otsustada ka nende tulevikku. Kui Woland ei tahtnud otseselt ise head teha, siis sellegipoolest tegi ta head läbi teiste. Näiteks lasi Woland küll Meistril prokuraatori saatuse otsustada ning Margarital päästa Frieda, kuid tegelikult oli võim nende saatus otsustada siiski Wolandi käes ning ta kasutas seda lihtsalt läbi Meistri ning Margarita. Näide raamatust: Woland "Niisiis, mina seda tegema ei hakka, te teete seda ise." Woland andis Meistri Jesuaga koostöös üle teispoolsusele, kus Meister ja Margarita saavad alati koos õnnelikud olla. Siin avaldub jällegi, et Woland ei saa hea vastu ning parim võimalus on hea ja kurja koostöö, millegi õige nimel. Woland otsustas ka Berliozi ning mõningate teiste kõrvaliste tegelaste saatuse, näiteks Berliozi hävitas ta jõudmaks Meistrini ning teiseks põhjuseks võib tuua ka Berlioze Jumala eitamise. Seega järeldub, et Woland oli küll saatan ise, kuid siiski soovis ta head ning tegi heaga
Mõnedel inimestel on võime tulevasi sündmusi ette näha: eestlastest 81%, mitte-eestlastest 82%. Esivanemate hinged võivad meid külastada ja meid kaitsta: eestlastest 52%, mitte-eestlastest 57%. Kindlasti tohiks lubada homoseksuaalsust: eestlastest 42%, mitte- eestlastest 67%. Kristlikke väärtusi esindab kõige paremini: eestlastest EKRE 14%, mitte-eestlastest Keskerakond 37%. Neid, kes eitasid absoluutselt kõiki teispoolsusele viitavaid uskumusi ehk nn. täisateistid, oli uuringus vaid 3 inimest. Eestlaste arvamus surmast 2015 Inimese hinge eksistents jätkub ka peale surma: Nõus või pigem nõus 50,7%, Pigem ei või üldse ei ole nõus 36,2% On tõenäoline, et inimese hing sünnib pärast surma uude kehasse: Nõus või pigem nõus: 44,3%, Pigem ei või üldse ei ole nõus 43,8% Inimese tegudel on mõju tema surmajärgsele saatusele (karma):
Maa, Põrgu, Purgatoorium, Taevas. Õpetatud kultuuri ruum on üks, rahvaliku kultuuri ruum on hoopis teine. Keskaegsele intellektuaalile tundub võimatu võtta loodust loodusena, seda saab teha ainult loodusinimene. Looduse tunnetus muutub nt Petrarca'l. Tema kuulus kiri kogumikust „Familiares“, kus ta teeb matka ühele mäele, selle tippu, ja ütleb, võttes aluseks Augustinuse pihtimused... Ta peaks mõtlema sellele, et ta on inimene, surelik ja peaks kogu elu pühendama teispoolsusele. Ta jätab senise süsteemi kõrvale, kuigi leidub ka raamatuid, kus ta on neid kasutanud. Selles peitubki tema suurus, et ta toob sisse inimlikud asjad. Ruumi ja looduse kirjeldamise muutus on suured. Trubaduuride loomingus oli see kõik idealiseeritud, renessanssi kirjanduses tuleb tohutu hulk loodusele pühendatud teoseid. Mets muutub mingist koledast kohast imeliseks, salapäraseks paigaks. Loodus muutub looduseks, seda idealiseeritakse omal moel, eriti küpsemas renessanssi kirjanduses.
Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga. Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor lehmakujuline, lehmapeaga loomade ja inimeste viljakus Thot Kuujumal (mingi linnu peaga), kirjatarkus Rahvas pööras religioonile vähem tähelepanu. Enamuse talitustest viisid läbi aristokraadid. Mumifitseerimine; hauakambrid püramiidid, kaljusse raiutud hauakambrid; surnu teekond teispoolsusele; Osirise kohtu Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri tekkis umbes 4., 3. saj eKr. Kirjamärkideks hieroglüüfid. Kirjutusmaterjaliks papüürus. Haridus Koolid templite juures. Õpetajad preestrid. Õpilased olid jõukamad poisslapsed. Õppeained olid matemaatika, kirjutamine, lugemine, astronoomia. Teadus Lähtus praktikast, teooriat oli vähem. Päikesekalender. Geomeetria, ehitusel, tundi Pi'd. Palsameerimine, kirurgia, operatsioonid, haiguste põhjendused olid ilmalikud.
Ta mainib lisaks, et Hoshino ning Nakata peidaksid end koloneli korterisse Takamatsus. Nakata ütleb, et ta peab minema kuskile, seega Hoshino rendib auto. Nad otsivad 3 päeva kohta, mis osutub Komura raamatukoguks. Hoshino ja Nakata uurivad raamatukogu. Hiljem Nakata löheb proua Saeki õpi-tuppa, et rääkida temaga sissepääsukividest. Proua Saeki ning Nakata avastavad, et nad on sarnased - Nakata kaotas oma aru ning naine kaotas oma armastuse teispoolsusele. Saeki palub nakatal, et ta põletaks Saeki kirja-pandud mälestused. Nakata ja Hoshino põletavad failid jõe ääres. Väsinult, vajub Nakata unne, ning sureb ära enne järgmise päeva lõunat. Hoshino leinab Nakata surma ning muretseb kivide pärast. Enne lootusest loobumist, paks must kass hakkab temaga rääkima. Kass ütleb, et Hoshino töö on läbi, ku ta tapab "selle" ära ning sulgeb kivi. Sellel ööl , tõuseb nakata kehast koletis nign kivi muutub jälle raskeks
Hitleril oli hästiarenenud poliitiline meel, mida toetasid osav demagoogia, kavalus ja oskus anda lubadusi, mida ravale just parasjagu vaja oli. Teda on ka tituleeritud hullumeelseks maniakiks, masohhistiks, impotendiks, aga ka kavalaks ja küüniliseks poliitikuks. A.Hitleri tegevust tegevust peetakse satanistlikuks ohvritalituseks, kus ohvrialtarile toodi terved rahvad ja rassid. Just sellepärast sooritaski ta enesetapu Walpurgi ööl, tuues ennast ohvriks teispoolsusele. See , et Hitleri sündis Austria alamana, oli teine mõjuvam faktor, mis määras hitleri tuleviku. See mõjustaski Hitleris mõõdutundeta saksa patriotismi arengut. Rahvuslike vaadete väljakujunemisele aitas kaasa ka see, et ta lõpetas kooli enne eksameid. Kuna ta ei saanud isegi keskharidust, arenes temast hilisema iseõppimise tulemusena enesekindel ja teadusinimestesse põlastavalt suhtuv natuur.
Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit. Peajumalanna on päikesejumalanna Amaterasu. Jaapanlaste tähtsaim kultuskeskus on Ise pähamu. Jaapanis on üle 80 tuhande templi. Õpetuse järgi on inimene põhiloomult hea ja kurjus tuleb pimedusest. Ent hea ja kuri on suhtelised mõisted. Halvad teod häbistavad tegijat. 4. saj võeti Hiinast üle konfutsianistlik eetika, mis täiendab sintoismi. Tähelepanu pööratakse enneküike siinpoolsele elule, mitte teispoolsusele. Inimesed elavad edasi vaimude maailmas. Kultustalitusi toimetavad templites preestrid, ka igas kodus on altar. Tähtsal kohal on rahvapühad ja avalikud kultusüritused. Loodus on püha ja jumalused elavad ka mägedel, metsades ja veekogudes. Jaapan: budism Mahajaana-budism jõudis Jaapanisse 6. saj. Budistid tõid kaasa hieroglüüfkirja, hiina meditsiini ja kalendri. Munk Eisai tõi Hiinast zen-budismi. Sarnaselt
Hitleril oli hästiarenenud poliitiline meel, mida toetasid osav demagoogia, kavalus ja oskus anda lubadusi, mida rahvale just parasjagu vaja oli. Teda on ka tituleeritud hullumeelseks maniakiks, masohhistiks, impotendiks, aga ka kavalaks ja küüniliseks poliitikuks. A.Hitleri tegevust tegevust peetakse satanistlikuks ohvritalituseks, kus ohvrialtarile toodi terved rahvad ja rassid. Just sellepärast sooritaski ta enesetapu Walpurgi ööl, tuues ennast ohvriks teispoolsusele. See , et Hitleri sündis Austria alamana, oli teine mõjuvam faktor, mis määras Hitleri tuleviku. See mõjustaski Hitleris mõõdutundeta saksa patriotismi arengut. Rahvuslike vaadete väljakujunemisele aitas kaasa ka see, et ta lõpetas kooli enne eksameid. Kuna ta ei saanud isegi keskharidust, arenes temast hilisema iseõppimise tulemusena enesekindel ja teadusinimestesse põlastavalt suhtuv natuur.
Tšingis khaani järglane Batu khaan tungis Läände, vallutades Vene vürstiriigid ning tungiti Kesk-Euroopasse Aadria mereni. Venemaa sattus mongolitest sõltuvusse 15. saj lõpuni. Euroopas mood mongolite riigina kuldhord. Maailmapilt Keskaja maailmavaade oli konservatiivne, millega kaasnes antiikautoriteedi ja “Piibli” kultus. Keskaja maailmavaade oli universalistlik. Idee järgi rahvusriiki ei eksisteerinud. Lingua franca oli ladina keel. Maailmapilt oli orienteeritud teispoolsusele ning oli dualistlik. Inimese hinge pärast võitlevad saatan ja jumal. Sakramentide järgi vahendab jumala armu kirik. Sakramendid olid: ristimine, armulaud, pihtimine, abielu, leeritamine, ordinatsioon ja viimne võidmine. Seega oli õndsakssaamine ilma katoliku kirikuta vältimatu. Pärast surma läksid inimesed kas paradiisi või põrgusse. Aktuaalne teema oli Viimne kohtupäev – Kristuse kohus inimeste üle. Levinud oli purgatooriumi mõiste, kus patused vabanesid oma pattudest.
(kristluse pööramine sissepoole). Sellest lähtuvalt ei ole tõeline kurjus sõjas mitte surm ja tungid, vaid verejanu ja kättemaksuhimu. Kurjus ei seisne mitte tegudes, vaid kavatsustes tegude taga seisnevates patustes soovides. (Sealjuures ei ole oluline, kas tegu õnnestub läbi viia või mitte). Oma elu kaitsmine on vale tung, sest õnn seisneb hinge päästmises. Armastada tuleb asju, mida me ei saa endast sõltumatult kaotada. Õnn on suunatud teispoolsusele. Järelikult on omavoliline vägivalla kasutamine keelatud, sest ei suudeta ihasid alla suruda. Seadus küll lubab end kaitsta, kuid tegelikult on see patt. Inimene peab ära pöörduma maistest asjadest ja naudingutest. Jumala armastus on igavese armastuse vastu. Augustinus õiglasest sõjast: Vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda. Seda sai teha vaid valitsejate korraldusel ja raske südamega. Tapmine seaduse nimel, ihadeta. Halastuse mõõde
Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit. Peajumalanna on päikesejumalanna Amaterasu. Jaapanlaste tähtsaim kutuskeskus on Ise pühamu. Jaapanis on üle 80 tuhande templi. Õpetuse järgi on inimene põhiloomult hea ja kurjus tuleb pimedusest. Ent hea ja kuri on suhtelised mõisted. Halvad teod häbistavad tegijat. 4.saj võeti Hiinast üle konfutsianistlik eetika, mis täiendab sintoismi. Tähelepanu pööratakse ennekõike siinpoolsele elule, mitte teispoolsusele. Inimesed elavad edasi vaimude maailmas. Kultustalitusi toimetavad templites preestrid, ka igas kodus on altar. Tähtsal kohal on rahvapühad ja avalikud kultusüritused. Loodus on püha ja jumalused elavad ka mägedel, metsades ja veekogudes. Eriti püha mägi on jaapanlastele Fuzi. Jaapani keisrid arvatakse põlvnevat Amaterasust endast. Keiser oli elava jumala staatuses Jaapani kapituleerumiseni Teises maailmasõjas 1945. a. Jaapan: budism Mahajaana budism jõudis Jaapanisse 6. saj
Loki tütar Hel. Seal oli külmunud jõgi Elivagar ja Hvelgermiri kaev, millest kõik jõed alguse saavad. 28. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava mütoloogilised tagamaad. Mardipäevalaulud etendavad müüti, mille teekonnakirjelduse aluseks on kujutelm takistusterohkest teispoolsusretkest: võib kuulda, kuidas „Mardid tulnud kaugelt maalt“, mis arvatavasti viitavad teispoolsusele, rännak sealt siia ilma oli pikk ja vaevaline; mardisantide tume ja räpakas välimus viitab nende mitte-just-kõige- rõõmsamale elule teisel pool. Marditamistava ajendiks võib tuua nt hingedeaja, mil eesti rahvakalendris pered ootavad oma lahkunuid koju. Sõna „mardus“ tähendab „surmahaldjat“ ning soomes on Sanditamine on seotu hingedeajaga kui oodati koju lahkunuid. Mardi ja kadrisandid kui hingesandid tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid
südametasandil (kristluse pööramine sissepoole). Sellest lähtuvalt ei ole tõeline kurjus sõjas mitte surm ja tungid, vaid verejanu ja kättemaksuhimu. Kurjus ei seisne mitte tegudes, vaid kavatsustes tegude taga seisnevates patustes soovides. (Sealjuures ei ole oluline, kas tegu õnnestub läbi viia või mitte). Oma elu kaitsmine on vale tung, sest õnn seisneb hinge päästmises. Armastada tuleb asju, mida me ei saa endast sõltumatult kaotada. Õnn on suunatud teispoolsusele. Järelikult on omavoliline vägivalla kasutamine keelatud, sest ei suudeta ihasid alla suruda. Seadus küll lubab end kaitsta, kuid tegelikult on see patt. Inimene peab ära pöörduma maistest asjadest ja naudingutest. Jumala armastus on igavese armastuse vastu. Augustinud õiglasest sõjast: Vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda. Seda sai teha vaid valitsejate korraldusel ja raske südamega. Tapmine seaduse nimel, ihadeta. Halastuse mõõde
tagasi. Impressioon on see, mis on tulnud meie jaoks varjatusest varjamatusse(lethest aletheiasse). Oleme otsapidi tagasi teispoolsuse mõiste juures. Kunstnik samaani või preestri rollis. Kokkuvõtteks. Kogu kunst ei ole oma olemuselt siiski religioosne. Religioosseid teemasid on tihti käsitletud mitte-religioosselt ja mitte-religioossed teemad vastupidi võivad olla kujutatud religioosselt. Religioosne kunst on kunst, milles leidub viide teispoolsusele, tavapäratule millelegi, mis ei ole normatiivselt kirjeldatav. 21. aprill 2010 Roland Karo RELIGIOOSSE INIMESE ELUTUNNETUS. MUUSIKA Muusika maagilised omadused trumm väga olulisel kohal. Trumm on ajalooliselt kõige kesksem muusikariist. Seda on kasutatad kõikvõimalike transiseisundite esile kutsumiseks. Trumm ei ole pelgalt instrument, tal on endal ka mingi hing ja vägi. Samaani trumm: paralleel
erinev, oli Enno kahtlemata tugev mõtleja ja ennast hariv intellektuaal. Enno ka esimene vabavärsiga katsetaja. Tõsisemaks panuseks luuleuuendusse on Enno 1909. ja 1910. aastal ilmunud kaks esimest luulekogu "Uued luuletused" (1909) - esitab poeetilise ja teosoofilise maailmapildi põhijoonise - kadunud maailmaühtsuse, sellest eraldatud ja oma individuaalsesse olemisse vangistatud inimese, kelle surematu hing igatseb taas ühineda jumaliku kõiksusega. Enno loodussümbolid vihjavad teispoolsusele ja samas inimlikele hingeseisunditele, kehtestades inimese, nähtava looduse ja kõiksuse vahelise ühenduse, vastavuse. Enno lüürika keskset sa on nimetatud igatsusluuleks. Selles esineb olulisi sümboleid. Teine luulekogu "Hallid laulud" (1910) - igatsusluule tundeskaala meeleolult varjundirikkam, ulatudes lootusetust kurbusest armastuse kaudu saavutatud õnnetundeni. Küpsenud luuletajanägemusest annavad tunnistust lüürilise koega ballaadid, milles etendab olulist osa
nagu ma teen) ja eeskuju andev (jätab eeskuju oma käitumise läbi). Viimane kaldub olema elitistlik, lunastus pole lihtrahvale kiirelt kättesaadav, vaid üksnes kauge eesmärk (budism). 4. Kui lunastuse saavutamisel on osa individuaalsetel püüdlustel, siis on oluline, kas on tulemuseks aktiivne askeetlus - tööeetika koos piiratud tarbimisega nagu kalvinismi puhul (mis soodustab sotsiaalset muutust ja kapitalismi arengut) või teispoolsusele orienteeritud askeetlus, müstitsism, mille kohaselt lunastus on saavutatav vaid selle maailma, ihade ja soovide, hülgamise teel (budism). Teispoolsusele orienteeritud askeetlus ei too kaasa sotsiaalset muutust. Religiooni ratsionaliseerimine, preester ja institutsioon Kui prohvet sureb, luuakse organisatsioon/bürokraatia tema universaalsetel ja abstraktsetel ideedel põhineva õpetuste kehtestamiseks ja säilitamiseks. Prohveti õpetuse põhjal preesterkond institutsionaliseerib religiooni
kristluse ja judaismi keskseid ideid, et näha, kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja praktilise konteksti majandustegevusele. Oma raamatus ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" näitab Weber, kuidas predestinatsiooniõpetus tekitas inimestes mure lunastatud saamise pärast ja sobis ideaalselt tugeva töö ja korraliku elu nõudega, mis olid olulised investeerimiseks vajaliku kapitali kogumisel. Teised religioonid pöörasid oma rõhu peamiselt teispoolsusele. 18.1.5. Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda. Individuaalne tugi: Religioon pakub lohutust, seletusi ja tähendusi, kui inimene kogeb oma elus raskusi, kriise jms, millega on raske toime tulla (sõda, lähedaste surm, haigus jms) Religioossed tseremooniad pakuvad usklikele identiteeti, kokkukuuluvustunnet
rütmiline vahetumine. Kõigi märkide järgi oleme välja astunud päevasest ajaloolisest ajastust ja sisenenud öisesse ajajärku. Berdjajevile pole keskaeg halvustava või negatiivse tähendusega mõiste. Me teame hästi kõiki keskaja negatiivseid ja tumedaid külgi. Kuid teame ka, et keskaeg oli oma põhiolemuselt religioosne ajastu, et kogu keskaja kultuur oli orienteeritud transtsedentsusele ning teispoolsusele, et see barbaarne aeg lõi kauni daami kultuse ning trubaduurid laulsid seal oma laule. Järgnevalt visandab Berdjajev rea uuele keskajale olemuslikke tunnuseid. Esimesena toob ta välja religiooni tähtsuse kasvu, sellel ajastul kannavad kõik eluvaldkonnad religioosse võitluse, religioosse polariseerituse pitserit. Religiooni alla mahub nii kristlus kui kommunism. Berdjajev ennustab, et lähitulevikus
ainult kahte jumalust, vaid ka nende loomingut." (LAHE 2004:50) Materiaalne maailm oli suletud, pime ja madal. Teispoolne maailm aga särav ja hiilgav, vastuoludeta harmooniline paik. On selge, et tolleaegse inimese igapäevaelu kogemusega läks sarnane käsitlus päris hästi kokku. Elu oli rakse ja ohtuderikas, täis ebaõiglust ja surma. Kuidas saigi selline maailm olla hea või tekkinud heast tahtest? Igapäevaelus aitas vastu pidada lootus suurepärasele teispoolsusele, mis ees ootas. On raske isegi ette kujutada maailmapõlgust ja pessimismi, mida samal ajal kõige materiaalse kurjaks pidamine enesega kaasa tõi. Gnostikute vaade on oma olemuselt radikaalne, kuid samas vähemalt selgejooneline. Jungil taolised käsitlused puuduvad, ka ei leia temalt mõttekäike, milles võiks ära tunda paralleele gnostikute arusaamadega kurja päritolust ning suurest rollist siin maailmas. Samas
annaabi.ee 
