Mõned kasutavad vägivalda selleks, et kellelegi silma paista või olla tähelepanu keskpunktis. Neil võib olla ka keegi eeskujuks, kes nii käitub ja et talle meeldida, üritatakse käituda nagu tema. Sellistes olukordades tuleb lihtsalt vastu astuda inimesele, kes nii teeb, et ta aru saaks, kas on ikka mõistlik nii käituda või mitte. Vägivalla takistamiseks tuleks kindlasti rääkida mõne inimesega, kes aidata saaks. Võimalik oleks ka vägivalla tekitajaga lihtsalt ise asjad selgeks rääkida. Kui tegemist oleks füüsilise vägivallaga, siis oleks kõige kindlam minna kellelegi asjast rääkima, kes selle olukorra lahendaks. Kokkuvõteks võin öelda, et minu arvates on ühiskonnas vägivalda liiga palju ning see tekib tihtipeale vähetähtsatest asjadest. Liialt võetakse eeskuju oma vanematest, õdedest või vendadest, kes kasutavad ka vägivalda .
CJD uut vormi kirjeldati esmakordselt 1996. a., seda on diagnoositud aastatel 1994-95 10-l patsiendil Inglismaal. Kokku on haigestunud umbes 100 teismelist ja noort inimest. Haigus avaldub palju nooremas eas kui tavaline CJD, enamasti 25-35 eluaasta vahel. 1996. a. tegi inglise valitsus avalduse, et BSE (hullu lehma tõbi) võib olla seotud inimese vCJD’ga, praeguse aja epidemioloogiliste uuringutega pole leitud muud riskifaktorit vCJD tekkeks kui kokkupuude tekitajaga toidu kaudu 1980ndatel aastatel. vCJD priooni tüvi erineb teistest inimeste prioonhaiguste tüvedest, sarnaneb BSE’le. Transgeensed hiired, kellel on veise PrP geen, võivad nakatuda nii BSE’sse kui ka vCJD’sse ja skreipisse. Sümptomiteks on psüühikahälbed, progressiivsed väikeaju funktsioonihäired, nõtrus, müokloonia ja surm. Haigus on pikaldane. Üldiselt nii patoloogia kui ka kliinilise pildi poolest sarnaneb vCJD rohkem kuru kui CJD teiste vormidega. Sagedamini esineb
Toimetulek stressiga Stress tabab mingil hetkel meist igaühte keda tööl, keda koolis. Kuigi igal juhul on tegemist üldjoontes sama häireseisundiga, tuleme me sellega erinevalt toime. Stressiga toime tulekuks tuleb kõigepealt jõuda selle allikani. Põhjalikult tuleb analüüsida, millest stress võib põhjustatud olla ning hakata tekitajaga tegelema ning läbi viima muutuseid. Sellegipoolest pole mõtet püüda kõike korraga ära lahendada. Kui üritada kõikidest stressipõhjustajatest kohe lahti saada, võib see põhjustada hoopis suuremat stressi. Võitluses stressi vastu on väga suur tähtsus perekonnal ning sõpradel. Kui pere- ning sõprusringist abi ei saa, tuleks pöörduda professionaalse nõustaja poole. Üheskoos saab läbi analüüsida stressi põhjused ning püüda edaspidist stressi vältida
· Kaela lümfisõlmed võivad Nina kinnisuse ja nohu vastu Kuidas levib? olla suurenenud ja valulikud, mis Ninaneelupõletikku annavad edasi haiged on tingitud sellest, et lapse lapsed ja terved pisikukandjad piisknakkuse immuunsüsteem võitleb põletiku teel. Lastekollektiivis käivad lapsed võivad tekitajaga. aasta jooksul korduvalt põdeda Kui haigusele lisandub nakatumine nasofarüngiiti, sest tiheda kontakti tõttu on võib tõusta lapsel palavik ning ninast nakatumisvõimalused suuremad. on kõige paremaks leevendajaks Quixx erituv vedelik muutub mädaseks.
vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi.Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Kaasasündinud kaitsemehhanismid nakkuste vastu: A)kaitstud barjäärid-terved katted, vigastuste korral vere hüübimine, limad, ripsmed, karvad, maohape(ph on alla 2, sellises keskkonnas paljud patogeenid hävivad), sülg, pisarad, higi. B)Mittespetsiifiline immuunreaktsioon-tekib punetus, paistetus, temperatuur.Histamiin-mobiliseerib keha kaitseseisundisse, stimuleerib antikehi ja toksiine.
). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad, näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Alati ei põhjusta haigusetekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja hulka haigustekitajaid. Organismis puhkeb võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, kui võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, nahakatk jt.) või bioloogilise relvana kasutust leidnud siberi katk. Ohtlikeks
Infektsioonid, infektsioonide jaotus, nakkushaiguste levik, infektsioonhaiguste dünaamika. Mikroobide virulentsusfaktroid. Antibiootikumid, antibiootikumi profülaktika. Ravimresistentsus. Infektsioon hõlmab kõiki bioloogilisi protsesse, mida põhjustavad mikroorganismid makroorganismi tungides ja seal paljunedes. Mikroorganismide (bakterid, viirused, seened, algloomad) poolt põhjustatud haigused: 1)tõelised nakkushaigused (gripp, difteeria, düsenteeria). Tegemist kindla tekitajaga ja sellele vastava iseloomuliku nakkava haigusega 2) oportunistlikud infektsioonid. Põhjustatud erinevatest mikroorganismidest, tekkinud infektsiooni puhul puudub kindlale tekitajale iseloomulik sümptomatoloogia. Nakkushaiguste levik. Sporaadiline: nakkus üksikjuhtudena. Puhang: nakkus esineb arvukatejuhtudena, mis seotud ühise nakkusallika või levikuteega. Endeemia: nakkuse pikaajaline esinemine teatud territooriumil. Epideemia: nakkushaiguse puhang suuremal territooriumil
). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad, näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Alati ei põhjusta haigusetekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja hulka haigustekitajaid. Organismis puhkeb võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, kui võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism,k õhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus,läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, nahakatk jt.)
märgumisel ja määrdumisel. Vajadusel vaheta ihu- ja voodipesu. o Selgita käte ja pindade desinfitseerimise (desinfitseerimisvahendite) tähtsust haiguse leviku piiramisel. Õpeta patsiendile, kuidas nakkuse levikut vältida ja ennetada. Selgita patsiendile hügieeni tähtsust ja selle seost nakkuse leviku tõkestamisega. Selgita patsiendile potentsiaalseid haiguse levikuteid otsene kontakt tekitajaga (sekreet kolletest) või levik sugulisel teel. Oluline on isiklike hügieenivahendite ja tarbeesemete kasutamine. Selgita sugulise läbikäimise ja limaskestade kokkupuute (suudlemine) vältimise vajalikkust inimestega, kes võivad nakatuda. Kasuta nakkuslike patsientidega ja nende poolt saastatud esemetega kokkupuutel kaitsevahendeid (kindad, mask, kitlid, desinfitseerimisvahendid). Soovita järgida ohutust suguühtel kindel partner, kaitsevahendid.
Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismini. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalseid haiguseid on mitmesuguseid: iseeneslik abort, klamüüdia, düsenteeria, kopsutuberkoloos, leepra, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, katk (muhk-,kopsu-,naha katkud jt) ja siberi katk. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Bakteriaalsete nakkuste vastu on põhimõtteliselt võimalik kasutada antibiootikume. Neid
uuendus- ja taastustööd hepatiit A Meditsiinis ja teenindussektoris: a) nakatumise oht tervishoiusüsteemis, politseinike ja vanglaametnike hulgas hepatiit B, hepatiit C, HIV b) sotsiaalhooldustöötajad, kelle nakatumisoht tuleneb hooldatavate kodust Toiduainetetööstus ensüümide (elusrakkude keemilisi protsesse mõjutav valk) ja detergentide kasutamine hingamisteede ja naha allergiate suurenemine; Põllumajanduses kahjurite tõrje kasvuhoonetes allergiad; kokkupuude teetanuse tekitajaga surm. Metsandus kokkupuude flaviviirusega puukentsefaliit 1.2 Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) võimalik kõrge sisaldus erinevates tegevusvaldkondade töökeskkonnas - töökohad, kus tegevuse tagajärjel on töötaja võib kokku puutuda orgaaniliste tolmudega (puidu-, õle-, puuvillatolm), jäätmekäitlus, loomakasvatus astma, kopsufunktsiooni langus.
Sellisel juhul areneb tarvitajal bakter, mis on antibiootikumidele vastupidav ning seksturistid toovad haiguse ikkagi "koju". Kuna viimasel ajal gonokokid tihti ei allu tavalistele antibiootikumidele, peab gonorröad kindlasti ravima vastava väljaõppe saanud suguhaiguste arsti juures, kes on kursis kiiresti muutuvate raviskeemidega. "Nurga taga" ravimine võib tuua tervisele korvamatut kahju. Väga sageli on gonokokkinfektsioonidega patsiendid paralleelselt infitseeritud klamüdioosi tekitajaga, mistõttu ravitakse kõiki patsiente samaaegselt mõlemasse tekitajasse toimivate preparaatidega. Et vältida suguhaiguse levikut, peavad gonorröahaigete sekspartnerid saama analoogse ravi. Ravile ja kontrolli alla kuuluvad sümptomitega kulgenud gonorröa haige viimase kahe nädala sekspartnerid ja ilma sümptomiteta kulgenud gonorröa haige kolme viimase kuu partnerid. Suguelu ei tohi alustada enne, kui kõik asjaosalised on terveks ravitud.
Inimene hakkab ennast kratsima, tekitades rohkesti kriimustusi. Hoolduse aspektid (1) Õpeta, kuidas sümptomeid (tugev sügelus) leevendada: · sügeluse korral hoiduda nahka küüntega vigastamast; · lõigata küüned lühikeseks; · hõõruda nahka kergelt masseerivate liigutustega läbi riideeseme. Hoolduse aspektid (2) Vältida tuleb nakkuse levikut: · kõiki pereliikmeid ja kontaktseid kontrollitakse ning ravitakse ühtaegu, vältida · tuleb kontakti tekitajaga (nahk, rõivad, voodipesu, mütsid, kammid jne), mille · tagajärjel täi satub nahale või riietele; · kasutada kaitsevahendeid (kindad, mask, kitlid, desinfitseerimisvahendid) nakkuslike patsientidega ja nende poolt saastatud esemetega kokkupuutel; · manustades ravimit juustele ja peanahale, vältida silma sattumist; · surnud täid ja tingud tuleb juustest välja kammida, milleks kasutatakse väikese · piivahega kamme;
sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi. Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, naha- katkud jt.) või biorelvahaigustest tuntud ja siberi katk.
Ägeda neelupõletiku puhul esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus. Üldsümptomid on iseloomulikud peaaegu kõikidele ägedatele põletikkudele. Lisaks esineb veel kurguvalu ja valulikkus neelamisel. Sageli kaasneb ka nohu ja köha, mis viitab just viiruslikule põletikule. Kaela lümfisõlmed võivad olla suurenenud ja valulikud, mis on tingitud sellest, et inimese immuunsüsteem võitleb põletiku tekitajaga. DIAGNOOSIMINE Põhiline diagnoosimise meetod on vaatlus, mille käigus vaadeldakse neelu, surudes spaatliga keel kergelt alla. Kurgulima külv näitab, millised mikroobid kasvavad neelus. See uuring võidakse teha sellisel juhul, kui tekib kahtlus, et põletiku tekitajaks on hoopis bakter. RAVI Kuna põhiliselt on põletiku tekitajateks viirused, on vajalik vaid üldine toetav ja sümptomaatiline
rohken energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude rakku lagundamisel 5) Regulatoorne funktsioon – valgulised hormoonid – insuliin 6) Kaitsefunktsioon – antikehad koosnevad valkudest. Seostuvad Kaitsefunktsioon – kaitseb nt siseorganeid välismõjude eest haiguse-tekitajaga, mille vastu ta on sünteesitud ning kõrvaldavad selle Regulatoorne ülesanne – rasvkude naha all hoiab sooja organismist Valgud AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke Valgud e
- kopsud: pleuriit, interstitsiaalne fibroos; - süda: perikardiit, endokardiit südameklappidel; Infektsioonid Infektsiooni tekkeks vajalik: vastuvõtlik organism ja patogeenne mikroob Infektsioon hõlmab kõiki bioloogilisi protsesse, mida põhjustavad mikroorganismid makroorganismi tungides ja seal paljunedes. Mikroorganismide (bakterid, viirused, seened, algloomad) poolt põhjustatud haigused: 1) tõelised nakkushaigused (gripp, difteeria, düsenteeria). Tegemist kindla tekitajaga ja sellele vastava iseloomuliku nakkava haigusega 2) oportunistlikud infektsioonidPõhjustatud erinevatest mikroorganismidest, tekkinud infektsiooni puhul puudub kindlale tekitajale iseloomulik sümptomatoloogia. Mikroorganismide osa eluslooduses Üliväikestele mõõtudule vaatamata mängivad mikroorganismid keskkonnas väga suurt rolli. Neid leidub igal pool õhus, meres, jõgedes ja järvedes, mullas, teiste organismide sees ja peal
5 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas Toiduainetetööstus ensüümide (elusrakkude keemilisi protsesse mõjutav valk) ja detergentide kasutamine - hingamisteede ja naha allergiate suurenemine; Põllumajanduses kahjurite tõrje kasvuhoonetes - allergiad; kokkupuude teetanuse tekitajaga - surm. Metsandus kokkupuude flaviviirusega - puukentsefaliit 3.1BIOLOOGILISTEST OHUTEGURITEST OHUSTATUD TEGEVUSVALDKONNAD: · toidutoorme ja toidu käitlemine · põllumajandustoodete tootmine ja metsatöö · tööd, kus puututakse kokku loomadega, loomsete saadustega, nendest valmistatud toodetega · tööd tervishoiuasutustes (sh ka isolatsiooniruumid, surnukuurid, hooldekodud) · teadustööd · tööd laborites (veterinaaria laborid, kliinilised laborid, diagnostilised laborid)
- tihedus alla 500 kg/m3 soojusisolatsioonbetoon - tihedus 500...900 kg/m3 konstruktsioon-soojusisolatsioonbetoon - tihedus 900...1000 kg/m3 konstruktsioon-mull(gaas-)betoonid Seega minu tulemus arvestatav ja jaotuse järgi on uuritud mullbetoon konstruktsioon ning soojusisolatsioonbetoon. Mullbetoonid on üks mullilise struktuuriga kergbetooni alaliik, mis saadakse peeneksjahvatatud liiva ja sideaine segamisel veega ja vahu- (või gaasi-) tekitajaga. Mullbetoon on väikese tihedusega, väga poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Teiseks korrapäraseks materjaliks sain kipsplaadi. Mõõtmiste ja arvutuste tulemusena sain kipsplaadi tiheduseks 819 kg/m3. Internetist Euroopa Liidu Teatajast uurides sain teada, et kipsplaadi tihedus peab olema vähemalt üle 800 kilogrammi kuupmeetri kohta,
Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi. Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Haigustega võitlemisel on abiks vaksineerimine, millega luuakse kunstlikult immuunsus teatud nakkushaiguse vastu. Järgnevalt on kirjeldatud mõnede bakteriaalsete haiguste levikut, kulgemist ja profülaktikat. Kõhutüüfus Kõhutüüfus on äge nakkushaigus, mille tekitajaks on kõhutüüfuskpike. Mikroob on väliskeskkonnas suhteliselt hea vastupanuvõimega ning püsib väljaspool inimese organismi kaua
Oimusagara kahjustused süvendavad episoodilise mälu defitsiiti eriti just selles, mis puutub toimunud sündmustesse mäletamisse isikliku elu osana. Agnoosia- tähendab võimetust teatud asjutuvastada, seostada või ka lihtsalt teadmatust ning mitmed selle vormid kaasnevad oimusagara kahjustusega, kuigi need võivad juba sündides olemas olla pärilikkuse tõttu. Prospagnoosia- ei suudeta inimesi näo järgi tuvastada. Auditaarne agnoosia- ei suudeta heli seostada, näiteks tekitajaga Linguistiline auditoorne agnoosia- ei suudeta kuuldud sõnadest aru saada. Amuusia- muusika jääb segaseks müraks , mis ei jää meelde. Visuaalne agnoosia- nähtut ei suudeta tuvastada. 36. Aju ja kõne 37. Peamised kõnehäired ja nende põhjused Afaasia- ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire , mis tuleneb vasaku ajupoolkera lokaalsest kahjustusest või mõnikord vaimuhaigusest.
Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustu...
54 Taktikalises plaanis potentsiaalsete kannatanute mõjutamine peab sisaldama hoiatust selle kohta, et on võimalik (või mis veel parem vältimatu) nii kannatanu enda kui ka tema palvel kahju tekitanud isiku kriminaalvastutusele võtmine. See hoiatus sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest võib olla tehtud vahetus kontaktis potentsiaalse kannatanuga või potentsiaalse kahju tekitajaga. Veenmise mehhanism võib siin mõjuda erinevalt: ainult sellele isikule, kelle poole pöörduti, või tema kaudu kavatsetava kuriteo teisele osalisele. 128 Mõjutamise eesmärgiks on saavutada kuriteo toimepanemisest loobumine. Peale kuriteo potentsiaalsete osaliste mõjutamist tuleb laialdaselt kasutada abinõusid, mis välistavad või raskendavad kuritegeliku kavatsuse elluviimist. Nende abinõude hulgas, mis
seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. 76 Kahju õigusvastane tekitamine. Kahju&õigusvastane&tekitamine& kannatanu&surm& õigusvastane,&kui&tagajärjeks&on& kannatanu&kehavigastus&ja& tervisekahjustus& Kahju&tekitamine&on&
Streptokokid põhjustavad peamiselt raskesti kulgevaid pehmete kudede ja naha infektsioone langenud kaitsevõimega inimestel, samuti endokardiiti, baktereemiat. α -HEMOLÜÜTILISED STREPTOKOKID •Pneumokokid (Streptococcus pneumoniae). Tegemist on lantsetikujulise diplokokiga, mis omab polüsahhariidset kihnu. Vahel võib moodustada lühikesi ahelaid. Pneumokokke isoleeritakse 10-40% tervete inimeste nina-neelust. Tegemist on olulisema mittehospitaalse (olmelise) kopsupõletiku tekitajaga. Samuti on ta juhtiv keskkõrvapõletiku (otiit) ja sinusiidi põhjustaja nii lastel kui täiskasvanutel. Isoleeritakse tihti > 4-5 aastastel lastel ja täiskasvanutel meningiidi puhul. •Viridans-STREPTOKOKID. Põhjustavad alfa-või γ-hemolüüsi. Tegemist on ülemiste hingamisteede mikrofloorasse kuuluvate streptokokkidega – Streptococcus mutans, S. sanguis, S.mitis, S.salivarius. S.mutans põhjustab hambakaariest
annaabi.ee 
