusid. Peale oli kasvanud uus põlvkond kuulajaid, kes leidsid, et uute ansamblite muusika sobib ka lihtsalt kuulamiseks
käitumiseviisid, mis on omased just sellele institutsioonile. 4) iga sotsiaalne institutsioon on teatud mõttes tervik, millel on seaduspärasused ja sisemine loogika. Kollektiivne käitumine siin räägitakse mõistetest mass, hulk, pööbel. Mass s. o kollektiiv, mille liikmed ei pruugi füüsiliselt ühes ruumis koos olla, kuid nende tegutsemise eesmärk on sarnane (nt televaatajad). Hulk moodustub inimestest, kes viibivad ühel ajal samas kohas, kuid kelle käitumine võib olla erinev. Hulk võib üle kasvada pööbliks. Pööbel olemas on juht ja võideldakse ühtsete eesmärkide nimel. Ka revolutsiooni võib nimetada pööbliks. Kollektiivset käitumist on huvitavalt käsitlenud Le Bon, kes on kirjutanud teose "Hulkade psühholoogia" (1987). Ta märgib, et üksikisik tegutseb alati teisiti, kui seesama isik mingis kollektiivis
annaabi.ee 
